20.12.10

mono ISA

Käisime töökaaslastega eelmisel nädalal siis Ürgmehe järge kaemas. Ok, tglt pole neil kahel tükil vist muud ühist, kui et Uuspõld ja mono. Või siis natuke ikka on, Ürgmeest mänginud Islandi koll võttis kätte ja kirjutas sellele loole ise järje - ISA.

Nalja sai, ja mitte vähe. Esimene poolaeg oli eriti hea (jah, mulle meeldib öelda "poolaeg"ja mulle meeldivad kummalised pilgud, kui olen POOLAEG välja ütelnud :). Teine vajus nagu veits ära, kuidagi kaootiliseks, tõmmati siit ja sealt, loogiline jada kadus nagu veits ära.

Ma ei tea, kui palju tohib originaali kohalikele oludele vastavalt mugandada, igaljuhul Helir_Valdor_Seeder naljad kõlasid kordades paremini, kui oleks mingeid Teitur_Thordarson_Eyjafjallajökulle kasutatud. Miks ma sellest räägin? Viimane kord VAT teatri Tarbetuid inimesi vaadates tundsin ennast üsna kehvasti, kui räägiti põhjanaabrite rikaste/vaeste elamurajoonidest. No ma ei tea neid ju. Palju arusaadavamalt oleks kõlanud Lollidemaa, Vaeste-Tiskre, Lasnamäe, Kopli liinid jne ( jummal tänatud, et ma seda tükki nautides kolmandas reas olin sunnitud istuma, muul juhul oleks töötut põtra kehastanud Margo Teder napilt vägivalla ohvriks langenud :) Nad olid koos Katariinaga nii ehedad, et...)

ISA juurde tagasi. Kel vähegi beebimajandusega pistmist olnud, siis see on KOHUSTUSLIK vaatamine ;) Draama- ja traagikaniitidega kenasti kokku nõelutud komöödia.

esimene poeg võiks ikka poiss olla, eks ;)
ja vahet pole kumb sünnib, peaasi, et nokuga

Teema kokku ühe kreatiivse, aga veits_vist_üle_võlli :) postkaardikesega.


kaart on erinevates turundusblogides figureerinud, aga autor kuidagi kadunud...

2 kommentaari:

  1. Noh. Jah. Kõik on ju õige AGA. Mind ei ajanud see näidend MITTEKORDAGI naerma. See oli nagu Soome eluolu film. Vaatad, kuulad. Igapäevase elu koomika ja traagika kokku võetud 1.5 tunni sisse. Kehitad õlgu, sest kõik mida öeldakse, on täielikult tõsi. Nii ongi ju. Elu ongi selline :)
    Dilemma: Need kel veel pole lapsi, ei saa neist naljadest aru. Need kel on lapsed - nende jaoks on see igapäev. Ainukesed kes saavad naerda, on ilmselt need, kel lapsed suured ja vaatavad kui retrospektiivi :)

    VastaKustuta
  2. elu ongi huumor, nalja peab saama, Tarmo

    VastaKustuta