tag:blogger.com,1999:blog-12805095528297988802024-03-16T20:52:29.423+02:00p r i i t s a l u m ä erattast, veel rattast, reklaamist, hawaii expressist, seinast, lambist, natuke endast ja kallitest...PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.comBlogger318125tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-85602083103276647452024-03-10T19:43:00.018+02:002024-03-11T10:34:13.347+02:00Vihkan hilinemist ehk vallatult valus Vasaloppet!<p>Mu vanaema õpetas mulle palju. Näiteks geograafiat. Tahtsin saada suureks maadeavastajaks. Esimeses klassis pidin tahvli ees teistele L-tähega sõnu kirjutama. Pisike mina kratsis kriidiga mustale lõuendile "LIMA". Õpetaja tõmbas loomulikult vile üles, et oioioi, see nüüd küll mingi kena tegu pole, hoia hobuseid väikemees, mida sa nii järgmisena kirjutada kavatsed? Ma siis kogu uue seltskonna ees hüüdsin selle häälega, mis wc loputuskastist nupule vajutades tuleb, et kas te siis tõesti ei tea Peruu pealinnagi, ise õpetaja? Ema kutsuti kooli, maadeavastaja minus sai esimese hoobi.<br /><br />Vanaema õpetussõnadest on eredamalt meelde jäänud veel näiteks: "<b>Tänaseida toimetusi ära viska homse varna</b>!" Mitte, et ma seda ülemäära järgida suudaksin :) Koolis eksamiteks õppimiseks olin valmis midaiganes tegema, et mitte veeeel asjaga algust teha, koristasin või otsisin suvalisi toimetusi, kuigi kuklas kohustus kummitas sajaga. <br /><br />Teine hea õppetund vanaemalt oli: "<b>Parem hüva rooga alles jätta, kui vatsa rebestada!</b>" No siin pole ma ka just väga usin õpilane olnud :) Vasalt tulles Rootsi laeva buffeelaud näitas taas mu tõeliset palet. Kõike ja palju ja rivitult, valus :)<br /><br />Kolmas õppetund, vot see sai alatiseks sisse kodeeritud: "<b>Täpsus on kuningate viisakus!</b>" Hoolimata kellegi staatusest või possast on oluline olla täpne, see näitab austust ja viisakust nii enda kui teiste suhtes. Hilinemine ei ole lihtsalt mitte mingitel tingimustel teemaks! Vanaemaga oli muidugi veel paar nüanssi, me läksime ikka alati selline pool tundi varem kohale, igaks juhuks. Tordile kirsiks oli tal kõik kellad veerand tundi ette keeratud, no, et ikka jõuaks õigeks ajaks :) Arvake siis, kas jõudsime täpselt või naaaatuke varem :) <br /><br />No ja tänapäeval kui on Waze'd ja asjad, krt, ärge hakake rääkima, et ma oleks jõudnud, aga linnaviletsus on si*apead, ehitavad oma trammiteid just nüüd jne jne :) Tõmban käima ennast praegu :D<br /><br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgw_uvvvYFrwSd5-tfBK6bizpaxw_OkG_g122IOFrIffMSyrDKgon81MtcHDGdLJOpgP5PDKPnEgbYo5e_Ksf9b8pE7F1f9JMiv4prcXzh4vv_oXNx_trvtpME-amhjKxGqkWuRfQdpBzBDL5_jCzmeCmBnCBjIuSVKb91Lp-GOjSqaEgm8KXy-D7Vk38g/s1151/vanaema.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="Vanaemakesega" border="0" data-original-height="1151" data-original-width="816" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgw_uvvvYFrwSd5-tfBK6bizpaxw_OkG_g122IOFrIffMSyrDKgon81MtcHDGdLJOpgP5PDKPnEgbYo5e_Ksf9b8pE7F1f9JMiv4prcXzh4vv_oXNx_trvtpME-amhjKxGqkWuRfQdpBzBDL5_jCzmeCmBnCBjIuSVKb91Lp-GOjSqaEgm8KXy-D7Vk38g/w454-h640/vanaema.jpg" width="454" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vanaemakesega</td></tr></tbody></table>Asjast.<br /><div><b>Vasaloppet</b>. 90kilsa suuskadel klassikalises tehnikas.</div><div>Maailma pikim, suurim, raskeim ja veel sada häda maraton.<br /><br /></div><a href="https://priitsalumae.blogspot.com/2014/03/tuhanded-paistes-pallidega-mehed-oma.html" target="_blank">Mu esimene pärineb aastast <b>2014</b></a><b> </b>> stardigrupp 5 > 6h 38min > koht 3459.<br />Kui nüüd üdini aus olla, siis ma võtsin seda tulemust ikka päris isikliku solvanguna. Mina olin ju tugev ja tegija, aga nemad krt, lasevad ööläbi värskel lumel sadada ja üritavad mulle sajal muul moel kaikaid kodaratesse loopida. Vasaloppet on(oli) selles mõttes eriline, et medalit ei saa kõik. See on ette nähtud ainult valitutele. Kui kaotad võitjale rohkem kui 50%, siis oledki ilma. See siis veel eriline väärtuslik valuts, korralagedus kuubis, maivõi.<br /><br /><a href="https://priitsalumae.blogspot.com/2015/03/meie-mehi-niimoodi-nakku-ei-panda-eks.html" target="_blank"><b>2015</b> võtsin jalad kõhu alt välja</a>, lõhkusin olematu talvega trenni teha ja medal tuli ära. 5 minsa jäi isegi varuks :)<br /><div>2015 > stardigrupp 4 > 5h 57min > koht 1411.<br /><br />Tänapäeval pidi olema kaks erinevat medalit, esimestele suurem ja kuldse äärega, teistele pisem ja ääreta, peaasi, et keegi ei solvu, väga :) <br /><br />Ehk medal olemas ja nagu ei viitsi enam tagasi ronida... aga krt, kui sul variant, et 50. Tartu Maraton ja 100. Vasaloppet, selline supercombo, siis oleks patt see tegemata jätta. Isegi siis kui 8 aastat põhimõtteliselt suusatanud pole. <br />Ühe väga palava ilmaga ma telefoni haarasin ja koolivend Jürile <a href="https://www.sporttravel.ee/" target="_blank">Sporttravelist</a> kõne võtsin: "TAHAN!" Ja nii ta läks :)<br /><br />Sügisel alustasin asfaldi toksimisega. Napilt kõik lõunapausid sai rulle nühitud. Rattasõbrad pugistasid naerda.<br /><br />Nagu me teame, siis Vasal stardikoht ülioluline. Kilsa kaugusel joonest on pudelikaela tõus, kuhu ennast siis vastavalt stardigrupile tund+ ära pargitakse. Korraldaja pole nõus lainestarte tegema. Traditsioonid maksvad ka midagi, eks. Ühesõnaga, et norm stardikohta saada, siis tuleb mingi eelnev "<i>seeding</i>"sõit teha. Tartu Maraton on täitsa teemas. Selleks, et Tartus norm stardikohta saada, pidin jällegi ühe Estoloppeti tegema. Alutaguse oli ainus klassika. No ei läinud seal kõige paremini :)<br /><br /><div><b>Karma on ikka l***</b> :)<br /><br /></div><div>Mõned päevad enne Alutaguse suusamaratoni Tripassioni Vidrik uuris, et kas mul podcasti miskit põnevat komprat pole ühe ta külalise, Evgeni 500km_nonstop_kesettalve_trekil kohta, kellega ma suht palju koos pedaale tallanud. Nt <a href="https://priitsalumae.blogspot.com/2020/09/1000-kilomeetrit-jalgrattal-jarjest.html" target="_blank">1000km järjest</a> :) Ei osanud väga midagi pakkuda, aga meenus kuidas ta klubisse sai, selleks oli vaja Tahtejõu tuuril pikali panna ja prillid näkku kinni kukkuda… its, its...<br /><br /></div><div>Siis Pirtal hommikul enne tööd väikesel suusaringil sõber Karlpoiss, kes värskelt murdmaasuusatamisevõlumaa enda jaoks avastanud, kurtis, et tahab ka Alutagusele tulla, aga need paganama laskumised seal teevad veidi ärevaks... lohutasin, et po*ui, olen sõitnud, pole seal midagi hullu, pane aga. Endale meenus kuidas viimane kord 9a tagasi sealsamas olime ja tänane USA koondise kunnmäärdemeister Karel näoga lund kündis ja oi-oi, kuidas tema sinikate üle ilgutud sai…</div><div>Ja nüüd siis minu Alutaguse suusamaraton, peaproovi peaproov, Tartu Maraton > Vasaloppet. </div><div>Hommikul näitas termomeeter vahepeal -24C, Stardis oli vist mingid 15-16 miinust. Tundus hirmus, aga nii kui sõitma sai, oli chill ja puhas nauding... Korraldajad ideaalsed kolm klassikajälge valmis meisterdanud, äge.<br /><br /></div><div>Algus oli siis kena, 3:08/km tempo poole maani, täitsa mõnus paaris tõugata. Kuniks... 19. km paiku üks uljaspea, kellele minu pakutud vedamistempo selgelt ei sobinud nagu püssikuul leekima pani, umbes kümneks sekundiks, sest üheteistkümnendal viskas kamikaze ennast horisontaali, nii pikk kui lai keset suusarada :) No ja polnud mul neid mägikotka instinkte, ei saanud ma temast üle ega ümber... Pea käis kolakaga vastu maad, keegi nagu sõitis selga ka vist... korjasin ennast kokku, jess, varustus terve, pudel vöökotti tagasi, prillid ette. Lego koos. Nu ja siis märkasin, et keegi oli lumme nagu punaseid suuri marjakesi poetanud, oih, veri ju, oih, minult vist. Siis sain aru, et ühe silma vaateväli oli kuidagi ahtake :) Prilliklaas oli põsesarna lõiganud :)<br /><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0NitVuZ95ByMbic2TxKYMVCsmzAivCBxSnMiXUClgs_Zr4cGql2qLopUa_QwXQrGkZjKH-1wNipAm8q1Jqlk3ggKcqYkWens0vJLpwvlwoXyhoKNUOMpoVjo5-kRSCM6SRwJjhMtX5tM3775X8vKokfTvPfFW_0srgDP7kn30GslcWq6w3zRJ6tfwOEk/s1366/421289241_415664317506113_2294460743048854014_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1366" data-original-width="1170" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0NitVuZ95ByMbic2TxKYMVCsmzAivCBxSnMiXUClgs_Zr4cGql2qLopUa_QwXQrGkZjKH-1wNipAm8q1Jqlk3ggKcqYkWens0vJLpwvlwoXyhoKNUOMpoVjo5-kRSCM6SRwJjhMtX5tM3775X8vKokfTvPfFW_0srgDP7kn30GslcWq6w3zRJ6tfwOEk/w548-h640/421289241_415664317506113_2294460743048854014_n.jpg" width="548" /></a></div><br /><div>Kakerdasin edasi. Veits prilli vahelt tilkus nagu, no savi :) Libisesin lõpuni ära, mingid 24 kilsakest.</div><div>Et siis kunagi olen Tartu maratonil suuska sõitnud 3 õmblust küünarnukis, nüüd järgneval Tartu juubelimaratonil 2 õmblust näkku pikitud :) Sport on lahe!<br /><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR8LjG4TP8pthwO6KLwCYzc6k1EkwhyphenhyphenbDzpJXGQ4gRhhs8FZSiZG3-iycljGFd22Yw4zNj1bSd7gVFFl67EQn4bSQoEA5mIrxij3UElwvzKCaO59PWh8ugWp7IldP5hJxysmI7f3SoNhQkDcYrxoATbne11wBJF5GpSlewe7dCzXFkPWjmbndnn5ccv_U/s1688/424686496_8153434201338555_6531062370413586876_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1433" data-original-width="1688" height="544" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR8LjG4TP8pthwO6KLwCYzc6k1EkwhyphenhyphenbDzpJXGQ4gRhhs8FZSiZG3-iycljGFd22Yw4zNj1bSd7gVFFl67EQn4bSQoEA5mIrxij3UElwvzKCaO59PWh8ugWp7IldP5hJxysmI7f3SoNhQkDcYrxoATbne11wBJF5GpSlewe7dCzXFkPWjmbndnn5ccv_U/w640-h544/424686496_8153434201338555_6531062370413586876_n.jpg" width="640" /></a></div><br />Tartus oli ka tore. Sõita väga ei jaksanud millegipärast. Puhatud sai vist veits vähe, aga Vasa 4. stardigrupi välja ma lunastasin. No ja pervo nägin vähemalt välja oma tuliuues vormis :)<br /><br /><div><b>50. Tartu Juubelimaraton!</b> JÄÄRADA! Oi see oli vast naljakas sõit, viimati sai nii palju analoogsel pinnasel kakerdatud poisikesena, siloaugus, aga siis olid uisulaadsed tooted all ja üks pulk käes ja litter ja venkud vs Kanada, aga seda värki nimetati jäähokiks :) Nu ja teine nali selle sõidu juures oli siis mu kiirsõidukostüüm :) Saan aru, et sõber Allanil meeldib inimkatseid teha, eelmine spetskingitus oli minu enda näopildiga sokid :) Nüüd siis see kombe. Kuna mu viimasest Tartu maratonist oli üheksa aastat, siis eelmine sõiduriie vist solvunud ja ennast kusagile ära peitnud. Vahepeal sebisin poliitkorrektse Daehlie vormi, mis ilmselgelt moomoobossile hinge läks :) ja disainerid saidki ränga käsu, tehke midagi jõhkrat, midagi, et ta raisk seal suusarajal kõigile ette jääks :) vaata ka eskimo vanasõna: "<b><i>Never eat the yellow snow</i>"</b>! :)<br /><br /></div><div>Olingi sajandaks Vasaloppetiks peaaegu valmis!<br /><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKr7kEBo5Z3xvDSVuEBQrN6ZH5pfTMkQNeSvRUok4Cr7bMd3x4XltKq1e-jAAPLxubkIxbU-iYPL8P1hi2t8aTd0ldxXnLZfzOu9F7ZIptXhLAQXRLKh0IiqrSeP1tF_jQBGABDcEEWwS35R7JFaLRhESvuC-DM63st-Klem_Z3wrMi6lhAEX6ch9tz5A/s2048/428606549_8173765139305461_4631764280362358083_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKr7kEBo5Z3xvDSVuEBQrN6ZH5pfTMkQNeSvRUok4Cr7bMd3x4XltKq1e-jAAPLxubkIxbU-iYPL8P1hi2t8aTd0ldxXnLZfzOu9F7ZIptXhLAQXRLKh0IiqrSeP1tF_jQBGABDcEEWwS35R7JFaLRhESvuC-DM63st-Klem_Z3wrMi6lhAEX6ch9tz5A/w480-h640/428606549_8173765139305461_4631764280362358083_n.jpg" width="480" /></a></div><br /></div><div>Ikkagi <b>Vasaloppet<br /><br />Sporttravel </b>kirjutas: Eelmisel aastal mõtlesime, et küll oleks äge minna koos 100 eestlasega, aga milline rõõm ja üllatus kui suusahuvilisi sai kokku veelgi rohkem!</div><div>See väärikas suusamaraton on eestlaste seas tänavu oh kui populaarne – 57 800 suusataja seas osaleb Vasaloppeti suusanädala üritustel kokku <b>346 eestlast</b> (90 km <b>põhisõidul 254</b>). Paljud suurriigid nagu Austria, Šveits ja Prantsusmaa jäävad osalejate arvult meie selja taha. Oleme Norra, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi ja Itaalia järel lausa seitsmendal kohal! Kõige enam osalejaid on muidugi Rootsist.</div><div>Elagu Eesti, elagu Vasaloppet 100! </div><div><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAU41gChEVsUc7za4uDWM1_irA0kDDnY9YmDN0gtDHnt4iI-5b6jX1HJukZAOchl_FjKh1hQJG_Vute4e3l_wae7JzTycLCb2VY5GhJV1QxiA5n871efsmZvt-jBIRf1Zb4c4PJchYFDipWpyHzzxqCteeqyPN-y449Lc19M5GcHAGdBRHQZCW7yNpVoI/s4032/IMG_6890.jpeg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAU41gChEVsUc7za4uDWM1_irA0kDDnY9YmDN0gtDHnt4iI-5b6jX1HJukZAOchl_FjKh1hQJG_Vute4e3l_wae7JzTycLCb2VY5GhJV1QxiA5n871efsmZvt-jBIRf1Zb4c4PJchYFDipWpyHzzxqCteeqyPN-y449Lc19M5GcHAGdBRHQZCW7yNpVoI/w640-h480/IMG_6890.jpeg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaikus enne tormi</td></tr></tbody></table><br /><div>Läksime kahe suure bussiga. 50 + 50 klassikahunti, suusad said veel eraldi kaubikusse. Marsruut Tallinn > Helsinki Stockholm. Tagasi otse laevaga Tallinnasse. Seltskond oli kirev. Paar inimest said minnes öö juba kartsas rahulikult tudu teha. Ühel vedas lausa nii, et öömaratoni pidi kahe lambiga läbima, üks otsa ees, mis valgust näitas, teine silma all, mis väga vist ei näidanud :) <br /><br />Vinge! Elamine kaheksastes majades. Ei kurda. Ka seal jagus erinevaid inimesi, häid inimesi. Kõiksugu kulda tuli erinevatel teemadel, igav ei hakanud. Lausa elutõdesid, nagu mu vanaema omad noh, aga mitte just kõige lahjema koefitsendiga korrutatuna, näiteks pojale eluteele "Poiss, rsk, tikud ja m*** pole mängimiskes, eks !" jne :D <br />Südamesse läks lugu, kuidas inimesed võtsid oma perre kutsa, kellest isegi varjupaik oli sunnitud keelduma :( Esikäpad murtud, kurt ja pime väärkoheldud koerake, kes kartis kõiki ja kõikjal. Tänaseks 3 aastat uut elu elanud pisike robottolmuimejake suudab juba saba liputada, mängida ja elust natukenegi rõõmu tunda... <b>Headus ei ole maailmast kadunud</b>. Putin, värise raisk!<br /><br />Tublimad käisid kohe esimesel õhtul öömaratonil. Natuke kahetsen isegi, et seda varem ei planeerinud. Jõuab veel vast.</div><div><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9vHbW-NKnc7o0YpjxSx_HRR7u4_oKMr1W-lVDLHZ4aWq3QgFKES4ky89GXZNzH3cZ8NKL9JXcO7ajVL8XhD3InUteGTr0GfOXaQy22aBzIfKcpFm7aJ58NbQhevIgX4Lf38CW_WH8YJcr1xrYbugIwK1FnT7SWpOTMDr3YAMiF2wUPZNM49gQinno3Kw/s833/IMG_0397.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="833" data-original-width="828" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9vHbW-NKnc7o0YpjxSx_HRR7u4_oKMr1W-lVDLHZ4aWq3QgFKES4ky89GXZNzH3cZ8NKL9JXcO7ajVL8XhD3InUteGTr0GfOXaQy22aBzIfKcpFm7aJ58NbQhevIgX4Lf38CW_WH8YJcr1xrYbugIwK1FnT7SWpOTMDr3YAMiF2wUPZNM49gQinno3Kw/w636-h640/IMG_0397.jpg" width="636" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Öömaraton</td></tr></tbody></table><br /><div>Laupäeval tegime kiire sutsaka Morasse. Mõni kilomeeter suusatamist, veidike expotamist ja koju pastat näost sisse ajama.<br /><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZIWv-jRtQoAxmMqBfTJdpMgWwQqlQSKf2tcZs6E7dMMgqrpEc5Y4EpG4XlJFehXlzBYdscQN_NlFxTYU7NOBAWHtYkpwRfVvLlJ0b_4ImUVrwDduY2s8vJlB29NVeM4yY6IuJYZNzCNuyh-cMazRVj7BTua_zUSzUElYv3skpt7RrBzXv2LRhc_Afl2w/s2048/429462834_1088227419154806_6739085303692414393_n.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZIWv-jRtQoAxmMqBfTJdpMgWwQqlQSKf2tcZs6E7dMMgqrpEc5Y4EpG4XlJFehXlzBYdscQN_NlFxTYU7NOBAWHtYkpwRfVvLlJ0b_4ImUVrwDduY2s8vJlB29NVeM4yY6IuJYZNzCNuyh-cMazRVj7BTua_zUSzUElYv3skpt7RrBzXv2LRhc_Afl2w/w480-h640/429462834_1088227419154806_6739085303692414393_n.jpg" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Dala puuhobused</td></tr></tbody></table><div><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzmwd6JZfzaHR9g64mUPv9LYP-uzQt36_otkqwc_7Chsx8kYplymvnvkU2UgryGuCRMhNROBMuyIoE_Vf6u0N2yBXrpcYRjl7kOLJK27MFgsrEZnk9akq9-F_j9GgO6T8BrCMBHQiyOwWC-NxNWy-L9-SPPWE2zufaGAKR6yJjuHpka45t1-RuOBrgRL8/s2048/w.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzmwd6JZfzaHR9g64mUPv9LYP-uzQt36_otkqwc_7Chsx8kYplymvnvkU2UgryGuCRMhNROBMuyIoE_Vf6u0N2yBXrpcYRjl7kOLJK27MFgsrEZnk9akq9-F_j9GgO6T8BrCMBHQiyOwWC-NxNWy-L9-SPPWE2zufaGAKR6yJjuHpka45t1-RuOBrgRL8/w480-h640/w.jpg" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">See ei ole mina, see mees on isegi minust vanem</td></tr></tbody></table><br /><div>19 paiku sättisid enamus juba magama, et siis pühap hommikul 3:30 Säleni poole startida. Kõik sujus. <br /><br />Hommik, või siis vara-varahommik läks ka plaanipäraselt, mõni minut peale poolt hakkasime liikuma. Kõik oli kena. vaikus enne tormi :) Plaan oli 6:00, kui stardikoridorid avatakse kohale jõuda. viid oma suusad ära, proovid kuidagigi meelde jätta, et kuhu sa nad panid ning lähed lebotad rahulikult bussis edasi.<br /><br />Kõik aga nii roosiliselt ei läinud :) 6:30 jõudsime täpselt <b>7km kaugusele stardipaigast</b>. Ja <b>põhimõtteliselt sinna me ka ennast istutasime</b>. Venis, venis, venis meie liikumine. Aeg mitte. 3-4 nõrgema närvikava, või siis tugevamate instinktidega isendid haarasid suusad ning panid piki maanteed autode vahelt stardi poole leekima. Kusjuures jõudsidki starti. Mina lohutasin ennast, et kohe kohe klaarib veits ära ja hakkame kiiremini liikuma. No Tartu võistlustele jõuan ka ju tund enne ja teed sooja ja puha, rahu, ainult rahu. No ei olnud rahu, paanika oli, sees vähemalt :) Savi see stardikoridori sisene koht, peaasi, et kohale jõuaks ja oma ruudust startida. Agaaa, aeg tiksus armutult. Olen korduvalt unes näinud, et ei jõua võidusõidu starti, ratas kadunud, kummid tühjad jne, aga seekord oli reaalsus. Me <b>jõudsime 45! minutit PEALE stardipauku statkale</b>. KOLMVEERAND tundi. Ei mingeid rahvamasse ega pidulikku Vasa 100. juubeli starti. Valus :) <br /><br />Liikusime kogu pundiga esimesse stardikoridori, paar pilti ja kellad käima ning paaristõuked alaku! 10000+ inimest enne meid olid sulalumeväljast teinud tõelise sigade songermaa. Null klassikajälge. Etteruttavalt võin öelda, et nii jätkus vähemalt 70km, siis tuli rajatraktor vastu ja tõmbas mõned triibukesed ette.<br /><br />Suusatamine kestis täpselt napi kilomeetri, kuniks algas see kurikuulus tõus. Üllatus-üllatus, see oli paksult rahvast täis. 50 minutiga jõudsid viimased siis tõusu alla. Sisimas lootsin, et äkki saab täiega üles sõita, aga ega elu siis nii ilus ka ei ole... <i>flashback</i> aastast 2014<br /><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>Nalja saab, aga keegi ei naera. Nii tõsiseid nägusid pole ma vist ühegi ratta-, suusa-, ega jooksumaratoni stardis näinud. Lausa Viljandi tikutehase maskoti tunne tuli peale. Mõnuga seisime seal mäekesel. Tuhandetes. Teineteise taga. Lähedal. Kuklasse hingates. Vahepeal kostus siit-sealt võõrkeelseid sajatusi, tõenäoliselt roppusi, seda kõike loomulikult kerge kepiragina saatel. Iga paarisaja meetri tagant olid korraldajad üles seadnud spetsiaalsed kepijagajate boksid. Ei tea, mis diiliga sealt endale uue toika lunastama pidid, aga abiks ikka. Seisin, vaatasin seda mustmiljonit harkisjalgadega aeg-luubis jenkat tantsivat suusatajat.</div><div><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj92nLSy_o2m2wlD-ik6k0lBygxvOMhuA8Jr9_uLOPPsElDBot7duzt69CB0Bi8mmcmERv-HhfLgcy70gorbncUOznjSCMIHdKEU1YkSQdUy4he0qXQoJkS_1CW0_L-wHYU8777ZsxjWiCOoUtvMC9g_g6Q3xL91ahmBtQbFsSFQZ0nxRUHKpnNDi9T5sA/s4032/IMG_6640.jpeg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4032" data-original-width="3024" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj92nLSy_o2m2wlD-ik6k0lBygxvOMhuA8Jr9_uLOPPsElDBot7duzt69CB0Bi8mmcmERv-HhfLgcy70gorbncUOznjSCMIHdKEU1YkSQdUy4he0qXQoJkS_1CW0_L-wHYU8777ZsxjWiCOoUtvMC9g_g6Q3xL91ahmBtQbFsSFQZ0nxRUHKpnNDi9T5sA/w480-h640/IMG_6640.jpeg" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Starditõus</td></tr></tbody></table><div><br />Korraga viskas nagu valguskiirt sisse, vasakul äärel just minu ees olid paar pisikest naisterahvast suusad jalast krabanud ning laksasid vudinal pundi kõrvalt üles. No krt, mis mul kaotada, proovin ka. Oioioi-oioi, no kus tuli sajatusi, me kaebame, tahad trahvi, saad disklahvi! Sa pätt, röövel ja kaabakas! Kahjuks või õnneks vajusin kohe ka kaks korda kubemeni lumme, sealt välja kaevamine ei olnud just kõige lõbusam töö, selline seliliprussaka tunne, loomulikult kümnete parastajate pilkude all :) Ok-ok, mu Rootsi sõbrad, ärge mõelge ka lainestartidele, oleme solidaarsed, seisame ennast siis ühiselt üles. Suuski alla pannes tahtis üks neist iseseisvalt alla tagasi sõita, see oli veel täielikust õnnest puudu :) <br /><br />Ja lõpuks üles me saimegi, napilt alla tunni ja 5 kilomeetrit sõidetud. Pole paha. Või noh kui stardipaugust mõõta siis olgem täpsed, natuke alla kahe tunni ja viiekas tehtud! :)<br /><br />Edasine oli lõbus. Lumepudru slaalom. Vasak-parem, parem-vasak, otse, vasak-vasak-vasak, otse, parem-vasak-parem-vasak, otse... Oli viisakamaid ja vähem viisakamaid möödumisi. Naljakas isegi. Pole kunagi ennast nii tugevana tundnud :) <br /><br />Seltskond ümberringi ikkagi kuidagi morbiidne. Juubel ja pidu, no ei, ikka enamus nühivad klaasistunud vaade suusaninadele naelutet. <br /><br />Tavalise nööridega numbri asemel sai eelnevalt kerge lisaraha eest tellida sõiduvestid, millel riigilipp ja sõitja nimi. See andis veits elevust juurde. Sai rahvast eesnimepidi ergutada ja mõned laulujupidki üles võtta. Itaallased nt peale minu: "<i>Lasciatemi cantare, con la chitarra in mano</i>" peale lasid mõnuga edasi "<i>lasciatemi cantare, sono un italiano</i>" Pilgud ei kohtunud kunagi, aga särtsu ja motti oi kui palju :) Lätlased said teada, et valdan vabalt nende keelt, no see "<i>Rigas piena kombinats!</i>" tuli mõned korrad ikka ära, ristsõnadest pärit "iela" ja "saldejums" jäid järgmiseks korraks, ega kaval, et mitte öelda tark mees, siis kõiki trumpe korraga lauale käi, eks :) <br />No põhjanaabritega sai ka nalja, tasus ainult küsida, mitu korda nad kodustel jäähoki MM-del rootslasi võitnud on? Või siis suusalegend Juha Mieto ja Wassberg ühte lausesse sulatada :)<br /><br />Kusagile poole maani mulle täiesti meeldis. Edasi enam mitte. Lumepudru slaalom jätkus ja jätkus. Vasak-parem, oot tegelikult ka paned juurde, et ma su ette ei saaks? parem-vasak, otse, ei viitsi, istun su taga siis natuke, vasak-vasak-vasak, otse, no sinu taga ka siis veidike... <br /><br />Rada oli vahepeal muutunud raudteeks, ei, mitte sellesmõttes, et kõva nagu raudtee, aga eraldiseisev muldvallil rajalaadne toode. Suusatriibud olid kui hotwheels-mudelautodele loodud rajad, vahepeal kokku, siis risti, siis laiali :) surmasõlm vaid puudus. Et ühest jäljest kõrvale teise saada, siis pidid alguses alla ja siis uuesti üles sõitma. Keppidega olid külgedele tõelised kaitsekraavid sisse toksitud. See omakorda tähendas, et paaristõuked käisid napilt põlve-puusa kõrgusel nagu oleks suures hädas mõnelt lapselt suusakepid vasakule pannud.<br /><br />Sõidu teine pool oli ikka kannatamine. Ainus helge hetk vastu sõitev rajatraktor :) Natukenegi jäljes libisemist.<br /><br />Kokkuvõttes tuleb rahul olla :) <br />Aeg: 8h 07min (sealt maha siis starti 46 minsa hilinemine, <a href="https://www.strava.com/activities/10882500497" target="_blank">Strava järgi</a> koos pausidega 7h 21min)<br />Koht: 4296.<br /><br />Veidike kripeldas, et ei murdunud ja kand-varvas starti ei kütnud, aga arvestades mu jooksuvihkajatest jalgu, siis nemad igaljuhul andestasid, sajaga. Kui enne Vasat mõtlesin, et saab olema selline "<i>same-same, but different, but still same</i>", siis päriselus nii värvilist emotsiooni ikka ei planeerinud küll... Tempel mällu kogu eluks :) Vaevalt mul sellist massispordiüritust veel tuleb, kus ise möödud suurusjärk 6-7000 osalejast ja sind karistab 90 kilsa jooksul vaid 5 võistlejat :) Elu on seiklus.<br /><br />Tänud Sporttravelile. Läks nagu läks, juhtub ka parimates perekondades, pakun, et edaspidises elus teiega enam keegi kunagi kusagile hiljaks ei jää :)<br /><br />Aitäh ka Aivole, Marttile, mul nüüd ikka ägedat tutikat suusarvarustust jagub, aerokepp ja värk ;) Tarmole ja Tanelile, et suusad lippama sai, teistele Hawaii kamraadidele ka... perele, et nad ikka mind veel taluvad... <br /><br />Kogu reisiseltskonnale veelkord sügav kummardus. L'Etape du Touril näeme, jah ;)<br /><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfyAPFJKV8BOLDLD6NcM4zL3GTMtaQpIRyP1xASZqvWyyRz65PxQfNEq8efjGYr_PlGDA4_fNM049FJp8VAJhiI5GB7N8swVAGH8p8To7aKZPrgm53kR4R7pLQ4u13FVOGMx86P6noXI2vuO0UidzFlJx2f7rwsN6dNzNwFHQSLN4j_X-m3XEEuop2840/s2048/e.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfyAPFJKV8BOLDLD6NcM4zL3GTMtaQpIRyP1xASZqvWyyRz65PxQfNEq8efjGYr_PlGDA4_fNM049FJp8VAJhiI5GB7N8swVAGH8p8To7aKZPrgm53kR4R7pLQ4u13FVOGMx86P6noXI2vuO0UidzFlJx2f7rwsN6dNzNwFHQSLN4j_X-m3XEEuop2840/w480-h640/e.jpg" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Finiš</td></tr></tbody></table><br /></div>PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-27119244432154185562023-01-04T16:51:00.041+02:002023-01-05T18:06:57.707+02:00Karud, kapsad, maanteerattad - Draculata Transilvaanias<p><b>HAWAII King of the Mountain </b>(Season 5 Episode 1)<br /><b><br /></b>Et kõik algusest ära rääkida, siis tuleb naasta aastasse 2017, kui Jaanus J-i ja <a href="https://www.andmoments.com/" target="_blank">Andmomentsiga</a> sai kokku pandud esimene Tour de France kuulsusrikkaid tippepidi ringikolistav reisiplaan, selline rattagurmaani bucket list, kus igaühele midagi: mäkke kangutamist, adrenaliinirohkeid laskumisi, võimsaid vaateid, vaikset tiksumist, kohvi ja croissanti ning palju-palju muud. Formaadiks siis pehmelt öeldes poolsportlik versioon, kus rattaetappidele midagi suurt peale paari banaani ja energiabatooni kaasa ei pea vedama, saateauto koos soojade riiete, tehnilise abi ja söögiga alati suhteliselt laskevalmiduses figureerimas. Enamus siledat (mitte, et seda ülemäära neil trassidel leiduks) sõidetakse koos, tõusud ja laskumised pigem omas rütmis, hiljem kogutakse kõik taas kokku ning rõõmsalt hotelli taastuma :)</p><p><b>Hawaii KOM 2017</b> > 760 km, 20 000 tõusumeetrit > Mont Ventoux, L'Alpe d'Huez, Col du Glandon, Col de la Croix de Fer, Col du Télégraphe, Col du Galibier, Col d'Izoard, Col Agnel<br /><b>Hawaii KOM 2018</b> > 870 km, 16 000 tm > Col du Tourmalet, Col d'Aubisque, Collada de la Gallina, Hautacam, Col de Peyresourde<br /><b>Hawaii KOM 2019</b> > 860 km, 20 000 tm > Monte Grappa, Cima di Campo, Paso Manghen, Passo dello Stelvio, Passo di Mortirolo, Passo di Gavia, Muro di Sormano <br /><b>Hawaii KOM 2021 </b>> 1000 km, 21 000 tm > L'Alpe d'Huez, Col du Glandon, Col de la Croix de Fer, Col de la Madeleine, Col du Grand Saint Bernard, Col de la Romme, Col de la Colombière</p><p>Aastatega on ikka kõvasti ronitud. Vahepeal tegi koroonapoiss uutesse vingetesse KOMiplaanidesse omad korrektuurid, Ameerikamaaga olid juba trassid ja ööbimisedki paigas, aga läks nagu läks, et tegelikult ei läinudki :) Siis olid tõsised Jaapani mõtted ja veel igasugu plaane, mis kõik kuulsusetult kokku kuivasid. Suve lõpus tundus, et läheme oma <a href="https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1531844666840763&set=t.100000161673166&type=3" target="_blank">Kilimanjaro</a>-<a href="https://priitsalumae.blogspot.com/2022/03/island-pooleks.html" target="_blank">Islandi</a> seltskonnaga hoopis gravelitega Kõrgõzstani ja kolistame ümber Õsõk-Köl järve. Vanem poeg, aga otsustas hoopis minna Soome mussi tegemist õppima ja Edgari ei võtnud vedu no ja ega ma teda poleks üksinda välja ka kannatanud ju :) Pidi edasi mõtlema... Niisama ei saa ju pikka pimedat sügist raisku lasta minna. Hmm, kas kusagil lähemal siis ei ronita? Tatrad, Karpaatid? Tšehhi, Poola... Uurisin veidike ja mis välja tuli, et Rumeenias kõige pikemad ja vingemad tõusud. Transilvaania Alpid. No, krt. Rumeenia, tglt ka. Mis maa see on? Ise küsin, ise vastan: Tundmatu maa. Kuidagi väga kaugele jäänud see minust. Ähmaselt meenus, et kas seal mingit tuuri mitte ei sõidetud... Guugelguugel. Natuke pusimist ja selgub, et ongi täiesti vinge koht rattapuhkuseks, lennukid lendavad ja puha, sakslased väidavad, et maanteed 5+, olematu liiklus, puutumatu loodus. Mööda maad ka lähemal kui Prantsusmaa-Itaalia-Šveits. Meie profirattur Martin L seal sõitnud ja kiidab takka. No tuleb minna! Sobivad kuupäevad paika. Lukus.<br /><br /><b>Transilvaania Alpid</b><br />Aeg: 14. - 23. oktoober <br />Raskusaste: raske</p><p>Me teame väga hästi, mida oodata Prantsuse Alpidest või Püreneedest, Itaalia seinadest või Mallorcalt, aga vahel on ka vaheldust vaja, ikka, et elule vürtsi lisada ;)</p><p>Maailmas leidub veel peidetud pärle, eriti manteeratturite vaatevinklist. Kuidas tunduvad numbrid 27 km ja 6,2 % avg või 45 km ja 4,2 % avg? Liiga lahja? Ok, siis 8,9 km ja 8,5 % avg.</p><p>Jah, Rumeenias paiknevad Transilvaania Alpid on just see, mida hing ihaldab. Maanteed läbi metsikute ja kaunite Karpaatide mägede, <b>majesteetlikud Transfagarasani serpentiinid</b>, ja see kõik vürtsitatud eheda maaelu, sügava ajaloo ning lõputute legendidega.<br /><br />Umbes nii sai see sõprade ringis välja hüütud. Kuna reisi alguseni oli jäänud napilt kuu ja mõni päev peale, siis olime tegelikult valmis ka kolme-neljakesi minema. Üllatus oli muidugi suur, kui laks-laks-laks kogu vana seltskond koos oli ja isegi mõni uus kusagilt ukse vahelt sisse pressis. Lõpuks oli meid kokku 13 (jaah, ma olen vahel ebausklik kaah :), aga mis teha, kedagi juurde ei tulnud ja no ära ka ei ajanud) </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhL70DtfCpO0mBnExLIxH679A4wQVqI-sitTldtN56Yc7oBUigznNZodvRVk3w9rHs4cme7qVLYyRAoesJHRG4cwD-TNKyjKTCAFmyTmcfG6aoUvQ0knH9TZxec92Qg7MqWUB98Qsf_TjIYYsXHdJqh1bmVEPc5X4TFn7osC0yfH3kCn6MnAB8_EmjW/s2658/20221019_111121.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1334" data-original-width="2658" height="322" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhL70DtfCpO0mBnExLIxH679A4wQVqI-sitTldtN56Yc7oBUigznNZodvRVk3w9rHs4cme7qVLYyRAoesJHRG4cwD-TNKyjKTCAFmyTmcfG6aoUvQ0knH9TZxec92Qg7MqWUB98Qsf_TjIYYsXHdJqh1bmVEPc5X4TFn7osC0yfH3kCn6MnAB8_EmjW/w640-h322/20221019_111121.jpg" width="640" /></a><br /><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIVtFroYtnsbnuz2PpVuvoIjT_GjWRCoFGgNsZpQ0vgPjZf7-rkHm83yCgtpmnvxjUTwnWKoxn1ncElfCiM8EPAxxJ2fDufqyts9JgLA0j6kjhEoxYxboCi20w4MTkeKNVs0XMMmWlvMgG9x8cea9bsgDz5xm2rvvd7aSexUGS8nDTzuGxdAkJsTdd/s2049/20221019_163132-01.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1585" data-original-width="2049" height="496" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIVtFroYtnsbnuz2PpVuvoIjT_GjWRCoFGgNsZpQ0vgPjZf7-rkHm83yCgtpmnvxjUTwnWKoxn1ncElfCiM8EPAxxJ2fDufqyts9JgLA0j6kjhEoxYxboCi20w4MTkeKNVs0XMMmWlvMgG9x8cea9bsgDz5xm2rvvd7aSexUGS8nDTzuGxdAkJsTdd/w640-h496/20221019_163132-01.jpg" width="640" /></a></div><p>Esimesed pähetulevad hirmud olid <b>koerad, liiklus, ilm</b> ja <b>karud</b>. Ühtegi neist teguritest ise väga mõjutada ei saanud. Ilmateadet ma põhimõtteliselt ei taha kunagi vaadata varem kui paar päeva enne reisi. Stressamine ei aita. Nagunii võtan kõik oma vihma- ja külmariided kaasa. <br /><br />Esimese öö veetsime Bukaresti lennujaamast poole tunnikese kaugusel. Hotelli restos tegid kohalikud esimese asjana meile kohe putleri testi. Häästi emotsioonivaba näoga libistati üle huulte sõna -putin- ja näidati pöial üles või pöial alla. Nähes vastuseks allasuunatud pöialt, langes mask ja näole manati lai soe naeratus. Kohe tehti ka selgeks, et rumeenlased on pigem itaallased kui slaavlased ja mustlastega olge ettevaatlikud, nemad ei ole meie. Hea teada. <br /><br />Laupäeva hommikul hakkasime siis ratastel Karpaatide poole liikuma. Esimese päeva sihtpunkt oli Bucegi mäed - Transbucegi tee, mis kõrguselt kolmas Rumeenia kõrgmäestiku tee, kõrgeim punkt 1925 m. Läbisime Bucegi rahvuspargi. Majutus oli kohaliku suusakuurordina tuntud Sinaia linnas.<br /><br /><b>Koeri oli tõesti palju</b>, aga nad olid sõbralikud. Keegi ei himustanud su sääremarju või kodaraid. Autosid alguses nagu jagus, aga nad olid <b>veel sõbralikumad </b>kui koerad. Või siis autojuhid ikka, mitte autod autod. Etteruttavalt olgu öeldud, et sõitsin 8 päevaga kokku 45 h ja 1145 km ning selle aja jooksul tuli vist paar korda närvilist signaali või napikapisipoega. Üldjuhul kõik juhid ülivennalikult lehvitamas või kerge signaalitörtsuga oma möödumisest märku andmas. Ega väga ei imesta, kuna selle aja jooksul nägin peale meie veel <b>KAHTE ratturimoodi ratturit</b> :), siis ei ole ime, et meie suhteliselt kirevat seltskonda kohates autojuhid rõõmustasid. Muidugi vastupidise reaktsiooni üle poleks ka eriti imestanud. Autojuhid olid ka muud liiklust vaadates ikka ülikannatlikud. Kõiksugu hobuveokeid ikka jagus, nende kärus heinakuhja otsas istunud kohalikud liiklusreguleerijad tegid osavate käemärkide selgeks, millal autod võivad neist mööduda, kõik sujus suhteliselt õlitatult.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYuv18q4h1KmpN0yxxlaloDZWPfH0N_2IPaFlTnx2qNHmV8CNzz0tZeUQenLelczTOPdU9wtHB2JrR6hxj9OTg-sYpxAvPZeUM9VXYj3AWs-zIEgkMJbCFrjmt5Qh3gRCrrY0ZhmbX0YvC7rZS0u2UUofzqDse6D3vy9-8trYRe8WzmvtX1nmprrrA/s1600/sMnqHlhg0aMFnh3Fn8HS2344gUsfOnCjgfpOrF2JfjI-1536x2048.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYuv18q4h1KmpN0yxxlaloDZWPfH0N_2IPaFlTnx2qNHmV8CNzz0tZeUQenLelczTOPdU9wtHB2JrR6hxj9OTg-sYpxAvPZeUM9VXYj3AWs-zIEgkMJbCFrjmt5Qh3gRCrrY0ZhmbX0YvC7rZS0u2UUofzqDse6D3vy9-8trYRe8WzmvtX1nmprrrA/w480-h640/sMnqHlhg0aMFnh3Fn8HS2344gUsfOnCjgfpOrF2JfjI-1536x2048.jpg" width="480" /></a></div><p>Koertest saan ka aru, me olime nende jaoks lihtsalt üks <i>Unidentified Flying Object</i>. Enamus kohalikest krantsilaadsetest toodetest jäid rattajõuku nähes lihtsalt alalõug ripakil tarretunult kohale kivikuju mängima. Viimastel päevadel Bukaresti ringiga tagasi jõudes, olid kuulujutud meie segasest seltskonnast ka nende kõrvu levinud, paar kutsat isegi üritasid süsiniktallaga rattakinga maitsest osa saada... Ebaõnnestusid täiega.<br /><br /><b>Karude kohta ei oska kommenteerida</b>. Hoiatavaid silte nagu jagus. Mets vahepeal ikka ragises. Pulss läks kõrgemaks. Kadents ka. Käigud alla. Kiirus kasvas. Hingeldama ajas. Aga karusid ei näinud. Ühtegi. Vist ikka õnneks.<br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaEuZFP81M1z-4iVnywfCUmsran3DRQ0mJGFRpq6wIxhr7_i7k_etq2cxzmVDCq-bqQbYjUdb5CTTuQtdSKRdZn588A3hmfohz5qm3IcAoGQBhBoRlvtOXiC89nTepdeAzFERDG9DUCGgfXN_vo_Yzr6q-A19CrZuRsZ_3a0YJjXsSkX4BGl-31eJ6/s2729/20221020_150519-01.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2729" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhaEuZFP81M1z-4iVnywfCUmsran3DRQ0mJGFRpq6wIxhr7_i7k_etq2cxzmVDCq-bqQbYjUdb5CTTuQtdSKRdZn588A3hmfohz5qm3IcAoGQBhBoRlvtOXiC89nTepdeAzFERDG9DUCGgfXN_vo_Yzr6q-A19CrZuRsZ_3a0YJjXsSkX4BGl-31eJ6/w360-h640/20221020_150519-01.jpg" width="360" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Need ei ole karud, need on lambad.</td></tr></tbody></table><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiayD66vcCzOXyNYdUfGoZwm0FbRza3XkcpwFwQaSTso4i1G2NGLd6v3QZqVn2AcoN5R6kfQUxouMf3jA46IYybkZ4Gm--8OgXd31Et8mWhiLQBeqOSpJoXhlWzcz3nOsHsu4AD74wdlRYoQT3gNnN96_w8pilvHNuo2G9TOKKLy3IPClj6k27tfpuw/s2049/IMG_2624.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2049" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiayD66vcCzOXyNYdUfGoZwm0FbRza3XkcpwFwQaSTso4i1G2NGLd6v3QZqVn2AcoN5R6kfQUxouMf3jA46IYybkZ4Gm--8OgXd31Et8mWhiLQBeqOSpJoXhlWzcz3nOsHsu4AD74wdlRYoQT3gNnN96_w8pilvHNuo2G9TOKKLy3IPClj6k27tfpuw/w480-h640/IMG_2624.JPG" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">See pole ka karu, see on lehm, lehmast saab piima, Selverist ka, aga see ikka lehmast. Edit: Tähelepanelik televaataja, Evgeni nimeline, kirjutas, et juuresoleval fotol pole ei karu ega lehm, hoopis pull on! Pull piima ei anna. Pull teeb lihtsalt pulli. Et tegelikult ma olen napilt amatöör-härjavõitleja, lihtsalt sujuva pehme vasaku käe liigutusega tõrjun suured kurjad loomad eemale ning seda kõike veel ratta seljas siis :)</td></tr></tbody></table><p><b>Esimene päev</b> siis <b>6 h 23 min</b>, <b>151 km</b>, <b>2252 m püstloodis tõusumeetrit</b><br />Temperatuurid 15-17 C, mäe otsas 5 C<br />Super punakollarohelised sügise värvid, vihma null, mitte ühtegi piiska. Ja nii reisi lõpuni :)<br /><br />Uus Scott Foil sai muga kenasti sõbraks, mina temaga ka. Siis ta muidugi veel ei teadnud, et kuskohas me temaga veel selle reisi jooksul päriselt <b>käime</b><span style="font-weight: bold;">...</span><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSB3z0YzGpxqRJSf33Xop2CdDxU0zILhbrFOY1nt1TIqVaN9ax6MTsvNVRX1fo6vb65lsMtJICABHdo0qiiBVGx9DZO2BXr4NjcsUule5TiJ1pE7jDCXH7esHFrhTlv0Pn_Y9ajYurwJJ4MSUoVV9wq5Y43VBnf1k3y_iypQWsIzTeLKOD1uVzGEGp/s2049/IMG_8184.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1537" data-original-width="2049" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSB3z0YzGpxqRJSf33Xop2CdDxU0zILhbrFOY1nt1TIqVaN9ax6MTsvNVRX1fo6vb65lsMtJICABHdo0qiiBVGx9DZO2BXr4NjcsUule5TiJ1pE7jDCXH7esHFrhTlv0Pn_Y9ajYurwJJ4MSUoVV9wq5Y43VBnf1k3y_iypQWsIzTeLKOD1uVzGEGp/w640-h480/IMG_8184.JPG" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYYphXhY8yGtIImgTrLZ0UEOacgHomApGe-iIZJQoY3UsltGieJqdVqMWx9nGXl6fyJKoWPl4jIaQVC_6RfHA-uLmPDItUiZinU4GEZI-wL0AhP2HpUEYXkcyRGfHgGLfywYrEu3bPIGsRVYsv6LR6lC8Dnxt-dxBGZgoDtKw0nXRFUQlSdGT08rWq/s2680/foil.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2680" data-original-width="2680" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYYphXhY8yGtIImgTrLZ0UEOacgHomApGe-iIZJQoY3UsltGieJqdVqMWx9nGXl6fyJKoWPl4jIaQVC_6RfHA-uLmPDItUiZinU4GEZI-wL0AhP2HpUEYXkcyRGfHgGLfywYrEu3bPIGsRVYsv6LR6lC8Dnxt-dxBGZgoDtKw0nXRFUQlSdGT08rWq/w640-h640/foil.jpg" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjD-cZvbH_eUQ_3HuIsvrmdNFCsqBuw0qx98AsM44LVFGm0THXjfh2EyyRKN0a1kkW8sOpPauRb_EptZVOz2_NYXHScdSjeBROOgU0O94bq1nXHkTaszyH6-194pvNT8o5IWkmG2VAVGuY67ymt9wzWwCSKM_Nj5TYnw9msZRmIgiYM34MZt3ibzU0D/s2049/IMG_8189.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1537" data-original-width="2049" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjD-cZvbH_eUQ_3HuIsvrmdNFCsqBuw0qx98AsM44LVFGm0THXjfh2EyyRKN0a1kkW8sOpPauRb_EptZVOz2_NYXHScdSjeBROOgU0O94bq1nXHkTaszyH6-194pvNT8o5IWkmG2VAVGuY67ymt9wzWwCSKM_Nj5TYnw9msZRmIgiYM34MZt3ibzU0D/w640-h480/IMG_8189.JPG" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQyMfleg2nSQbggjbbqu8oIyq4-Sf4oZwXHM5n-n8O9vOFCpMGyabeEd7-H934wa2hpji7YFgu4Ndryuk1xdQSDgjUycxZrEJUjFF0-1Mr-8A3QeoTu57DomedMYATkKySYHzzAFZBAwHgXhG-9nXVLAdJWm5sMaU0BRUpQTyeZyEiixIBci56FxeU/s2049/IMG_8124.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2049" data-original-width="1537" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQyMfleg2nSQbggjbbqu8oIyq4-Sf4oZwXHM5n-n8O9vOFCpMGyabeEd7-H934wa2hpji7YFgu4Ndryuk1xdQSDgjUycxZrEJUjFF0-1Mr-8A3QeoTu57DomedMYATkKySYHzzAFZBAwHgXhG-9nXVLAdJWm5sMaU0BRUpQTyeZyEiixIBci56FxeU/w480-h640/IMG_8124.JPG" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vampiirihakatised</td></tr></tbody></table><p>Teisel päeval põrutasime läbi Rumeenia ühe tuntuima koha - Bran'i linna. Sealne loss, mis siis väidetavalt Draculale koduks. Tegime <b>vampiiripoiste</b> lähedal kiired võikud ja cocad ning tuhisesime edasi, et mitte pimeda peale jääda, parem karta kui kahetseda...<br />Õhtuks jõudsime Curtea de Arges'sse, koht, mis ülbitseb maailmarekordiga sademete hulga poolest, 20 minsaga olevat maha sadanud 206 liitrit vett ühe ruutmeetri kohta. Pääsesime seekord kuiva jalaga, rekord pärines aastast 1899. <b>Teine päev 5 h 45 min</b>, <b>154 km</b>, <b>2135 m tõusukat</b></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAr_qi4gC3hPTKuYgDgMKEJ5WdEp76a7AnNx3bQUIcEnz8Wo9R5aeIAb-GaYrNQVPuzjJj7XHqnCUC_YobPiL36ivYkCzIGXIjZdSyK6FI6M4DDDwo0BneEzblz43qFniM0wv4t-d0VSTrAsgIneYDB79aQ0V_bSYyknt1gcvS8G2efwsD_yxILylJ/s2049/IMG_2763.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2049" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAr_qi4gC3hPTKuYgDgMKEJ5WdEp76a7AnNx3bQUIcEnz8Wo9R5aeIAb-GaYrNQVPuzjJj7XHqnCUC_YobPiL36ivYkCzIGXIjZdSyK6FI6M4DDDwo0BneEzblz43qFniM0wv4t-d0VSTrAsgIneYDB79aQ0V_bSYyknt1gcvS8G2efwsD_yxILylJ/w480-h640/IMG_2763.JPG" width="480" /></a></div><p></p><p>Kolmas päev. <b>Transfăgărășan</b>, selline visuaalilt täpselt itaallaste pärli Stelvio <i>brother from another mother</i> jääb Rumeenia kõrgeimate tippude - Moldoveanu (2544 m) ja Negoiu (2535 m) - vahele ning on kõrguselt teine Rumeenia mägitee, kõrgeimas kohas 2042 m. Trassi iseloomustasid jõhkrad serpekad, vinged laskumised, mõned lahedad tunnelid ning paar silda. Megad vaated. Null autot. <br /><b>Kokku tuli 6 h 24 min</b>, <b>164 km</b>, <b>2480 m tõusukat. </b>Ilmaga vedas ka ikka ropult, nii mõnigi aast on see Transannagalojan juba septembris paksu lume all... ja oktoobrist juunini suletud. Juba ainuüksi selle tõusu pärast tasus tulla, tasub minna. Või siis nii nagu seal korduvalt kummi vilistanud <a href="https://www.youtube.com/watch?v=PhSanuvCrOA" target="_blank">TOP Geari</a> mehed maailma parima tee osas järeldusele jõudsid: <i>"If there’s a road you adore, only tell a select few people about it. And certainly don’t announce it on a British motoring TV show. Oops..."</i></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizb5B86WY0vxCxGWuKjrRNy4UhrBVkVghXNcPQnXb6-cPQPA4vHaPFY6XkYQHrAsSQLz2pGMsO6SksGNUI-Kt4ajTYEE2xuJnWF-0lxJB5Bk-7E4t3iLzmd6LUy756ErkMNz0J0gYka-hLpwE0LSYbEtWyBhAzeflzfGnbbNiLRRo3yeuGerQuORsw/s2729/20221017_132341.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2729" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizb5B86WY0vxCxGWuKjrRNy4UhrBVkVghXNcPQnXb6-cPQPA4vHaPFY6XkYQHrAsSQLz2pGMsO6SksGNUI-Kt4ajTYEE2xuJnWF-0lxJB5Bk-7E4t3iLzmd6LUy756ErkMNz0J0gYka-hLpwE0LSYbEtWyBhAzeflzfGnbbNiLRRo3yeuGerQuORsw/w640-h360/20221017_132341.jpg" width="640" /></a><br /><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhy_8QnFXVxN1aYbZ4GEA6eJYExPo2he0S215jyzXy56bBnrEAOGTYApKJmgEDSmXFiKs783WcRcU7w6I-AAzRNCWsU7xe-LVvrOU0ieKf25w37mgGT5Gvfe0zpzNM6Isi1yovNWyHD6EuBJcqKnhGvNWlzyeRGo220X0nQgtuVywjuQ0bIKm6QQMbj/s2049/IMG_8183.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1537" data-original-width="2049" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhy_8QnFXVxN1aYbZ4GEA6eJYExPo2he0S215jyzXy56bBnrEAOGTYApKJmgEDSmXFiKs783WcRcU7w6I-AAzRNCWsU7xe-LVvrOU0ieKf25w37mgGT5Gvfe0zpzNM6Isi1yovNWyHD6EuBJcqKnhGvNWlzyeRGo220X0nQgtuVywjuQ0bIKm6QQMbj/w640-h480/IMG_8183.JPG" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaese mehe Stelvio</td></tr></tbody></table><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEin1zQ7SUnjFX-3I2YoJTXgrB5AOpvvTXH2gHzUNxYccQML6cVxrGMoF4e1W7uRpW5bH4VGRHuNDwtKngo44jJmxwMPghrinE4JnAO5s8O4YF8b7dr0mZ-6hdn2mjMT48yJJGr34ZOVkfOX5lzz-_CdmPNFMl_6uwfT6bxTVU8znPZq6v-n-QJQW8bF/s2037/IMG_8383.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1383" data-original-width="2037" height="434" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEin1zQ7SUnjFX-3I2YoJTXgrB5AOpvvTXH2gHzUNxYccQML6cVxrGMoF4e1W7uRpW5bH4VGRHuNDwtKngo44jJmxwMPghrinE4JnAO5s8O4YF8b7dr0mZ-6hdn2mjMT48yJJGr34ZOVkfOX5lzz-_CdmPNFMl_6uwfT6bxTVU8znPZq6v-n-QJQW8bF/w640-h434/IMG_8383.JPG" width="640" /></a><br /><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKNEabydCuWBzsNPE7NG1z6uHYkOKZW5vBdeeUobyEmQz3TUWte1NXbtR9ZtFRj-ihTpS-HXR-HtgpWrQIFq_eDYsffYCxdjTYdXdd8nioZbN9lPLeTJgdomc6ahdfZObkDPN0Ms4y9HFcDXMFKaF1SsnG80xaiBlFZKExd_HCO0INXlg-cgS0onEW/s3862/stelvio.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2896" data-original-width="3862" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKNEabydCuWBzsNPE7NG1z6uHYkOKZW5vBdeeUobyEmQz3TUWte1NXbtR9ZtFRj-ihTpS-HXR-HtgpWrQIFq_eDYsffYCxdjTYdXdd8nioZbN9lPLeTJgdomc6ahdfZObkDPN0Ms4y9HFcDXMFKaF1SsnG80xaiBlFZKExd_HCO0INXlg-cgS0onEW/w640-h480/stelvio.jpg" width="640" /></a></div><p>Õhtuks jõudsime Sibiu linna - Transilvaania pärl, mis rajatud kunagise roomlaste asula Cibiniumi kohale ja on olnud kogu ajaloo jooksul tähtsamaid linnu Transilvaanias. Ülihästi säilinud ja pea täielikult restaureeritud vanalinn oma kitsukestele tänavate ja väljakutega, kaitsemüüri tornide, raekoja, üla- ja alalinna, silmadega katuste ja valetajate sillaga meenutavad vägagi ajaloolisi Saksa linnu. Sibiu kuulus enne Esimest maailmasõda Austria-Ungari koosseisu ning suurema osa elanikest moodustasid sakslased ja ungarlased, tänaseks muidugi enamus elanikest rumeenlased. </p><p>Kuna Sibius veetsime kaks ööd, siis neljas päev oli mõeldud puhkekas. Osad meist võtsid seda tõsiselt ja osad vähem tõsiselt. Ma käisin mõne kamraadiga siis ühes suusakeskuses kohvitamas, ikka ratastega jah, kokku <b>2 h ja 45 min</b>,<b> 62 km </b>ja <b>1047 tõusumeetrit</b>, puhkekas missugune :)</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimdflkqLgaaNkcKygAy2ES2sMglGcNAbNPxj3V5LsLwZQFbzbCjHfecHwS8NHinHRRC2YDRHB-kME4W-7LBWRM0XYvsNoz2v5e1EL6_fl7q7P6nOMW4DRepKrn2PrdK3zWmMB22acXvoNMOMQ51SvJSgGpXH2ad0-dwFyp9e5HzgB5tnpOc9ENY0_B/s2135/IMG_8304.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2135" height="460" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimdflkqLgaaNkcKygAy2ES2sMglGcNAbNPxj3V5LsLwZQFbzbCjHfecHwS8NHinHRRC2YDRHB-kME4W-7LBWRM0XYvsNoz2v5e1EL6_fl7q7P6nOMW4DRepKrn2PrdK3zWmMB22acXvoNMOMQ51SvJSgGpXH2ad0-dwFyp9e5HzgB5tnpOc9ENY0_B/w640-h460/IMG_8304.JPG" width="640" /></a></div><p>Viies sõidupäev. Sürrealism kuubis. <b>Transalpina maantee</b>. Kui keegi on näinud filmi "Abre los ojos" või sama asja Hollywoodi võtmes "Open Your Eyes", kus Tom Cruise NYC-s üksi <a href="https://www.youtube.com/watch?v=-kNdNC-2wPU" target="_blank">mööda inimtühja</a> Times Square ringi kihutab... või, või, või siis Drake <a href="https://www.youtube.com/watch?v=xWggTb45brM" target="_blank">Toosie Slide covid-videot</a>, kus inimtühi Toronto... vot just selline tunne oli mööda Transalpinat pedaalida. Ebareaalselt ilusad vaated, sile asfalt ja mitte ühtegi hingelist... ja nii mõned pikad tunnid. Kokku <b>6 h 34 min</b> ja <b>150 km</b> ja kerged <b>3087 tõusumeetrit</b>.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfP4fPjVvcY8s_4OFTPECrWzt4IHTtgfkyG2MfNXpdO5WmKiOAe-3K-JCDxMZVccjwIT_V3gIz2LO5lXLEL0oRj9ggBSNzQIbcx128YPbx7k6Rb5MxbhpT_EZamNtp_pSiLs9idrKOvAr5Revhy_6CVv_IeD0sdNUdmbYSxJHrf6XPivjSCqjBPEDr/s2049/IMG_8246.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1537" data-original-width="2049" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfP4fPjVvcY8s_4OFTPECrWzt4IHTtgfkyG2MfNXpdO5WmKiOAe-3K-JCDxMZVccjwIT_V3gIz2LO5lXLEL0oRj9ggBSNzQIbcx128YPbx7k6Rb5MxbhpT_EZamNtp_pSiLs9idrKOvAr5Revhy_6CVv_IeD0sdNUdmbYSxJHrf6XPivjSCqjBPEDr/w640-h480/IMG_8246.JPG" width="640" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDWWDEb5PgyOpEpDtzkFIe4e3S_vI5nNju2mIJ3RJ2Hrzopqi_FjQ_rxf97-olbPgbfY0C466zPmGYDrejaC8hGMxcExGzGx6YDKP1TLPqS4nfwQuNDAvY2lRYbjR-e08bYr3ae0VqBXZLrA0j3bnp2-uBOLVlDVXy5NuZoEyKkygEhAuMd_IquoJL/s2049/IMG_4355.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2049" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDWWDEb5PgyOpEpDtzkFIe4e3S_vI5nNju2mIJ3RJ2Hrzopqi_FjQ_rxf97-olbPgbfY0C466zPmGYDrejaC8hGMxcExGzGx6YDKP1TLPqS4nfwQuNDAvY2lRYbjR-e08bYr3ae0VqBXZLrA0j3bnp2-uBOLVlDVXy5NuZoEyKkygEhAuMd_IquoJL/w640-h480/IMG_4355.JPG" width="640" /></a></div><p>Kuues päev. <b>Queen stage</b>. Kokku pidi tulema 168 km ja natuke alla 4000 tõusuka. Väikese nüansiga, et kes ennast nõrgaks või targaks tituleeris, see võis rahus esimese edasi-tagasi mäekese skippida. <b>Vulcan pass</b>, väidetavalt Rumeenia raskeim tõus.<b> </b>"Mäekene" 10 km ja keskmine tõusupross 10%. aga see oli vaid paberil nii. Paberil oli veel <i>21.8% steepest 100 meters.</i> Päriselus, uhhh... Kuuekesi sinna me suundusime. Aga alustame otsast, sest loll on see, kes vabandusi ei leia :) Mu testirattal, uuel Scott Foilil oli kergeim ülekanne 35-30. Ees 35 ja taga 30. Suht mägede kassett ikka, sain kõikjal lõtva hakkama. Igaks juhuks oli oma pärisratas, ustav Scott Addict RC ka kenasti bussis Rumeeniasse kaasa tulnud. Seal 35-33 kassett. Kuna Hanno K tahtis selle päeva esimest tõusu vahele jätta just oma olematute ülekannete pärast, siis loomulikult pakkusin talle oma õige ratta tagumist ratast, kus norm kassett. Vahetus saigi tehtud ja tõusu alguses kohe ka testitud, et kas on vahe ka. Oli. Mingi 10% nurga peal sai ta ikka oluliselt mõnusamalt kerida. Kuigi meil polnud õrna aimu ka, mis ees ootab, siis ma vist aimasin halba :) Hanno millegipärast isegi pakkus vahetust, et võin oma ülekannetega edasi turnida, aga no see 10% pole ju probleem... kuniks, mingi poole tõusu peal läks ikka korralikult pekki, ma nägin oma Garminil tõusuprossa 24% ja see rsk ei saanudki läbi, püsti peale ei julge tõusta, kohe kukud selili, vingerdad ja sõidad ussi ja no kuidagi nagu liigud, vaaaluuuus, <b>põlvekapslid nagu plahvataksid</b>, kui ma nüüd nendega otsaette peaks saama, siis... kannatan edasi, veel, veel natuke, KÄIGE P****! Tõesti! Ma ei jaksa enam. Panin jala maha. Tõmban korra hinge ja eiiiiiiiiii, üles vaadata ei julge, kui pikalt seda räiget porri veel jätkub. No ja ma siis jalutasin natuke, ratas käekõrval. Tuuri etapil olin selliseid ikka näinud :) Nüüd siis ise. Tegelikult isegi proffide kevadklassikutel on ette tulnud, kui väga hullu nurgaga tõusul ummik tekib ja jalg maha pannakse, siis kohe sa sealt naljalt sõitma ei saa. Aa, ja Saaremaa tuurilt mäletan kui Viljandi etapil lõpus Kõrgemäele keerati, kuidas mõned mehed buratinojalgadega krampides tipa-tapa üles koperdasid :) Ühesõnaga, sai siis ka rattaga käidud, maanteerattaga, asfalditõusul. Õnneks-kahjuks ükski kaamera ei jäädvustanud, aga puid sain sajaga, siiamaani saan. eriti neilt, kes sel päeval üldse selle tõusu vahele jätsid :) <b>Räägi, kuidas sa Rumeenias käisid!</b> :D Sõbrad, muidugi :)</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4QhWCfqBBMGyXgbeH6csVZUgPvjnNT5TsrkEx0t8pkVE5TvxAZcAUo-kEAvJMXPIWLZ1jam9q_qSsdtzqUpCHeWkgQJyCBQx56NKlI1gvjjRrSKv44VfYXgSy2jsbYidsq2TwAJyzXiJWb5TJOjlaHtoVt6lv9TL0BF5fje578bZVP0V16BqbEaYC/s1825/IMG_4541.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1825" data-original-width="1386" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4QhWCfqBBMGyXgbeH6csVZUgPvjnNT5TsrkEx0t8pkVE5TvxAZcAUo-kEAvJMXPIWLZ1jam9q_qSsdtzqUpCHeWkgQJyCBQx56NKlI1gvjjRrSKv44VfYXgSy2jsbYidsq2TwAJyzXiJWb5TJOjlaHtoVt6lv9TL0BF5fje578bZVP0V16BqbEaYC/w486-h640/IMG_4541.JPG" width="486" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn2UBabj_UoNuXG64ajMbiRYQC5_oAFCrrirapkF0FJ3_LW-_XDrWWG2DLOoI0EK5roDwEVO5Hp6LERau8tdaom-G2zKuueD6E4OMzMMH4p5LRWT0ko2mz-i9d-hjPocznJmw0ljufsgbY1ubK9NK9xPgKeIDCFkqLLOXYme2fj2NHhxV3GTESRSZY/s2049/IMG_8349.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1537" data-original-width="2049" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn2UBabj_UoNuXG64ajMbiRYQC5_oAFCrrirapkF0FJ3_LW-_XDrWWG2DLOoI0EK5roDwEVO5Hp6LERau8tdaom-G2zKuueD6E4OMzMMH4p5LRWT0ko2mz-i9d-hjPocznJmw0ljufsgbY1ubK9NK9xPgKeIDCFkqLLOXYme2fj2NHhxV3GTESRSZY/w640-h480/IMG_8349.JPG" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Leia pildilt meie Tartu Cycling Teami saatebuss</td></tr></tbody></table><p>Päeva teine pool oli lummav, sinka-vonka läbi mitmetest väikestest lambakasvatusega tegelevatest mägiküladest ja i-le täpp, <b>Urdele Pass - 2259 m kõrgusel</b>.</p><p>Seitsmes päev. Peaaegu allamäge. <b>5 h 57 min</b> ja <b>172 km</b>, tõusukaid ainult <b>1768 m</b><br />Päeva parim osa oli hommik. Külm näpistas nagu veidike. Üritasin oma Garminilt kuvatõmmist teha, et miinusega põhjatemperatuur kätte saada. Alustasin -1 C, no ega väga külmemaks ju ei tohiks minna :) Lõpuks jäädvustasin -4.6 C. Tuulekülm lisaks. Õnneks see oli mäkke. Üleval sai sooja juua ja kõik kaasasolevad riided selga ning 20 km laskumist. Edasi oli juba mõnus. Päeva lõpuks + 17 C. Ei kurtnud.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtJ75OQGhDWyQ9wzXrCiR4y8CWTnicrur8Uy-W3zeQjWOcmre-YsfRtl-dbOrEUtrP44TYb8RaLdqu1yDKW6WoL0aHcnSQSOdRCce8cuE9BkHqrFEiZGywY3XKl6go4kfscHc7-kO70euVrtbv8930JtqF-DZ1DSIdEgvUEF8vH9KEBz4TMsHi5Ef3/s470/2022-10-21-09-35-14.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="470" data-original-width="282" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtJ75OQGhDWyQ9wzXrCiR4y8CWTnicrur8Uy-W3zeQjWOcmre-YsfRtl-dbOrEUtrP44TYb8RaLdqu1yDKW6WoL0aHcnSQSOdRCce8cuE9BkHqrFEiZGywY3XKl6go4kfscHc7-kO70euVrtbv8930JtqF-DZ1DSIdEgvUEF8vH9KEBz4TMsHi5Ef3/s16000/2022-10-21-09-35-14.png" /></a></div><p>Kaheksas päev. <b>3 h 37 </b>min. <b>121 km</b>. <br />Pidusärgid seljas. Flat. Keskmine kiirus 33,4 km/h. Pundiga ludinal. Nauding.<br />Kapsakaupmeeste vahel :) Isegi pealinna Bukaresti sissesõit sujus tõrgeteta. <br />Etapi tipphetke eest hoolitses üks kohalik uljaspea. Lihtsalt ketsid jalas ja suvalise ostukeskusest haaratud kümneaastavanuse mtb-ga hoidis mees 40-45 km/h kiirust, ja seda ikka mitukümmend kilomeetrit järjest. Proovisime suhelda ka, aga mitte ülemäära edukalt. Sõnaühend "tuudevraants" jäi kõlama ta suust. Hilisem guugeldamine ka ei aidanud ülemäära puzzlet kokku panna. <br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2fY4oapJp-PGoPmfWbPkUnI3MgrF68DaTwWM1KrNzBvP4suYDWxyAp_FYUZ27CecB47J2R2Mgl4s8BRam02aFfW8nM0hrbmxRxsLULc0TuODWvqHLycguTpRz0gJSTI363x93b3kWbqh08gDziZDEu29MXEpcZR7F0VSL0Cr4lNM3O6WQSVAkEv6p/s2172/IMG_8457%20(1).JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2172" height="452" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2fY4oapJp-PGoPmfWbPkUnI3MgrF68DaTwWM1KrNzBvP4suYDWxyAp_FYUZ27CecB47J2R2Mgl4s8BRam02aFfW8nM0hrbmxRxsLULc0TuODWvqHLycguTpRz0gJSTI363x93b3kWbqh08gDziZDEu29MXEpcZR7F0VSL0Cr4lNM3O6WQSVAkEv6p/w640-h452/IMG_8457%20(1).JPG" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kohalik breakaway mees</td></tr></tbody></table><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZHmlO1Ta7thKHJg_fQQIAIrN3xoZLvpkP_jClCNsTLEM0vjvHJrrJRuHYOkZC3KXaicRqhYoouEheCamB2kzYeAHH9iF0QFPtUsmcQSxEja8224HsvgJ1k6qwck1BJQfbUhst1mHLLW9Z24PSihAXmDt0ywlyTYyWbKukxiA0aL9Neywfem3C6S56/s1833/IMG_4137.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1833" data-original-width="1375" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZHmlO1Ta7thKHJg_fQQIAIrN3xoZLvpkP_jClCNsTLEM0vjvHJrrJRuHYOkZC3KXaicRqhYoouEheCamB2kzYeAHH9iF0QFPtUsmcQSxEja8224HsvgJ1k6qwck1BJQfbUhst1mHLLW9Z24PSihAXmDt0ywlyTYyWbKukxiA0aL9Neywfem3C6S56/w480-h640/IMG_4137.JPG" width="480" /></a></div><p>Kokku <b>45 h 13 min</b>, <b>1145 km</b> ja <b>16 737 tõusumeetrit</b></p><p>Aitäh seltskonnale. Super oli teiega.<br />Rumeenia ja maanteeratas saavad maksimumpunktid.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFltRKIBJYwEq4GDCG8kGAEdR-jr68vCWFrYUeZjAHBfA4zzj7qhgvli0JGAQZbwWlt08N4UmCWNsrSvyNMG3w9KV5STDFH8uwh-V_Q9qPnkjAJF9HCoYDytSM8Z3O4OPlXSdWG2iAxgLeFJk81lfo0BAlOXIGNmXqo6Vwrwy4B07ciF2ZOWSgR71X/s2729/20221022_124122-01.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2729" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFltRKIBJYwEq4GDCG8kGAEdR-jr68vCWFrYUeZjAHBfA4zzj7qhgvli0JGAQZbwWlt08N4UmCWNsrSvyNMG3w9KV5STDFH8uwh-V_Q9qPnkjAJF9HCoYDytSM8Z3O4OPlXSdWG2iAxgLeFJk81lfo0BAlOXIGNmXqo6Vwrwy4B07ciF2ZOWSgR71X/w640-h360/20221022_124122-01.jpg" width="640" /></a><br /><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5N-e938lucYGZFSzIAi4U6ppfJ_jRLQADOLhyphUP9jlc9Q7ipNGkGIS_8LVPU-u5SVrDyk3Jnk9osjoP9QIqYK_Q64_EmtLIjzHF71sE9a_e6Vn9yv8Tknnz_Nvg8YU5mnF3Ck8rNAazZBfkv26E1JXXIc280f7xFw4Ia0A777dfL6gBuSEroFkg/s2000/312460122_3261009917561059_1052152797748894909_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1126" data-original-width="2000" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5N-e938lucYGZFSzIAi4U6ppfJ_jRLQADOLhyphUP9jlc9Q7ipNGkGIS_8LVPU-u5SVrDyk3Jnk9osjoP9QIqYK_Q64_EmtLIjzHF71sE9a_e6Vn9yv8Tknnz_Nvg8YU5mnF3Ck8rNAazZBfkv26E1JXXIc280f7xFw4Ia0A777dfL6gBuSEroFkg/w640-h360/312460122_3261009917561059_1052152797748894909_n.jpg" width="640" /></a><br /><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Piltide eest tänud Timole, Edgarile, Pillele, Priit T-le, Priit V-le, Jaanusele, Jussile (mitte Jaanus Jussile - toimetaja parandus), Evgenile, Markkole, Hannole, Sandrile, Jaanile.</div><br />PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-57521608030215246272022-03-11T14:30:00.003+02:002022-03-11T14:35:43.295+02:00Island pooleks<p><b>Kunagi ammu sai vanima poja sünnipäevakink lunastatud.</b></p><p>Uhasime paar nädalat ratastega mööda Aafrikat. Sõber <b>Edgari Treier</b> ka kindluse mõttes pundis. Ratastega Nairobist 300 km paunaga <b>Kilimanjaro</b> alla, tipa-tapa üles-alla ja ratastega tagasi. Saime kenasti hakkama. Veits paanikat, kaelkirjakuid, sebrasid, hüääne ja muid kohalikke loomi, palju rehvipurunemisi, kõvasti eksootikat ja miljonivaateid. Tehtud.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjXeoAtnpi2A9oVC13ZHO3adrw_XFoSvvojTdxpvPt6EBzGvRVvLb5SLQXw8SOX4-KB--ivPKinPGp5vN45QtfR6Oi12js_NJdtjYF7dvFygXJND_TXySm_azO48Nwq3FZvCMWm6xLeqBELsU-ROfSIRrpgb7Uso8Sl1DEqA0OmGPI_Ma2tiioJdVw_=s3180" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3180" data-original-width="2780" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjXeoAtnpi2A9oVC13ZHO3adrw_XFoSvvojTdxpvPt6EBzGvRVvLb5SLQXw8SOX4-KB--ivPKinPGp5vN45QtfR6Oi12js_NJdtjYF7dvFygXJND_TXySm_azO48Nwq3FZvCMWm6xLeqBELsU-ROfSIRrpgb7Uso8Sl1DEqA0OmGPI_Ma2tiioJdVw_=w560-h640" width="560" /></a></div><p>Aafrika tripil osalenud <b>seltskond oli nii normaalne</b>, et isegi mina oma kohalolekuga ei suutnud seda ebanormaalseks teha, no ja vahepeal oli ju mõni sünnipäevakink taas tegemata jäänud, moraal – selle kolmese pundiga peab veel ühe rattareisi ette võtma.</p><p>Esimese hooga olid laual Elbrus ja Ararat, aga sellele tõmbas <b>Norman</b> kiirelt kriipsu peale, tema peale Kili antud lubadus üle 3000 m kõrgusele ennast mitte peavalutada oli liigagi veenev. Töötasime edasi.</p><p><b>Island – tule ja jää maa</b>. Mitte integratsioonipoliitikast ei räägi, ikka vulkaanidest ja tohututest jääliustikest. Vulkaanipursete tagajärjel tekkinud saar asetseb mandritevahelises liitekohas. Vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt, liikumatu maapind on kohati vaid mõne kilomeetri paksune ning selle all olev magma soojendab ülalpool olevat laavat ning ühtlasi ka põhjavett, millega kohalikud enamiku maju kütavad. Maapealsed kuumaveeallikad on omaette ooper, vesi seal keskmiselt 70°C ning osa neist sülitavad turistide rõõmuks ennast mõneminsaste vahedega maapinnast 60 m kõrgusele. Vulkaanid pauguvad keskmiselt iga viie aasta järel. Hawaii sõbrad mäletavad hästi veel 2010 kevadet, kui vulkaanipurse <b>Eyjafjallajökulli</b> liustiku alt oma<b> tuhapilvega kogu Euroopa lennuliikluse seisatas</b> ja me Itaalia rattalaagrist koju ei pääsenud.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjozLWDgGTBFeXXI2c-MYxhpqHsI0-R-2iOHnH2y40QzFORaY4Bu83345JivYpLR3q01St770MTftUGvRh7xLRc1t3mZ_8vWzZgZ6ndpfw-NeB_NcSzHU8sZCHX6yVeUUxwcDhChrXAuKYBZU7UihnUkb4yRf_a2_Z5PBywO_pyEs4O3mLqQ9U7uvqe=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="Igav liiv ja tühi väli..." border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjozLWDgGTBFeXXI2c-MYxhpqHsI0-R-2iOHnH2y40QzFORaY4Bu83345JivYpLR3q01St770MTftUGvRh7xLRc1t3mZ_8vWzZgZ6ndpfw-NeB_NcSzHU8sZCHX6yVeUUxwcDhChrXAuKYBZU7UihnUkb4yRf_a2_Z5PBywO_pyEs4O3mLqQ9U7uvqe=w640-h480" title="Igav liiv ja tühi väli..." width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Igav liiv ja tühi väli...</span></td></tr></tbody></table><p>Kõlab nagu põnev paik, aga esimese hooga see maailma ääres asuv müstiline saar mu potentsiaalseid reisikaaslasi küll käima ei tõmmanud. Edasine suht põhjalik marsruudivalik ja <b>fätbike päästsid päeva</b>. Alguses planeerisime mingit ringilaadset moodustist stardiga Reykjavikist. Finaal sai olema põhjast lõunasse saar n-ö pooleks sõita, Akureyrist Viki, ~550 km. Seda on võimalik teha raskelt ja vähem raskelt. Valisime esimese variandi, väldime suuremaid „teid“, vürtsiks ohtralt singelträkke ja rohkelt ronimist – selleks katsumuseks valitud paksukummiline ikka väga ideaalilähedane ratsu. Ühesõnaga, kaks korda Eestist pindala poolest suurem inimtühjade laavaväljade, vulkaanide, tuhamasside, jääliustike, jõgede, ojade ja geisrite vahele meie oma fätbikedega ellu jääma – jah sobime, <b>nigu Rõngu mehe rusk Kambja mehe silmä pääle</b>. Vist. Teoorias.</p><p>Planeerimine oli põnev. Aega Islandil „puhata“ oli meil napilt kaks nädalat. Milline marsruut ikkagi? Mis ratta juures muuta? Millised pakiraamid? Millised rattakotid? Mitu akupanka? Kas väliskumme varuks võtame? Üks kolmene telk? Kolm ühest telki? Mis temperatuurile magamiskotid? Mitu komplekti vihmariideid? Kas gps peab kõikidel olema? Jne jne. <b>Miljon vastamata küsimust</b>.</p><p>Edgari ja Norman tegid oma ratastega ikka mõned testisõidud ka. Edgari isegi täisvarustuses koos veeületushakatistega. Mina laksasin ümber Pirita Hawaii maja terve pika paarisajameetrise tiiru :) Sadula kõrgus sai vähemalt paika. Julge hundi rind ja haavlid...</p><p>Tagantjärele tarkusena parim otsus, mis varustuse osas tehtud sai, olid Outdoor Research vihmariided ning Scotti Gore-tex veekindel talveking. See osutus hiljem ikka valuutaks. Tõsine üllataja oli Tactical Foodpack. Mulle tuli nagu välk selgest taevast, et nad meie oma Eestimaa tegijad. Kuna pidime kogu oma toiduvaru kaasas tassima, siis ilma nende know-how ja koostööta oleksime teineteisele suhteliselt ebameeldivateks reisikaaslasteks saanud, sellisteks näljasteks ja tigedateks või nii.</p><p>Mida lähemale reisikuupäev tuli, seda rohkem hakkas tekkima tunne, et meid sinna saarele vist ikka väga ei oodata. Varustusega saime kõik bingo-bongo. Aga muu logistika, oi ja ai. <b>Lendusid tühistati risti-rästi</b>, kõiki kolme rattakasti ühe raudlinnu peale ei suudetud mahutada jne. Reykjavikist oli meil vaja 400 km põhja poole rattareisi alguspunkti Akureyrisse saada, sellega seoses tegelesid kohalikud aktiivselt meie erinevate broneeringute ülesütlemistega. Vahepeal tundus juba, et vägisi ei saa. Aga, ega tola loll pole, lõpuks laevaga Stockholmi, sealt otselend Islandi pealinna, lennujaamas seitse korda selili-külili vaktsiinipasside ja koroonapriiuse tõestamist, lõpuks rattad kokku ning mikrobussi ja peaaegu nagu sujuski.</p><p><b>Vihma pidi Islandil olema kahte sorti, hea ja halb</b>. Hea sajab vertikaalselt, halb horisontaalselt. Rataste kokkupaneku ajal saime kogeda üleüldse kolmandat varianti. Korraga oli kõik märg, samas otseselt nagu ei sadanud. Vihm lihtsalt oli ümberringi. Keeruline.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgeYzuCnAGzZFRdxj_ghq4YZSAXnUtF38xJgI-Er-qFOxNsBzJMMG1cKoDy5p9QJdXnpArQud0c-nPHw2AhUHQp4Jofm1V2Ajkc5GZv_6SxYzPQ38Jzuo0QiDmDD059NYaaEvIW71SFUgkK3H9IydvIIHB_mAmGYJBIm38AUgYY6u4DbyYakGUvD0eO=s3691" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2768" data-original-width="3691" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgeYzuCnAGzZFRdxj_ghq4YZSAXnUtF38xJgI-Er-qFOxNsBzJMMG1cKoDy5p9QJdXnpArQud0c-nPHw2AhUHQp4Jofm1V2Ajkc5GZv_6SxYzPQ38Jzuo0QiDmDD059NYaaEvIW71SFUgkK3H9IydvIIHB_mAmGYJBIm38AUgYY6u4DbyYakGUvD0eO=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Loo autor Priit Salumäe</span></td></tr></tbody></table><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiu9lswz1m9hOg0Kz6cbfIVmO3Hnt4iur75yzFMdUksCgeE87v42fdEC0An8Dy9P22U9OxuXwdHP7w05FtCa--MY-PxWtrqpfazEZKI39w7GBmTyzVSLOsZqcjwFXYHw-YaMMqEIG-ur1W5Zfj7cOYZNUEzOrj2BphJnoMMgANM4hmcU8VYeHzZdQla=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiu9lswz1m9hOg0Kz6cbfIVmO3Hnt4iur75yzFMdUksCgeE87v42fdEC0An8Dy9P22U9OxuXwdHP7w05FtCa--MY-PxWtrqpfazEZKI39w7GBmTyzVSLOsZqcjwFXYHw-YaMMqEIG-ur1W5Zfj7cOYZNUEzOrj2BphJnoMMgANM4hmcU8VYeHzZdQla=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Jääme siia ööbima?! Vaata kaarti! Põrutame veidike edasi!</span></td></tr></tbody></table><p>Esimese päeva soojenduseks oli koogitükk 15 km pikkune kerge asfalti pidi veeremine. Puhas nauding. Täisvarustuses rattad küll koos joogivaruga kokku sellised napilt 50 kg, aga veeresid mõnuga, vähemalt allamäge. Eelnevalt olin oma peas rehkendanud umbes nii: ööpäevas on 24 h, noored mehed, hea unega, no maksimaalselt 10 h magame, järele jääb 14, kui nüüd 4 h majandada söökidele-värkidele, siis jääb ikka 10 h rahulikuks kulgemiseks. Ja kui väääga suahiili keeles pole-pole veereme, siis 15 km/h ju ikka iga endast lugupidava ratturi põlvekapslites peidus. Babahh, 150 km päevas, tagasihoidlik ketikeerutamine. Ok, nii uljalt ei kihuta, aga no 100 km päevas ikka teeme, eks. Alla nädala ja finito, järelejäänud ajal põrutame päris turisti panema, vaalu vaatlema, kohalikku toitu-värki nautima, kuumaveeallikas oma Garmini kella eluküünalt kustutama jne (viimane kellalugu sai tõeks, mitte et ma oleksin seda eelnevalt muidugi planeerinud). Rattakilometraažiga päriselus asjad nii roosiliseks ei osutunud. Keskmiselt tuli päevas 7-8 h veeremist, millega katsime siis 50-70 km, <b>keskmiseks kiiruseks jäi ühel päeval vaid 9 km/h</b>. Lõpus tegime küll veidike tagasi, aga esialgu <b>menüüs säranud lõvisupp osutus ikkagi tavaliseks eestimaiseks hakklihakastmeks</b>.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEioXwE8beZZC2DF4ynaSYPoBy7hw4ONGfcWpNzkAtX3NjbXNxMJJTLnpnQvm0RHm-1eveIBJSKwbrSCx2U3au8mhfU5kJYohUH4ZU1ab_VkOkH8Pyfdhr4Kd3ZdvlwO-d7rEuI6v29WuFT2oCxh_htHSwRMtFHF7oRZtGnlpj5ZOydLXrMuksJyqpy6=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEioXwE8beZZC2DF4ynaSYPoBy7hw4ONGfcWpNzkAtX3NjbXNxMJJTLnpnQvm0RHm-1eveIBJSKwbrSCx2U3au8mhfU5kJYohUH4ZU1ab_VkOkH8Pyfdhr4Kd3ZdvlwO-d7rEuI6v29WuFT2oCxh_htHSwRMtFHF7oRZtGnlpj5ZOydLXrMuksJyqpy6=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Kes ütles, et ainult elutud laavaväljad? Harilik merikann (armeria maritima) vaidleb vastu.</span></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiGiCtWGx4Mmg28jaQs_MikatuAFpSp7LbPSqJzHpn7H_n8C2y5JLumYSg4XLBdiU24Jn1EOt3DPQnDyTITswlT83MInHZ9TmFEJYiFGQXwLpKpnqFhMgmJF428H9MX6ti9yGvY85P2EfDFWVeJEHr3vjMQ3PZ-SDRi0mzIRwGpo4PuUvRKetxP25Ax=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiGiCtWGx4Mmg28jaQs_MikatuAFpSp7LbPSqJzHpn7H_n8C2y5JLumYSg4XLBdiU24Jn1EOt3DPQnDyTITswlT83MInHZ9TmFEJYiFGQXwLpKpnqFhMgmJF428H9MX6ti9yGvY85P2EfDFWVeJEHr3vjMQ3PZ-SDRi0mzIRwGpo4PuUvRKetxP25Ax=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Lõunapaus</span></td></tr></tbody></table><p>Teine päev oli juba veidike tõsisem. Mõnikümmend kilomeetrit asfalti ja siis hakkas pihta. Vaikselt kadus niigi nigelavõitu elusloodus, asendudes järjest tumedamate kiviste toonidega. Filmisõbrad, kellele meenub „Oblivion“, „Interstellar“, „Star Trek“, „Star Wars“? Kõik need on Islandil purki pandud („50 halli varjundit“ pole päris see teema)... Sadu ja sadu kilomeetreid kaljust kuumaastikku ja musta masendust.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgeKEt6kfbckaiLycqZPl0kQpb8QJSMgKOBg5beEoq4ykgxN61Y1ig28xGNE15pELuBq_-jgXEyuolGQwZhGwHv2nPF6xw23YB21wAT5Ff0pxfCF0BptET-NUbFY1infUnEatKVTf_ikcYJJWjscuM-iAit1klNcG8J_L6GWcPOwQs7hH-b7bTLmPeo=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgeKEt6kfbckaiLycqZPl0kQpb8QJSMgKOBg5beEoq4ykgxN61Y1ig28xGNE15pELuBq_-jgXEyuolGQwZhGwHv2nPF6xw23YB21wAT5Ff0pxfCF0BptET-NUbFY1infUnEatKVTf_ikcYJJWjscuM-iAit1klNcG8J_L6GWcPOwQs7hH-b7bTLmPeo=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Teise päeva esimene ja viimane auto. Šveitslased, kes ei tahtnud uskuda, et me ratastel elektrimootoreid pole.</span></td></tr></tbody></table><p>Pedaalid viis pikka tundi ja sa ei näe enda ümber põhimõtteliselt mitte ühtegi taime, looma, inimest, autot, isegi mustamäe-muki kevadist lumeteki alt väljapiiluvat koerasi**a mitte, mittekuimidagi, ei kilekotti, ei suitsukoni, ei kommipaberit, mitte-mitte midagi, mis annaks aimu inimese kohalolekust, tsivilisatsioonist. <b>See on nii kummaline, nii valus ja nii hea, seda lihtsalt peab kogema</b>, sõnadesse panna pole aus.</p><p>Esimesed tugevamad tuulepuhangud olid gramm isegi naljakad. Lõbusad. Just need, mis nagu otse vastu ei puhunud. Sõtkud-sõtkud, korraga pannakse ventikas küljelt täie võimsusega uhama, ratta juhitavus muutub pehmelt öeldes ebameeldivaks, aga saime hakkama. Viskas hoobilt ideaaltrajektoorist meetreid kõrvale, teineteise tuules sõitmine tehti võimatuks. Tuuleiilid kasvasid iga minutiga, kuni lõpuks ulus ja lõõtsutas ümberringi nii, et suud lahti ei julgenud teha, järgmine hetk on kiiver peast või sokid jalast ära puhutud. <b>Taevast alla maa poole tuiskava langevarjuri molli teate?</b> See lopat-lopat noh, vot selline oligi konkreetselt tuulepoisi poolt meile näkku joonistet. Enam ei olnud naljakas. Käed hoidsid kramplikult lenksu, kogu aeg selline tunne, et kui tuuleraisk suudaks korrakski kaheksakümnekilose minu viiekümnesest rattast lahutada, siis teineteist me enam kokku installeerida ei suudaks. Raju nautis ennast täiega. Meie liikumiskiirus oli taandunud alla 5 km/h. Otse vastu puhumisega sai veel kuidagi hakkama, aga nii kui veidike keerutas, sai sellest „edasiliikumisest“ pigem klounaad või korralik triali-võistlus.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjpB4LZ0D5u-XLbPFaeJavH0xHKilGxCgsX-WArCY_7kdEZNb44dnZb_M62t_iH-Z2UVpdQGYLqrNpBSAamXOWLkfG98GcsEsyOvLgfvKyl6eOrbiqbYPetee7-UsA4sNwCzf-ZdPHecenNHhnR1kgNwf_vq7Fm2-70X1P1zGFYA9ICyjnduYDnwKRa=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjpB4LZ0D5u-XLbPFaeJavH0xHKilGxCgsX-WArCY_7kdEZNb44dnZb_M62t_iH-Z2UVpdQGYLqrNpBSAamXOWLkfG98GcsEsyOvLgfvKyl6eOrbiqbYPetee7-UsA4sNwCzf-ZdPHecenNHhnR1kgNwf_vq7Fm2-70X1P1zGFYA9ICyjnduYDnwKRa=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Sinka-vonka kivilt kivile, osad jõekesed ikka kuiva jalaga.</span></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgumo905E0URG-1emSvLMtdcEMY3X0_VQQFC7UxqTU0bgsOObubaMtvgxaKhewvYtlRnSdxNqOMnui9QlswPnzg9EfoxMXhwnJnqu-sfEmv6jlUKO3aXmJiqHSipaTHIKblrnpg6A3TU69j-6dTvUngzJXNOIbA-YcjEjEveQz3kiUMyOrIfwlKl8RQ=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgumo905E0URG-1emSvLMtdcEMY3X0_VQQFC7UxqTU0bgsOObubaMtvgxaKhewvYtlRnSdxNqOMnui9QlswPnzg9EfoxMXhwnJnqu-sfEmv6jlUKO3aXmJiqHSipaTHIKblrnpg6A3TU69j-6dTvUngzJXNOIbA-YcjEjEveQz3kiUMyOrIfwlKl8RQ=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Juba mõni ojakene osutus suhteliselt ebameeldivaks (loe: sügavaks), jõed olid alles ees.</span></td></tr></tbody></table><p>Ja siis tuli päeva neljas jõeületus. Põhimõtteliselt olime olnud valmisolekus kuni puusadeni jääkülmas vees ulpima. Vahetult jõgedeületuste ees laiutasid hirmuäratavad neljaveolistele (teised ei tohi üldse Islandi sisemaal sõita) mõeldud hoiatavad sildid, kus manitseti kasutama kõige aeglasemat käiku, üksi mitte veeületust katsetama jne. Meie olime niipalju kodutööd teinud, et päris maastikuautode jälgedes ei tohiks liikuda, seal roopad sisse sõidetud ja oluliselt sügavam. Kuna september suvekuudest veidike külmem, liustikud suuremad sulamised ära teinud, siis lootsime ikka kergelt pääseda (loe: kuiva jalaga). Esimeste jõekestega olimegi suhteliselt kenasti hakkama saanud. Veidike sinka-vonka, sügavamatesse kohtadesse viskas vana luuraja kive sisse, et kuidagigi aimata, kas vesi ulatub puusadeni, kubemeni või hoopis tuharateni. Osad kohad läksid sõites ja ludinal, teised ratast lükates, ise kivilt kivile põrgates.</p><p>Kuniks jõudsime päeva neljanda jõeni. Tegelikult ei paistnud ta esimese hooga eriti keerulisem kui varasemad, aga seesama eelpool mainitud kuni 50 m/s tuuleteema oli meid ikka ära hirmutanud. Ok, „meid“ on pisut liialdatud. <b>Edgari hakkas juba pükse maha ajama</b>, et tema kalpsab läbi, Tartu mees pole mingi <b>pealinna kümne siidipöidlaga mömm</b>, tema teeb ära. Õnneks tuli mehel mõistus pähe. 100% oleks see kõrvulukustavalt jõhker veevool ja märatsev tuul mõned rattad ja/või mõned mehed meie tiimist allavoolu lasknud.</p><p>Istusime siis nukralt maha. Ei, mitte tuulevarju. Viimase 30 km jooksul ei oleks isegi mikroskoobi all mõnda tuulevarjupesakonna pisimat liiget tuvastada suutnud. Me jäämegi siia?! Telkida ei saa, telgist oleks hoobilt mitu ribatelki saanud. Mis teeme? Proovime ikkagi kuidagi üle minna. Ei riski! Kohe läheb pimedaks! Hirm hakkas vaikselt selgroogupidi üles ronima. <b>Gabriel, mis meist saab?</b></p><p>Selle ellujäämiskursusega meenus nädalatagune kindlustusmaaklerile tehtud telefonikõnele eelnenud teade: „Teie kõne salvestatakse“. Mul nimelt krediitkaardiga seotud reisikindlustus. Siiamaani väga kenasti toiminud. Mõtlesin, et igaks juhuks küsin üle, kas meie reisiks peaks midagi lisaks võtma, no, et lähme sinna eikuhugimaale ihuüksi töllerdama. Alustasin siis kenasti, et sõidame ratastega natuke mööda Islandit, kas peaks kuidagi-midagi lisakaitset või nii... Maakler pani avanaeru: „Mida, Islandil jalgrattaga ja ekstreem vä? Euroopa Liit, pole seal ju midagi hullu, ei metsa ega metsloomagi!“ Tõmbasin siis oma lolli küsimuse pärast punastades pea õlgade vahele ning tänasin viisakalt. Nii siis seal tormi käes Edgarit jõkke hüppamast keelitades ja pimedat oodates see „<b>Teie kõne salvestatakse</b>“ kõrvus kumiseski :)</p><p>Pakun, et maksimaalselt veerand tundi saime sedasi kükitada, eelnevat ilusat elu meenutada ja endalt eksistentsiaalseid küsimusi küsida, kui korraga „nurga tagant“, nagu välk selgest taevast ilmutasid ennast kaks maastikuautot. Sakslased. Abivalmis sakslased. Esimene tervituslause kõlas nii: „<b>Siia me teid ei jäta!</b>“ Veits ratastega koormarihmatamist ja üle jõe me olimegi. Ja üle teise jõe ja üle kolmandagi, maandudes ~10 km kaugusele paiknevasse kämpsaiti. Eks ikka veidike kripeldas, et tegelikult tulime siia ju rattaga sõitma ja mitte turvaliselt autokastis saareekskursioonile, aga etteruttavalt, torm vaibus alles järgmiseks lõunaks. Ainuõige otsus. Mõistuse hääl sai õnneks võitu. Kusjuures, kõikide varasemate matkajate ja vähemmatkajate kohtudes jäädi alati seisma ja kust-tuled-kuhu-lähed-jutud said räägitud. Enne sakslasi ei olnud viis eelnevat tundi ühtegi hingelist.</p><p><b>Jumal pidi lolle ja joodikuid kaitsma</b>. Ma pole mingi kümme aastat tilkagi alkoholi tarbinud, ehk siis...</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjH9p0bDiChtjVyWqPjf_CWEpokqT_exyNQzPXAy8pXaYhSQOh1ZmH4K-urzwo_XK8vLlME9sQ_pYOdKPyP19KY6NNvYt0foQcu9_mI8Nz_8oW7-Et-HpgDnWDiLH2do4EVxgGlEG837g3JO2oNODKJ8Z953j3qATk18GDJXUrp1AdlHtYrbF6CWuWv=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjH9p0bDiChtjVyWqPjf_CWEpokqT_exyNQzPXAy8pXaYhSQOh1ZmH4K-urzwo_XK8vLlME9sQ_pYOdKPyP19KY6NNvYt0foQcu9_mI8Nz_8oW7-Et-HpgDnWDiLH2do4EVxgGlEG837g3JO2oNODKJ8Z953j3qATk18GDJXUrp1AdlHtYrbF6CWuWv=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Roomajad ja kahepaiksed puuduvad.</span></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgXiInUNwhWqQ8XKXR1vhVztgPTH3lSQwFDZY-jBc6FtBXDXm6KRGPOVdy699PhdthwewSz2c6gXp7dwqx2GWThnZ0F25h9v3GHeglmsuvHb_2iwezBNHHGoBcH6NynwnXHySth7zX5marbcU9_AxnLkxNoLxBG90xJzRQLkt-FhrBkEuzirNlzhN2F=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgXiInUNwhWqQ8XKXR1vhVztgPTH3lSQwFDZY-jBc6FtBXDXm6KRGPOVdy699PhdthwewSz2c6gXp7dwqx2GWThnZ0F25h9v3GHeglmsuvHb_2iwezBNHHGoBcH6NynwnXHySth7zX5marbcU9_AxnLkxNoLxBG90xJzRQLkt-FhrBkEuzirNlzhN2F=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Tallinna torupornorägastiku loojatel oleks siit nii mõndagi õppida :)</span></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh5Ox6kuFp6812waXEeyBZ4HRKgji9Pk24aAwyNGqJ87KEbpc9W60enrRkLSZYvDMvBY-LZxQ8WKfQCv9fvPqrszeTOhjOgXiIIA1cht4AmM3fd2H4SytwCkmPuxaJBjTBJllnT5ojQX60oXINClQ88bfe7sYCYTizYrd9eJaMVy6jTKqDon6-1fNpM=s3832" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3832" data-original-width="2874" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh5Ox6kuFp6812waXEeyBZ4HRKgji9Pk24aAwyNGqJ87KEbpc9W60enrRkLSZYvDMvBY-LZxQ8WKfQCv9fvPqrszeTOhjOgXiIIA1cht4AmM3fd2H4SytwCkmPuxaJBjTBJllnT5ojQX60oXINClQ88bfe7sYCYTizYrd9eJaMVy6jTKqDon6-1fNpM=w480-h640" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Üks, kaks, instalaks!</span></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEibILgYvFKMdp-JJbgvznsR5LoYNUA93zywq9D9NqfZHSvxSiYciiWA-QQUBelRBDC2BXzPilRea7KUipv483YMsvWwVRHod8T2dV1tvHE6uqckgxYH5fzlPMzaDyhCmqzG_fGX_lo3sXjhUQh6bbA9iHEs4P3ig6sknvkeEM8qD5tRetvhi-Ad-rPg=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEibILgYvFKMdp-JJbgvznsR5LoYNUA93zywq9D9NqfZHSvxSiYciiWA-QQUBelRBDC2BXzPilRea7KUipv483YMsvWwVRHod8T2dV1tvHE6uqckgxYH5fzlPMzaDyhCmqzG_fGX_lo3sXjhUQh6bbA9iHEs4P3ig6sknvkeEM8qD5tRetvhi-Ad-rPg=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on.</span></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhfMlObzJXcm3i1em2sp5twHPxgeVgeRCHeZdLSxoJR-Bfb-ws9ELaDg0oU9qQm0gIVfSIRnTaFUrwsiMyO54aFmX0LFTtPjd2hlLEi2uTPe05NNXsJPp6wbd9IZAot3OuWpE1YieN5zu11jxAq4tyB-cFEbdlPV9V2wt_uoifgjscNi7aQZrLJC6LQ=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhfMlObzJXcm3i1em2sp5twHPxgeVgeRCHeZdLSxoJR-Bfb-ws9ELaDg0oU9qQm0gIVfSIRnTaFUrwsiMyO54aFmX0LFTtPjd2hlLEi2uTPe05NNXsJPp6wbd9IZAot3OuWpE1YieN5zu11jxAq4tyB-cFEbdlPV9V2wt_uoifgjscNi7aQZrLJC6LQ=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Lubatud ainult neljarattaveolistele! Jalgratastele ok! Milline diskrimineerimine.</span></td></tr></tbody></table><p>Anekdoot meenus: Uputus. Kõik püüavad kuidagi kuivale pääseda. Ainult üks vanameheke istub rahulikult toas ja kordab kõikidele abipakkujatele: “Küll Jumal mind aitab!” Vesi tõuseb juba katuseni, vanamees ikka istub, saabub päästepaat, vanameest paadile keelitades. Papi ei murdu: “küll Jumal aitab!” Viimane võimalus, helikopterist visatakse redel. Vanamees ei lahku, mantratab edasi: “küll Jumal aitab, küll Jumal aitab!” Kuniks upub. Taevas kohtub siis Vanajumala endaga: “Ma lootsin sinu peale, miks sa mind ei aidanud?”</p><p>Jumal: “<b>Oh sind ullikest! Saatsin sulle paadi ja helikopteri ju!</b>”</p><p>Viiendal päeval saime endale uue tiimiliikme. Korealane Kim, kellega edasisel kahel päeval sai koos veeretud. Pull tüüp. Neljas kord Islandil. Kõik risti-rästi läbi kamminud, aga tahab veel. Oma rattaga. Esimestel sõidupäevadel olime pehmemates kohtades, mida jätkus ikka kümnete kilomeetrite kaupa, märganud ohtralt rattajälgi kõrvuti jalajälgedega. Kimi 29“ Santa Cruzi maastikuratta 2,25 lai rehv ei kannatanud sõita. Meie Scott Big Joni Schwalbe 4,8“ Jumbo Jimid oli ikka ainuõige otsus. <b>Pisut rehvirõhuga mängides saime tervet teekonda ikka ratta seljas nautida</b>.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhUUek1eRScqPTWWgDxaKmR13HNV7ZtjsUja4e17AzZSI9DxY9n3rF9rhUv7ycHvj8tPXhHiYy526WnTbpXJOTPjymxig0bdQIt5fySnCwnDv0njfF8EkVHRyPtsN9Qs40FbwCGJx3ToXR7eYCQvUCw1fpFgs2wxVzc_w6Y_8Jz6hMyjhtA3Az3WqO_=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhUUek1eRScqPTWWgDxaKmR13HNV7ZtjsUja4e17AzZSI9DxY9n3rF9rhUv7ycHvj8tPXhHiYy526WnTbpXJOTPjymxig0bdQIt5fySnCwnDv0njfF8EkVHRyPtsN9Qs40FbwCGJx3ToXR7eYCQvUCw1fpFgs2wxVzc_w6Y_8Jz6hMyjhtA3Az3WqO_=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Vaat niiiii suure kala püüdsin!</span></td></tr></tbody></table><p>Kogu tehnika oli ka kenasti meie poolt. Sisuliselt ei lagunenud midagi. Esimesel päeval lendas üks pakiraami polt, õnneks märkasime seda kohe ja sai kõik üle pingutatud ning teibitud. Ühtegi rehvi ei läinud. Ok, korra läksin söögitegemise ajal veits nagu hoogu, Tactical Foodpacki <b>kanakarri</b> ja riisi isu oli niivõrd suur, et plähmerdasin ühe ratta priimusele sulama :) Õnneks suitseva rehvi lõhn andis endast kiirelt märku.</p><p>Vahepeal saime veel <b>palju vihma</b>, siis sadas vahetpidamata ning korra tuli taevast lausa vett alla, enne kui kallama hakkas ja pärast keset lausvihma paduka kätte jäime.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhU8K5-I0G99BUGvuVfwyJUzqvFw2cFQT87FLBa8E6lP6SneMHINUZQbS8B8dy3Rs6Swzck4tiWS756EhNHH6s8h7wg8Po2V3WpyvpF8lnNEQYftRDgjzy41N38849pj5NLiAKlyRMxFaXk2l5gMa7HQE-QUgBd4AzncWOLF88OfIkZlgDpwGOFdQ5v=s3734" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2800" data-original-width="3734" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhU8K5-I0G99BUGvuVfwyJUzqvFw2cFQT87FLBa8E6lP6SneMHINUZQbS8B8dy3Rs6Swzck4tiWS756EhNHH6s8h7wg8Po2V3WpyvpF8lnNEQYftRDgjzy41N38849pj5NLiAKlyRMxFaXk2l5gMa7HQE-QUgBd4AzncWOLF88OfIkZlgDpwGOFdQ5v=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">I'm singin' in the rain. Just singin' in the rain. What a glorious feeling. I'm happy again.</span></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjghHv7hPSLBkVjV1CC7U2CIND6_iRW9erY6NpvIs9gHvj4TRpn6-8UVaF52jhP0ZmzdxukK9cu_deARsrPU228j_wjm32WjYzY35azTWXO3HO1BVmc1Oc_AV7Re-kbu8XaATEWQd4Kfgs5nOrPd439F4CvIag7q3KUx5LCyVLilu40jN0FYBv1dDS1=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjghHv7hPSLBkVjV1CC7U2CIND6_iRW9erY6NpvIs9gHvj4TRpn6-8UVaF52jhP0ZmzdxukK9cu_deARsrPU228j_wjm32WjYzY35azTWXO3HO1BVmc1Oc_AV7Re-kbu8XaATEWQd4Kfgs5nOrPd439F4CvIag7q3KUx5LCyVLilu40jN0FYBv1dDS1=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Milleks gps ja kaardid? Teeviidad on ju olemas, isegi „lähim tankla 243km“.</span></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjefzkp9un_3qnxjpzG5_e4AoUaaFwaRzx2kFn5eK6YMUBDli0j2qaDs7WDNsW65DW96l0z8OISw5N6TBndiocZN-ILS0WWh9FHlXEScAYRfgwYaQJfwMoaaNyrb8i5VZ-XcQfxMCG1EhTVDt1Ebo-_Pdf1hUnX8PshYO8w0nRGjqpGRKuTHtmNjdpk=s3913" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2190" data-original-width="3913" height="358" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjefzkp9un_3qnxjpzG5_e4AoUaaFwaRzx2kFn5eK6YMUBDli0j2qaDs7WDNsW65DW96l0z8OISw5N6TBndiocZN-ILS0WWh9FHlXEScAYRfgwYaQJfwMoaaNyrb8i5VZ-XcQfxMCG1EhTVDt1Ebo-_Pdf1hUnX8PshYO8w0nRGjqpGRKuTHtmNjdpk=w640-h358" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Island põhjast lõunasse - tehtud. Aastal 1973 Sólheimasanduri mustal rannal õnnetult mahasadanud ameeriklaste lennukist on tänaseks saanud üks kummaline turismiobjekt.</span></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhgj5JXfWmz2xfefnRYL4XDhssNHHc4LczB5dO901Pvni2_6q0ULoYiylpHDatu7OaScZnAZEpjPFPOtkYx74b0un2qCWcwt-Ofz0ujQGbanyu-tn7nreAumYfXqMuSzzfFJQyOBwerJzw5GVNvLNTWUb6wrwPClsnF5kwUofLaoPe8Mn9jdmuJmhMK=s3800" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2850" data-original-width="3800" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhgj5JXfWmz2xfefnRYL4XDhssNHHc4LczB5dO901Pvni2_6q0ULoYiylpHDatu7OaScZnAZEpjPFPOtkYx74b0un2qCWcwt-Ofz0ujQGbanyu-tn7nreAumYfXqMuSzzfFJQyOBwerJzw5GVNvLNTWUb6wrwPClsnF5kwUofLaoPe8Mn9jdmuJmhMK=w640-h480" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Vik. Taustal TROLLI SÕRMED - legendi järgi üritasid kaks trolli laeva maale tõmmata, olles sellega liiga kirglikult ametis, unustasid nad enne päikesetõusu oma koopasse peitu pugeda ning esimesed hommikukiired muutsid nad kiviks :(</span></td></tr></tbody></table><p><b>Kokku</b></p><p>9 rattasõidu päeva<br />777 km<br />54 h 22 min<br />5856 tõusumeetrit</p><p>Lõpuks sõime teenitult<b> skyri </b>ja <b>vaalaliha </b>(ei, mitte koos), vedelesime kuumaveeallikas, lugesime lambaid (mitte uinumiseks, ummikus olles, lambaummikus), tunnetasime Reykjavikki.</p><p>Lõpetuseks kõikidele Islandile kippujatele üks väärt tarkusetera:</p><p>„Mida teha, kui Islandi metsas ära eksid?“<br />„<b>Püsti tõusta!</b>“</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhcmkEUWhqviVAYCodbEz6LsApocY8AUEiTFYImX9oLUpEWzUawH9-EDJJ3hGimi64jhPGOaV-Ww3SO7p1rHCnlEAIviAfIC9UuwKu0CVTMZTvy_pjnWM0i2St6Vy1oRWMNZr1o55uQRXdSmTYhf2aACoJnHmjBdln-uus6tkyTYUZBkJoVjCh1iitb=s1800" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="1440" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhcmkEUWhqviVAYCodbEz6LsApocY8AUEiTFYImX9oLUpEWzUawH9-EDJJ3hGimi64jhPGOaV-Ww3SO7p1rHCnlEAIviAfIC9UuwKu0CVTMZTvy_pjnWM0i2St6Vy1oRWMNZr1o55uQRXdSmTYhf2aACoJnHmjBdln-uus6tkyTYUZBkJoVjCh1iitb=w512-h640" width="512" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Orel või kirik? 2 in 1. Hallgrímuri kirik on Islandi suurim kirik, mis asub pealinnas Reykjavíkis. Oma 74,5 meetriga on ta saareriigi üks kõrgeimaid ehitisi.</span></td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgiT5pFRH-ihZBm9QSh-uhFeFaV3IoIogNk9kpuvAMr1mDAp8UtEZZmQw4ZXcBnsxyypbRh-V-WdZ2XgUDcW7IOnbXoEmiY4yZYlPH1t4T64FBtzre1jD75UpmWC71ziuA6re_HrRpqf-ZF-dI3NwytT4c2YWV_2ilXvR9vcnu-VRgYBjHc3-7Dvyoj=s4032" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4032" data-original-width="3024" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgiT5pFRH-ihZBm9QSh-uhFeFaV3IoIogNk9kpuvAMr1mDAp8UtEZZmQw4ZXcBnsxyypbRh-V-WdZ2XgUDcW7IOnbXoEmiY4yZYlPH1t4T64FBtzre1jD75UpmWC71ziuA6re_HrRpqf-ZF-dI3NwytT4c2YWV_2ilXvR9vcnu-VRgYBjHc3-7Dvyoj=w480-h640" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="text-align: left;">Vaalalihhi!</span></td></tr></tbody></table><div><br /></div>PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-47417416910173712042020-09-01T09:36:00.030+03:002020-09-04T11:32:44.041+03:001000 kilomeetrit. Jalgrattal. Järjest!<p><span style="font-family: inherit;"><span face="">Jah. Ärkad hommikul 5:00. Proovid magamata une silmist
veega välja uhada, laksad kausitäie müslit, kohvitass otsa ning juba sätidki
ennast rattasadulasse pedaalimaks järjest Tallinnast Paidesse, sealt Rakverre,
siis Narva, Narvast Jõhvi kaudu Tartusse, Tartust Võrru, Võrust Viljandisse,
siis veel Pärnu ning supsti Haapsallu ja peaaegu ongi uuesti pealinn... <b>kuidas
sellised vallatud, et mitte öelda pervod mõtted üleüldse pähe võivad tulla?</b> </span><span face=""> </span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: inherit; line-height: 107%;">Alustame algusest. Eelmise aasta oktoobris sai Itaalias
Hawaii KOM raames Giro d’Italia mägesid võetud ja sellega hooajale ka
sisuliselt punkt pandud. Rattasõiduisu sai kuidagi otsa. Juba mitu-mitu pikka
aastat olen ka sügisel-talvel rattaga tööle-tagasi uhanud, aga viimane hooaeg tuli
elu ja muu logistika vahele. Samas, kuidagi pidi ju vormis püsima ja hoplaa,
kahjuks-õnneks sai jõuludeks endale Elite nutitrenažöör kingitud. Varasemalt
pole kohapeal nühkimist väga nautida suutnud. Maksimaalselt tund ja sedagi vaevaliselt.
Seekord läks teistmoodi. Alustasin <a href="https://www.trainerroad.com/" target="_blank">TrainerRoadi</a> programmiga, selle idee just
minusugustele nagu rusikas silmaauku. Tahad minimaalse ajaga maksimaalset
tulemust saada, treenid argipäeviti tunni kaupa, nädalavahetusel kuni 2 tundi
korraga. Kõik vingelt süstematiseeritud, lakooniline ekraanipilt, ei mingeid
tilulilutamisi, võimsus nö klotsidena ees, treener motiveerib sind<i> lives</i>
tekstisõnumitega, seletab, miks mingit harjutust tegema peab jne jne, ole
ainult mees ja seedi kõik ära. Sain hakkama. Pole elus väga pikalt plaanide
järgi trenni teinud, seekord murdusin. Jaanuar, veebruar, märts ja aprill,
ainult pukk...<br />
Aa, ja mis veel vinget selle trenasõtkumise juures, <i>podcastid</i>, <b>kõik
Eesti <i>podcastid</i> kuulasin ära</b>. Alustades „Olukorrast riigis“,
„Digitunni“, „Rahva teenritega“ ning lõpetades „Pihtas põhjas“,
„Jalgrattapalaviku“, „Mehed ei nuta“ ja „Tussisööjatega“ :D<br />
<br />
Esimeseks võdusõiduks olin plaaninud <b>Tartu Rattarallit. Tandemiga, nagu ikka </b>:)
Kuna õiget rattatunnetust trenažööril ei saa, siis leppisime paarilise Tarmo
Kopliga kokku, et mina hoian 400 watti, tema hoiab tasakaalu. Veel oli vaja
Mandri ja Cycling Tartu kuidagi ära tinistada, et meid pundist minema lastaks
ja oi see oleks ikka selline pidu ja tulevärk olnud... <b>Aga Wuhani nahkhiired
arvasid teisiti :(</b><br />
<br />
Viirus tuli ja pööras sisuliselt loetud päevadega kogu (spordi)maailma
tagurpidi. Kevadlaagrid jäid ära. Mott purunes tuhandeks pisikeseks killuks.
Kus ma oma looma nüüd siis välja lasen? Krt, kui minusugusel kaob motivatsioon,
kui raske võib siis olümpiaks valmistunud sportlastel olla, teadmatus, keelud,
teadmatus, uued keelud...<br />
<br /><b>
Teeks siiski oma sportliku vormiga midagi, midagigi. </b>Üritasin erinevate
inimeste käest inspiratsiooni ammutada. Sirgjoonejooksja Leivo Sepp ja veel mõni
koloriitne kuju sai tanki pandud. Piirid ju kinni, küss, et kuidas leida Eestis
mingid vinged punktid, mida rattaga võtta. Majakad on jätkuvalt ülipõnevad, aga
jäid ära. Linnused, veetornid, hiidrahnud... isegi „Ropp Eesti kaart“ oli ideena
laual - <b>Litsmetsa, Tupenurme, Putsorg, Munnimägi, marsruut missugune :)<br /></b>
<br />
Tihti on elus nii, et suudad lihtsad asjad kole keeruliseks mõelda. Kogu selle
tramburai peale lajatas sõber Edgari Treier: „<b>Külasta rattaga kõiki Hawaii
Eesti poode!</b>“ Hmm. Pole paha mõte. Tavaliselt teeme ju kevadel Hawaii<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>juhtkonnaga poodide ringreisi. Sel
kodukontori ja 2+2 hooajal jäi asi loomulikult ära. Miks ka mitte siis rattaga selline
sõõrike ette võtta?!? Põnev. Kogenud Tahtejõu tuuride marsruudimeister Edgari
tõmbas esimese juti, kokku 1020km. Kabetasime mõtet veel veits edasi-tagasi ja lõpuks
tuli natuke peale 1000. Ideaalne. Ma siis veel muidugi ei julgenud kõssata, et
seda järjest läbi tahaks sõita :) Diagnoos oleks vast suht kiire olnud. Miks
üldse järjest? Olen varem sõitnud non-stop üritustest kolm korda <a href="https://styrkeproven.no/" target="_blank">Trondheim Oslot</a> 550km, mõned <a href="https://www.tahtejoutuur.ee/" target="_blank">Tahtejõu</a> tuuri 300 kilsased etapid, kaks korda
<a href="https://vatternrundan.se/en/" target="_blank">Vätternrundanit</a> 300km, korra Tallinn – Tartu Granfondolt sama hooga Tallinnasse
tagasi 400+ km, aga sellist päris-päris ultrat nagu <a href="https://www.redbulltranssiberianextreme.com/" target="_blank">Red Bull Trans Siberianil</a>
või <a href="https://www.raceacrossamerica.org/" target="_blank">Race Across Americal</a> uhatakse, seda nagu portfolios polnud. No mis tunne
on? :) Komöödia on muidugi selles, et oma viimase pikema kui 100km sõidu tegin
eelmise aasta oktoobris. <b>Ühtegi üle 3h trenni polnud ka teinud</b> ja siis lähen
tonni panema... Lõvisupp.<br />
<br />
Üksi veits igav. Sparringupartnerit vaja. Otsus lihtne - <b>Evgeni Nikolaevski</b>,
mees kellega koos tunde ja tunde ketti keerutatud, <a href="https://priitsalumae.blogspot.com/2018/10/vaese-mehe-everest.html" target="_blank">Everestinud</a>, ümber <a href="https://priitsalumae.blogspot.com/2020/07/tour-du-mont-blanc-ring-umber-mont.html" target="_blank">Mont Blanci</a> sõidetud ja niisma Hawaii KOMi raames Alpides, Püreneedes ja teistes
mägedes ronitud. Ei meenu, kuidas ma talle seda hullust tutvustasin, aga
kahtlemisest või veel vähem keeldumisest oli ta sama kaugel kui jääkarud
pingviinidest or Ratta Jürka konkreetsetest vastustest.<br />
<br />
Edasi pisut sebimist. Akupangad, tuled, varukummid, sporditoitu, päris toitu.
Selle viimasega sai nalja. Pehmelt öeldes ma kodus väga ei tahtnud rääkida, et
plaanime sellise naaaatuke pikema otsa teha. Hakkavad muretsema või nii. Samas,
võileivad vaja ju kuidagi välja lunida. <br />
- „Naisuke, kuule, me teeme nädalavahetusel ühe pikema rattatiiru. <b>Kas teeksid
mõned võikud?</b>“<br />
- „Mitu?“<br />
- „<b>ääee no klmkmnd</b>“ (pobisesin hiirvaikselt ja hästi kiirelt)<br />
-„miiiittttu!?!“<br />
- „ kolmkümmend ja Tiinale ning Edgarile ka kümme“ (Evgeni elukaaslane Tiina
siis päevases saatetiimis, Edgari öises)<br />
Nüüd tuli ikka avanaer, Tiina pisike naine, kuhu ta need kümme võileiba paneb?
Ma ajasin Edgari kaela. <br />
<br />
Kella külge väga ei tahtnud kogu seda aktsiooni lükata. GPS <i>live tracking </i>sai
küll sebitud, aga eriti seda välja hõisata ei raatsinud. Parem teeme ja ei
kaaguta, kui, et kõvad käteringid ja siis ei saa hakkama.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: inherit;"><b><span face="" style="line-height: 107%;">Start</span></b><span face="" style="line-height: 107%;"><br />
<br />
Plaan oli iga Hawaii peale kulutada maksimum veerand tundi. See tähendab siis
paar pilti, veidike kohalikega lobisemist, nati sööki, pudelid täis ja punuma.
Selge see, et mida rohkem nö puhkame ja ei liigu, seda raskem on hiljem, sest
tunnid hakkavad sulle selgelt vastu töötama. Samas, kui erinevate üksuste
vahemaad on keskmiselt 100km ümber, siis see veerand tundi ei olegi nii palju.<o:p style="font-size: 10pt;"></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6NeNM9SOEc4i6nOb1LBRQtLv9t4_JBB1dVwzis2Qn4tP2wHV0e1h0GRyjpp4ommPlArg3g0S0BLwA6ZVqLd2gkPAL4XiEIcZsUyhCVOTspYcGLpiBxDdih-NCEjhioNRUXE4gVBS7zAg/s2048/IMG_3057.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1365" data-original-width="2048" height="428" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6NeNM9SOEc4i6nOb1LBRQtLv9t4_JBB1dVwzis2Qn4tP2wHV0e1h0GRyjpp4ommPlArg3g0S0BLwA6ZVqLd2gkPAL4XiEIcZsUyhCVOTspYcGLpiBxDdih-NCEjhioNRUXE4gVBS7zAg/w640-h428/IMG_3057.jpg" title="Pirita Hawaii" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pirita Hawaii<br /></td></tr></tbody></table><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></div><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: inherit; line-height: 107%;">6:00 start Hawaii Almare eest. Päike siras. Laupäeva
hommik, linn tühi. Lust lasta. Natuke kerimist ja Kristiine Hawaii. Klõps-klõps
jäädvustame endi suud kõrvuni näod mustakollase logo taustal ja edasi. Kohe
Pirita Hawaii, seal sama jutt. Siis Viimsi Hawaii, 18km tehtud, 982km veel :)
<b>Elu on ilus</b>.<br />
<br />
Me ei leppinud küll konkreetselt kokku et, kes palju ning kui pikalt veab, aga
ma plaanisin ees mitte üle veerand tunni veeta. Evgeni oli teist meelt. Tema
ego oli nii suur, et no nagu jääbki tõmbama. <b>Noor mees, huvi on, miks mitte</b>. Ma
siis ei seganud ka väga :) <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: inherit; line-height: 107%;">Uue tavaliiklusele avamata Tartu mnt lõiguni saime ikka
väga kiirelt. See oli omaette elamus. Tuttuuus peegelsile asfalt, neli rida
ainult meie päralt. <b>Elu on lill</b>.<br />
<br />
<b>Paide Hawaii</b><br />
122km ja 4h kopikatega vändatud<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: inherit; line-height: 107%;">Vastuvõtt oli väga kodune. Pakuti kohvi. Tegime esimesed
võikud. Meeleolu ülev. Põrutasime edasi.</span></p><p class="MsoNormal"></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPx7aIMRIUfKdPS1oEhFLixsNRSwtN-tC3v6wdLb8sxne4OIIbOttLSs9GBuqKi2l1n8lDVJ2TDTJ1noCwCyjlpjrPWv0v7MxTtdqqfMR6yVJzveCKqaq_mm0wuf8N82uvG2Y188iC_fQ/s2048/3071F3B3-821F-4ABA-83D6-4BFD04916DE5.jpeg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><span style="font-family: inherit;"><img alt="Paide Hawaii" border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPx7aIMRIUfKdPS1oEhFLixsNRSwtN-tC3v6wdLb8sxne4OIIbOttLSs9GBuqKi2l1n8lDVJ2TDTJ1noCwCyjlpjrPWv0v7MxTtdqqfMR6yVJzveCKqaq_mm0wuf8N82uvG2Y188iC_fQ/w640-h480/3071F3B3-821F-4ABA-83D6-4BFD04916DE5.jpeg" title="Paide Hawaii" width="640" /></span></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: inherit;">Paide Hawaii</span></td></tr></tbody></table><span face="" style="line-height: 107%;"><br />
<b><br /><span style="font-family: inherit;">
Rakvere Hawaii</span></b><span style="font-family: inherit;"><br />
206km <br /><br />
Rakverre jõudes olime oma graafikust ikka kõvasti ees. Mis oli paha, sest kohalikud
rattaässad lubasid meiega veits kaasa sõita, ja neid ei paistnud veel kusagilt.
Vahetasime riided. Pikkade asemel lühikesed selga. Tankisime. Lõpuks saime paraja
pundi abilisi. Edasi läks sujuvalt. Sai lobiseda ja tuules istuda. Seda pidu
jätkus vast kolmekümneks kilomeetriks. Jäime taas kaheksesi. Õnneks oli sel eelneval
tunnikesel tuul otse näkku. Tänud Robert Salep ja co.</span><br /><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="font-size: 10pt; margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1365" data-original-width="2048" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHkEsboMIE2CBRq815Sv7YCRv13N3fLpYVQB58-JPkbXNYjBfzIVlntQ2BFMj1iSpxceE06JHe1Uj_8LPVLcc0TZdJi9U8XFLmHjfl-zt5WlwXQVrmv7AjBEigIwYDpvw23_O3UOBZR6Q/s640/IMG_3126.jpg" style="font-size: 10pt; margin-left: auto; margin-right: auto;" width="640" /></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tuhamägede tuul</td></tr></tbody></table>
<b><br /><span style="font-family: inherit;">Narva Hawaii<br />
</span></b><span style="font-family: inherit;">328km ja 12h sõidetud<br />
<br />
Päike paistis. Tunne oli jätkuvalt <i>bueno</i>. Kohalikud nahkpükstes motikamehed-
ja naised näitasid kuidas asjad tegelikult käivad. Jõudsid meie sealkandis
viibimse ajal seitse korda Sillamäe ja Narva vahet pendeldada, vahepeal
tagarattal, siis esirattal. Jõhvi – Narva – Jõhvi lõik oli edasi-tagasi. Mõtlesin
hirmuga, et kui oleksime ringi teistpidi ette võtnud, kui raske oleks ennast
motiveerida mitte Tallinna poole keerama.</span></span><p></p><p class="MsoNormal"></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9wbB0WM6gvrEIdaURwhsACrtbqgIf15iMFViJ837qPaujL2HSGe1XKCR3h7K4I0afUm6acAhbSg-CyAulJrH4FDfmWzG86e-VQN21VQg-WytUDsRN3DwDL6PhSyUxhD1aVEnWkFWAIqk/s2048/narva.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9wbB0WM6gvrEIdaURwhsACrtbqgIf15iMFViJ837qPaujL2HSGe1XKCR3h7K4I0afUm6acAhbSg-CyAulJrH4FDfmWzG86e-VQN21VQg-WytUDsRN3DwDL6PhSyUxhD1aVEnWkFWAIqk/s640/narva.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Привет город Нарва </td></tr></tbody></table><span face="" style="line-height: 107%;"><br />
<span style="font-family: inherit;"><b>Jõhvi Hawaii</b><br />
375km <br />
<br />
Öine vahetus saatemeeskonna nöol saabus. <b>Edgari Treier ja tema huumor</b>,
ilkumisega tagasi ei hoitud :) See oli hea. Sõime suppi. Külmemaks kiskus.</span><br /><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="font-size: 10pt; margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFzAaSA7z_hygpaeqvOWHtz1SCFcRUNW-rq9B8a7HLNalwx28JCjPqnVdHPBefLX9MUAJOnskKKz4BvJR7RBTXWlX4vDhmBAnnk1-aCPLeahR2kAVy6P6Hs7hU5Fm9Q7QYSqTMLFIY9OQ/s640/EDFA6EF3-2434-40EF-9C2C-440944CCCB7C.jpeg" style="font-size: 10pt; margin-left: auto; margin-right: auto;" width="640" /></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Päikeseloojang Peipsi kaldal, romantikapakett täies mahus</td></tr></tbody></table>
<b><br /><span style="font-family: inherit;">Tartu Hawaii</span></b><span style="font-family: inherit;"><br />
512km <br />
<br />
Üle poole tehtud. Kohalikud fänniarmee oli Lõunaka ette ennast üles rivistanud,
kabanossid hirmuäratavalt pihku haaratud. Täitsa maitses. Saime kõvasti puid
alla, stiilis, mida te hädaldate, vaadake kuidas meie omal ajal panime,
Tallinnast Vladivostokki, ujudes, mööda maad, ülesmäge, selili, käed kulusid
ära. Evgenil oli vist koblakas ees, <b>ta väga nagu ei naernud</b>. <o:p></o:p></span></span><p></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: inherit;"><b><span face="" style="line-height: 107%;">Võru Hawaii<br />
</span></b><span face="" style="line-height: 107%;">580km
21h sõtkutud</span></span></p><p class="MsoNormal"></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcVRSVNXu4FDbbyQg9MxcoQBIKMNTiwGXlry14BMdto9AwdQNhS_cQLZ0EcxauO34UZ-vS624Kgpg1J04hji9UQgO6RiNN6nTCT10TzevRcYlASy6mxp-m16UuMrsaRSksMbQNsuErI5s/s2048/E7958F9C-4E99-4589-81F7-3E7397565852.jpeg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcVRSVNXu4FDbbyQg9MxcoQBIKMNTiwGXlry14BMdto9AwdQNhS_cQLZ0EcxauO34UZ-vS624Kgpg1J04hji9UQgO6RiNN6nTCT10TzevRcYlASy6mxp-m16UuMrsaRSksMbQNsuErI5s/s640/E7958F9C-4E99-4589-81F7-3E7397565852.jpeg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Võru Hawaii, kus kõik on?</td></tr></tbody></table><span face="" style="line-height: 107%;">
<br /><span style="font-family: inherit;">
Pimedaim aeg sai läbi. See polnudki kõige hullem. Võrru jõudmine läks juba
veidike keeruliseks. Füüsiliselt nagu ok, aga uni hakkas peale tikkuma. Nägin
tee äärtes palju erinevaid metsloomi, a võib-olla olid nad koduloomad, kes
meiega paralleelselt jalgadele valu andsid. Või vähemalt arvasin nägevat. Lootsin
täiesti konkreetselt, et mõni võiks nüüd Evgeni maha joosta, või kui Evgenile
pihta ei saa, siis vähemalt mind ümber paisata, aga saateautot ei tohi
puutuda... unine?<br /><br /></span></span><div><span style="font-family: inherit;"><span face="" style="line-height: 107%;">Võrust väljasõit oli ok, saime bensukast kohvitopsid kätte, nagu päris. Polnudki
varem sõidu ajal kohvitanud. Külm oli. Kõik tagid sai teineteise otsa selga
laotud. Garmin näitas paar kraadi peale nulli. Uni. Uniiiiii. Õnneks tulid
mingid rajud teetööd. Asfalt asendus kruusaga. See tähendas, et raputas, ja kui
raputas, siis sai magada. Väntad ja magad. Sõidad rattaga ja tukud. Normaalne.
Evgeni oli taga, eks ta ütleb kui liiga sügavalt uinun. Sellised mõtted. Palju
häid mõtteid...</span><span face="" style="line-height: 107%;"><br /></span></span><span face="" style="line-height: 107%;"><span><span style="font-family: inherit;">
Tegime peatuse. Sain vist lõpuks aru, et see ei ole normaalne. Pomisesin Etsule,
et kuule, ohtlik on vist. Ma ei ole kunagi varem ratta seljas maganud, aga nüüd
nagu lendaks vahepeal. Äkki teeksime mingi pool tunnikestki unepausi autos?
Vahet ju pole, kas istun ja nosin võileibu või magan. 24h järjest üleval oldud,
ja mitte ainult, 24h rattaga sõidetud. Edgari ainult muheles vaikides selle
jutu peale. Kummaline... Sekundi pärast saabus <b>kässarit lastes rehvide vilinal
meie ette Moomoo must buss</b>, sees täisliibukates Allan Oras ja Martti Sala!
Rattad tõsteti välja valmisolekus no1 meiega edasi kihutama. See ei olnud uni!
Kurat, mida sa hing veel ihaldada oskad. Nüüd sain pihta mida Edgari susserdas.
Järgmised kolmkümmend kilsa uni nagu peoga pühitud, nalja sai ning mitte
vähe...</span><br /><br /></span><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigZWGNTuFA5uhXocXbaq0tcasPz6JuCUDs75Roo5gkiE7Nubga4fOVrVJzNnIACKDlTrF-oVuoMIDvoTdM94yFLRYp2QAUJAjhowz8YM1c2ngkI-Aj1P3s6tFLO8nHkcaynHoOrX8grhs/s640/orav.jpg" style="font-size: 10pt; margin-left: auto; margin-right: auto;" width="640" /></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">moomooland veab</td></tr></tbody></table> </span><span style="font-family: inherit;"><span face="" style="line-height: 107%;"><div style="text-align: center;"><span style="font-weight: 700;"><br /></span></div></span><span face="" style="line-height: 107%;"><b>Viljandi Hawaii<br /></b></span><span face="" style="line-height: 107%;">706km<br /></span><span face="" style="line-height: 107%;"><br /></span></span><span face="" style="line-height: 107%;"><span style="font-family: inherit;">
Alla 300km jäänud. Pole küsimust ka, et selle 1000km ära teeme. Põlved korras,
selg ok. Ainus teema oli see <b>jube ahviuni</b>. Mis ei olnud kohe üldse tore.</span><br /><br /></span></div><div style="text-align: center;"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXx2Iq1627IPVoMP8SpTyVYZFC1tjUqCDqpSlkA1N9GOoDjRhHxJ-GXVFJw5-VwaAnKGHHrQrvwvrFgm4SziT2Ddanow_QJdPCwqTMvnMdIIBDwX2z5WtmgMGLA9JRoHS_HGmCp0ACNfs/s2048/IMG_5462.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXx2Iq1627IPVoMP8SpTyVYZFC1tjUqCDqpSlkA1N9GOoDjRhHxJ-GXVFJw5-VwaAnKGHHrQrvwvrFgm4SziT2Ddanow_QJdPCwqTMvnMdIIBDwX2z5WtmgMGLA9JRoHS_HGmCp0ACNfs/s640/IMG_5462.JPG" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Viljandi Hawaii, ikka pole kedagi :(</td></tr></tbody></table><span style="font-family: inherit;"><br /></span></div><p></p>
<span style="font-family: inherit;"><b>Pärnu Hawaii</b><br />
800km <br />
<br />
Uni oli. Kõik ok, aga UUUUni.</span><br /><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzgG0z8QgW-J4bcUzE1sHLnj0GWcz4j8FHB7qyWBbrgpGEge_N29k5X71oVMVIcdKVuL_q5BDeNPp5ESGZPPb4VT_VUzEmKU6h6DpWPta_W_FmBfDW6x_-DdLyksuc8pEZOf1qUujP1yk/s2048/parnu.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzgG0z8QgW-J4bcUzE1sHLnj0GWcz4j8FHB7qyWBbrgpGEge_N29k5X71oVMVIcdKVuL_q5BDeNPp5ESGZPPb4VT_VUzEmKU6h6DpWPta_W_FmBfDW6x_-DdLyksuc8pEZOf1qUujP1yk/s640/parnu.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pärnu Hawaii</td></tr></tbody></table><br /><div style="text-align: center;"><span style="font-family: inherit;"><br /></span></div><span style="font-family: inherit;">
Pärnust väljasõit, korraga, nagu välk selgest taevast seisab meie ees Gert
Kivistik. <b>Päris rattur</b>. Otse eksootiliselt Martinique saarelt. Näpistasin
ennast. Unes? Ilmsi? Varjatud kaamera? <i>Real life</i>? Järgmised 70km oli
ikka vabshee sportlase tunne. Kütsime kolmekesi pead lenksu all nagu noored
jumalad. Gert võttis loomulikult kordades pikemad vahetused. Kilsad kadusid
lennates. See oli lihtsalt niiiii kaif ja kõik veel peale 800km sadulas
olemist. Isegi saateautost uhasime peatumata mitu korda nagu si**uvast kassist
mööda.</span><br /><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWCNqO0q4pTNygktgblsZdlYsRxmja1tpBGvddH1pFJP_3f09OfadwcdvpabbYOuYnkS5DjNFGfmFIr-M0GEE-c6RU6wv-J7QUl9kaAtQ4xV8QrPi41Ind81vFIJAwezcQ6O8gK0xUtOY/s2048/IMG_3158.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1365" data-original-width="2048" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWCNqO0q4pTNygktgblsZdlYsRxmja1tpBGvddH1pFJP_3f09OfadwcdvpabbYOuYnkS5DjNFGfmFIr-M0GEE-c6RU6wv-J7QUl9kaAtQ4xV8QrPi41Ind81vFIJAwezcQ6O8gK0xUtOY/s640/IMG_3158.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Gert tuli punti ja fännid tõmbasid mootorsae käima</td></tr></tbody></table><div style="text-align: center;"><br /></div><span style="font-family: inherit;">
Aga nagu ikka on igal heal asjal algus ja lõpp, mingist hetkest kühveldasime
taas kahekesi. <b>Unemati, siga!</b> istus taas kaksiratsi mul kukil, surus ühe
Shaquille O'Neali mõõtu käelabaga mul silmi kinni, teine tramati käsi, mis ka
nagu kärumehe jalg, püüdis kuklast on/off nuppu leida ja pilti lõplikult välja
lülitada... <br />
<br />
Tankimispaus. „Kuulge, pange palun mu pudelid täis ja sööge minu eest ka“, toetasin
ratta saateautole risti ette ning istusin rooli ja magasin ülbelt, üheksa
minutit, järjest! Kusjuures ratta asetamine ja juhi kohale asumine oli selleks,
et nad mind maha ei jätaks. Kaval onju. Või liiga unine? :) </span><p></p><p class="MsoNormal"></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8fZCWdS1oPx6IJc9xCtgtiE_FYu77B1H_2KSH-DaWuoG5gbF5FbuZZ9pp5h4j72exa5oJKyHxAVR28En5-42RLGZbue8PG_TlutsyU8HmooA_7rX8QPgDpJs7hdTWJp7QlUIkaXZFGFQ/s2048/yksi.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8fZCWdS1oPx6IJc9xCtgtiE_FYu77B1H_2KSH-DaWuoG5gbF5FbuZZ9pp5h4j72exa5oJKyHxAVR28En5-42RLGZbue8PG_TlutsyU8HmooA_7rX8QPgDpJs7hdTWJp7QlUIkaXZFGFQ/s640/yksi.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Giacomo Täiesti Puccini</td></tr></tbody></table><span face="" style="line-height: 107%;"><br />
<br />
<span style="font-family: inherit;"><b>Haapsalu Hawaii</b><br />
909km<br />
<br />
Vihma saime ja pitsat saime. Teine oli kordades parem. Tualetti sain ka. Peale
kolmekümnetunnist regulaarset söömist siis. Ausõna, seal oli juba varem
pahandus ees, ega muidu poleks poti kõrvale erineva kaliibriga harju ja
vaakumpumpasid rivisse seatud... Põgenesin. Vist siiani Haapsalus tagaotsitav.<br /><br /><b>
Viimane sott. Mu varugeneraator läks nüüd tööle</b>. Tegin Evgenile kõik tagasi.
Rattasõit on lahe! Võtad alt kinni, tõused püsti peale, paned paar käiku alla,
laks, laks, tunned kuidas kogu lihasjõud läheb edasiliikumisse, nauding... veel
50 kilomeetrit tuhandest puudu.<br />
<br />
Keilas saime abiväge. Enerviti Toomas oli selliste pasunate ja plakatitega tee
ääres, nagu noor Tour de France juba. Eerik Ülevain tuli veduriks. Ludinal
Tallinnasse.<br />
<br />
<b>Almare Hawaii, tehtud!</b><br />
<b>1006km </b>33h18min <br />
keskmine kiirus 30.3km/h<br /><span><br /><b>Tänud </b>Evgenile, Tiinale, Etsule, naisukesele, poegadele,
Allanile, Marttile, Timole, Minnale, Sepale, Ennule, Tõnisele, Salep ja co’le
ning special tnx sulle Gert ;)</span></span></span><br /><p></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-PYxOm7HLVJHI7UepTZNRS9B1lguhaFrvs2X-hvhg6m10Yyt0OPyi3N7EDQNMDGIHvGSpyaSO04E2BaD_kgv-IfN0XIDv48eZBAI8hb75cY50WjI75TStzD7_-re7YekEZkXfAFq-3wA/s2048/2B379A31-9CA3-402B-A005-EC21453AD46A.jpeg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-PYxOm7HLVJHI7UepTZNRS9B1lguhaFrvs2X-hvhg6m10Yyt0OPyi3N7EDQNMDGIHvGSpyaSO04E2BaD_kgv-IfN0XIDv48eZBAI8hb75cY50WjI75TStzD7_-re7YekEZkXfAFq-3wA/s640/2B379A31-9CA3-402B-A005-EC21453AD46A.jpeg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kalli-kalli, ma vihkan sind ka!</td></tr></tbody></table><p class="MsoNormal"><span style="font-family: inherit; line-height: 107%;">Kõik pikad sõidud on ikka peast kinni. Mentaalne teema. Lähed 100km sõitma,
poole peal mõtled, et kurat 50km veel, kaua võib jne. Nagu mu näide tõestab,
siis selleks, et 1000km sõita, võib alla 3h trennidega piirduda :) <br />
<br /><b>
Rohkem ei taha sellist asja teha.</b> Rattaga sõita on äge. Pikalt sõita tore, kiirelt
sõita vinge, mäest üles ronida super, aga magamatusega võidelda –
naaaaaaaaaaat! See pole see, mida teha tahan. <b>Sõida rattaga!</b></span></p><p class="MsoNormal"></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIo4CrcIxO_wbAuoM79Mq91YvBBA8K2_QA2K3imBjzYolfrweVzkrKzJezDQsmavjwRgfqQNbJ0vbQKZnWaJ12D-0ok_gajdTfs-SrObwM2j9G0CKtIz-u2LSYuCkr775chM6lWyWKMo4/s2048/IMG_1858.jpeg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIo4CrcIxO_wbAuoM79Mq91YvBBA8K2_QA2K3imBjzYolfrweVzkrKzJezDQsmavjwRgfqQNbJ0vbQKZnWaJ12D-0ok_gajdTfs-SrObwM2j9G0CKtIz-u2LSYuCkr775chM6lWyWKMo4/s640/IMG_1858.jpeg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Evgeni kompu<br /></td></tr></tbody></table><span face="" style="line-height: 107%;"><br />
<br /><a href="https://www.strava.com/activities/3505855369" target="_blank">Vt sõitu Stravast siit</a> </span><p></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://www.strava.com/activities/3505855369" target="_blank"><img border="0" data-original-height="761" data-original-width="1023" height="476" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijR6IjfUe2N1GOc1-ztsx_SvdzSVZ9yNi2xdEKU9Hio8_Fy1LPmuSVoCEgN7-saB1WrcLpB1JiXoxh06o0tAfX-DpXl8x7crd2T5pcYDvc7gwJgwKxcqOoK9xTzcDu5s2j5kiTLw_bomI/w640-h476/kaart2.png" width="640" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGbwj_AEJFwbhhrsD0xQW0vk3Ve9ECPEQHspbhp-NvAXlrjbacfo1zIAcT6VvqHBZJmpPK3xZXMG4_XkH96CaH6mMLLf2vkmnS00iZvc89UPA69akKH0ifEz9YuQDQp_I7d052v9PJNq4/s2048/p.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGbwj_AEJFwbhhrsD0xQW0vk3Ve9ECPEQHspbhp-NvAXlrjbacfo1zIAcT6VvqHBZJmpPK3xZXMG4_XkH96CaH6mMLLf2vkmnS00iZvc89UPA69akKH0ifEz9YuQDQp_I7d052v9PJNq4/s640/p.jpg" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Neljakesi ;)<br /></td></tr></tbody></table><br />PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-60029317047940089442020-07-16T12:02:00.009+03:002021-07-20T14:12:43.294+03:00Tour du Mont Blanc - ring ümber Mont Blanci. 3 riiki, Prantsusmaa, Šveits ja ItaaliaTour du Mont Blanc!<br />
Ring ümber Mont Blanci. 3 riiki, Prantsusmaa, Šveits ja Itaalia<br />
<br />
Eelmisel aastal sai siis L’Etape du Tour juba kuues kord järjest ette võetud. Natuke nagu sama-sama. Jah, 200 eestimaalast, kelle hulgas ka meie presidendiproua ning raudmees Raivo E Tamm, tegid küll tuju heaks, aga mingi pusletükk jäi nagu vajaka. Proovisin seda siis leida.<br />
<br />
Vahetult peale Touri etappi korraldas Scott rattabrand Šveitsis oma <b>uues peakorteris</b> erinevate riikide maaletoojatele vinge testinädala. <b>Hoone ise oli juba vaatamist väärt</b>, disain käsikäes funktsionaalsusega, kõrgem pilotaaž, 7 korrust, 400+ töökohta, 4000m² esitluspinda jne. Ja no kes vähegi rattafanaatik ei tahaks järgmise hooaja vokke testida. Ehk siis resümee, tuli minna. Peamaja asus umbes 300km meie Prantsusmaale valitud ööbimispaigast. Esimese hooga turgatas, et juhuu, panen rattasadulas selle sutsaka. Ei pea ühe jutiga, võtaks ööbimisega, väga bueno. No ei saanud sellest orgunnist asja. Leidsin endale algul küll lausa mõttekaaslasi, aga kellel oli lennupilet juba tagasi koju ostetud ja kellel siis mingi muu häda. Ühesõnaga, Tallinnas pardale astudes oli mul olemas pilet Fraantsi ja Šveitsist tagasi ka, aga vahepealsele väga ei mõelnud. Kui midagi head peab tulema, siis ta ka tuleb, ei ole alati vaja üle orgunnida.<br />
<br />
Ehk, kui mägi ei tule Muhamedi juurde, tuleb Muhamedil minna mäe juurde :)<br />
<br />
Istun vahemaandumisel Riia lennujaamas. <b>Kõrval sõber Evgeni oma naisega</b>. Sama Evgeni kellega nii mõnedki Tahtejõu tuurid ning Hawaii KOMid Alpides ja Püreneedes koos pedaalitud. Rääkimata siis eelmise aasta <a href="https://priitsalumae.blogspot.com/2018/10/vaese-mehe-everest.html" target="_blank">Everestingust </a>- iseenesest suht lihtsast väljakutsest, valid kusiganes maailma nurgas ühe künka, mäe või mäekese ja kütad seda niikaua üles-alla, kuni Džomolungma aka Mount Everesti merepinnast mõõdetud 8848 tõusumeetrit täis saavad. Ühe sellise tegime siis aasta tagasi Hispaanias.<br />
Rääkisime lennujaama niisama maast ja ilmast, kuni jõudsime sinnamaani, et üllatus-üllatus, nad ei sõidagi kohe peale Touri etappi Eestisse tagasi. <b>Evgeni plaanib teha mingit Mont Blanci tuuri</b>. Midaaa? Aaa jah, ta vist kunagi kirjutas mulle ka sellest. Mäletan, et panin viisakalt lingile pöidla alla, aga sinnapaika ta ka jäi. No ei tõmmanud käima. Mingi 300+ km, sigapaljude tõusumeetritega, milleks neid mägesid seal niimoodi vallutada. Äkää.<br /><br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzAdQyWzSy2JJYVu82ZEmTlZjcgAQ_7k8sptnMt1XPYc9qD14w3P0Tn8zSCKmqHlNFhahf9dJRSP9j8_D3Q6rf2t5ts5Mg8WgosDqRBY0L6VasF9r-ePBCDl-yqbnkEezu2Zh_SsKUI5E/s1600/scott_hq.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1160" data-original-width="1600" height="461" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzAdQyWzSy2JJYVu82ZEmTlZjcgAQ_7k8sptnMt1XPYc9qD14w3P0Tn8zSCKmqHlNFhahf9dJRSP9j8_D3Q6rf2t5ts5Mg8WgosDqRBY0L6VasF9r-ePBCDl-yqbnkEezu2Zh_SsKUI5E/w640-h461/scott_hq.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">SCOTT HQ </td></tr>
</tbody></table><br />Ja siis tegi Tiina, Evgeni õrnem pool, kustumatu pakkumise, et tule sõida ka Evgentsikuga koos ja me viskame su pärast sinna Šveitsi ära. Uau, ma ei mõelnud vist isegi sekundi murdosa. See tundus kuidagi niiii ahvatlev ajatäide. Mida sa ikka muidu selle kahe tühja päevaga peale hakkad, ega ei puhka ju ometi. Lõimegi käed.<br /><br />
Alustuseks lepime kokku, et Mont Blanc alias itaalipäraselt Monte Serra ehk alati lumine <b>Valge Mägi on Euroopa kõrgeim tipp</b>. 4810m. Eks. Punkt. Elbrus on juba Aasia, sellest mõnes järgmises saates. Kui ma nüüd aega tagasi kerin, siis peamine põhjus, miks esimese hooga see Mont Blanci tuur käima ei tõmmanud, oli vist mu lahja geograafia antud regiooni kohta. Jah ma tedasin, et mäkke on uuristatud pea 12km tunnel, mida läbides tuleb ühe otsa eest 46€ võrra rahakotti kergendada, aga et minimaalne ring, mida asfalteeritud teid pidi ümber mäe sõites tuleb läbida, ongi 330km ja see hõlmab omakorda kolme riiki – Prantsusmaad, Šveitsi ja Itaaliat. No ei kõlanud usutavalt. Tundus, et Evgeni on valinud mingi marsruudi, kus ümber Munamäe tiiru alustatakse Tallinnast ja no Vilnius võiks ka sees olla :) Põhimõtteliselt on jah ümber Munamäe ju... <br />
<br />
Staap oli meil Les Saisies. Suusakuurort, 30km Albertvillest, kus muideks toimus 1992 olümpiamängude murdmaa- ja laskesuusatamine.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsJ9TRlON1wiPwl-WvhGuVCCYqAEZya5dIjwglbI7x2V_BftfRKlXaflp2xbdrejAZhiSwrTuqpGjsAy5Car0rENC7WBBIB2dWtBHCWm4zS40jOVe927c_4kX2vFFyd4HvPEKCJFROL4Q/s1600/IMG_8584.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsJ9TRlON1wiPwl-WvhGuVCCYqAEZya5dIjwglbI7x2V_BftfRKlXaflp2xbdrejAZhiSwrTuqpGjsAy5Car0rENC7WBBIB2dWtBHCWm4zS40jOVe927c_4kX2vFFyd4HvPEKCJFROL4Q/w480-h640/IMG_8584.jpg" width="480" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">5:45 am powerit "veel" on</td></tr>
</tbody></table><br />Startisime 5:45. Veidike hämar, aga kohe-kohe valge. Kuna ma tripi orgkomiteesse ei kuulunud, siis tegelikult läksin sellise suhteliselt külma kõhuga peale. <b>Ei aimugi rajaprofiilist, ei valgest ajast.</b> Kuidas iganes ma seda keskmist kiirust ja päikese loojumist ei kalkuleerinud, siis vägisi tundus, et jääme pimeda peale. Samas, Evgenil lampe kaasas polnud. Enesekindel mees. Ju siis oleme nii kiired. Proovisin talt ääri-veeri uurida, et kas me nagu liiga optimistlikud oma sõidutundidega ei ole? Vastuseks pomises mees midagi habemesse. Sinna tema pahmakasse võiks muidugi nii mõnegi lühiromaani peitu panna. Ei tihanud ma rohkem täpsustavaid detaile pärida. Rangest pilgust võis välja lugeda, et kui ma kohe vait ei jää, siis järgneb ajaloo üks karmimaid karjatusi, kuningas Leonidase: „<b>This is Spartaaaa!</b>“ ja Scott maanteekinga süsiniktald lennutab mind mitte just kõige pehmemal moel Mont Blanci tippu. <br /><br /><center><iframe allow="accelerometer; autoplay; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen="" frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/eZeYVIWz99I" width="560"></iframe></center><br />Stsenaariumi nurgakivi oli tal kenasti paigas. Kõigepealt valid pundist kõige kõvema, sõidad talle pasunasse ja edaspidi on sul kari alluvaid. Mitte, et ma nüüd kõige kõvem oleksin, aga kuna me kahekesi, siis nagu pruut on sul küla kõige ilusam tüdruk, aga külas ongi üks tüdruk :). Polnud Evgenil väga valikut, mind pandi paika ja ega ma rohkem väga ei torkinud neid organisatoorseid teemasid. Mis sest, et lubatud rajaprofiil ja reaalne elu olid samasugune ulmedokk nagu Tallinn ja abilinnapea Klandorfi 286 kilsa rattateid. Sellist kohe-kohe saab see 6% tõus läbi ja siis algab laskumine juttu tuli Ženja varrukatest ikka kõvasti. Puuris mees lenksul lebavat Garmint ja pobises taas midagi oma kurikuulsasse habemesse. Päriselus oli tõusunukk 8-10% ja no lubatust alati miinimum 5km pikem. Seedisin kõik kenasti ära ja ei vingunud.<br />
<br /><b>
Algus oli väga nauditav.</b> Karge mägede õhk. 14C soojakraadi, esimesed 15km laskumist, mida polnud küll veel välja teeninud, aga ju ma aimasin, et lõpus peab sama mäe otsa tagasi ronima :) Liiklust null. Lust. Hoiad alt kinni ja sahised mõnuga mäest alla. Mis sa hing veel elult ihkad.<br />
<br />
Mingi aeg segasid paar pika saia, et mitte öelda leivaautot, meie varahommikust idülli. Andestasin neile.<br />
<br />
Üles-alla, üles-alla. Igast asendist võrratud vaated lumisele Mont Blancile. Suurt me ei lobisenud. Nautisime sõitu. Kitsad raudteesillad, metsavahe, mägionnid, serpentiinid, serpentiinid ja veelkord serpentiinid.<br /><br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinxHeLtl7vQOURj1ppcvs0606WeLe9EPb2lRxVn4-EDlzpc1-U0Uw8Ys0vFF3cEdpGiYgpNEs9YZCzGA-5ZTow6clwOV8eQjzCAmakiYcMlKTPLLFQRJucKpe7O4NycICCaNGwb8vIDbI/s1600/IMG_8620.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinxHeLtl7vQOURj1ppcvs0606WeLe9EPb2lRxVn4-EDlzpc1-U0Uw8Ys0vFF3cEdpGiYgpNEs9YZCzGA-5ZTow6clwOV8eQjzCAmakiYcMlKTPLLFQRJucKpe7O4NycICCaNGwb8vIDbI/w640-h480/IMG_8620.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">paarisrakendis</td></tr>
</tbody></table>
<br />Šveitsi piiril tekkis korraks väike stressipoiss, <b>krt, mul pole id-kaarti</b> ju kaasas, äkki ma nagu ei sobigi kallikellameisterpankuritele külla. Õnneks ei huvitunud meist keegi. Sõtkusime vaikse naudinguga edasi, kuniks Isand Päike arvas, et need tüübid võiksid ikka veits higi ka valada ning lükkas ennast vähemagi halastuseta täisrežiimile. See oli karm. 35C-40C, isegi kõige väiksem tuuleiil oli ennast kusagile jäädavalt kinni parkinud, hiiglasuur kollane taevalamp aga kütab ja kütab. Vahetult enne päeva kõrgeima punkti vallutamist pääsesime tunnelisse varju. 6km ja temperatuur langes 21C peale, nagu talv oleks saabunud. Tõusunurk oli ka meeldiv, aga mitte kauaks. Pea 2,5km kõrgusel merepinnast asuva Suure Püha Bernardi otsa tuli lõpus ikka rõõõvedat loodist väljas olevat nurka künda. <b>Tuju läks ära. Ülekandeid ei jagunud. Jalg oli plönn. Proovisin ropendada. </b>Õnnestus sujuvalt. Ženjale vist tundus, et ma tema peale tige. Noup, lihtsalt raske oli. Edaspidi, et kaaskannatajale mitte pahameelt tekitada, sõimasin kõiki autosid, mis mööda sõitsid ja võisid üle 50000€ maksta. Mõned „paided-türid“ sain vabalt üle huulte lasta.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIeaEzi2kWo-hhR9pYmCTGANzMPn3VA0ZOdYDx_A7CtKhCxR69d32SsnSbbAQGzdXbJ0AzGwHHIJUL5d9PyKxlsXvY57WqOQy5xTh4QVye4m0UpTpWmPeWpnW4ZMRnO8nIjmeWMFytkOk/s1600/IMG_8645.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIeaEzi2kWo-hhR9pYmCTGANzMPn3VA0ZOdYDx_A7CtKhCxR69d32SsnSbbAQGzdXbJ0AzGwHHIJUL5d9PyKxlsXvY57WqOQy5xTh4QVye4m0UpTpWmPeWpnW4ZMRnO8nIjmeWMFytkOk/w640-h480/IMG_8645.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Suure Bernardi otsas</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Ja nagu elus ikka, kõik raske ununeb kiirelt. Jõudsime tippu, tankisime cocat ja värki, ahmisime kahe suu poolega Tiina tehtud võikusid ja teenitud laskumine võiski alata, 35km allamäge. Ma pole kungi niimoodi mäest alla vajunud. <b>Mitte ÜHTEGI jalatäit tööd</b>. Pool oli veel ju sõita. Alles 150km tehtud. Pagan, isegi üle poole...<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgh1KIF7sqMrOmvAbagWLOPO6uQvnWIymXZUQL3fKPbVgiCvgh39ZqMmtVlKkvbmJUgfzsoIZ6vjE8zK1DLJ7tBWn7np8pWS0X2p_KfK34cR_t0zJz3aXc2OkAqlmPkMWtngGg1XwSQVDM/s1600/IMG_8648.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgh1KIF7sqMrOmvAbagWLOPO6uQvnWIymXZUQL3fKPbVgiCvgh39ZqMmtVlKkvbmJUgfzsoIZ6vjE8zK1DLJ7tBWn7np8pWS0X2p_KfK34cR_t0zJz3aXc2OkAqlmPkMWtngGg1XwSQVDM/w640-h480/IMG_8648.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">söögipaus</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Ja sai otsa ka see üürike rõõm, millele järgnes põhimõtteliselt 55km tõusu. Valuuuus :) Väike Bernard, 2200meetri peal, ka purgis. Taas roppused hoobilt ununend ja viuuuuuhh <b>Tallinnast Kosele allamäge serpekaid. Lust ja lillepidu.</b><br />
<br />
Päike oli vahepeal halastanud. Temperatuur paarikümne ümber. Mõistlik. Eelviimane tõus sama, mis Etape du Touril laskumine. Cormet de Roselend, see, mis proffidel maalihete ja kivirahe pärast välja jäeti. Vaikisime ennast kenasti üles välja. Teeääred olid kõvasti kämpareid täis pikitud. Nad õnnetud ei teadnud veel, et Tour de France livega saab siin suht si*asti olema...<br />
Oma üllatuseks nägin laskumisel pirakat järve. Kas ma tõesti 2 päeva tagasi olin siit üles pedaalinud ja sellise lahmaka sinise kaunitari lihtsalt märkamata jätnud? Ju siis.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQGTXVKcYbBsQ3sfoDPvYBkJJe40hTcauTBNoERFvh8tMQq4xIsKyY44TzXzH8FBd3R-TIZDLLuorP6MQKHhFtrBceXnyjODlmMMF6TkTSPz0-YjgEIWSenpSdDXogbAG2kQm5Hx7b7Y8/s1600/sportograf-169008481.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1068" data-original-width="1600" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQGTXVKcYbBsQ3sfoDPvYBkJJe40hTcauTBNoERFvh8tMQq4xIsKyY44TzXzH8FBd3R-TIZDLLuorP6MQKHhFtrBceXnyjODlmMMF6TkTSPz0-YjgEIWSenpSdDXogbAG2kQm5Hx7b7Y8/w640-h426/sportograf-169008481.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Roselend</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Laskumise lõpp oli juba triki, pimedus hiilis vaikselt aga järjekindlalt kohale. <b>Nüüd oli selge, et Evgentsiku kodutöö nägi süvaanalüüsist vaid und :)</b><br /><br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9grS_o5T75RXDJLHYmoD2F2-IsgezGQ3Y5uEfjr1muF6wD-EhpiCRT6hmUMcdi7-N8SDLt96j11sAg_OK1vPpSqv4pbAmLsIV__OTHXwbMizEecwFCkAtDZhCmVYcrp3-_O8F2bY2OXg/s1600/IMG_8743.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="477" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9grS_o5T75RXDJLHYmoD2F2-IsgezGQ3Y5uEfjr1muF6wD-EhpiCRT6hmUMcdi7-N8SDLt96j11sAg_OK1vPpSqv4pbAmLsIV__OTHXwbMizEecwFCkAtDZhCmVYcrp3-_O8F2bY2OXg/w640-h477/IMG_8743.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">päike kukkus mäe taha</td></tr>
</tbody></table>
<br />Viimane mägi, et mitte öelda kodutõus läks juba saateauto tulede valgel. Mõned mööduvad kohalikud ergutasid kõvasti, ju said aru, et need tüübid veits udu pannud. 14kilsa veel ronimist, koogitükk nagu? Aga ei olnud. Füüsist jagus, vaim väsis. <b>Lõpuks panin Evgeni Vaikimiskunn Nikolaevskile ultimaatumi</b>, et nüüd räägime! Saan aru, et meil said everestingu 16 tunniga teemad otsa, aga nüüd peab, vägisi peab. Millestiganes. Klatsime kasvõi kedagi, <b>oleme õelad, vihased või midagi</b>. Keegi kusagil luksus kõvasti, no vabandused, aga ma sain vähemalt valutult mäkke :)<br /><br /><b>
329km<br />
8688 tõusumeetrit</b><br />
15h 46min sadulas<br />
3 riiki, Prantsusmaa, Šveits ja Itaalia<br />
vägev, tänud Evgeni ja Tiina<br />
<br />
Col des Montêts (4kat / 1461m / 11.8km / avg 3.6% / max 8.3%),<br />
Champex (HC / 1497m / 13.9km / avg 8% / max 12.5%),<br />
Col du Grand-Saint-Bernard (HC / 2469m / 30.6km/ avg 5.7% / max 10%),<br />
Col du Petit Saint-Bernard (1kat /2190m / 31.5km / avg 4.4% / max 12%),<br />
Cormet de Roselend (HC / 1968m / 19.4km / avg 5.9% / max 12%),<br />
Col des Saisies (1kat/ 1650m / 15.2km / avg 6.3% / max 9.4%)<br /><br />Strava: <a href="https://www.strava.com/activities/2557500521">kliki siia</a><br />
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4WFUS_i6vxN5_sQBCVulWfxE2L4QSSWO_SgHRaBpi6fm332HR7QPcfeopsZx1sUZDnRmSoQPSwKJ1khTpPvrbtDNCyyVYnD_syCihOL4CSgO-fQNsrDX-ucNhvdo1PGKSie9l076yNQA/s1600/IMG_8747.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4WFUS_i6vxN5_sQBCVulWfxE2L4QSSWO_SgHRaBpi6fm332HR7QPcfeopsZx1sUZDnRmSoQPSwKJ1khTpPvrbtDNCyyVYnD_syCihOL4CSgO-fQNsrDX-ucNhvdo1PGKSie9l076yNQA/w640-h480/IMG_8747.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tehtud!</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-692389655820472412020-06-29T14:32:00.001+03:002020-06-29T14:36:09.217+03:00Minu 10 mägeKui ajakirja "Ma olen jalgrattur" väljaandja ja vastutav toimetaja Vahur Kalmre palus, et ma oma kümne mäe emotsioonid kokku kirjutaksin, siis esimese hooga kerkisid kohe silme ette kõikidele rattasõpradele Eurospordist tuttavad Tour de France hiiud - Alpe d'Huez, Col du Tourmalet, Mont Ventoux, Col du Galibier jne. Olen päris palju selliseid oma rattacv-sse kokku ahminud, mõned isegi mitu korda ja erinevaid nõlvu pidi, aga kuidas neist 10 kõige-kõige välja valida ning mille alusel ritta panna, see osutus paganama keeruliseks.<br /><br />
Ivar Jurtšenko tegi meie supermanidest laheda rattafilmi „Mäed, mida polnud“, mis sest, et Kangert ja Taarakas seal sadade kilomeetrite kaupa püstloodis seintest üles ronivad. Ma proovin alustada täiesti algusest. Laulusõnad ütlevad: „Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge, Vaid metsad lõputud ja laukasood.“ Mägedest, mida päriselt küll pole, aga eks kõik sõltub ju ikkagi taustsüsteemist.<br />
<br />
<b>Tade küla, lauda mägi</b>, J.Lauristini nimeline kolhoos, Harju rajoon<br /><b>
pikkus – mitte midagi,<br />
keskmine tõusuprotsent – pole sedagi</b><br />
<br />
See juhtus sügaval nõukaajal. Koolis ma veel ei käinud, aga ratas mul juba oli. Selline päris kohe, ilma abiratasteta. Voki lenksule oli värvilise traadiga kinnitatud räsitud papist silt, millel ilutses suurelt number 1. Rattaspordist ei teadnud ma midagi, motospordist küll. See 1 tähendas soomlast Kari Lahtineni, Kalevi Suursõitude kuningat. Lembit Teesalu polnud siis veel keegi. Kiirused võisid mul olla küll piiisut väiksemad kui Pirita ringrajal, aga duhhi jagus, isegi praegu sellel mõeldes tuleb kastoorõli lõhn ninasõõrmetesse.<br /><br />
Kõige erilisem hetk oli, kui sai õele ja teistele koolist tulevatele vanematele lastele vastu sõita. Siis läks olematust sumbutajast tulev heli ikka väga valjuks. Kurvem asja juures oli see, et nägin mängukaaslasi küll juba väga kaugelt, aga no ei lubanud ema-isa neile päris vastu sõita, see paganama lauda „mägi“ oli mõnisada meetrit koduuksest. Sealt edasi oli keelatud maa. Kaua minusugune suur mees sellist ahistamist kannatada jaksab, ise juba kuuene ju. Nii ta läks. Pabistasin, mis ma pabistasin, aga piire tuleb ju kombata, reeglid ongi rikkumiseks. Pilk õue, keegi ei näe, hops ratta selga ja viuhhh, korraga olingi kruusateel ja keset seda suurt laskumist. Panin nii kuipalju need väikesed jalad sõuda jaksasid, kiiresti-kiiresti, sest naabrilapsed olid juba tõusunuki all. Nad peavad motoässa nüüd märkama. Mina, suur mees, rattaga, üksi. Ja siis see toimus. Tõstsin ühe käe lenksult, et lehvitada, hüüda, kuniks üle selle juhtraua ma lendasin. Pikalt ja kenasti, efektselt, mitu pikka sekundit, näoga keset kruusateed! Plärrraki! Isegi praegu seda aeg-luubis kõrvalt vaadates hakkab halb. Rääkimata piinlikustundest, mis emme-issi ees oli, et keelust üle astusin ning loomulikult kärnadest, mis mu nägu mitu pikka kuud katsid. Vot selline oli see esimene mägi ja ratas suhe.<br /><br />
Edasi läks mõni pikk aasta(kümne)ke mööda, tuli ratas tagasi ja tuli ka rattasport.<br /><br />
<b>San Baronto</b>, Toscana, Itaalia<br /><b>
pikkus – 10km<br />
keskmine tõusuprotsent – 2,3%</b><br /><br />
See oli minu ja Hawaii tänavu toimuvast 18. rattalaagrist järjekorras esimene. Kõik tänu praegusele Mr moomoole, Allan Orasele, kes Itaaliast otse Hawaii Express tiimiga liitus. Elasime mäe otsas, imelise vaatega Pistoia linnale. San Baronto külakese lähedal. Vincist 6km kaugusel. See tähendas, et kõik trennid algasid kerge downhilliga ning lõppesid kuuekilsase tõusuga :) + lõppu veel maasikas ultimo kilometro 20% tõusunukiga. Seda viimast sai mõnigi mees ratast käekõrval lükates vallutada. Kodutõus iseenesest midagi hullu ei olnud, keskmine 5%-7%. Rahulikus tempos ideaalne. Tõeline ratturite paradiis. Nädalavahetusel sõitis seda marsruuti 8 000 - 10 000 velosipedisti! Alates mtb-proffidest, kes "raske rauaga" vaikselt-vaikselt jõutrenni tegid, kuni lõpetades 70 aastaste villastes sõiduriietes vanahärradega. Giro d'Italialgi on seda San Baronto tõusu_laskumist korduvalt vajutatud.<br />
<br />Esimese laagri tipphetki oli kohtumine kohaliku mehann-MacGyveriga.<br />
Teisel päeval, keset trenni, otsustas mul üks pedaal oma töölepingu lõpetada :( Veeresime lähimasse rattapoodi. Seal mõõdeti mind ja mu sõiduriista nii ja naapidi, räägiti palju palju... Allan vahendas. Sobrati kaelani tagavaraosade kastis ning lõpuks võeti kasutatud sisekumm ja seoti rattaking kõvasti-kõvasti pedaali külge. Seda siis igaveseks, koos kingas oleva jalaga + jala küljes oleva Priiduga. Või siis, mitte päris igaveseks, aga vähemalt koju sõita oli ok. San Baronto, tempel mällu kogu eluks.<br />
Poeke koos töökojaga, Cicli Nieri, kus mu jalg pedaali külge aheldati, kuulus ja kuulub tänaseni Andrea Nieri'le. Mehele, kes tol ajal oli profitiim Mapei mehaanik.<br />
<br />
<b>Port d’Envalira</b>, Andorra<br /><b>
kõrgus - 2408m merepinnast<br />
pikkus – 35km<br />
keskmine tõusuprotsent – 4,8%</b><br /><br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiR78XBabQ_ujSzDtEimDvT3CMkkeEbJ7t0lK_XMjoLDq8k1BakN34UkG046fdmiGELLstefAOJTNICZjyxp8XrvShBFJUIsjVwqppOrAk9z-FB7j5QeipWVVqxDv-1TVyYjOs9la3HKMY/s1600/Classic+at+the+top2844.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiR78XBabQ_ujSzDtEimDvT3CMkkeEbJ7t0lK_XMjoLDq8k1BakN34UkG046fdmiGELLstefAOJTNICZjyxp8XrvShBFJUIsjVwqppOrAk9z-FB7j5QeipWVVqxDv-1TVyYjOs9la3HKMY/s640/Classic+at+the+top2844.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Classic Port d’Envalira otsas</td></tr>
</tbody></table>
<br />
See oli mu esimene päris tõus. Paris – Dakar 7200km kogu tuuri lühim, aga kindlasti üks raskeimaid etappe. Kohe stardist 37km tõus (Tallinnast Kosele ülesmäge :) Port d’Envalira-le, 2400m kõrgusele merepinnast. Kõrgeim asfalteeritud tee Püreneedes. Korduvalt olnud Tour de France ja Vuelta a España kavas. Tõus tõusuks, seda võid võtta omas tempos, aga tuuuuuuul, karm, et mitte öelda vastik. Ühtepidi serpentiini puhub vastu, teistpidi küll tagant, aga tõuseb ju. Kuna vastutuule ots oli üksi ikka tõsine pingutus, siis üritasin võimalikult kaua esimestega sammu pidada, et vähegi kergem oleks. Allatuule 10% tõus läks nagu lennates. Vägisi tundus, et ühtepidi on oluliselt vähem sõita, kui teistpidi. Siis hakkas veel vihma ka vastu nägu, käsi ja jalgu peksma. Viimastel kilomeetritel vastutuule osas oli kiirus 8-10 km/h, selline tunne, et kohe kukun ümber. Üldliidriga lõpetasime koos. Startides temperatuur 15-18C vahel, üles jõudes vaid 6C. Kuna finiš oli mäe otsas ja edasi aega enam ei võetud, siis sai rahulikult kõik oma soojad riided laskumiseks selga ajada, põue ja pähe ajalehte lisaks pandud ning Andorra La Vella poole teele. Sahhhhhhhhhhhhhh, ilma ühegi vändatäieta saad 75km/h kiiruseks... maastikurattaga.<br /><br />
<b>Rocacorba</b>, Girona, Kataloonia<br /><b>
kõrgus - 970m merepinnast<br />
pikkus – 13,8km<br />
keskmine tõusuprotsent – 5,7%</b><br /><br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJ8tvP7U8-4HwGkjH_TumW9XQwVyta2OB2IHGSzkSRw6KNPKKm1mPikiq7LH4Wz34t3r5bCqLqXGyHW_M0M6-ZJghMA28kKgSqjjN7GktCPFfCaoXY2oNWLA0MKeFq-tgYWpVNafsDjvY/s1600/14054365_1420917021257007_1865359075550549791_o.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1071" data-original-width="1600" height="428" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJ8tvP7U8-4HwGkjH_TumW9XQwVyta2OB2IHGSzkSRw6KNPKKm1mPikiq7LH4Wz34t3r5bCqLqXGyHW_M0M6-ZJghMA28kKgSqjjN7GktCPFfCaoXY2oNWLA0MKeFq-tgYWpVNafsDjvY/s640/14054365_1420917021257007_1865359075550549791_o.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Palju õnne sünnipäevaks!</td></tr>
</tbody></table>
<br />
See põksuke iseenesest polnud nagu midagi erilist, välja arvatud nüanss, et tegime selle koos poeg Gunnariga, tema 12. sünnipäeval! Mõlemad maantekatega. Isa oli väga uhke ja on siiamaani.<br />
<br /><b>Col du Tourmalet</b>, Püreneed, Prantsusmaa<br /><b>
kõrgus - 2131m merepinnast<br />
pikkus – 35km<br />
keskmine tõusuprotsent – 4,7%</b><br /><br />
Tõus, mis vist väga palju tutvustamist ei vaja. Ka mitmeid kordi olnud Tour de France ja Vuelta a España kavas. Seda olen teinud kaks korda erinevaid nõlvu pidi. 2014 oma esimesel L'Etape du Touril. See on siis võidusõit, kus tuuri korraldaja ASO võtab France'i kavast ühe päris etapi ning teeb sellest napilt ihaldusväärseima harrastajate rattasõidu terves maailmas. Sõidetakse täpselt sama trassi, mida proffide karavan mõni päev hiljem ette võtab, ajavõtt, kohad, vanuseklassid, ikka võidu peale. Trass suletud. Enamus kordades üritatakse vähemalt üks HC-kategooria mägi ka sisse panna.<br />
<br />
Pean seda lugu natuke kaugemalt pihta hakkama. Sõit algas kahe 3-kati põksuga, mille kenasti ära kannatasin. Edasi läks kuidagi uimerdamiseks. No ei sobi Eesti mehele selline pundi taga passimine ja võileiva nosimine. Mängurõõmu peab ka olema. Läksin ette sikutama. Küljetuul tegi pikkadel sirgetel omajagu valu. Eks nad vaatasid, et mida see paks siin tõmbleb, kohevarsti tuleb mägi ja siis saab terad sõkaldest ka läbi nina hingates eraldatud. Ei lasknud ennast väga neist kurjadest pilkudest häirida. Imiteerisime veel mõnekümne nõrgamõistuslikuga päris võidusõitu, ainult Eurospordi helikopterid olid peade kohalt puudu. Ülla-ülla, laksti suurel grupil ribad taga. No äge, noh! :) Pärast mind tulgu või veeuputus. Pole vahet mitmes ma finišis olen, võita ei saaks 80+kg mees sellist 2x20km 8-9% seinaga võidusõitu ka oma kõige imalamas unenäos mitte. Siis tulebki pigem teekonda nautida :)<br /><br />
Mingist ajast läks elu veits keerulisemaks. Tempot nagu ei olnud, kuidagi raske ikkagi. Tegin rajakaardi ja profiiliga küll veidike eeltööd, aga no ei uskunud, et see Tourmalet niii vara peale hakkab. Asi algas pisitasa 2% vaevu tuntava tõusukesega. Kokku oli tippu pea 40km. Ja nii kui loodist välja läks, ehk siis 8+%, panigi orkester pillid kotti, ei mingit võidusõitu ega konkurente. Ainult mina ja mägi. Mägi ja mina. Vahet pole, kas on keegi ees, kõrval või taga, mul on neist kõigist siiralt po*ui. Peaasi, kuidagigi liiguks ja külili ei prantsataks. Kirsiks tordile siis paduvihm, 6C kraadi "sooja". Korduvalt ja korduvalt pressid parema käega linki, et ülekanne kergemaks vahetada ning taaskord veendud, no pole enam ühtegi käiku järgi, ainsamatki.<br /><br />
Lõpuks saabub päästev mäetipp. Kuulus Tourmalet. Kusagil pidid olema lummavad vaated ja mingi monumt. Null emotsiooni. Ümberringi vihm ja udu.<br /><br />
Jäin hetkeks seisma, tõmbasin kileka selga. See oli mõnus. Edasi väidetavalt head pikad sirged, saab 90km/h kätte. Aaaaga, oh, ennäe imet, esimene serpentiin ja kaks venda juba seina põrutanud. Äkää, ei teinud pehmoks mind see, üldsekohe mitte. Osad lasid kummides, ptüi, rehvides rõhku madalamaks, et paremini märjal asfaldil ennast elus hoida. Mina mitte. Tulin kökaköka edasi. Külm, rõvedalt külm. Käed krampis, õlad krampis, keha väriseb vappekülmadest, see omakorda paneb ratta vibama, no tore, ma ei saagi sellest mäest alla ju :( Max kiirus ei küündinud isegi 50 peale. Vaevu vaevu edasi...<br />
<br />
Selline oli siis mu esimene Tourmalet. Mitte just kõige vingem. Õnneks sai eelmisel sügisel ka ilusa ilmaga sama mägi ära tehtud. Super. Hunnitud vaated, puhas nauding. Eriti kui keegi tempot ei dikteeri.<br />
<br />
Sama etapi meenutustega tuleb edasi minna.<br /><br />
Ka kõige pimedamale ööle järgneb ükskord hommik. Jõuan alla. Proovin jalgu ringi ajada, ei õnnestu. Taaasa-tasa, pedaalitäis korraga. Juba 60 pööret minutis. Hakkab looma. Järsku on mu kõrval üks kaaskannataja, kellega hommikupoole grupis ässasi sai mängitud. Kutt hüüab Hawaii riietusele vastavas keeles: "Jump!" Ei, mitte mäest alla, et lõpetame selle pulli stiilse õhulennuga. Ikka tuulevarju pakkus. Ei tea kuskohast ta selle energia võttis, minu 30km/h munemise tempsist sai hetkega 40km/h ja elu läks kohe palju päikeselisemaks. Püüdsime ükshaaval jäätunud lõdisevaid rattureid ning saime suht käbedalt parajalt mõnusa pundi kokku. Karussell ja värk. Isegi sõimata said osad mu uue sõbra käest. Koostöö sujus. Eluisu tagasi. Viskasin vihmakile seljast.<br />
<br />Jälle ratturi tunne. Võtad alt kinni ja vajutad. Kuni... jõudsime Hautacami jalamile. Ainult 13,6km lõpuni. Koogitükk, sups ja valmis, kaks Kakumäe ringi, pole probleemi. Ainult, et keskmine tõusunurk 7,8%. Algus oli hea. Rahvast raja ääres karjakaupa ergutamas. Nagu päris. Nimelt sõidu aftekas oli mäe jalamil olevas külakeses. Ehk, et roniti üles välja finišeerima ja siis sama teed pidi alla tagasi.<br /><br />
<b>Hautacam</b>, Püreneed, Prantsusmaa<br /><b>
kõrgus - 1635m merepinnast<br />
pikkus – 17,3km<br />
keskmine tõusuprotsent – 6,8%</b><br /><br />
Enne iga kilomeetrid on silt tõusuprossaga, 6,2%, 8,6%, 6,7% jne vahepeal 11,3%... kui Tourmalet oli selline ühtlane, siis viimasel mäel jagus trikitamist. Vaatad, pross alla 8, väga ok, napilt sõidetav, korraga nagu laskud, see tähendab, et kui kilomeetri algus on 2-3% ja avg 7, siis järelikult peavad mingid nukid vahepeal ikka väga teravad olema...<br /><br />
Valus oli, väga valus. Veel kolm kilsa enne finišit mõtlesin, et keegi teine minu sees, keegi teine, keda ma väga kontrollida ei suuda, keerab mu eest lenksu ringi ja veeren alla,.. Milleks mulle see jama, see mõttetu pingutamine? Kelle jaoks? Mida ma siin tõestan? Hing paelaga kaelas, silmamunade peal venid mäest üles, milleks?<br /><br />
Viimane kilomeeter, viimane serpentiin, finišikaar paistab. Null tahet mõni skalp veel võtta, kellegagi rinda pista, finišit teha. Isegi ratta selga sunnitud tigu oleks minu kõrval Jamaika sprinterina paistnud.<br />
Finiš!<br /><br />
Sain vaevu ratta seljast maha. Komberdasin suurde telki, kus laud heast-paremast lookas. 3 purki kokat kadus nagu kerisele. Sõin-jõin, taastusin. Kuule, päris lahe üritus ju. Tea, kas peaks järgmine aasta ka tulema? Inimene on ikka kummaline loom.<br /><br />
Ka Hautacam sai eelmisel sügisel uuesti võetud. Koos meie triatlonilegend Marko Alberti ja teiste sõpradega. No ei olnud nii valus nagu see eelmine kord.<br />
<br />
<b>Col d'Izoard</b>, Alpid, Prantsusmaa<br /><b>
kõrgus - 2361m merepinnast<br />
pikkus – 19km<br />
keskmine tõusuprotsent – 6%</b><br /><br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2zcLTN9os6pZFI1ddf8U0zEOfGfODPQe7APqmwCWjPY1tSvz6A-5XKKHzMD4jIDV0SYmSn98CADPclgLwWf814YWe4b4u9W9PhceijyfMrlpdZSRMATqiGOhHRfZg-FRDSlmOgql5Fpg/s1600/sportograf-104345103.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2zcLTN9os6pZFI1ddf8U0zEOfGfODPQe7APqmwCWjPY1tSvz6A-5XKKHzMD4jIDV0SYmSn98CADPclgLwWf814YWe4b4u9W9PhceijyfMrlpdZSRMATqiGOhHRfZg-FRDSlmOgql5Fpg/s640/sportograf-104345103.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Col Is-so-hard</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Taas klassik, mida olen mõlemat pidi võtnud. Esimene kord 2017 Tuuri etapil.<br />
Kus ta oli lõputõusuna ja konkreetne varasema aasta korratud õudusunenägu. Priit Zombie Salumäe olematu kiirusega mäkke vaarumas. Kõik näitavad kandu, kõik... EI, valetan, üks helge hetk oli, väärt hetk! Ähmane pilk seletab, et ees on Norra rattur, Statoili logo ja pisike ristilipp seljal reedab päritolu (ok, vahel võib ka eksida, eriti meie must-kollast vormi silmas pidades: "Tsau, sa Hawaiilt? Ma Mauiilt" :). Kas tõesti tüüp liigub veel aeglasemalt kui mina? Äkki ta seisab? Ei, istub sadulas ja jalad nagu teeksid mingeid üles-alla liigutusi. Jõuan vaevaliselt kõrvale. Pilgud kohtuvad. "NO, shit!" karjatan nii, et ise ka ehmatan oma viisakuseavalduse peale. "Thooooor! Whatta you doing here?!?!" Maailmameister, 10x Tour de France etapivõitja Thor Hushovd isiklikult. Mees tegi mu kenale südamlikule tervitusele vastuseks oma kõrisõlme juures nelja näpuga paar edasi-tagasi žesti. Mõistsin :) Kellelgi oli veel raskem. Jätsin The God of Thunderi sinnapaika, veninroomanseisansuren veeeeeel tuuuuunnnnnnnikese ja nagu nõiaväel, vupsti olengi 2,5km üle merepinna.<br /><br />
Col d'Izoard sai vallutatud - nagu üks sõber seda hääldas Col Is-so-hard!<br />
<br />
<b>Kilimanjaro</b> Aafrika kõrgeim tipp<br /><b>
kõrgus - 5895m merepinnast</b><br /><br />
See mäekesekene nagu esimese hooga ei vääriks kohta siin loetelus, aga, kui kõik algusest ära rääkida, siis igati kõlbulik.<br /><br />
Ei suutnud ma kuidagi oma vanemale pojale 25. sünnipäevaks kinki välja mõelda. Ema on tal selline, kes kilkab jaanipäeval, et ostsin sulle just kolmanda jõulukingi ära. Mina nii ei oska. Ootan mingit sobivat hetke. Vahel isegi nii pikalt, et piinlik hakkab. Ühesõnaga lõpuks, aastajagu hiljem jäi kusagilt silma suhteliselt normaalse hinnaga lennupiletid Keenia pealinna Nairobi. Samal ajal oli Hawaiisse tulnud uus vinge rattakotibrand Apidura. Sellised kergemad versioonid, kuhu ainult hädavajalik kraam sisse mahub. Ja no tagatipuks oli ka gravelbike, selline uus ja põnev teema. Nii ma need pusletükid kuidagi kokku sobitasingi.<br /><br />
Lähme Aafrikasse kaheks nädalaks ratastega sõitma! Sõber Edgari Treier ka kindluse mõttes punti ja otsus tehtud. Trassi paika panemisega olid lood juba keerulisemad. Õigeid kaarte nagu pole, ainult suured teed, mida ei taha. Kuniks tuli Kilimanjaro vallutamise mõte. Pagan see ju Nairobist kiviviske kaugusel, väikese paunaga mingi 300km. Teeme ära? Äkki sõidaks siis mäkke ka rattaga juba? Guugeldasin. Appi, ongi tehtud. Aga no see oli selline turundustrikk pigem. Sõita seal suhteliselt võimatu. Enamus distantsist ratas selga pakitud. Samas, lähed Moskvasse ja Punasele väljakule mitte. Kurat, käime ikkagi seal mäe otsas ka ära. Ratastega kohale, tipa-tapa üles-alla ja ratastega tagasi. Mõeldud-tehtud. Sisuliselt olime oma liikumisgraafikus täiesti vabad, lenksul olev Garmini kompuuter näitas, et tunni pärast loojub päike, tüübid hakake nüüd öömaja otsima. Saime hakkama. Veits paanikat, kaelkirjakuid, sebrasid, hüääne ja muid kohalikke loomi, palju rehvipurunemisi, kõvasti eksootikat ja miljonivaateid. Tehtud.<br /><br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxDnNngckmNL8Yw84B-eg-tWmi3Ku39gVXK6ey0UnzORpO4BD2W5jiSxwTkdXhuRi0XunsXg7osTJ_ENgRdbQ7QSqmcLnq1hfeiEWCyi1lfPxpNzLWDdzVNgRO1T-f4O1ryE_HQfIxtL8/s1600/16251836_1596023257079715_2484431710833726295_o.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxDnNngckmNL8Yw84B-eg-tWmi3Ku39gVXK6ey0UnzORpO4BD2W5jiSxwTkdXhuRi0XunsXg7osTJ_ENgRdbQ7QSqmcLnq1hfeiEWCyi1lfPxpNzLWDdzVNgRO1T-f4O1ryE_HQfIxtL8/s640/16251836_1596023257079715_2484431710833726295_o.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Käteringid</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsdafr86YG8LsRKwcCQQP9rhKIQqLHty5B8APiOiSZji2OduM07dlgg80dh2vL_xySoU-9AczVisBVko7f8jxzZj_BAsuDcOZk1qOvVTL-TJXYm3TdsPHNZHp8O1tm6a04ze-4CtICr_I/s1600/16177621_1531844666840763_8544144822717963455_o.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsdafr86YG8LsRKwcCQQP9rhKIQqLHty5B8APiOiSZji2OduM07dlgg80dh2vL_xySoU-9AczVisBVko7f8jxzZj_BAsuDcOZk1qOvVTL-TJXYm3TdsPHNZHp8O1tm6a04ze-4CtICr_I/s640/16177621_1531844666840763_8544144822717963455_o.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kili vallutet</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<b>Montserrat</b>, Kataloonia<br /><b>
kõrgus - 735m merepinnast<br />
pikkus – 8,5km<br />
keskmine tõusuprotsent – 6,9%</b><br /><br />
Kui sa sõidad seda tõusu 15h jooksul, üles-alla kokku 282km, kogudes nii 9032 tõusumeetrit, siis kas hakkad teda vihkma või armastama, aga külmaks ta sind igal juhul ei jäta ja unustada teda ka ei suuda. Everestitud.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhpdVc-a4U7gWEGSR0ecdd3Q-vgYMDQa0-39iJNqPSpXi3WKOzjeVlQP0bVDv7uTMTHTWUsr8CygznI1NNb2BDnNhGQEZkxVfEnWNP99UVKFmjgA3EA5I-5LzOLjEmm7tB0VPYAXQKmxM/s1600/UUbD0GY2MOOB12lDgp4uuf53GMubQZGg4ieSvOhQhPs-1548x2048.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1209" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhpdVc-a4U7gWEGSR0ecdd3Q-vgYMDQa0-39iJNqPSpXi3WKOzjeVlQP0bVDv7uTMTHTWUsr8CygznI1NNb2BDnNhGQEZkxVfEnWNP99UVKFmjgA3EA5I-5LzOLjEmm7tB0VPYAXQKmxM/s640/UUbD0GY2MOOB12lDgp4uuf53GMubQZGg4ieSvOhQhPs-1548x2048.jpg" width="482" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Evgeniga "Everesti" otsa</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<b>Mont Ventoux</b>, Prantsusmaa<br /><b>
kõrgus - 1912m merepinnast<br />
pikkus – 25,7km<br />
keskmine tõusuprotsent – 4,5%</b><br /><br />
See on tõus, mis Eurospordist on mega, super, hüper, vinge. Aga ise sõites, no ma ei tea. Tujud mitte tunded. Ei saanud ma sealt väga muud emotsiooni, kui et lõpukaadrites tuttav hoone mäe tipus tekitas selle telekamiski. Bucketlisti vääriline küll, kord elus teha, aga no tagasi ei kipu. Ei oskagi öelda miks.<br /><br />
Appi, ongi 10 mäge täis. Aga mul on veel ju Col du Galibier, Col Agnel, Teide, L'Alpe-d'Huez, Col de la Lombarde, Tabasalu tõus, Col du Lautaret, Col de la Croix de Fer, Col de Peyresourde, Coll de la Gallina, Col d'Aubisque, Lubja tõus, Vetta Monte Amiata...<br />
<br />
<br />
<br />PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-38934102073402956352018-10-24T10:27:00.002+03:002018-10-24T13:57:49.350+03:00Toores liha ja tuharakramp, ehk L'Etape du Tour tema täies hiilguses<b>Iga harrastus(maantee)ratturi, et mitte öelda <i>tsainik</i>ratturi unistus. </b>15000 ketikeerutajat joonel, valmis laksama ühte etappi päris Tour de France mägedemenüüst...<br />
<br />
Minul viies kord järjest. Kuidagi sujuvalt sai ennast sügisel taas kirja pandud. Ju seal midagi ikka on, mis sunnib ennast järjekordselt sellele piinaretkele minema :) Tead väga hästi, mis tunded neil tõusudel sind valdavad, aga unustad millegipärast kõik kole kiirelt.<br />
Orgunnipool taas sõber Jaani õlul. See vist ka üks driver, mis mind sinna tagasi viib. Ise midagi tegema ei pea, usalda meest ja <a href="https://www.splitwise.com/" target="_blank">Splitwise</a>'i ning kõik sujub :)<br />
<br />
<b>Meie pisikeses seltskonnas 8 <i>mamil</i>it </b>(eestlasi kokku 140). Enamusel juba Etape korduvalt tehtud, ainult üks <i>rookie </i>rivis.<br />
<br />
Kogu meie stoori meenutas veits Agatha Christie 1939. aastal ilmunud kriminaalromaani: <b>"Kümme väikest nee*rit"</b>, tänapäevase poliitkorrektse pealkirjaga "Ja ei jäänud teda ka". Elu on seiklus!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMn9eHOKE4hD5rap6Fj-nEuaTaZVyKyLysdXHZJcT1wGvJKhGcl8p06blXUpo-BDEXiD8Oy90BkfiWa0wtPLI38w4zsDkWNTgKisJQfhyphenhyphenyQFsQPm3q-bUiuOwZgsxEeJpbblbxpdX7YK0/s1600/tan.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1472" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMn9eHOKE4hD5rap6Fj-nEuaTaZVyKyLysdXHZJcT1wGvJKhGcl8p06blXUpo-BDEXiD8Oy90BkfiWa0wtPLI38w4zsDkWNTgKisJQfhyphenhyphenyQFsQPm3q-bUiuOwZgsxEeJpbblbxpdX7YK0/s640/tan.jpg" width="588" /></a></div>
<br />
<br />
<b>Esimesena tõmbas Karma või Saatus või siis pigem ikka autoroolis_telefoni_näppiv_killermanki joone peale sõber Taneli selleaastasele tuuri etapile :(</b> See oli ikka päris kole, sinikaid ja õmblusi jagus... Õnneks luud-kondid terved ja samal õhtul tuli isegi täispika kontserdi andmine väga hästi välja (küll läbi valuvaigistite, aga ikkagi). Mehe sportlik ettevalmistus oli nii kõva, et <a href="http://kroonika.delfi.ee/news/kroonikaarhiiv/tanel-padar-osaleb-tour-de-franceil?id=82326130" target="_blank">Kroonika lapsajakirjanikud olid ta lausa Tour de France'i kolmenädalasele põhisõidule reganud</a> :)<br />
<br />
Üks vähem :(<br />
<br />
Edasi nagu peaaegu sujus. Lend vahemaandumisega lätlaste pealinnas. Mingil seltskonnal tekkisid küll sellised rattakastide suurused komplikatsioonid. Nimelt Tallinn > Riia ots oli Air Balticul propelleritega vanakoolikas lennumasin, kuhu eestlaste rattakohvreid ka kõige osavamal tetrisemängijal keeruline paigutada oli. Meie rattad läksid õnneks mööda maad.<br />
<br />
Ikka veel sujus. <b>Elamine luks. Rattad kokku. Prooviring. Expol silma nuumamine</b> jne.<br />
<br />
Kuni, kuni, kuni reede õhtuni, täpsemalt siis õhtusöögini.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtI8CfOM4EhF_4n68itEc9B4BH4Qgfaeu_32VEkLQcwQCUh0i2rEbdLIJDK3e9eDR-YgEJ66kWEkA4eUkR1Ky8jAdWzN5sWUjE8OpSQ6lH39lWv6xzfodEJXrOTKPl-JATbt6vqLVttIw/s1600/imageedit_1_8561060268.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="770" data-original-width="1020" height="482" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtI8CfOM4EhF_4n68itEc9B4BH4Qgfaeu_32VEkLQcwQCUh0i2rEbdLIJDK3e9eDR-YgEJ66kWEkA4eUkR1Ky8jAdWzN5sWUjE8OpSQ6lH39lWv6xzfodEJXrOTKPl-JATbt6vqLVttIw/s640/imageedit_1_8561060268.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
See pildil ei ole mina. See on minu sõber :) Mina tellisin pizza. Jah, Prantsusmaal ja pitsa või pizza, vahet pole kuidas kirjutada, igatahes keset sooja suve MITTE mingit peent gurmeekama - <b>böff à la tartar</b>, <b>värskelt hakitud loomaliha ja toorest muna, eks!</b> Kõik nii ei arvanud :)<br />
<br />
Agatha Christie kriminaalromaan jätkus... boeuf à la tartare ehk böffi maiustajad kukkusid ükshaaval oma tuppa maha, kõvemad esimestena, nõrgemad hiljem, või siis vastupidi. <b>B</b>imedate<b>Ö</b>öde<b>F</b>ilmi<b>F</b>estival algas. Osad neist ei jõudnud juba "Ma olen jalgrattur" ajakirja suurele ühispildistamisele, teised kustusid õhtuks. Selge oli see, et seekordne tuur oli neile läbi. Kõrge palavikuga oksemöllus sisaldab agenda selliseid rohkem nagu eksistentsiaalseid probleeme, nt, et kas wc-paberit ikka jätkub :) Etteruttavalt öeldud, et võistlustrassi esimene tõus läks meie ukse eest läbi ja nad rai*ad ei tulnud isegi ergutama... potikallistamine oli olulisem :) positiivse poole pealt siis, et no vähemalt alla võtsid kenasti ja kiirelt.<br />
<br />
<b>Sõidust</b><br />
<br />
Seekordel trassil ähvardati mingi hirmsa loodist väljas oleva mäepoisiga, kus <b>tõusuprossa pidi lausa 12% olema</b>. Sebisin endale seekord siis 36x32 ülekanded. Eest väiksem ketas 36 hammast ja tagant suurim 32. Sellega on nii, et ükskõik kui kerged käigud ka ei oleks, ikka tahad ühte lisaks :) Samas, kusagil on optimaalne piir, et ikka pingutada ja kiiremini üles jõuda. Kui liiga raske, siis kukud ümber ja jalad krampis, kui liiga kerge, siis jäädki kerima :)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDFqp45yUt-j1qLjtejbCn_wYUyWOC8V0TQLmErEvTPhgYCWKecZDIeO8e6MlVTVRpNjfFncCBJd8qXHKm0f685h0criUGFfQop1tujtqJTmivMQJ7LmNMcE9u0wgrARakmCDQBXRkL0c/s1600/28279498_1676809805699311_3016823418688108129_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="607" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDFqp45yUt-j1qLjtejbCn_wYUyWOC8V0TQLmErEvTPhgYCWKecZDIeO8e6MlVTVRpNjfFncCBJd8qXHKm0f685h0criUGFfQop1tujtqJTmivMQJ7LmNMcE9u0wgrARakmCDQBXRkL0c/s640/28279498_1676809805699311_3016823418688108129_n.jpg" width="404" /></a></div>
<br />
<br />
Teise teemana hirmutasid korraldajad meid <b>kruusalõiguga</b>. Aga nagu ikka, kurat pole kunagi nii kole nagu teda joonistatakse... See 6km ja 11,2% läks mul ikka väga ludinal, lausa nauding oli. Offroadi sektsioonike ka selline sutsakas, et ei tulnud mõttesegi rehvi lõhkuda :)<br />
<br />
<b>Tagasi starti.</b><br />
<br />
Sättisin ennast piisvalt varakult koridori valmis. Päriselu oli ikka see, et kusagil Kamtšatkal seisad omadega. Taas tekib küsimus, et kas mõned ööbivad seal stardikanga all? Õnneks seekord väga mingeid pudelikaelu polnud esimestele kilomeetritele joonistatud, sai kenasti ennast sõiduga suht ette siksakitada.<br />
<br />
Uudse lahendusena olid stardikoridoride aiad 2m+ kõrged, mis tähenab, et keegi nagu naljalt ennast ega oma kasvõi 5kg kaaluvat ratast sealt üle sebida ei suuda. Pisike nüansike selle juures muidugi oli, millega korraldajad vblla arvestada ei suutnud/tahtnud. Need varajased ööbijad seal stardikordoris, neil on tõenäoliselt kõikidel selline siseorgan nagu põis. (<a href="https://priitsalumae.blogspot.com/2011/10/stilettod-miniseelikud-lillad-ja.html" target="_blank">Liverpooli jooksumaratoni start meenus</a>) Ja siis sõltuvalt stardieelse ärevuse astmest või tarbitud vedeliku kogusest, aga see organ vajab aeg-ajalt tühjendamist :) ja no koledaks läks teema seal ikka suht kiirelt. Logistika nägi välja umbes selline, et <b>võeti tühi plastpudel, täideti see kollase vedelikuga</b>, tühjendati selle sisu vaikselt aia äärde ja ulatati pudel sõbrale. Ja no krt me, kes me veel prostamol unot ei tarbi, pidime siis stardipaugu kõlades neist vedelikuniredest üle sõitma :) Bunny-hopp sellise olematu kõrgusega objektist ei ole kuigi keeruline, aga seda kõike oli seal liiga palju ju... rõveeee :) Selline Alberto Tomba tunne oli, slalli kollaste jõekeste vahel...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4U5jbhpSSpgcR_8eWCZcv_Vtm6xzMZMX4h-3jClIOJfcvB3NdztsXPjvEdo-jGhwBzG-zMwujg5kjn_M7G0OTyosLjBVWsmt7wU5w0TZoiB1eJFG4zKqdnw8H_IzRQFoQXwcgYZtoA3M/s1600/ccd93.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="541" data-original-width="960" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4U5jbhpSSpgcR_8eWCZcv_Vtm6xzMZMX4h-3jClIOJfcvB3NdztsXPjvEdo-jGhwBzG-zMwujg5kjn_M7G0OTyosLjBVWsmt7wU5w0TZoiB1eJFG4zKqdnw8H_IzRQFoQXwcgYZtoA3M/s640/ccd93.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
Esimene tõus läks mängeldes, välja arvatud siis see, et meie ajutise kodu väravas tühjus valitses. Toore liha mehed olid loomulikult unustanud meeste vahelise tõelise sõpruse.<br />
<br />
Alla sain oma arust ka suhteliselt kiiresti. Eamus ajast panin <b>paarisrakendis koos Evgeniga </b>(siis veel ei aimanud, mida <a href="https://priitsalumae.blogspot.com/2018/10/vaese-mehe-everest.html" target="_blank">me sügisel koos ette võtame</a> :)) Sellisel rulluval maastikul kangutasin ja utsitasin mina, tõusudel tegi tempot pigem tema.<br />
<br />
Olin rajaprofiili vaadates nagu meelde jätnud, et see pull koosneb neljast tõusust. Suures plaanis nii see oligi, aga see imelik kolmas hammas peale HC tõusu ei sobinud nagu kohe üldse. Polnud kuidagi valmis. Mäletasin sõber Jussi väljendit, et peale teist tõusu tuleb Tallinn > Varssavi ots, tuligi, aga enne seda oli vastik :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhw9kZs_jtFeNYwPlMOCtS6VTZse7abvXvlna6Uke3HDChgnGLq8xNJfWUiz0scEF9pl2qqjVVAwpjnt8phzbBxXMeS7xO67OirCsiklddP8amaFTZ5EQQlF6gIGad-al8u0dd1Pe48owo/s1600/36991260_2256058934409474_4329860774248841216_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhw9kZs_jtFeNYwPlMOCtS6VTZse7abvXvlna6Uke3HDChgnGLq8xNJfWUiz0scEF9pl2qqjVVAwpjnt8phzbBxXMeS7xO67OirCsiklddP8amaFTZ5EQQlF6gIGad-al8u0dd1Pe48owo/s640/36991260_2256058934409474_4329860774248841216_o.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Evgeniga kruusa kündmas</td></tr>
</tbody></table>
Püsisime ikka Evgentsikuga kenasti koos. Col de Rommet võtsime naudinguga, isegi liigse naudinguga. Ma ei tea mis krdi asi siis sisse läks, aga takkajärgi tundus, et seal "põksul" (8,8km - avg 8,9%) tahtsime nagu kuidagi teineteist paika panna :) Varasemalt teada tuntud Evgeni <a href="http://stevetilford.com/2013/08/05/half-wheeling/" target="_blank">Half Wheeler</a> ei lasknud mind enda kõrvale ja nii ta kontrolli alt väljuski :) <b>Eurosport Live lõi nagu pähe </b>ja loomulikult siis enam lenksul olevale Garminpoisile silmi ei jagu... paned nii, et tatti lendab, äge on muidugi, aga mitte väga kauaks :) Sõbra jätsin maha (Elagu Eesti!), tõusu lõpp oli juba vaaaalus. Lootsin laskumisel taastuda ja Colombiere'l taas panna, aga ei ole see elu nii lill miskit. <b>Uimerdasin, et mitte öelda seisin selle viimase mäe kuidagi üles ära</b>. Raske, väga raske. Ja süüdistada pole kedagi. Vana mees, aga ikka ei oska hobuseid hoida, rsk :) Laskumisel (11km) väntasin vist kokku üldse 3! korda, tuharakrambid oli asja nimi :) Polegi varem sellise temaatikaga kokku puutunud. Evgeni, mis sa tegid? :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOtYN4rrCbvHGumq2INdSAwC8_hWGRt5nD9ccy84l4pvdsEoBMBUjCULC5IPJxXxva0lcBl1NyopcuURj4BqN3qHZuKPtDNTb61C1XpT49gsE1ZF9iGX9iI9QvdrYkyqSE0Zwx8rCuv4I/s1600/tuhar.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOtYN4rrCbvHGumq2INdSAwC8_hWGRt5nD9ccy84l4pvdsEoBMBUjCULC5IPJxXxva0lcBl1NyopcuURj4BqN3qHZuKPtDNTb61C1XpT49gsE1ZF9iGX9iI9QvdrYkyqSE0Zwx8rCuv4I/s640/tuhar.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Evgeni, TriPriit, Marko, Tuharakramp </td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">
<b style="font-family: verdana, geneva, sans-serif;">Viies Etape du Tour - tehtud</b><span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">. </span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">2014 – 264. (8 458 lõpetajat)</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">2015 – 491. (9 963)</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">2016 </span><span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">– </span><span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">731. (11 164)</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">2017 </span><span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">–</span><span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"> 467. (11 230)</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">2018 - 628. (12 209) <a href="https://www.strava.com/activities/1688884913" target="_blank">strava</a></span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">Enam nagu ei viitsi vist. No, ok, ühe korra tahaks ikka veel, nii, et saaks lõpuni pingutada, pingutust nautida :) Jälgiks pulssi ja võimsut ja ei laseks ennast sõidu ajal kaasmaalastest häirida :)</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">Agatha krimka juurde tagasi.</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">Ühel meist siis tegi pidur sellise triki</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0x829CLOuw1yQOQaGBSB-E8TJTE0iT-AtfvRaUbodFVUJ8cD4J4xu-VIeHLBCAikG1lKS7_KvoQclUfDxVARnCadq5YgcML685ewiIgwg-0r85UURCDPtprCrFk2k-7FAAor9-OWZrVI/s1600/pidur.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0x829CLOuw1yQOQaGBSB-E8TJTE0iT-AtfvRaUbodFVUJ8cD4J4xu-VIeHLBCAikG1lKS7_KvoQclUfDxVARnCadq5YgcML685ewiIgwg-0r85UURCDPtprCrFk2k-7FAAor9-OWZrVI/s640/pidur.jpg" width="480" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">Pani lihtsalt kogu kupatusega raami küljest minema. Õnneks mitte laskumisel. No sõit tehtud. Proovis siis hääletada ja taksot tellida ja veel mõnda vigurit, aga ei olnud keegi väga koostööaldis :) Katkestajate bussi kaugus 3h+ miinimum. Mida teeb üks tugev Eesti mees? Sõidab lõpuni. Jah, ilma tagumise pidurita Alpides, kümneid kilomeetreid laskumisi. Vot nii! Respekt.</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">Ja siis mingi hullunud ATV omanik ajas lõpukoridoris rahvast alla :( Ei olnud põnev tegelikult. Pidurisaaga mehele oli ta varem trassil napika teinud, karm.</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">Ühel meist läks rehv. Et polnud ka nagu päris iizi-biizi sõit.</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><b>8st/2 siis pääsesid kadalipust seekord puhaste paberitega. </b>Elu on seiklus. </span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">2019 stardid näeme ;)</span></div>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2i3prSweSoj3hKq9GoDqwh6lEEIvKps9WyxCZgUO0kLdJUUnhdiOfh1ntP__yqCq4Rp7hjzEYGRqxEzi8QkJHXxodZQjH5wIE_vshtnQhUxl8sRvRM_4B51S2Z-7h997Q04ltUmw54y0/s1600/36895454_2254450364570331_3338690473903521792_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1068" data-original-width="1600" height="427" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2i3prSweSoj3hKq9GoDqwh6lEEIvKps9WyxCZgUO0kLdJUUnhdiOfh1ntP__yqCq4Rp7hjzEYGRqxEzi8QkJHXxodZQjH5wIE_vshtnQhUxl8sRvRM_4B51S2Z-7h997Q04ltUmw54y0/s640/36895454_2254450364570331_3338690473903521792_o.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nauding läbi lillede</td></tr>
</tbody></table>
<div style="background-color: white; color: #666666; font-size: 13.2px;">
<span style="font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-88410791118744633252018-10-09T16:44:00.003+03:002018-10-10T11:12:48.258+03:00Vaese mehe Everest...Sai eelmise aasta talvel <b>rattaga veidike Aafrikat avastatud</b>. Keenia pealinnast Nairobist Tansaaniasse ja paunaga tagasi. Vahepalaks tipa-tapa maailma kõrgeima eraldiseisva mäe <b>Kilimanjaro</b> (5895m) tippu. Vinge reis oli, võtan kunagi veel ennast kokku ja kriban sellest eraldi, jah, kindlasti. Lubasin ju <a href="https://www.rahvaraamat.ee/p/e-raamat-minu-kilimanjaro-iga%C3%BChe-everest/756182/en?isbn=9789949556700" target="_blank">Janikale</a>, kellele ikka tuhat tänu võlgu, sest just suuresti tema inspiratsioonile see reis teoks saigi ;)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6eJlXmR3XbGiURiUmO1z5ug6bMPZMjS8Gs3-5sZdIICn7-OQOiZZUOdOx03tdhJ3Yq0KcaaRBxYWHWt25LO4KA4vlgX32athKFCz_ub7uBDMkO6Lsk4ZF8EwjVO4vF2CgfFc2Iozc_AQ/s1600/janika.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6eJlXmR3XbGiURiUmO1z5ug6bMPZMjS8Gs3-5sZdIICn7-OQOiZZUOdOx03tdhJ3Yq0KcaaRBxYWHWt25LO4KA4vlgX32athKFCz_ub7uBDMkO6Lsk4ZF8EwjVO4vF2CgfFc2Iozc_AQ/s640/janika.jpg" width="480" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcBMi5X_Z-o_Rqi91QSlQwn6iue7nhdPZLF-XAA_pQSmvx468Bbs2C9TagZQ4oCgfSxWd4rVn5DkGWXYHnldQAWWCNQkUhruoi9ubMOAH7d0BryttNtCy_YHNmZvSJN1Z8p6qSafAIq6Q/s1600/16177621_1531844666840763_8544144822717963455_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcBMi5X_Z-o_Rqi91QSlQwn6iue7nhdPZLF-XAA_pQSmvx468Bbs2C9TagZQ4oCgfSxWd4rVn5DkGWXYHnldQAWWCNQkUhruoi9ubMOAH7d0BryttNtCy_YHNmZvSJN1Z8p6qSafAIq6Q/s640/16177621_1531844666840763_8544144822717963455_o.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Edgari ja Normaniga tipus!</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-aCy-BrOvsxCXa_ik4KPr6vD4FsXEHoH7vjGPmswCMSVcjyXXr46xSCabN9khBwtIcMgia5wEmkP7CgJbcgwNzaCUKzyLta18ixQk-5m8LP8eQr9-oeymSG6mieZoKEXvXqHsxksncGw/s1600/16251836_1596023257079715_2484431710833726295_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-aCy-BrOvsxCXa_ik4KPr6vD4FsXEHoH7vjGPmswCMSVcjyXXr46xSCabN9khBwtIcMgia5wEmkP7CgJbcgwNzaCUKzyLta18ixQk-5m8LP8eQr9-oeymSG6mieZoKEXvXqHsxksncGw/s640/16251836_1596023257079715_2484431710833726295_o.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Keegi käteringimees majandab hirmsasti :)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Lootsin veits, et see reis nakatab mind sellise päris mägironimispisikuga, aga peale tipuvallutust poeg Normani poolt õhku visatud avalduse järgi kadus mott nagu ära:<br />
<br />
<i>"Alustuseks olgu öeldud, et hõre õhk ja mina pole erilised sõbrad :/</i><br />
<i>Kõige raskemad, tahtejõul ja isa toel läbitud, viimased 4 tundi minu elus.</i><br />
<i>(Baaslaagrist tipuni - 6,5h)</i><br />
<i>Tahtejõud sai minu jaoks uue tähenduse."</i><br />
<br />
Üksi ka ei viitsi ju :)<br />
Kripeldama jäi nagu midagi. Everest, Everest...<br />
<br />
Kuni ühel päeval lugesin, et everestida saab ka maanteerattaga :) Selline ikka vääääga vaese mehe Everest... aga ikkagi Everest<br />
<br />
<b><a href="https://everesting.cc/" target="_blank">Everesting</a></b> on iseenesest suht lihtne väljakutse. Valid kusiganes maailma nurgas ühe künka, mäe või mäekese ja kütad seda niikaua üles-alla, kuni Džomolungma aka Mount Everesti merepinnast mõõdetud 8848 tõusumeetrit täis saavad. Reeglitest veel niipalju, et ei tohi sõita ringil ning pausidele kuluv aeg peab jääma alla 2h.<br />
<br />
Selliselt saidilt nagu <a href="http://www.everesting.io/" target="_blank">www.everesting.io</a> leiab vinge kalkulaatori. Sisestad suvalise Stravast võetud tõusuprofiili ja saad vastuseks, mitu x seda pead laksama, et tõusukad täis teha. Suures plaanis nii, et mida suurem nurk, seda vähem kilomeetreid. Arvestama peab sellega, et järsema mäe peal väsid rohkem, laskumisel taastud vähem, kuna kiirus liiga suur ja vabalt tirri lasta keeruline.<br />
<br />
<b>Eestis pole veel siiani ühtegi künkakest everestitud</b>.<br />
<i>Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge, <br />Vaid metsad lõputud ja laukasood. <br />Kuid siinne rahvas täis on imeväge. <br />Ja kummalised nende laululood</i> :)<br />
<br />
Näiteks Lauluväljaku tõusu tuleks üles-alla sõita 719 korda! :) Kokku 289km. Rutiinitaluvusega peaks ikka väga hästi olema, rääkimata siis reielihase jämedusest :)<br />
<br />
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhX0JV_MJktGzEu6hmapRKt9vSYaBzMbhLkEYSFde0-MmW2bQaEMj_qZvEOqSe-oSAjLMjVgidVJ6m5nxtCUnNI0OTNrawBEo9bEaFstXkLEZy0MuwU_LFTnb6ULuTeAdgzqBTnObdfbAk/s1600/ev.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="878" data-original-width="1510" height="372" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhX0JV_MJktGzEu6hmapRKt9vSYaBzMbhLkEYSFde0-MmW2bQaEMj_qZvEOqSe-oSAjLMjVgidVJ6m5nxtCUnNI0OTNrawBEo9bEaFstXkLEZy0MuwU_LFTnb6ULuTeAdgzqBTnObdfbAk/s640/ev.png" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_11 et_pb_bg_layout_light et_pb_text_align_center" style="animation-duration: 0.2s; animation-timing-function: linear; background: center center / cover no-repeat rgb(255, 255, 255); border: 0px; box-sizing: border-box; color: rgb(123, 139, 156) !important; font-family: Roboto, Helvetica, Arial, Lucida, sans-serif; font-size: 23px; font-weight: 700; margin: 0px; outline: 0px; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-size-adjust: 100%; vertical-align: baseline;">
<div class="et_pb_text_inner" style="background: 0px 0px; border: 0px; box-sizing: border-box; margin: 0px; outline: 0px; padding: 0px; position: relative; text-size-adjust: 100%; vertical-align: baseline;">
<h1 style="background: 0px 0px; border: 0px; box-sizing: border-box; color: #333333; font-size: 30px; font-weight: 500; line-height: 1em; margin: 0px; outline: 0px; padding: 0px 0px 10px; text-size-adjust: 100%; vertical-align: baseline;">
<span style="background: 0px 0px; border: 0px; box-sizing: border-box; font-weight: 700; margin: 0px; outline: 0px; padding: 0px; text-size-adjust: 100%; vertical-align: baseline;"><br />EVERESTING COUNTRIES</span></h1>
</div>
</div>
<div class="et_pb_module et_pb_text et_pb_text_12 et_pb_bg_layout_light et_pb_text_align_left" style="animation-duration: 0.2s; animation-timing-function: linear; background: center center / cover no-repeat rgb(255, 255, 255); border: 0px; box-sizing: border-box; color: #616161; font-family: Roboto, sans-serif; font-size: 16px; margin: 0px; outline: 0px; overflow-wrap: break-word; padding: 0px; text-align: left; text-size-adjust: 100%; vertical-align: baseline;">
<div class="et_pb_text_inner" style="background: 0px 0px; border: 0px; box-sizing: border-box; margin: 0px; outline: 0px; padding: 0px; position: relative; text-size-adjust: 100%; vertical-align: baseline;">
<div style="background: 0px 0px; border: 0px; box-sizing: border-box; outline: 0px; padding: 0px; text-align: center; text-size-adjust: 100%; vertical-align: baseline;">
Everesting is a truly global concept. Take a moment to see the first Everesters for each country. Will you be the first to claim a new country?</div>
</div>
</div>
</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Ideaalne tõus minusuguse jaoks tundus olema selline 6-7% nurk, millel pikkust kuni 10km. Saab mõnusalt üles kerida ja laskumisi nautida. Võtmesõnaks kindlasti "<b>ühtlane profiil"</b>. Nagu me teame Touri etapil iga kilsa järel paiknevatest infotahvlikestest, siis on ikka pullikaka küll, kui näed, et ees ootab nt avg 9% kilomeeter, mis aga algab kerge laskumisega. See tähendab, et keskmist kätte saada läheb kohe 12+ prossaks üle, bääääd või b(lj)ääääd.<br />
<br />
Vahepeal sai viies kord Tahtejõu tuuri (3 päevaga 1000km) sõidetud ja seal mõttekaaslasi otsitud. Põgusalt kompasin siit ja sealt, ainsana ja kohe võttis vedu <b>sõber Evgenike</b> :) Miks ta hoobilt murdus, ei tea. Ju ma mingit voodoot tegin, aga põhimõtteliselt käed me lõime. Kuna pidime enivei koos sügisel <a href="https://www.andmoments.com/" target="_blank">Andmomentsiga</a> Püreneedesse Hawaii KOMile minema, siis tundus ainuõige otsusena nüüd ja kohe Everesting ära teha.<br />
<br />
Plaan oli päevake muust reisiseltskonnast varem kohale jõuda. Tõusu valikul lähtusime lennujaamast, kas Girona või Barcelona. Mida vähem kohapeal toimetamist, seda parem. Evgentsikpoiss värbas oma šarmantse habemega hullutades meile tiimi ka ühe lisaliikme, sel aastal ainsa õrnema soo esindajana kogu Tahtejõu tuuri läbinud <b>Kristeli</b>. Tema ülesanne oli siis vajadusel süüa-juua lisaks sebida.<br />
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjb6WcNgJwOIVAOhwn8yYenKJTWnnXf1nc-Jkvee_FBkZbi3d__mBHwz7AlifA9a9pPEe3Wi4a2KRSGTJWZdPZmsPyBNuZ5YiDlIxx9YQU8arvkmH-ggDBsIjyK4ViK6fWQYbsaAkKeWTw/s1600/Monestir_de_Montserrat_Monistrol_de_Montserrat_profile.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="684" data-original-width="1420" height="308" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjb6WcNgJwOIVAOhwn8yYenKJTWnnXf1nc-Jkvee_FBkZbi3d__mBHwz7AlifA9a9pPEe3Wi4a2KRSGTJWZdPZmsPyBNuZ5YiDlIxx9YQU8arvkmH-ggDBsIjyK4ViK6fWQYbsaAkKeWTw/s640/Monestir_de_Montserrat_Monistrol_de_Montserrat_profile.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: 12.8px;">Montserrat, profile</span></td></tr>
</tbody></table>
<div>
<div>
<br />
Tõus, mille välja valisime asus lennujaamast umbes 50km. Rendiauto + airbnb. Kõik oli peaaegu hästi, kuni sinnamaani, et kohalike söögikohtadega suht si*asti... sellest saime üle, pitsat leidus kerge autosõidu kauguselt. Kehvem lugu selgus ratta kokkupanemisel. Lennufirma oli suutnud mu vokikasti kusagile lapiti maha panna ja siis transamehed olid seal peal kas maganud või hüpanud või kukerpalle teinud... <br />
<br />
<i>Ja sa rulli rulli rulli rulli rulli kasti peal</i></div>
<div>
<i>Kuniks uued uued scotti rattad on sees katkised</i></div>
<div>
<i>Ja sa rulli rulli rulli rulli rulli kasti peal</i></div>
<div>
<i>Kuniks uued uued scotti rattad on sees katkised</i><br />
<br />
igaljuhul <b>raami kõrv</b> (see junn, mis käikarit raami küljes hoiab) <b>kõver</b> ning isegi piduri link ära väänatud. Raami kõrva ise puutuda ei raatsinud, lasin muskelmees Evgenil murda, siis on hiljem keda süüdistada :) Päriselus saime ta nii palju tagasi, et käikar tuli vähemalt kodaratest välja, sõita sai, aga tagant kõige suurema hammika peale ei läinud :( </div>
<div>
<br />
<b>Kell 5midagi äratus</b>, kerge hommikusöök, natuke liigset molutamist ja 6:30 start. Taskutesse paar banaani-batooni, pudelid täis, tuled peale ja jeeeehat!</div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAHWObMoTgsB09pprq_nxz2z6V_mYPpI96Utvvky0zEJSHQV69z7RyOifeMnvAjUfTpe4adtfUjhPS9KKDrBSNL8H-l4lyaAcIW2q3545L-AtTdtAQhhPBGl7oDdqDq1CXJc_e5r2o9s4/s1600/-hSV6L02fU2BpJvpXH0hitPgkAiQWVWJ8KCYCtYyzB8-2048x2048.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1600" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAHWObMoTgsB09pprq_nxz2z6V_mYPpI96Utvvky0zEJSHQV69z7RyOifeMnvAjUfTpe4adtfUjhPS9KKDrBSNL8H-l4lyaAcIW2q3545L-AtTdtAQhhPBGl7oDdqDq1CXJc_e5r2o9s4/s640/-hSV6L02fU2BpJvpXH0hitPgkAiQWVWJ8KCYCtYyzB8-2048x2048.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">optimistid</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br />
Algus oli väga vinge 7kilsa allamäge, sooja 6C juures. Vest ja varrukad olid peal, aga veidike külm ikka. Ja siis ta algas. Täispimedas ronimine. Kusagilt kaugelt mägede tagant kumas küll päikesetõusu, aga sellega nagu polnudki kiiret. Maagiline, et mitte öelda müstiline oli see varahommikune karges õhus rattaga turnimine. Iga serpentiin oli veel uus. Tõusunurk mugav, teekate super. Ainsana püüdis idülli rikkuda üks kassike, kes ennast keset kurvi mingi kurja neljarattalise poolt 3D kleepekaks moondada lasknud :(<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8R9h-fLPFuNVjRNdA05zpmpUkW4vYEPGS6tybuDfjx8iESdWslKeHIb5cQ3vi7ut9_hTFljkmeKr4bTIWJ3XYA8HFq_eDvFsgn79BBDp6HWrGNKv1YBe5dQUS96pfmO2Gusqw4GWG3f0/s1600/1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8R9h-fLPFuNVjRNdA05zpmpUkW4vYEPGS6tybuDfjx8iESdWslKeHIb5cQ3vi7ut9_hTFljkmeKr4bTIWJ3XYA8HFq_eDvFsgn79BBDp6HWrGNKv1YBe5dQUS96pfmO2Gusqw4GWG3f0/s640/1.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">päikesetõus</td></tr>
</tbody></table>
Esimene kord kloostri juurde jõudes tundus see teema ikka väga iizi-biizi. Sups alla ja ongi ainult 15 korda jäänud :) Ringi pikkus kusagil 17km. Puusalt sellised 40minsa üles ja 10 alla. Paras pingutus ja mõnus lõdvestus.</div>
</div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlH3Oa2uIPzrtCSU1uskKxnKle33aufa1wPSp_CAKikNgKLh4FO2yBxYf8vBPtwNoFtyW_tclOXeIr3GcdzPhbEGtpdLnKO9x8zn63MdVPQ2UKNakHBmnkWrVKe1BN0cPz0M5pL4K8Gcs/s1600/1200px-2012_Montserrat.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="800" data-original-width="1200" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlH3Oa2uIPzrtCSU1uskKxnKle33aufa1wPSp_CAKikNgKLh4FO2yBxYf8vBPtwNoFtyW_tclOXeIr3GcdzPhbEGtpdLnKO9x8zn63MdVPQ2UKNakHBmnkWrVKe1BN0cPz0M5pL4K8Gcs/s640/1200px-2012_Montserrat.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Selle kloostri juurde 16x järjest</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br />
Peale kolmandat ringi teadsin kogu Evgeni lapsepõlve :) Kuuldemäng missugune. Leppisime kokku, et kui lood korduma hakkavad, siis ei kuula viisakusest lõpuni, ütleme otse, et oled juba seda asja 2x rääkinud :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWfFTIFpC12oXJwDAwKOO1Tr1lAmUTuetonv30tFi2dD7zuqR6VJ1-XjHsCDZjT-HlsKYqFVwHSKMPedeYybEtpQ0fIXGbHbBhnFd4ISFxW5saXv364Wit3DjbAVkbCQ0jwaOCEBNEwok/s1600/2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWfFTIFpC12oXJwDAwKOO1Tr1lAmUTuetonv30tFi2dD7zuqR6VJ1-XjHsCDZjT-HlsKYqFVwHSKMPedeYybEtpQ0fIXGbHbBhnFd4ISFxW5saXv364Wit3DjbAVkbCQ0jwaOCEBNEwok/s640/2.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">siit ta algas</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzd2IoTMtrygY5_QRYXkf5f4Ml-m3ppqXfTyfKBwUfxma-VhLkyA8mD6OS16p0T8wzh4KWqPT2I2ayEuG7jsN7kjBR09ZlzbfTTnJuzrmRRUurn660bsr5tTsmlrCAX9lKTOdXni0_hKI/s1600/4.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzd2IoTMtrygY5_QRYXkf5f4Ml-m3ppqXfTyfKBwUfxma-VhLkyA8mD6OS16p0T8wzh4KWqPT2I2ayEuG7jsN7kjBR09ZlzbfTTnJuzrmRRUurn660bsr5tTsmlrCAX9lKTOdXni0_hKI/s640/4.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">pool tehtud, tuju hea, veel... :)</td></tr>
</tbody></table>
Kass oli vahepeal ära läinud. Parfüüm jäi. Ja siis tulid bussid. Palju busse. Suured bussid. Hordide viisi kloostrit külastama. Tõsusudel nad ei seganud, aga laskumistel 9/10 kõlkusid kõige järsema kurvi peal ees. Sparringupartner sai korra ühele neist ka oma Conti Grand Sport Race esirehvi jäljed peale :) õnneks jäid püsti nii Evgeni kui buss.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1rQQ22Zme20yy2QNpuI10X0PWlaA3ukctsS4kyx2T28ypEIbtc_g5sLUdzioz2A1gyDTBRQx_fEEWa0hVSpQlZte-6oNcgP8yO845sGO9Or_MRrSaA8En8EUZ2WWVuV2X-wSmwnQWXVQ/s1600/UUbD0GY2MOOB12lDgp4uuf53GMubQZGg4ieSvOhQhPs-1548x2048.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1210" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1rQQ22Zme20yy2QNpuI10X0PWlaA3ukctsS4kyx2T28ypEIbtc_g5sLUdzioz2A1gyDTBRQx_fEEWa0hVSpQlZte-6oNcgP8yO845sGO9Or_MRrSaA8En8EUZ2WWVuV2X-wSmwnQWXVQ/s640/UUbD0GY2MOOB12lDgp4uuf53GMubQZGg4ieSvOhQhPs-1548x2048.jpg" width="482" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Peale poolt distantsi selgus, et <b>jääme pimeda peale</b>. Kodutöö oli küll nagu tehtud, aga ma millegipärast ei arvestanud sellega, et päike enne looja läheb, kui me selle jamaga ühele poole saame.<br />
<br />Vahepeal kiskus temperatuuri juba 30C peale, päike ei halastanud.<br /><b>Peale kümnendat ringi läks ikka juba väga koledaks</b>. 180km sõidetud. See distants pole iseenesest midagi hullu. Olin varasemalt sõitnud 550km järjest (3x), sel aasal Vätterni 300km, Tahtejõu 1000km (290km+380km+333km), aga krdi <b>ronimine hakkas haiget tegema</b>. Kehas ei olnud enam ühtegi valuvaba kohta nagu :) <b>Miks me seda teeme?</b> Keeraks boksi? Naaaaaat!<br />
<br />
Süüa ei tahtnud enam midagi, jook ei läinud sisse. Lõunaks sõin pikast saiast kolmandiku. Tellisin jogurtit. See nagu päästis :) Terminaator Evgeni keris rahulikult edasi. Tuletame meelde, et minu tagant eelviimane hammikas lubas mul kenasti jõutrenni teha, milleks ma nagu väga valmis ei olnud.<br />
<br />
Vahepeal tuli kloostri parklavalvur vastu. Pani oma putka kinni. Busse enam ei olnud. Tüüp tuli tööle, meie sõidame, tegi pika päeva ära, meie ikka sõidame. Lehvitas sõbralikult hüvastijätuks. Ta vist ei aimanud, et segastel pedaalisõtkujatel veel mõned tunnid pimedat jäänud. Oleks teadnud, oleks äkki kartnud :) Normaalsed ju.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoO2mRfvZGnAz_YvTqKM_6cM12F88QaiB82wc-uDKEwVh0bo6K2cvf-YLNnZKNvHuKZ9I5xLMjWt_1eJzFPAyJWIfFVlolLa3tquN6fffu3SfULs9-WkQZ9opQOsmM4GPNfhGrckmKasU/s1600/3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoO2mRfvZGnAz_YvTqKM_6cM12F88QaiB82wc-uDKEwVh0bo6K2cvf-YLNnZKNvHuKZ9I5xLMjWt_1eJzFPAyJWIfFVlolLa3tquN6fffu3SfULs9-WkQZ9opQOsmM4GPNfhGrckmKasU/s640/3.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">elämä on laiffi</td></tr>
</tbody></table>
<br /></div>
<div>
Viimastel ringidel panime igaks petteks auto sappa. Tulede valgel veits turvalisem nagu.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<b>8848! sai täis</b>. Veel ei keeranud boksi. Korraldaja soovitus, et sõitke natuke üle, sest kes seda teie gpsi teab :) Nii tegimegi. 9032 tõusumeetrit kokku. Laskusime veel alla ka. Politsei tuli vastu. Huvitav, kui ta meid eelmine ring oleks tahtnud koju ajada, kes võitjaks oleks jäänud :)<br />
<br />
Üks raskemaid füüsilisi pingutusi mu elus. Tehtud!<br />
<b>EVERESTING! 9032 climbing meters in a single ride!</b><br />
<b><br /></b>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJ9z7bGauS49Shqq9s0A-7xqPLmlaMKhR1PWrt3H0SrQC_yUNawL3CHAdK0Dl3B8gGC_HqicbC75UXSkN1JVnY3HV1_0ZvYlt4_GsTe_vY3NA8aVl1c7W_lFTIYpn2lCEAtVcFTp1mBKY/s1600/strava.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="515" data-original-width="1294" height="254" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJ9z7bGauS49Shqq9s0A-7xqPLmlaMKhR1PWrt3H0SrQC_yUNawL3CHAdK0Dl3B8gGC_HqicbC75UXSkN1JVnY3HV1_0ZvYlt4_GsTe_vY3NA8aVl1c7W_lFTIYpn2lCEAtVcFTp1mBKY/s640/strava.png" width="640" /></a></div>
<a href="https://www.strava.com/activities/1871739521" style="font-size: 12.8px; text-align: center;">https://www.strava.com/activities/1871739521</a></div>
<div>
<b></b><br />
<b></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Tänud Evgenile ja Kristelile, ilma teieta poleks teinud. Vabandused kalli abikaasa ees, et sellest kergest lõdvestavast rattasõidust sulle eelnevalt teada ei andnud :)<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<b>ПАННА ОН ВАЯ! ;)</b><br />
<br />
<br /></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-9050460233428189452017-07-26T09:47:00.000+03:002017-07-26T15:44:24.776+03:00Ära mine närvi, na - eestlaste invasioon Touri etapile!<b style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">L'Etape du Tour</b><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">. </span><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">Päris Tour de France'i etapp.</span><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"> </span><br />
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"><br /></span>
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">Iga harrastus(maantee)ratturi unistus, 15 000 reganut, 72 erineva rahvuse esindajat. <b>Meie mehi/naisi seekord tervelt 127</b>! 2016 võrreldes pea 100% kasvu. RATAS on POP!<br /><br />Eelmine aasta halasin, et </span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><a href="http://priitsalumae.blogspot.com.ee/2016/07/halvaa-pealt-mage-ikka-ei-soida-letape.html" target="_blank">Halvaa pealt mäge ikka ei sõida :)</a>, lubasin, et kui norm kaalu ei saa ja ratta setupiga ei tegele, siis jätan pigem minemata. Kaaluge tegelesime :) Jõulude aeg särasid tablool küll taas hirmuäratavad numbrid, 8 ja 7 kõrvuti (loe 87kg!) Siis võtsin ennast viimaks kätte, <a href="https://www.palmtek.ee/garmin-index-smart-scale-nutikaal-must.html" target="_blank">Garmin Index Smart Scale</a> + Garmin 735XT + <a href="https://www.myfitnesspal.com/" target="_blank">My Fitness Pal</a> = 3 kuud ja miinus 10kg :) <b>Elukaal, roni või mäkke...</b> Ronisingi, enne lendasime poja ja sõbraga Keeniasse Nairobi, sealt pedaalisime Tansaaniasse, lonkisime <b>Aafrika kõrgeima tipu Kilimanjaro otsa </b>(5895m) ning väntasime paunaga naaberriigi pealinna tagasi. Sellest tripist jutustamiseks olen kõvasti hoogu võtnud, aga luban, et tehtud ta saab :)</span></span><br />
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Märtsist juulini pakkisin ikka taas natuke halvaad kenasti kehariiulitesse ära :) Sellega on huvitav, koogitüki salvestamine on ikka koogitükk :) tee taldrikule ühe sujuva haardega puhas vuuk Ctrl+A, Ctrl+C, laadi kogus lupsti kõhtu Ctrl+V, salvesta järgmisteks kuudeks Ctrl+S. Ei mingeid virtuaalservereid, kõik otse kõhupolstrisse :) Nagu mul üks sõber ütleb, et 30 sekundit suus, 30 minutit kõhus, 30 aastat puusadel. Sellegipoolest oli seis tunduvalt parem kui 2016.</span></span><br />
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Rattale sai ka pisike upgrade tehtud. Varasema 39 x 28 kergeima ülekande asemel läks käiku 36 x 28 hammast. Abiks ikka. K</span></span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">õrged jooksud asendusid madalatega, m</span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">ust kiiver valgega.</span><br />
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span>
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">Aastatagune lubadus: <i>Kui kõik kuupäevad nüüd paika peavad, siis 2017 ei tee sõpradega kähkukat spordilaagrit (mitte, et see supervinge ei oleks olnud), vaid hoopis sellise multikombo: soojenduseks Prantsusmaa vanim cyclosportive, aastast 1982 korraldatud </i></span><i><b style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;"><a href="http://marmotte.sportcommunication.info/epreuve.php?C=1" style="color: #888888; text-decoration-line: none;" target="_blank">La Marmotte GF Alpes</a></b><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">, legendaarne 7500 osalejaga üliraske </span><b style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">174km ronimine</b><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">, järjest sellised põksukesed nagu Col du Glandon 22km 5.5%, Col du Telegraphe 11.5km 7.3%, Col du Galibier 17.6km 7% ning lõputõusuna halastamatu Alpe d'Huez 13km 8%! Kokku 5000m vertikaali. Kui sellega ühel pool, siis kolistaks tipa-tapa 4807m kõrguse </span><b style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">Mont Blanci ümber </b><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">ning maasikaks </span><b style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">Etape du Tour</b><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">. </span></i><b style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;"><i>Loomulikult vaatme mõne päris Touri etapi ka, kogu vahmiil kaasa, paar nädalat Prantsusmaad, kvaliteetaeg ;)</i> </b><br />
<div>
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">See plaan lükkus aasta võrra edasi, kuna Marmotte ja Tuuri etapi vahele jäi kaks nädalat :(</span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0gE3p5PUe47RkEplPloRAzBcpXc3jV7ua_SqDZFSYmj_L0aeeqD-CZVX5X39y0F3rADVB3oFXviplKCX_qEiNDmXUOeJj0vYq0MjCSkTfB2xsgZpeVNPozmZL8z04EDaUry8-InJ9hQw/s1600/sportograf-104338502.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1068" data-original-width="1600" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0gE3p5PUe47RkEplPloRAzBcpXc3jV7ua_SqDZFSYmj_L0aeeqD-CZVX5X39y0F3rADVB3oFXviplKCX_qEiNDmXUOeJj0vYq0MjCSkTfB2xsgZpeVNPozmZL8z04EDaUry8-InJ9hQw/s640/sportograf-104338502.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sakslasest Tour de France`i fänn Dieter «Didi» Senft, keda tuntakse ka El Diablo nime all. Jalgrattafännist Didi on poseerinud kuradit kujutavas kostüümis alates 1993. aastast. Senft on muideks leiutaja, kelle nimel on üle 100 ebatavalise jalgratta, kaasa arvatud maailma suurim jalgratas ning suurim jalgrattakujuline kitarr.</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<div>
<b style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;"><br />Päriselus ikkagi siis sõbrad ja spordilaager :)</b><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"> Jaan R sebis taas kogu elamise jne. Usalda ja ära kontrolli. Kõik sujus. Viiekesi, lendasime Bergamosse, rendiautoga edasi. Laupäeva lõunal saabus Tanel P. Mees oli reede öösel alles Lõuna-Eestis kontserti andmas :) Kuidas ma ta sellele üritusele ära rääkisin, ise ka ei tea. Purjus me ei olnud, nulli peal juba aastaid :) Kuidagi jõle lihtsalt läks. Ju see rattaarmastus mehel ikka nii tugevasti sees on...</span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Rajast. <b>180km kolme tõusuga. Kokku 3529m püstloodis ronimist.</b> Alustuseks 3. kategooria Côtes des Demoiselles Coiffées, siis <b>Col de Vars </b>(1. kat), 9.3 km keskmine tõusupross 7.5% </span></span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">mis lookleb 2109m kõrgusele üle merepinna</span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"> </span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">ning maasikaks <b>Col d'Izoard </b>(HC), põntsuke, mis kokku 33 korda Touri ajaloos pelotonile teele jäänud. Hiiglase tipp</span></span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"> 2360m kõrgusel, sinna jõudmiseks vaja künda 14 kilsa jagu serpentiine (keskmine 7.3%).</span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"><br /></span></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhO4cEUatkJ9QoNzKPCkP0K7kyM9ptHQUlgAAK1fKaPJ-_WS70Tsze8ps0bzyKiYslkZAfJhvwHbhAB6e5HiZH0gjG7WVbnDPvQ9hStK-sJeQlOgtdqTpFy5E4EUzc3lmdxd98cjAKO2HA/s1600/Untitled+picture.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="754" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhO4cEUatkJ9QoNzKPCkP0K7kyM9ptHQUlgAAK1fKaPJ-_WS70Tsze8ps0bzyKiYslkZAfJhvwHbhAB6e5HiZH0gjG7WVbnDPvQ9hStK-sJeQlOgtdqTpFy5E4EUzc3lmdxd98cjAKO2HA/s640/Untitled+picture.png" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rajaprofiil</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"><br />Elamine oli meil 10km stardist. Vinge spaakompleks. Hommiku- ja õhutsöök hinna sees, mis oli nõukogude taustaga inimesele muidugi valus laks, sest no ei saa sa võistluse eelõhtul ja hommikul süüa nii nagu ahne ja ihne lapsepõlve Eesti NSV-s veetnud poisslapse hing ihaldaks. </span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><b>4:45 äratus</b>, kerge võimlemine, 5:00 sööma, tassike kohvi, moosisai ja banaan... veidike veel sahmimist ning allamäge stardi poole veerema. 6C sooja :)</span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">6:20 jõudsin pungil täis stardikoridori (7:00 start), mängisin veidike mühakat, et mitte öelda olingi seda ning pehmelt öeldes "liikusin" nagu silmaklappidega hobune, kes ümbritsevast välja ei tee, otse kolmandasse ritta. Muideks, esirida oli juba meie meeste poolt hõivatud, Kristjan L ja Margus R kinkisid mulle kohmetu naeratuse, vist häbenesid oma stardikanga all ööbimist? :) </span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Vahepeal aitasin Karel K ja Virgo K ratsud üle aia enda kõrvale startima. Väga piinlikust ei tundnud. 1000 ratturit esimeses koridoris on selgelt liiga palju :) proovisin korraldajatele sellest märku anda, aga nad ei kuulanud mind :)</span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">5 minsa enne satrdipauku andsin vesti ära. Varrukad olid peal, alussärgi jätsin maha. Vappekülmad. Närvid :)</span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">6:57, mingi tüüp sahmib keset punti vahu ja suure pumbaga. Ei kadesta.</span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Start. Mõnus. Liigume. 8C sooja, adrekas üleval ja väga mõnus olla, ratturi tunne. Kümnendal kilsal pikal laskumisel tõmbab korraks õõnsaks kui vaatan spidokale ja seal <b>85km/h, veeren mõnuga edasi.</b></span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">3. kati tõus läheb ka probleemideta. 60km+ tehtud. Kenasti peagrupis. Enesetunne super. Vahed tekivad laskumistel. Seal ei taha väga kohalikega koos painutada. Hirm on see, mis mehed araks teeb :) Mõtlen, et kaotada on rohkem, kui võita. Tean, et teine tõus hakkab tegelikult vaaaikselt juba kohe-kohe ronima, sellist nn <i>false flat</i>i jagub, seda tuleb mönuga võtta.</span></span></div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiifDWNg-zxcJtuUJD9pnDmkrm5WnOFM4JZBP_9uQgQxx7zllnSpumPhRBJtqg_N1beZ5iDIbBw0JBQLTnfvPcmHXuXCjLEJYFF7Ziqd87w4jwlQYR8nDiHaJQUmQN5Xz8owg_LvqNkDYw/s1600/sportograf-104345915.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1068" data-original-width="1600" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiifDWNg-zxcJtuUJD9pnDmkrm5WnOFM4JZBP_9uQgQxx7zllnSpumPhRBJtqg_N1beZ5iDIbBw0JBQLTnfvPcmHXuXCjLEJYFF7Ziqd87w4jwlQYR8nDiHaJQUmQN5Xz8owg_LvqNkDYw/s640/sportograf-104345915.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sinka-vonka</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br /></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">14,2km Col de Varsi. Algus on suht ok. Rütm ja värk. Viimased kilsad aga vajuvad ära :( Kuidagi kangutan ennast üle serva teisele poole ära. <b>Tangin veits ja laskuma, lootes, et enne viimast tõusu saan jälle inimese tunde tagasi. Aga ei saa :)</b> Takkajärgi ajan </span></span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">selle mitte pingutada suutmise </span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">loomulikult kõrguse ja palavuse (30C) süüks. Veidike võib-olla ka ülbe esimese mäe võtmine... Ja no ok, pikemaid trenne ka ei jagunud. Kodu>töö, töö>kodu, max 1h sutsakad on ikka midagi muud, kui alustada pingutamist väsimuse foonilt ja peale 5h sadulas istumist... </span><br />
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"><br /></span>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">Enne viimast põksukest saan pikalt üksi kangutada. Mingi punt tuhiseb küll mööda, saba peale nagu ei olnud jõudu neile istuda, jätkan omas tempos... puhub mõnus taganttuul, no see vahe nagu püsib ja püsibki, kena silmside pea 10km jagu. Unistan küll kuidas mõned-sajad meetrid eespool oleks tunduvalt lihtsam kulgeda :) </span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><b>Lõputõus on konkreetne eelmise aasta kordus. Priit Zombie Salumäe olematu kiirusega mäkke vaarumas.</b> Kõik näitavad kandu, kõik... <b>EI, valetan, üks helge hetk oli, väärt hetk! </b>Ähmane pilk seletab, et ees on Norra rattur, Statoili logo ja pisike ristilipp seljal reedab päritolu (ok, vahel võib ka eksida, eriti meie must-kollast vormi silmas pidades: "Tsau, sa Hawaiilt? Ma Mauiilt" :). Kas tõesti tüüp liigub veel aeglasemalt kui mina? Äkki ta seisab? Ei, istub sadulas ja jalad nagu teeksid mingeid üles-alla liigutusi. Jõuan vaevaliselt kõrvale. Pilgud kohtuvad. "<b>NO, shit!</b>" karjatan nii, et ise ka ehmatan oma viisakuseavalduse peale. "<b>Thooooor! Whatta you doing here?!?!</b>" Maailmameister, 10x Tour de France etapivõitja <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Thor_Hushovd" target="_blank"><b>Thor Hushovd</b></a> isiklikult. Mees tegi mu kenale südamlikule tervitusele vastuseks oma kõrisõlme juures nelja näpuga paar edasi-tagasi žesti. Mõistsin :) Kellelgi oli veel raskem. Jätsin The God of Thunderi sinnapaika, veninroomanseisansuren veeeeeel tuuuuunnnnnnnikese ja nagu nõiaväel, vupsti olengi 2,5km üle merepinna. </span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><b><br /></b></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div>
<b style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">Col d'Izoard on vallutatud - nagu üks sõber seda hääldas Col Is-so-hard! :) Kokku 180km ja 6h 25min Avg 28,2km/h <a href="https://www.strava.com/activities/1086637253" target="_blank">strava</a></b></div>
<div>
<div style="text-align: left;">
</div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgn058GR_SgG2xA3O55U3oq4OxCRFByPWVp7V4ZoWfO6DMZYr_In8Bz94QnsP8Yp92j8_JFnFLQgDMK25L5ZfMLu74GtQ7B9VLAlgI3r4gMPMy4SRMG0M3d3XbgKF3983nqoXpNlwp592c/s1600/sportograf-104345103.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1068" data-original-width="1600" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgn058GR_SgG2xA3O55U3oq4OxCRFByPWVp7V4ZoWfO6DMZYr_In8Bz94QnsP8Yp92j8_JFnFLQgDMK25L5ZfMLu74GtQ7B9VLAlgI3r4gMPMy4SRMG0M3d3XbgKF3983nqoXpNlwp592c/s640/sportograf-104345103.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Päästev lõpujoon :)</td></tr>
</tbody></table>
<br /></div>
<div>
</div>
<div>
<div>
<b style="background-color: white; color: #666666; font-family: verdana, geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">Neljas Etape du Tour tehtud</b><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">. </span></div>
<div>
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">2014 – 264. (8 458 lõpetajat)</span></div>
<div>
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">2015 – 491. (9 963)</span></div>
<div>
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">2016 </span><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">– </span><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">731. (11 164)</span></div>
<div>
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">2017 </span><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">–</span><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"> 467. (11 230)</span><br />
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"><br /></span></div>
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Janu kustutatud, paar banaani lipsu taha kugistatud - hoplaa, nätaki, kõik lollid <i>#neverever</i> tagid peast pühitud :) Veeren mõnusalt vilistades 20km mäest alla finiš</span></span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">ilinnakusse.</span></div>
<div>
<br /><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Nännivärk sai sel aastal ikka tunduvalt lahjem. Varasemad korrad oli vinge seljakott antud (mis, sest, et poliitiliselt ebakorrektsete TREK reklaamidega :), seekord oli kogu kama pressitud nn <i>musette</i> riidest kotikestesse, sellised, millega hoo pealt ratturitele süüa-juua antakse, saab käe läbi pista ning sõidu ajal siis laod kogu kupatuse sõidusärgi taskutesse. Paar aastat tagasi sai fini</span></span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">šeerija t-särgi, eelmine aasta mütsilotu, seekord kummist käevõru :D Aga noh, emotsioone minnakse sinna vast ikkagi otsima. Meeneks medalist vast küll. Alati võib expol ju raha ka sirgeks lüüa :)</span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><b><br /></b></span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><b>Ootasin ka sõber Taneli kenasti üle joone ära</b>. Vahepeal läks asi gramm kriitiliseks küll. Nimelt saab läbi äppi kenasti osalejate <i>live</i> asukohta jälgida. Eks ma siis arvestasin, rehkendasin ja nuputasin, et millal meie rokkstaar saabuda võiks. Tulemused näitasid, et viimase tõusu alla ta jõudis, aga edasi tuli stiilis <i>out of area</i> veateade, ja nii mitu pikka tundi :( Käisin ja tüütasin kõiki lõpujoone üleatnud kaasmaalasi. Enamus olid Tanelit näinud, aga info ikka väga erinev. Kes väitis temast esimesel tõusul mööda tuhisevat, kes nägi teda viimasel laskumisel jne. Suutsin ikka närvi minna juba... </span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><i><br /></i></span></span>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><i>ära mine närvi, ära mine na,</i></span></span><br />
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><i>ooota mulle tundub, et hakkad juba minema,</i></span></span><br />
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><i>ära mine närvi, ära mine na,</i></span></span><br />
<i style="color: #666666; font-family: verdana, geneva, sans-serif; font-size: 13.2px;">närv pole pood, kuhu peab minema*</i></div>
<div>
<br />
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">
</span>
<br />
<div style="font-size: 13.2px;">
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Õnneks oli kogu kamm kiibiga seotud. Tüüp tuli laia naeratuse saatel finišisse :)</span></span></div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">
</span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Uskumatu koll ikka. Tahtejõust sel mehel juba puudu ei tule :) Olla sellise ilmaga 9,5h rajal, tugev noh, väga tugev. Tunnid hakkavad seal ikka konkreetselt sinu vastu mängima, päike lajatab lagipähe jne <b>Respekt, et ära tegi. </b></span></span></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<div style="font-size: 13.2px;">
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">* (tglt pärast korra ikka sai ära käidud :) Jõudsime peale 12h eemalolekut hotelli, näljased kui hundid ja siis vastuvõtulauas võtit nõudes tuleb välja, et meil kolm Priitu kõrvuti tubades ja hakaku me nüüd prantslasele spellima neid nimesid, et muidu võtame vale võtme! :D rsk, ära mine närvi, ära mina na)</span></div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">
</span>
<br />
<div style="font-style: italic;">
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><br /></span></div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;">
</span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTo3hJU9Fup0TmGjJxZuDWxxaOxWLpT1onDlNTO7WfV3JOEZZ-FiJybnLL5mQ4lB45aB2VsWGW4ijj2HW9VENW7qfH0fedQXHk5zMhdU6FthhCyEcWgWkoNUF-geYoonMN1I5dLh-pQbw/s1600/File_001+%25282%2529.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTo3hJU9Fup0TmGjJxZuDWxxaOxWLpT1onDlNTO7WfV3JOEZZ-FiJybnLL5mQ4lB45aB2VsWGW4ijj2HW9VENW7qfH0fedQXHk5zMhdU6FthhCyEcWgWkoNUF-geYoonMN1I5dLh-pQbw/s640/File_001+%25282%2529.jpeg" width="480" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Medalid kaelas. Kahtlustan, et kui me viimase tõusu keskel oleksime kohtunud, siis nii naljakas poleks vast olnud :) </td></tr>
</tbody></table>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"><br />2018 siis uuesti, duubeldame taas, 200+ eestlast!?!</span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><br /></span></span></div>
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Aijaaa, <b>oktoobris </b>võtan selle </span></span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">Col Is-so-hardi uuesti ette ja Ventoux ja Alpe d'Huezi... </span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;"><b>HAWAII King of the Mountain, </b></span></span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"><b>7 päeva Tour de France’i kuulsusrikkaid tippe</b>. <a href="http://www.andmoments.com/est/randama/rattamatk/hawaii-kotm/peamine-44" target="_blank">tseki siit</a></span><br />
<div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif;"><span style="font-size: 13.2px;">Rattagurmaani bucket list: </span></span><span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;">igaühele midagi: mäkke kangutamist, adrenaliinirohkeid laskumisi, võimsaid vaateid, vaikset tiksumist, kohvi ja croissanti ning palju-palju muud. Nädalase sõidu järel oled ratta seljas läbinud umbes 760 kilomeetrit ja altimeetrile kogunud ca 20 000 tõusumeetrit.<br /><br /><b>Reganud meid suht rahvusvaheline seltskond, Soome, Venemaa, Eesti :) Mõned kohad veel ripakil. Tuled?</b></span><br />
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"><b><br /></b></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://www.andmoments.com/est/randama/rattamatk/hawaii-kotm/peamine-44" target="_blank"><img border="0" data-original-height="1131" data-original-width="1600" height="452" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcvZuKhedVf9v_LkA7aXEuIeU793aqCHhITWvhCa-O1lDwv3mndcu35EUE-O7XKrhFFdgKlcXhYlwB-oWHXQ966sINYzmnKegWXEF3Ph1IdjOb9BUNSF0wmEeZmQMZYekmvo4ZfRe-hz0/s640/kom.jpg" width="640" /></a></div>
<span style="color: #666666; font-family: "verdana" , "geneva" , sans-serif; font-size: 13.2px;"><b><br /></b></span></div>
</div>
</div>
<div>
<br /></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com27tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-10516459046457484562017-05-31T19:24:00.000+03:002017-06-02T13:12:15.441+03:00Lugu Mustast HobusestTandemiteemale joon alla.<br />
<br />
Alustan päris algusest, kerime ennast aastasse 2013<br />
<br />
Projekt nimega: "<a href="http://priitsalumae.blogspot.com/2013/06/projekt-ivovantandem-ehk-rene-mandri-ja.html" target="_blank">ivovantandem</a>". Nädal enne Tartu Rattarallilt helistas <b>Rene Mandri</b>, eksproff, kes sel ajal Prantsusmaal amatöörina pedaale tallus. Nad sõber Schultziga (oli ka siis Fraantsis sadulanühkija) mõtlesid peale Tour of Estoniat veidike tsirkust teha ja tandemiga rahvast hullutada. Sellise pärispäris asjaga, millega saaks võidu ka sõita.<br />
No ei olnud Hawaii tootevalikus sellist. Polnud kunagi varem küsitud ka :)<br />
<br />
Mehed ei andnud alla, panid ennast kostüümidesse ja tegid asja ikkagi ära, aga, sellegipoolest jäi midagi nagu vaevama. Eriti seda pilti vaadates :)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeaxBGcsfAce7ZS1dZxZ4NHduCLwgFBq5vDMbWeoiFrSz6IbmPIJS3DzCQuWZkr8b1Vf6tWkQnQ3zDkqHTxz2uj89hzKUnI2iOcNHKqo4NS2bNXjcN5bHMgDN5PMPphyphenhyphen-4Suu2V9_WpWM/s1600/977105_10151423293596498_1257652062_o+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="425" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeaxBGcsfAce7ZS1dZxZ4NHduCLwgFBq5vDMbWeoiFrSz6IbmPIJS3DzCQuWZkr8b1Vf6tWkQnQ3zDkqHTxz2uj89hzKUnI2iOcNHKqo4NS2bNXjcN5bHMgDN5PMPphyphenhyphen-4Suu2V9_WpWM/s640/977105_10151423293596498_1257652062_o+%25281%2529.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
Mäletasin ise, et kuni esimeste põksudeni püsisid vanapaariks grimmeeritud mehed kenasti peapundis. Edasi läks keeruliseks, ülekandeid ei jagunud, ratta kaal hakkas järjest olulisemat rolli mängima jne. Ühesõnaga, ole kui kõva mees tahes, siis sellise varustusega ikka rallit ei sõida :)<br />
<br />
Jah, aga kripeldama jäi, et mis oleks, kui sebiks sellise tipptasemel PÄRIS tandemratta, kus tuleks tõesti kahe sõitja eelis korralikult välja.<br />
<br />
Mõtted, mõtted, muud tegemised, mõtted... kuni aastani 2015<br />
<br />
Sai siit ja sealt uuritud, ikka liigagi korraliku hinda küsiti spets maanteesõiduks mõeldud süsinikust tandemrataste eest. Viimaks leidsime ühe itaallaste kunagise tipptegija (CIÖCC) laovarudest ripakil oleva raami, mille siis suht mõistliku raha eest soetasime.<br />
Kruvisime kõige-kõige jupid külge, lasime <b>a la carte teha spets 64!-se esihammika</b>, no et kiirust ikka jaguks :) Endagi üllatuseks saime <b>ratta kaaluks napid 12kg</b>. Eesmärk oli alla kahe hea tippratta kaalude summa. Õnnestus.<br />
<br />
Vahepeal oli aga niipalju vett merre voolanud, et Schultz läks konkurendi juurde tööle ning Mandri mõned-kümned tuhanded kilomeetrid vähem rattasadulat nühkinud, kui ta seda varasematel hooaegadel tegi. <br />
<br />
<b>Kui delegeerida ei suuda, ei taha või ei oska, siis tuleb kastanid ise tulest välja tuua :)</b><br />
<br />
Paarimeheks valisin <b>Tarmo Kopli</b>, mees kellega aastaid ühes tiimis pedaale tallanud ja Hommikuveeremisi korraldanud, Sealtpoolt väga ei kõheldud ega kaheldud, "Teeme ära!" oli suht lühike ja kiire vastus.<br />
<br />
Mõtlesime oma peaga, et hoiame kogu projekti kuni Tartu Rattarallini ikka konkreetselt saladuses. Päriselus see nii lihtne ei olnud, sest trenni pidime ju kusagil tegema. Aga teha nii, et selle monstrumiga kellegi silma ei riivaks, suht <i>mission impossible</i>.<br />
<br />
Esimeseks trenniks ronisime Hiiule kergliiklus <i>highwayle</i>. Ratas välja. Kuidagi ägisedes saime koos sadulasse, no ei olnud meeldiv see business. Vaatad vasakule, Kopli tagant karjub, et mis sa vingerdad, vaatad paremale, tunned kuidas kaldud ei tea enam ise ka kuhu, sest tagumine mees elab oma elu :) Ühesõnaga, algus oli ikka tõsivaevaline. Ja see oli alles algus... sest nii kui tundus, et nüüd olemegi meestevahelise harmoonia saavutanud ja sõit sujub, sai maanteele keeratud. See, mis siis lahti läks oli ikka piin kuubis, enam ei saanud üldse toimuvale pihta :( Küljetuul otsustas, et sellised klounid puhub ta lihtsalt pikali. Sadulas olles ei suutnud kuidagi aduda, et milles teema, kas tõesti küljekas võib sellise korralageduse tekitada? Üksi sõites oskad ennast õigele poole sättida ja kehaga teemat tasakaalustada, kahekesi tekkis selline kakofoonia, et hoia ja keela. <br />
<br />
<b>Peale esimest katsetust oli mott ikka väga maas. </b>Paar korda saime hoo küll üles, sirgel 60km/h+, aga erilist sära nagu silmi ei tulnud. Eks siis lohutasime teineteist, et veel püssi põõsasse ei viska, proovime mõned korrad lisaks ja siis otsustab, kas julgeb sellisega üleüldse rahva ette ronida. Samas. lontsisime, mis me lontsisime, aga keskmiseks trenni kiiruseks tuli ikkagi 34km/h.<br />
<br />
Järgmise trenni algus ei olnud ka mitte just kõige lootustandvam. Arengu mõttes ja tagantjärgi tarkusena olime trassi valikuga teinud ainuõige otsuse. Nimelt, <b>laksasime pea poolteist tundi Lauluväljakul</b>, edasi-tagasi treppide vahelt üles-alla :) Lõpuks oli juba selline tunne, et äkki saamegi selle monstrumiga koos sõidetud. Juba sõtkusime püsti peal ning isegi kiirendada suutsime omaarust natuke. <br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtveGJBGNocsTXNuCjOeopBbUJFnP5qVuh0fQRkpR-CMNpH3VwjwFA5igLy0icfGR7NiVJI9wKkgykx2vvanZmbQw0_REbYgBczUGpZ22U11615bgx4guHFbM4qKarL9uTTqBChBJsEok/s1600/laulukas.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="347" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtveGJBGNocsTXNuCjOeopBbUJFnP5qVuh0fQRkpR-CMNpH3VwjwFA5igLy0icfGR7NiVJI9wKkgykx2vvanZmbQw0_REbYgBczUGpZ22U11615bgx4guHFbM4qKarL9uTTqBChBJsEok/s640/laulukas.png" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lauluka võtmetrenn</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Peale Lauluka võtmetrenni sai veidike normaalset sooloratast nautida kuni Rattaralli peaproovini. Mõtlesime, et ei jäta asju juhuse hooleks. Kuna rada oli ka seekord täiesti uus, siis lihtsalt tuli see läbi sõita. Saime enam vähem hakkama, "mägedest" üles, kruusalõik ka ilma erilise vaevata, linnavahe jätsime välja. Jõnksutasime tempoga, mõned lõigud nagu vajutasime, siis võtsime ülirahulikult, 116km tsipa üle 3h ja keskmine kiirus 37,3km/h. Moraal: selle limusiiniga oleme me ikka selgelt kiiremad, kui üksi sama asja tehes.<br />
<br />
Kuna meil stardinumbrid eliidi kastis, siis plaanisime tandemi varakult sinna lohistada ning ise omade maanteevokkidega soojenduse teha. Õnnestus. Välja arvatud, et kummi suutsime teekonnal parklast stardikaareni ikkagi tühjaks sõita :( Varujooks alla, originaal Zeppelini Hawaiisse liimimisse, tempo, tempo, saime hakkama.<br />
<br />
Stardist saime suht-koht vänderdades punuma ja ülla-ülla peapundiga tekkis isegi pisikese edumaa. <a href="http://tartu.postimees.ee/3208365/piltuudis-tartu-rattaralli-parima-stardikiirenduse-tegi-tandem" target="_blank"><b>Piltuudis: Tartu rattaralli parima stardikiirenduse tegi tandem</b></a> <i>Tartu rattaralli pikema, 142 km sõidu, avameetritel oli üllatuslikult kõige kiirem ratturite tandem. Kui tavaliselt sõidetakse tandemratastel üsna võistlejaterivi lõpus, siis need kaks meest suutsid lõigata Võidu sillale suunduvasse kurvi esimestena. Tarmo Kopli ja Priit Salumäe, mõlemad rattaringkondades tuntud mehed, püüavad sooloratturitele pikal rajal vastu saada.</i><br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirW-praKFjArKI-TT8FEmhyG2XdkJ6nRlDXzw27oi8p680YGIoeVXc11PBmJoB5xtgAsQ2UxtIiWm-r_h1aWy6omDRCduWCxnLplVuzt-vOgVYJVs_DpiUqX5kOhyphenhyphenRNk0JkivJSvGJztU/s1600/sportfoto_2015-05-31_34_Tartu_Rattaralli_45071.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="425" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirW-praKFjArKI-TT8FEmhyG2XdkJ6nRlDXzw27oi8p680YGIoeVXc11PBmJoB5xtgAsQ2UxtIiWm-r_h1aWy6omDRCduWCxnLplVuzt-vOgVYJVs_DpiUqX5kOhyphenhyphenRNk0JkivJSvGJztU/s640/sportfoto_2015-05-31_34_Tartu_Rattaralli_45071.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">stardikiirendus oli vägev</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Peapunt meid muidugi nii lihtsalt minema ei lasknud. Võitlesime, mis me võitlesime, aga päris äraminekusse ikka ei saanudki. Valus oli, kops punane, jalad pakud, ühel tõusul saime keti maha, aga suutsime järgi sõita. Distantsi tesises pooles küljekaga sai veel veidike lammutatud, lõpukanga alt saime 23.-24. kohaga läbi. Keskmine kiirus 43,5km/h. Emotsiooni nagu ei olnud erilist.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixsO3-lirT1XmHmV3QVqbO-MgmyPXb9Cnu_7RzrDcGWpvPEakySgsfRfENLdVT_qnJkUuk-it6n1i-zE35TxCqW_n4pIQLRyxNqwVq4OOmCHEGola0cC6uWDDOq_E02H1tP-cmS6Qr9zs/s1600/sportfoto_2015-05-31_34_Tartu_Rattaralli_45072.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixsO3-lirT1XmHmV3QVqbO-MgmyPXb9Cnu_7RzrDcGWpvPEakySgsfRfENLdVT_qnJkUuk-it6n1i-zE35TxCqW_n4pIQLRyxNqwVq4OOmCHEGola0cC6uWDDOq_E02H1tP-cmS6Qr9zs/s640/sportfoto_2015-05-31_34_Tartu_Rattaralli_45072.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
Vahepeal saime niipalju targemaks, et Tartu Maratoni korraldajatel oli tandemlaste personaalküss täiesti päevakorras olnud, et kui meiesugused ikkagi päriselt eesotsas, mis siis? Rattaklass ju vaba. Ratas peab vastama UCI reeglitele, tandem seal kenasti olemas. Ühesõnaga nende otsuseks sai täiega särav roheline tuli.<br />
<br />
Vahepeal saime veel natsa feimi (sulliga ikka si*asti :)<br />
<a href="http://menu.err.ee/285406/terevisioonis-naidati-eesti-koige-uhkemat-tandemratast" target="_blank"><b>"Terevisioonis" näidati Eesti kõige uhkemat tandemratast</b></a><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://menu.err.ee/285406/terevisioonis-naidati-eesti-koige-uhkemat-tandemratast" target="_blank"><img border="0" data-original-height="904" data-original-width="1213" height="476" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpQeOjXgrYRoMDhLO1TqRQ3xBvx2Sn3JAG-vOjOf6jofb0Be6oMnNw2HoYMinSkvzz9wiyta2UEUo_srwt5pR7rQ2-b2VyWzIcGhZBXP2-L4P-qZ4d8o45iB14_CYTGrhCQghkzECGxCU/s640/Untitled.png" width="640" /></a></div>
<b><br />Kripeldama jäi.</b><br />
<b>Prooviks midagi veel.</b><br />
<br />
Üritasime põhjanaabrite pealinnas ennast joonele panna, <i>pääsemmeko me mukaan <b>Tour of Helsinkin </b>eliitti porukkaan? Lisenssit on kaikki kunnossa. </i><i>Pyöräkin UCI-n sääntojen vastaava. </i><br />
<br />
Sealt tuli suht kiire vastus: <i>Tandempyörällä ei valitettavasti voi osallistua kilpalähtöön (ymmärsin, että kyse ole tandempyörästä). Yleiseen sarjaan olette toki tervetulleita.</i><br />
<i><br /></i>
Et siis tõmmake võidusõitjate vahelt uttu oma õudukaga, rahvasõidul võite klounaadiga tegeleda küll. Rahvasõit meile aga ei sobinud :)<br />
<br />
<b>Kripeldama jäi :)</b><br />
<b>Prooviks midagi veel.</b><br />
<br />
Sügise poole tegime siis veel ühe etteaste. <b>Fakto Auto Tallinna rattarallil</b>. See oli juba peaaegu nagu päris. Korralik küljetuul ja pilpaid lendas. Sõitsime pisikese jõuguga peapundi eest ära ning vaid lõpusirgel pidime Tartu sprindikunn Vahur Valvase tervamat jalga tunnistama. Peaaegu.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj969fIibZaJ1Ubk6z_zYvTBrVP-DL-IKJoUgjt0mMPuTcPUFupNJcuMokvpySCAr7Xf5c1ekq6EItWo19kPSvfj-yCVEmdvAdfGbJY0Ms0dE3q4G8SxXjlDxcnUPQqkhAk7S8p8VSuN2Q/s1600/Vahur%252520Valvas.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="966" data-original-width="1600" height="386" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj969fIibZaJ1Ubk6z_zYvTBrVP-DL-IKJoUgjt0mMPuTcPUFupNJcuMokvpySCAr7Xf5c1ekq6EItWo19kPSvfj-yCVEmdvAdfGbJY0Ms0dE3q4G8SxXjlDxcnUPQqkhAk7S8p8VSuN2Q/s640/Vahur%252520Valvas.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Poodiumile</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Hüpake 10+ minutit batuudil, edasi korrake sama tegevust tavalisel muruplatsil, piisab kümnest sekundist :) Vot täpselt sama tunne on tandemiga sõita. Kõik on nagu äge ja päris, liigud ja värki, aga no ei ole jalgratas ikka kahele inimesele sünkroonis sõtkumiseks mõeldud :)<br />
<br />
Panime imevoki passiivsesse müüki... aastajagu seisis teine suht õnnetuna, kuni 2017, siis otsustasime, et nüüd tuleb küll tegutseda. <b>Veel üks Tartu Rattaralli ja siis on kõik!</b><br />
<br />
Mõeldud-tehtud. Esimene trenn oli paljulubav. Keha mäletas, mida ja kuidas. Teine trenn ka. Rohkem ei viitsinud :) Ainus tagasilöök, et kummid ei tahtnud meie kaalule kuidagi vastu pidada.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxtYGeQjAfKPZDKwJxTdOR7z-9hJnsxshOuTSf-siIei3V289EErGz0mnmLOIj6CIsPczHoLcNAMJQxfsy1tX_50-BpDUOztOkcP_b6QG8CNQxN0LQMqrC448lKKUslbdZqe56tMbvHTk/s1600/kopli.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1600" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxtYGeQjAfKPZDKwJxTdOR7z-9hJnsxshOuTSf-siIei3V289EErGz0mnmLOIj6CIsPczHoLcNAMJQxfsy1tX_50-BpDUOztOkcP_b6QG8CNQxN0LQMqrC448lKKUslbdZqe56tMbvHTk/s640/kopli.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Liimitavate kummidega on tore :) Keila-Joal saateautot ootamas </td></tr>
</tbody></table>
<br />
Ja saabuski Rattaralli nädalalõpp. Paariline Tarmo läks juba reedel Lõuna-Eestisse aklimattima. Mina otsustasin pühapäeva hommiku kasuks.<br />
<br />
Kui võistlus pühap, siis tavaliselt teen reedel puhkeka, laupäevaks jääb kerge tunnike kerimist. Nii ka seekord. Nii ka Tarmo. Tutvusin Tallinna värske kergliikus-highwayga, tuttuus asfalt Hiiu vana raudteetammi jätkuks kuni Stroomi rannani... Päike, soe, tühi lai tee, nauding pedaalmisisest missugune. Korraga surises telefon. Algul ei lasknud sellest ennast väga häirida, aga midagi nagu sundis ikkagi kätt rattasärgi tasku poole. <b>Kopli pilte saatnud, ohooo!</b> Crash! Mingi nali? EI! MIS! PÄRISELT!?! <b>Niipalju siis Tartu rattaralli stardist :( </b><br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwNNhSz8ntVrBuzYEwn8BGXrMIQwguqDq-c4BTPr3jridITa6Laz3imrAe5zIKiyv1SouGLc3WkeOCKPqyBeVpq2S2Jp4x-PdjG41c7IkJEMV18RyJ2gyNc7BhyphenhyphenvmS7naf_UvB-4ZaDCg/s1600/18741366_1552264364808171_1835903003_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="1102" height="370" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwNNhSz8ntVrBuzYEwn8BGXrMIQwguqDq-c4BTPr3jridITa6Laz3imrAe5zIKiyv1SouGLc3WkeOCKPqyBeVpq2S2Jp4x-PdjG41c7IkJEMV18RyJ2gyNc7BhyphenhyphenvmS7naf_UvB-4ZaDCg/s640/18741366_1552264364808171_1835903003_n.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">crashboombang - savi see käsi ja põlv, aga krt uued riided ju hävinud :(</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Helistasin. Tarmo vastab, hääl küll lainetab veits, adrenaliinilaks ikka üleval. Esialgne tuvastus, et luud-kondid õnneks terved. Situatsiooni taaslavastus: Rattur veereb vaikselt ja mõtleb järgmise päeva stardile. Samal ajal lähenb kõrvaltänavast üksik auto, kes, või siis ikka mis, ei suuda väga veel mõelda. Rooli taga istuja, keda vahel ka juhiks kutsutakse, tema mõtlemismasinat saab gabariitide poolest sõrmkübaraga joonele panna. Aga selle eest on ta osav, ühe käega hoiab rooli, teise käe pöidlaga libistab millimeetri täpsusega sujuvalt slallitades näoraamatu erinevate tähtsate ja veel tähtsamate tujuteadete vahel. Korraga, nätaki! Mingi erksavärviline kileviiner pargib ennast kapotile! Rsk! Oli seda nüüd vaja! Traaa! Hüppab välja! Autol õnneks mingeid erilisi kahjustusi pole näha. Sõimab profülaktika mõttes spordimeest veits, vaatab, et rattur küll uimane ja mitte kõige adekvaatsem, aga midagi eluohtlikku ju pole ollagi. Pakub igaks juhuks autoapteeki ja tõkiskingi ning läinud ta ongi! Kiire selline...<br />
<br />
<b>Kopli pakib ennast kokku ning veereb vaikselt traumapunkti. Stardini on jäänud 23 tundi!</b> Aega paraneda küll ja küll :)<br />
<br />
Lonkab, mis ta lonkab, aga hommik on õhtust targem. No ja kui ei ole, siis peotäis valuvaigisteid teeb oma töö! :)<br />
<br />
<b>36. Tartu Rattaralli. Joonel. Pool meie tiimist veits lapitud küll, aga ikkagi joonel.</b><br />
<b><br /></b>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_6oILDg9T7fG91s67eQUKu3RnlbkQ46feSGh5EHmCiAf9mingsHGjYAJ_cx5ksgFYaiZIlPRqqD2hNB5Z6GK1dqTXvGLl-DclSJI3okhHMPAirI5-ydDknyRpGLsO5WTUGFoPQALFZko/s1600/IMG_4529-Edit+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1067" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_6oILDg9T7fG91s67eQUKu3RnlbkQ46feSGh5EHmCiAf9mingsHGjYAJ_cx5ksgFYaiZIlPRqqD2hNB5Z6GK1dqTXvGLl-DclSJI3okhHMPAirI5-ydDknyRpGLsO5WTUGFoPQALFZko/s640/IMG_4529-Edit+%25281%2529.jpg" width="426" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">No võid ju keskenduda ja sõita nagu Mika Häkkinen kieli keskellä suuta, aga kui selle no13 saavad asjad pekki minna, siis nad ka lähevad... foto: Martti Sala moomoo</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Start on meil ülikehv. Kaherattaline taksitraktor ei võta kuidagi tuure üles. Vajume esireast kiirelt läbi pelotoni. Riia mägi läheb küll tõrgeteta, aga esimest korda peapundi ette saame vist alles peale Otepääle keeramist. Keeruline. Kiirendust null, jõudu jagub. Küljetuult grammigi, vihma on. Mida me küll halba teinud oleme? Üritame, mis me üritame, aga no ei ole see elu nii lihtne...<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLcbriWhTG5BVM0rTFfaZxLC1UUPMqsQLyo-NSIFHTgmzc6DGRePqWhyphenhyphenEpAdVz-QMt5e47qnc8aQzG-htRrLksHsP4HRmf7FwkdhmX2z9RBpsxyeRG-TzB-CGUuCi9SbqJVSowt2KfRkU/s1600/ocescuwl.a5e.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLcbriWhTG5BVM0rTFfaZxLC1UUPMqsQLyo-NSIFHTgmzc6DGRePqWhyphenhyphenEpAdVz-QMt5e47qnc8aQzG-htRrLksHsP4HRmf7FwkdhmX2z9RBpsxyeRG-TzB-CGUuCi9SbqJVSowt2KfRkU/s640/ocescuwl.a5e.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Velominati Rule #13 If you draw race number 13, turn it upside down. </td><td class="tr-caption"><br /></td><td class="tr-caption"><br /></td><td class="tr-caption"><br /></td><td class="tr-caption"><br /></td></tr>
</tbody></table>
About 70km finishini, nokk uuesti Otepää poole keeratud, punt korralikult ketis, selline meie leib 1-2% pikk vaikne jõutõus, saame kenasti hoo üles, nüüd, nüüd, vot nüüd lõhume selle peo siin ikka ära küll! Aga ei, karmavõlg otsustab teistmoodi (Kopli oma muidugi, mina olen puhas kui prillikivi), kett hüppab lihtsalt luba küsimata maha :( Instinktiivselt üritan käiku vahetada ja vaikselt teda peale tagasi kerida, aga no meil on ju kaks ketiliini.... Ühesõnaga tõmbasime teepervele. <b>Oibljäää, ma pole nii puntras lõngakera meenutavad ketipoissi kunagi näinud.</b> Oma saamatute lühikeste näppudega arutaksin seda vast pool tundi lahti... Õnneks on mu siiamikaksik saanud kena mehannikoolituse. Max minut ning kett sirge ja saame taas oma hobuse otsa hüpata. Algab meeletu tagaajamine. Enne Otepääd taas pundis. Kõik need keerulised sinkavonka laskumised saime kuidagiviisi alla. Töövõit seegi.<br />
<br />
Imeme ennast kuidagi taas etteotsa ära. Lõhume ikka omas rütmis. Ühtegi äraminekut otseselt kinni sõita ei proovi. Lihtsalt kui meie hoo üles saame, siis mõni mees on selle aja jooksul paar litakat pannud, ja kui me nüüd teisest teeservast pool punti sabas ta ära sööme, siis need kaks teemat olid üldjuhul mitte planeeritud tegevused (sry, Nisu Oss jt :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxRL4ktMm2hbHoHf9BAFxEd18ZckOzJ5SHFB57YrNCFWoWdkF1kYGOCX8TrnlhyCZZP-bDzGGHES-Xzq4nJiMbfLniZ9fJp_4g5rPZifVpELDaks2y0QNm88Vnh472kgXsoy1Y8zYfAJ8/s1600/18789830_10154814304090674_1028942177_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxRL4ktMm2hbHoHf9BAFxEd18ZckOzJ5SHFB57YrNCFWoWdkF1kYGOCX8TrnlhyCZZP-bDzGGHES-Xzq4nJiMbfLniZ9fJp_4g5rPZifVpELDaks2y0QNm88Vnh472kgXsoy1Y8zYfAJ8/s640/18789830_10154814304090674_1028942177_o.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Jälitamas (foto Jaanus Jamnes)</td></tr>
</tbody></table>
<b><br />Peale Elvat läks kuidagi kahtlaselt raskeks.</b> Päriselus on selle tandemiga üldse nii, et jalad peavad küll sünkroonis käima, aga sa ei saa kuidagiviisi sotti, kas tagumine trikitab või ikka täie rauaga vajutab. Passisin oma esikummi, no ei adu kas on ok või ei, vahepeal oli selline tunne, et terve krdi raam ujub kuidagi... Siis pandi veel teeääres seisvale autole otsa. Laveerisime sõrmenukid valged kuidagiviisi nibin-nabin mööda, aga selged vahed sees. Ja no meie olematust kiirendusest on juba juttu olnud :) Andis ikka võidelda. Kopsutükke ja veremaitset... Õnneks oli meie tulevikutäht Karl Unbreakable Patrick Lauk ka tagumisse poolde jäänud ja suuresti tänu temale venitasime ennast ikka pelotoni tagasi.<br />
<br />
10km enne lõppu ringteelt vasakule pöörates selgus tõde. Meie veoauto ei saanud enam kurvi võetud. <b>Esikumm oli tühi mis tühi :(</b> Vaimusilmas kujutasin juba ette, kuidas esijooksu alt ära viskab ja x-arv mehi meile selga sajab, edasine stsenaarium siis kas 1 või 2 rangluud... Aga vedas, saime rekka taas tee äärde seisma ja õnneks oli meil saateauto Mr moomoo Allan Oras taga, kiirelt varujooks alla ja edasi. Tunne oli küll taas mõnus, 50km/h hoida polnud probleemi, aga nu see rong oli selleks korraks läinud :)<br />
<br />
Lõpujoon saabus minut peale peagruppi. 135km 3h 02min, avg 44,5km/h Koht: 130.<br />
<br />
<b>Kripeldama jäi ja ei jäänud ka :)</b><br />
<b>Rohkem selliste paarisaerulistega ei tegele :)</b><br />
<br />
Tänud kõikidele, side lõpp<br />
<br />
RATAS on POP!PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com17tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-11758315195565391092016-07-15T09:21:00.000+03:002016-07-15T09:21:21.769+03:00Halvaa pealt mäge ikka ei sõida :) - L'Etape du Tour<b>L'Etape du Tour.</b> Päris Tour de France'i etapp. Alates aastast 1993 on tuuri korraldaja ASO võtnud France'i kolmenädalasest kavast üks-ühele reaalse etapi ning teinud sellest napilt ihaldusväärseima harrastajate rattasõidu terves maailmas. Sõidetakse täpselt sama trassi, mida proffide karavan siis mõni päev hiljem vajutab. Ajavõtt, kohad, vanuseklassid, kõik ikka võidu peale. 15 000 reganut. Stardimaks 100€, kogu trass muule liiklusele suletud, pasta-party, expo, nännikott särk-värk, rajal söök-jook-geel, finišis taas pidu ja pillerkaar, nagu päris noh.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFsj8ENaztQ4FTDB5zQsL4hSdowKTFTLPYOumKGMbH_CAQCckWNm0sBfmLTZM3i-M0A3I43IVSmQSAWBc04yWqyUOBCj1CeseM1ujllGDSfPW4Rf3uJ4l9asAnhapEvkbF7Pb2nUsq4hU/s1600/kott.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFsj8ENaztQ4FTDB5zQsL4hSdowKTFTLPYOumKGMbH_CAQCckWNm0sBfmLTZM3i-M0A3I43IVSmQSAWBc04yWqyUOBCj1CeseM1ujllGDSfPW4Rf3uJ4l9asAnhapEvkbF7Pb2nUsq4hU/s640/kott.jpg" width="480" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">selline vinge veekindel seljakott siis seekord</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Seekord mul siis juba kolmas järjestikune. Eelmise aasta lõpus küll lubasin iseendale ja mitte ainult, et osalen vaid juhul, kui <b>vähemalt 5kg kaalust alla võtan </b>+ trassil kindlasti mingi Tdf klassikust tõus sees. Loomulikult jäid mõlemad tingimused täitmata. Teepeale ei jäänud ei Mont Ventoux, L'Alpe d'Huez, Col du Tourmalet (üleeelmine aasta tehtud), Col du Calibier, Col du Télégraphe, Col d’Izoard, Col de la Madeleine, aga no mõjutas mõjutas see mu regamisotsust... Kaaluga oli nii, et talvel sain ikka kena, et mitte öelda rasvase <b>87! numbrinäidu tabloole</b>, nädal enne etappi säras 81kg küll täies hiilguses, et nagu 6kg miinust, ainult et lubadus sai antud eelmine aasta sama numbri, ehk 81 pealt :) No ei ole nii lihtne, eriti kui sulle kontorisse selliseid kingitusi taritakse (Tänud Nelku ja Sass :))<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwAB7M4zCU1ZqP5eWPML3tejV64ey6FI1uClXuSBjnf3eWItRQ7U9t8tpzrXoOtR2vF6AVvklQJcfYE9vMewonYWZu9j2MDt1lUwFYlTdy5SOv3YoT-lhSOfJlTE0MUuD-2uDpt_4SnKQ/s1600/13672196_1386082868073756_391638409_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwAB7M4zCU1ZqP5eWPML3tejV64ey6FI1uClXuSBjnf3eWItRQ7U9t8tpzrXoOtR2vF6AVvklQJcfYE9vMewonYWZu9j2MDt1lUwFYlTdy5SOv3YoT-lhSOfJlTE0MUuD-2uDpt_4SnKQ/s640/13672196_1386082868073756_391638409_n.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfalYkW1GJSUnRetI6N5uvRu7lVGjamTKB0-KYNKvUHHJ5fCt-GA0w1pi6M7hvpcbNcNQXK8mp4DXNT5XCK0MRDUBMm35bd8_cpYYI05YdVvf-NxGoJ5qL6kjSoLiYicMa-UCd5mQ8VNs/s1600/halvaa.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfalYkW1GJSUnRetI6N5uvRu7lVGjamTKB0-KYNKvUHHJ5fCt-GA0w1pi6M7hvpcbNcNQXK8mp4DXNT5XCK0MRDUBMm35bd8_cpYYI05YdVvf-NxGoJ5qL6kjSoLiYicMa-UCd5mQ8VNs/s640/halvaa.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
Taas selline piiiikendatud nädalalõpuke, neljap õhtul minek, teisip tagasi. Kokku 12 inimest. Spordilaager missugune. Mõned meist olid suhte proovilepanekuks ka kallima kaasa võtnud :) Abiks ikka. Kogu orgunn taas Jaan Ri õlgadel. Usaldust ei kuritarvitatud ka seekord. Ryanair otselend, AirBNB kaudu kena Mont Blanci (nagu hiljem selgus, siis mitte päris Mont Blanc, adibass :) vaatega majake, rendiautod, kogu logistika ikka viimase peale faintjuunitud. Kõik sujus idealish, no vblla Jaanpoisilt just Bergamo linnaekskursiooni edaspidises elus ei telliks, aga eks isegi nutikaimatel juhtub :)<br />
<br />
Rattad läksid seekord mööda maad. Hawaii Pirita määrdekunn-mehann-multimees Karel hoolitses selle eest. Service missugune. Jõuad kohale, ei mingit rapsimist. Kokkupandud vokk madallähtes valmis asfaldile tuiskama, 8 atti rehvidesse ja fireeeee!<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwoNxCixjSH6sVytPU8bhFXXOSZqUYB11z2f5kf9-yhJJoJtrZa0ohXg0PfqZAjr_JVKBnbwaBFL_U2hKFxwfLyWWouZ0Th5jicA_fob18UDG4OivYNEbpxte4F3ApH_33A4W7XbJBEDY/s1600/aku.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwoNxCixjSH6sVytPU8bhFXXOSZqUYB11z2f5kf9-yhJJoJtrZa0ohXg0PfqZAjr_JVKBnbwaBFL_U2hKFxwfLyWWouZ0Th5jicA_fob18UDG4OivYNEbpxte4F3ApH_33A4W7XbJBEDY/s640/aku.jpg" width="480" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sram Red eTap oli võistluseks 1760km ilma laadimata hakkama saanud. <br />
Päris tühjaks ei riskinud sõita :) enne sai kenasti ära laetud. <br />
Pildil transpordiks aku käikari küljest eemaldatud.</td></tr>
</tbody></table>
Päris tõrgedeta ikka ei saanud, nimelt mu Foilikese <b>esirehv oli tühi, mis tühi</b>. Ventiili kõrval auk. Oli see nüüd halb või hea märk, kes krt seda teadis... Igatahes sai sisekumm vahetatud. Mehed ja üks õrnema soo esindaja supsti sadulasse ning prooviringile, lennusõitu jalast välja kerima. Algatuseks kohe 10% laskumine, serpekas paremale, siis vasakule u-turn ja, ja, ja üks meie pundi kamikaze oleks napilt kukkunud, õnneks sai enne puusaga lärraki täielt hoolt vastu asfalti vajutada! Peale paari oiet ning mõneminutilist ehmatusest toibumist pedaalisime küll kõik koos kenasti elamisse tagasi, kuid edaspidise käimise imiteerimisega oli külili pannud velomaanil tõsiseid raskusi, kõva põrutus ja vblla mõned luutükikesedki liikvel :( <b>Tema Touri etapp oligi selleks korraks tehtud :( üürike rõõm</b>... Aga see kõik on tglt kuki-muki, kui arvestada, et mehe tagataskus olnud õunalogoga kuuenda seeria nutiseade sai kena ämblikuvõrgudisaini ning tuttuutes Rapha riietes haigutasid verised augud :) Vot see oli tõeline häving. Samas, eks iga asi ole millelegi hea ja vblla hoidis ära midagi palju hullemat, eks. Ratas jäi ju ometigi terveks :)<br />
<br />
Ok, aitab ilkumisest. <b>Rattasport on juba kord selline, et pehmotse palju tahad, mõni peidetud õlilaik või kivike teel leiab su ikkagi varem või hiljem üles :(</b><br />
<b><br /></b>
Ma vist küll siiani ainus eestlane, kes oma lollusest maoli pannud. Tavaliselt ikka ju teised süüdi, keegi noor tõmbab pikali ja mõni algaja tsainik poogendab jne. Eelmisel hooajal Vändra rattarallil kaotasin hetkeks valvsuse, ees tõmmati küljetuulega punt ketti, vahed sees. Panin pea lenksu alla, vajutasin kuis jaksasin, 55km/h kiirust spidol, silme eest must, kütan edasi, tõstan korraks kiivri alt pilgu ette, hoplaa, nu ennäe imet, keset krdi middle of nowhere’i bussipeatus ja kena kõnnitee koos sel hetkel meetrikõrgusena näiva äärekiviga. Bunny hop?, naaaat! Sinna ma siis otse sisse lajatasin. Raksaki! Rattal raam pooleks, endal külg maas. No ei olnud kedagi süüdistada...<br />
<br />
Kuhu ma oma jutuga tüürin? Postimees ja üks nimekaimust suusablogi pidaja võivad küll selliste päästke_meid_hakklihamasinast pealkirjadega korralikult klikke korjata ning veriste piltidega rahvast maanteesõidust eemale peletada, aga sel spordialal ilma kukkumisteta lihtsalt ei saa. Vähemalt niikaua kui võidu sõita tahetakse. Nõus, et ürituste korraldajad peaksid oma asjad kriitilise pilguga üle vaatama, eriti kui osavõtuarvud langustrendis, vblla lainetena stardid jne, aga suures plaanis <b>pigem ikka õpetada kui hirmutada</b>?<br />
<br />
Minu mats oli ikka suht õnnelik, sain paari nädalaga liikuma, tegin tahtejõu pealt isegi Norras Trondheim – Oslo 555km non-stop 36km/h avg ära ;)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiG0blG1kW8J4-AOVpB0TGi6lkcNeCVP1__bIecY2bInt9dZy0WYLR9ObBVS4Cs_ILMz7ZzJ3drxJ-jl-REnf_GSBplyXI-Hp4cr2h3Nzf4Db5CQ30YDwmRAuCCm8BKHLajuJdQhKCGudw/s1600/apotek.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="568" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiG0blG1kW8J4-AOVpB0TGi6lkcNeCVP1__bIecY2bInt9dZy0WYLR9ObBVS4Cs_ILMz7ZzJ3drxJ-jl-REnf_GSBplyXI-Hp4cr2h3Nzf4Db5CQ30YDwmRAuCCm8BKHLajuJdQhKCGudw/s640/apotek.png" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vändra raspeldus sai Norra apteegist abi</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. <b>Etape juurde tagasi. </b>Teleturg jätkus, samal laskumisel sai alguse saaga nimega <b>Salumäe pidurid</b>. Ma pole varem kuulnud, et ühed õnnetud klotsid ja süsinikjooksud suudavad oma vilistamisega selliseid detsibelle genereerida. Ei, see ei olnud mingi Bobby McFerrin - Don't Worry Be Happy viisijupike, vaid ikka korralik luust ja lihast läbilõikav metsikute kasside kooris kränunumine. Sättisime, mis me sättisime nende klotside nurka ja värki, finaal oli see, et Erkki R<b> </b>andis oma varuklotsid (tuhanded tänud, kodumaa ei unusta) ja saime asjad enamvähem vonksu.<br />
<br />
Laup tegime veel pisikese ringikese ja olimegi valmisolekus no1. Meie satsist enamusel start 7:00 või veidike hiljem (1000 pealised grupid lastakse 7minuti järel rajale) Ise sain umbes 6:20 stardikoridori, see loomulikult rahvast juba puupüsti täis. Kõvasti 10000+ stardinumbritega ja selgelt sellesse seltskonda mitte kuuluvaid rattureid, kellest enamuse kehakuju lenksust alt kinnivõtmist eriti ei võimaldanud. Varem mõtlesin, et miks ennast sinna niimoodi susserdama peab, pole ju väga abi ees startimisest, kui esimene põks su kohe kaugele maha jätab. Asja iva on aga selles, et kui tüübid stardiksid oma ettenähtud koridorist, siis on neil musta lipu taha jäämine kordades tõenäolisem. Eest kell 7 rajale minek annab pea 2h edumaad. Aeg läheb küll kiibist käima, aga nn laibaauto ehk broom wagon ei hinga kohe kuklasse.<br />
<br />
A jah, mõned päevad enne starti tegid korraldajd ühe olulise trassimuudatuse. <b>Külma kõhuga visati välja üks suhteliselt karm 1 kati tõus</b>. Ohutus eelkõige. Kive olevat sealkandis sadanud. Takkajärgi ei oskagi öelda, et kui hea või halb see siis kokkuvõtteks mulle oli. Oleks nagu tahtnud ikka 4000 tõusukat ära laksata, aga piirdusime "vaid" 2873-ga, kus viimane tõus siis HC, ehk kõrgeima kategooriaga tõus, mis +27C soojakraadi ning lagipähe lõõmava päikese juures oma 10% avg kilomeetritega, pain kuubis...<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjihYyGBBkLT7KN7dMDyFrUO1B66QcNlcj7pKrYuSUit6jyjQdtqisZCr1QuJYDHLtwXgMx7jzkVxhGAzAFGQk0H_s4G6h96J5Ocb2VdeTyhYcNFRZbAMPZkL8eeNdiWrXb9lr-oQtlEiE/s1600/profiil.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjihYyGBBkLT7KN7dMDyFrUO1B66QcNlcj7pKrYuSUit6jyjQdtqisZCr1QuJYDHLtwXgMx7jzkVxhGAzAFGQk0H_s4G6h96J5Ocb2VdeTyhYcNFRZbAMPZkL8eeNdiWrXb9lr-oQtlEiE/s640/profiil.png" width="612" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">esialgne vs "falling rocks" profiil</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKFGOtpQUvAQqlpuicO30aFRLiL6UxrcOsMj9_1MFXysnXvUblm1odJswNaCseAAoLxuzj_OxxBwTSnFVA1tvBJ-4L4pW6MfWJNmelmwLrHm1E1BVUfsUvac5TPvDX0L6swJY3iu8SVN8/s1600/sportograf-83661990.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKFGOtpQUvAQqlpuicO30aFRLiL6UxrcOsMj9_1MFXysnXvUblm1odJswNaCseAAoLxuzj_OxxBwTSnFVA1tvBJ-4L4pW6MfWJNmelmwLrHm1E1BVUfsUvac5TPvDX0L6swJY3iu8SVN8/s640/sportograf-83661990.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">start</td></tr>
</tbody></table>
Algus oli hea, sinkavonka siblisin ennast läbi pundi ja sain suht kerge vaevaga ette otsa välja. Esimesel tõusul ennast väga hästi ei tundnud, kolmveerandi peal läks mööda Virgo K, kes eelmine aasta Eesti pedaalitallajatest konkurentsitult üle oli ning päris tõusu lõpus Kristjan L, kes siis sedakorda kaasmaalastele pika puuga pani. Polnud mõttes ka, et kummalegi neile saba peale tahaksin istuda.<br />
Edasi veits allamäge, nagu alati, paar selli ikka välja ka sõitnud ja minu suht olematut laskumisindu märgatavalt kahandanud.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWVsKPhl2Xeqs1RuxjHnmZCPlPFFy6Uog4Qf7TQscZiz30qUOr2hyEHYMPrUPXA6WKK_QEiBg-oqFT0BNHU1KDcu9hU4tk_g8CR4W9tSa6GDVuQN6ZMfkW3JYuCpQGgH5fWu8hcQwl_A0/s1600/sportograf-83772766.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWVsKPhl2Xeqs1RuxjHnmZCPlPFFy6Uog4Qf7TQscZiz30qUOr2hyEHYMPrUPXA6WKK_QEiBg-oqFT0BNHU1KDcu9hU4tk_g8CR4W9tSa6GDVuQN6ZMfkW3JYuCpQGgH5fWu8hcQwl_A0/s640/sportograf-83772766.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
Teine tõus, 1 kategooria. Kartsin. Päriselus sujus tõrgeteta. Nurk ideaalne 5-7%. Sõidad, naudid, veered, mõnuled, kerid, vajutad...<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi00Trv8fK47qgwfQdAsPpqOgo2VpjxBFTsBEt5bEjKgt_YH_wAEb6zpHGZFJ0WfQCG3WHl1cNhdQ4J1EtaUAvU6RSj2So0b_tzJCQsoC7PVNuqvxOvRXHOM0SHv5Lz_SCby4g4dmFhm-k/s1600/sportograf-83636003.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi00Trv8fK47qgwfQdAsPpqOgo2VpjxBFTsBEt5bEjKgt_YH_wAEb6zpHGZFJ0WfQCG3WHl1cNhdQ4J1EtaUAvU6RSj2So0b_tzJCQsoC7PVNuqvxOvRXHOM0SHv5Lz_SCby4g4dmFhm-k/s640/sportograf-83636003.jpg" width="426" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Col de la Colombiere vallutet</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Edasi järgnes pikk laskumine. Sain kuidagi hakkama. All, 30+ kilomeetrise flätilõigu alguses käis mõni aeg selline korralik kabe, kes tahab pingutada vajutada, kes teeb grimasse, kes teeskleb niisama, mõni mängib lolli, mõni lihtsalt ongi seda ja ei oska häbeneda ka :) lõpuks saime enamvähem töökorras pundi kokku. Ei olnud liiga raske, ega liiga kerge. Pigem paras kulgemine, kuni,<b> mõned kilsad enne viimast tõusu </b><b>hirmuäratav mass rattureid </b><b>meid konkreetselt </b><b>kuivalt alla </b><b>kugistas,</b> mõtlesin, et kohe-kohe hingavad nad ümberringi kõik õhu ära ja ma suren hapnikupuudusesse mitte Everesti tipus vaid siinsamas konnasööjate kolkaküla kraavis. Õnneks oli selles napilt Tour d’ÖÖ mastaapides pundis ka üks oma mees, minust 7minsa hiljem startinud Margus R. Lobisesime veidike maast ja ilmast ning sain valutult oma klaustrofoobiapuhangust võitu.<br />
<br />
<b>Viimase mäe alla jõudes keerasin uljalt joogipunkti. Enamus kaaskannatajatest kütsid silmagi pilgutamata edasi</b>. Poleks pidanud ennast sellest väga häirida laskma, aga no ei saa ju. Alustasin koheselt tagaajamist ja seda ikka selgelt liiga rajult. Võidujoovastus hinges, panin eesliikujate skalpe ükshaaval, nätaki-nätaki oma rattasärgi taskusse. Mägikits missugune. Paraku päris nii need asjad ikka ei käi :) Tõehetk saabus üsna ruttu. Mu 39x28 ülekanne ja olematud jõuvarud võimaldasid järgnevad kilomeetrid lihtsalt kenasti seismist, muudmoodi seda liikumist enam nimetada ei saanud. Selline tunne, et ronisid velotrenažöörile, kus siis sõber keerab kogu businessi kõige raskema peale ning ise kõrvalt irvitab, et noh, jaksad 10 vändatäit ringi ajada? Kadents oli olematu. Nagu oleks mõne 200kg sumoässa kukile võtnud ja siis temaga Teletorni trepist üles ronida unistanud, üle ühe astme sammuga loomulikult. Rahvast vajus murdu must mööda.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEPac4frbGdc-9QzxHinFezaGbx4Yn9B5Zx8otS96gKmTIv80omWuCzgNmLeAk-89UHJ5FYAxaDPBWJ-ZcSIT4RT8TmbuyA_coXeH77JLXJ_SPn99FerYZ8WwX3wdDxh9dEB8RB4bEiRw/s1600/sportograf-83756108.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEPac4frbGdc-9QzxHinFezaGbx4Yn9B5Zx8otS96gKmTIv80omWuCzgNmLeAk-89UHJ5FYAxaDPBWJ-ZcSIT4RT8TmbuyA_coXeH77JLXJ_SPn99FerYZ8WwX3wdDxh9dEB8RB4bEiRw/s640/sportograf-83756108.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
<b>Edasi hakkas palav, rõve ja paha, millele järgnes paha, rõve ja palav</b>, mis omakorda blenderdati kokku ning korrutati ilguse koefitsendiga. Igal meetril käis vähemalt korra peast läbi, et panen jala maha ja saadan nad kõik p****, p**** ja t*** otsa! Sõitku ise oma oksemägesid, miks nad mind harilikku, mis_maa_see_on_kus pole_ühtki_küngast, sunnivad seda tegema, na**i tõesti, maivõi...<br />
<br />
<b>Elu üks rõvedamaid sporditegemise tunnikesi ta oli, aga läbi sai seegi.</b><br />
<b><br /></b>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwktlegTUzXSWh4OFe_7jRYES-Ot5frL6wr6NOiBuylxxXE6OyR0VHtPoB2i9eGqVG95eBu4n4KtRPXufayPkpSlnEKekD3KVgAUuVJyXQ7HvTcTIn5XohUrTiYRH9PJi1V5iloyEpZOs/s1600/sportograf-83828883.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwktlegTUzXSWh4OFe_7jRYES-Ot5frL6wr6NOiBuylxxXE6OyR0VHtPoB2i9eGqVG95eBu4n4KtRPXufayPkpSlnEKekD3KVgAUuVJyXQ7HvTcTIn5XohUrTiYRH9PJi1V5iloyEpZOs/s640/sportograf-83828883.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Viimasel laskumisel oli üks suht ohtlik moment, kohalikud downkillerid sõitsid kenasti tee ääres offroadi, kuni otsustasid lihtsalt risti üle asfaldi põigata, napikas</td></tr>
</tbody></table>
Tsipake laskumist ja finiš mis finiš. <b>Kolmas Etape du Tour tehtud</b>, koht senistest kõige lahjem. 2014 – 264. (8458 lõpetajat), 2015 – 491. (9963 lõpetajat), 2016 731. Seda siis 11 164 lõpetaja ja hordide viisi katkestajate seast, kel viimane mägi ülejõu käis, aga ikkagi kuidagi lahjavõitu esitus nagu mul... Põhimõtteliselt peaks äkki passi vaatama, eks. Kaua sa ikka arened, isegi vastupidavusalal, ja no lepime kokku, et taandareng ei ole areng. Aga vat ei vaata sünniaastat veel :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIp3DekuMLdvemZ-u4Ld-TnlQ9BRxK8WP0-X5PyR9od7RLh4yTmbPPXLY4pZkZltk2qBPGb-ToshSPML8JaZHfZOOt14ROlWmg8ggIEv72NHmvVGd-f-g7TcgnZTfWaWs1qP5-XWGt_AQ/s1600/sportograf-83726855.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIp3DekuMLdvemZ-u4Ld-TnlQ9BRxK8WP0-X5PyR9od7RLh4yTmbPPXLY4pZkZltk2qBPGb-ToshSPML8JaZHfZOOt14ROlWmg8ggIEv72NHmvVGd-f-g7TcgnZTfWaWs1qP5-XWGt_AQ/s640/sportograf-83726855.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">päästev finišijoon</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Seekordse kehvema soorituse objektiivne põhjus:<br />
1) kui tõusuprotsent läheb üle 8%, siis mees, sebi endale kergemad ülekanded. Sa ei ole nii kõva, et 39x28 ringi jaksaks ajada.<br />
2) Must aerokiiver ei ole +27C soojakraadi ja lõõskava päikese all sõitmiseks, isegi kui sa oled lasknud sinna kollased „cooling“ kleepsud disainida :) Uus kiiver juba tellitud, selline, millega külmem kui palja peaga sõites. Ausalt :) <a href="http://www.scott-sports.com/global/en/page/get-your-head-in-the-game" target="_blank">Tseki aga, Orica Touril nendega pea</a>l ;)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgO0ni1ZHple2gxRJqHFubaIbJ6xid2S38zlIeAm4AXqkZTunEObAN9AD3AwBjJHNAnt_RniXVeaXSuheh-J7KxSmh3ezfvQNjaqBRXzx7r5lgJdnU7CkZ7oz-1qqKXb5KCCw2xlhp5uys/s1600/diplom.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="452" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgO0ni1ZHple2gxRJqHFubaIbJ6xid2S38zlIeAm4AXqkZTunEObAN9AD3AwBjJHNAnt_RniXVeaXSuheh-J7KxSmh3ezfvQNjaqBRXzx7r5lgJdnU7CkZ7oz-1qqKXb5KCCw2xlhp5uys/s640/diplom.png" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
Vot nii! Küll ma oleks pannud, aga näe hingeldama hakkasin vaeseke, eriti tõusudel. Muidu olin jube kõva. Või nagu sõber Tanel P ütleb, et kui pea hakkab tuksuma, siis võta tempo alla. Tark olin lihtsalt, onju.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikoFIgor4SOHLZbq6D-AYusgJNLT_FkX9X1VRtqPMo7gVZy8_QOaAST0EdlC-ofUkox70ceqZO7pPZG2syA2q8ilgt_Eopga8R8wYDBBjV_xPuiYpeHMDpzH2IUnjksUBe5xWPKxYuKgw/s1600/sportograf-83738106.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikoFIgor4SOHLZbq6D-AYusgJNLT_FkX9X1VRtqPMo7gVZy8_QOaAST0EdlC-ofUkox70ceqZO7pPZG2syA2q8ilgt_Eopga8R8wYDBBjV_xPuiYpeHMDpzH2IUnjksUBe5xWPKxYuKgw/s640/sportograf-83738106.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">mulle ühest piisas muidugi</td></tr>
</tbody></table>
<b>Eelmisel aastal finišijärgselt välja hüütud "Never again!" saab järgmiseks aastaks vabshee uue tähenduse :)</b><br />
Kui kõik kuupäevad nüüd paika peavad, siis 2017 ei tee sõpradega kähkukat spordilaagrit (mitte, et see supervinge ei oleks olnud), vaid hoopis sellise multikombo: soojenduseks Prantsusmaa vanim cyclosportive, aastast 1982 korraldatud <b><a href="http://marmotte.sportcommunication.info/epreuve.php?C=1" target="_blank">La Marmotte GF Alpes</a></b>, legendaarne 7500 osalejaga üliraske <b>174km ronimine</b>, järjest sellised põksukesed nagu Col du Glandon 22km 5.5%, Col du Telegraphe 11.5km 7.3%, Col du Galibier 17.6km 7% ning lõputõusuna halastamatu Alpe d'huez 13km 8%! Kokku 5000m vertikaali. Kui sellega ühel pool, siis kolistaks tipa-tapa 4807m kõrguse <b>Mont Blanci ümber </b>ning maasikaks <b>Etape du Tour</b>. <b>Loomulikult vaatme mõne päris Touri etapi ka, kogu vahmiil kaasa, paar nädalat Prantsusmaad, kvaliteetaeg ;)</b><br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1Ad1c4TJK966vaeNlIRzYXMQQ_HHzkWM5FBygfRN0p-UUhxVfRtnfoZZVSRGZwjtDBybLAbC966RXRrfYKDsWheUEPOXv2zm78vj004D3jUWindO9Qy7EiNFc9mxxtmGLZ4ut0BCfds8/s1600/graph-Marmotte.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1Ad1c4TJK966vaeNlIRzYXMQQ_HHzkWM5FBygfRN0p-UUhxVfRtnfoZZVSRGZwjtDBybLAbC966RXRrfYKDsWheUEPOXv2zm78vj004D3jUWindO9Qy7EiNFc9mxxtmGLZ4ut0BCfds8/s1600/graph-Marmotte.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">La Marmotte rajaprofiil, pole paha :)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyRj4P_ybWNoEBeqje-I4YB31geurRMpfoopjs4sQ9I22ONQjG36C0m8a-jazmRa91JA9Pdz5l-dMri_3KG94FXyd5j1zG8djXSv2-zxoOsl6sr2ttxi2i78evoNJX9rb_fnijskeT3o0/s1600/sportograf-83627923.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyRj4P_ybWNoEBeqje-I4YB31geurRMpfoopjs4sQ9I22ONQjG36C0m8a-jazmRa91JA9Pdz5l-dMri_3KG94FXyd5j1zG8djXSv2-zxoOsl6sr2ttxi2i78evoNJX9rb_fnijskeT3o0/s640/sportograf-83627923.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEic6mnMaFJxh8iLdPrKibgaonjZn51KNnkAKBjjn6mjUt_5bpvJyFjh4y5cJ7w9wLywgbP0sIOA0JnOMdeoCeruAn9MLJjjY6w9w4btUSa2sqeB4EJhgjCuTSTrUlZesf6ohv7rK-Elukk/s1600/sportograf-83889240.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEic6mnMaFJxh8iLdPrKibgaonjZn51KNnkAKBjjn6mjUt_5bpvJyFjh4y5cJ7w9wLywgbP0sIOA0JnOMdeoCeruAn9MLJjjY6w9w4btUSa2sqeB4EJhgjCuTSTrUlZesf6ohv7rK-Elukk/s640/sportograf-83889240.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR1es-Itpo9D3IPVEYLrQSDvvHcremq6yokC0MCwzRzNd2FDJfAd962ExHk6N9AVIHhyNyRXGqId-6mZrCftg2-ofgY7W8x4sBx7hAOUVA3vsK0uFyP5LFuXD07Wm1xtcsxPCZ8kFMmq8/s1600/tramm2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR1es-Itpo9D3IPVEYLrQSDvvHcremq6yokC0MCwzRzNd2FDJfAd962ExHk6N9AVIHhyNyRXGqId-6mZrCftg2-ofgY7W8x4sBx7hAOUVA3vsK0uFyP5LFuXD07Wm1xtcsxPCZ8kFMmq8/s640/tramm2.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sõidujärgsel päeval kütsime lõdvestuseks 24% tõusust trammiga üles, 2,3km kõrgusele </td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<div>
<br /></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com17tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-33247701612050270612015-10-11T20:33:00.000+03:002015-10-11T20:33:15.436+03:00Tahtejõu Tuur II - aidata on hea!<b>Just, me teeme seda uuesti! </b><br />
<br />
Eelmise aasta lõpus toimunud Tahtejõu Tuuri peaeesmärk sai edukalt täidetud. Ratastooli aheldatud erakordse tahtejõuga Rauno sai oma unistusele märgatavalt lähemale, raha tuli kokku planeeritust pisut rohkemgi. Uus spetsiaalselt Rauno mõõtmetele vastav käsiratas on juba kõvasti valu, vatti ja treeningtunde saanud. Kõiki 23, kes hilissügisel tuules ja külmas selle nimel kolme päevaga 760km pedaalisid, võib auga Tahtejõulasteks nimetada. Pakun, et nende igapäevaelus edaspidi "ei" vastus puudub – kõik on saavutatav.<br />
<br />
Kogu positiivne tagasiside tuuril osalejate poolt lihtsalt sundis sama asja veel kord ette võtma.<br />
<br />
<b>Küsimus, keda aidata?</b> Keeruline. Alati on keegi, kes vajaks rohkem. Mäletate ihtüoosihaiget poissi, tahtis vanni, inimestele läks aga nii korda, et sai hoopiski maja. Kui seda abiraha nüüd ette planeerima oleks hakatud, siis kindlasti mitte sellisel viisil... Kõikidele meeldida ei saa :(<br />
<br />
Ühesõnaga, uurisin siit ja sealt. Palju erinevaid kaasamõtlejaid. Tänud.<br />
<br />
Koostöös <b>Eesti Paraolümpiakomitee</b> ja <b>Margus Hernitsaga</b> sai välja valitud <b>Narva</b> ratastoolivehklejate punt ja <b>Aleksei Štšeglov</b>. Mees, kes autoavarii tagajärjel alakehast halvatud.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjL9MZAxxFvOi5A3e3PYKA3QZIHbAOjgqgpBZ9USsRQ9wh8K4QSSvh4onMaMrx3Ot9k9tNKHnWPct-_zY7jw_zAuQcnH4Rv3atv_aZXMxGiUG0xjH-lCTObJiXPHt3Y5m_x_EK9Dtk8Dio/s1600/schceglov.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjL9MZAxxFvOi5A3e3PYKA3QZIHbAOjgqgpBZ9USsRQ9wh8K4QSSvh4onMaMrx3Ot9k9tNKHnWPct-_zY7jw_zAuQcnH4Rv3atv_aZXMxGiUG0xjH-lCTObJiXPHt3Y5m_x_EK9Dtk8Dio/s640/schceglov.jpg" width="467" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Aleksei <span style="font-size: 12.8px;">Štšeglov</span></td></tr>
</tbody></table>
<br />
Aleksei on oma "eelmises elus" aktiivselt tegelenud džuudoga. Andekas tüüp, kes peale kolmekuulist vehklemistrenni läks otsejoones MMile, sealt tuli küll 13. koht, aga näiteks hilisemale pronksiomanikule kaotas vaid tulemusega 4:5. Treener <b>Aleksander Laryushin</b> on kohalikke invasportlasi koondanud juba aastast 2007, mees teeb oma tööd südame ja täie tõsidusega. Tahtejõudu jagub nii temal kui treenitavatel.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2-jBbc3FrjsGvq8x3WyCstANO1Kdw_HlmejVm0L3QL9F2X6pLLaYXSYeoMimfDOwFos-A8cmUdnfFNbkpZtLEX4fqzf_e0RZ_PIU5AujVyBodiypyQ6-3aBxDFiVfI0zbG4Q-47L17ac/s1600/schceglov_2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2-jBbc3FrjsGvq8x3WyCstANO1Kdw_HlmejVm0L3QL9F2X6pLLaYXSYeoMimfDOwFos-A8cmUdnfFNbkpZtLEX4fqzf_e0RZ_PIU5AujVyBodiypyQ6-3aBxDFiVfI0zbG4Q-47L17ac/s640/schceglov_2.jpg" width="540" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: 12.8px;">Aleksei Štšeglov</span></td></tr>
</tbody></table>
Põhimõtteliselt oleks Aleksei Štšeglovile vaja täisvarustust, alustades korralikust vehklemise ratastoolist kuni võistluskostüümi ja relvani. Spets vehklemisratastooli hinnad algavad 2000 eurost.<br />
<br />
<b>Teeme ära? Aitame koos veel ühel unistusel täituda.</b><br />
<br />
<b>Tahtejõu tuur II </b><br />
30.10 - 01.11 (R, L, P)<br />
ring ümber Mandri-Eesti<br />
<br />
<b>785km (245km+305km+235km)</b><br />
Maanteeratas<br />
Keskmine kiirus 30km/h<br />
<br />
<b>Osalustasu 80€</b> - <b>100% sihtotstarbeline annetus Aleksei ja teiste klubiliikmete vehklemisvarustuse ostufondi</b><br />
Kogu tuuri kamad, saatemasinad, varukummid, teepealne söök-jook, siin loodame taas heade tahtejõuliste sponsorite abile.<br />
<br />
<b>Kelle jaoks külmas ja tuules rattaga väntamine mingiks tahtejõunäitamiseks ei klassifitseeru, see võib lihtsalt annetada, just niipalju kui süda ütleb või hing ihaldab.</b><br />
<br />
Tõestame veelkord, et rattasõpradel on lisaks tugevatele jalgadele ning pirakale kopsumahule ka suur süda. Võimalus hüpata soovi korral ratta selga ja vändata, kas siis sportlike saavutuste või lihtsalt hea enesetunde nimel, on tegelikult privileeg, mida paljudel ei ole. Meie tahtejõulased oleme seetõttu valmis andma omapoolse panuse, et piiratud liikumisvõimega inimesed ei peaks loobuma sportimisega seotud rõõmudest ja eesmärkidest.<br />
<br />
Täpsem info registreerimise ja annetuste kohta siit <a href="http://xn--tahtejutuur-kfb.ee/" target="_blank">Tahtejõutuur.ee</a><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://xn--tahtejutuur-kfb.ee/" target="_blank"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5wURE3wN7V6ca7MefEeQ5qY7LW0ghzG1rpCcDcMENjAdU50mVwPeDLFxfohWIcXucCIn90muv9AYpArqmojVh98OnZ2aD2vAmdemS8AX08ZlGkPYjz_hY8cJy8FhHqiijgJwwo1J_ssg/s640/tt2015.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div>
<br /></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com22tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-41633884741349972542015-03-23T15:38:00.001+02:002023-11-14T14:10:33.878+02:00Meie mehi niimoodi näkku ei panda, eks! <b>Kui nüüd üdini aus olla, siis ma võtsin seda eelmise aasta Vasa tulemust ikka päris isikliku solvanguna. </b>Mina olin ju tugev ja tegija, aga nemad krt, lasevad ööläbi värskel lumel sadada ja üritavad mulle sajal muul moel kaikaid kodaratesse loopida. Kes need nemad on, ise ka ei tea. Rootslased nt, vastikud kapitalistid noh :) Ja takkatippu tordile kirss või kirsile tort, medalit kõikidele ei jagugi, see veel eriline väärtuslik valuts, korralagedus kuubis, maivõi.<br />
<br />
Seda asja lihtsalt ei saanud nii jätta. Regamine, esimene kadalipp trikoovooru pääsuks, kestis seekord taas rekordnumbreid näitavat napid 90 sekundit. Juhuse osakaal tuli välistada. Tõestasin, mis masti mehega tegu. Harjutasin eelnevalt mitu päeva, kuidas oma mailiaadressi murdosa sekiga copypaste'da + tuhandete kaupa randmeringe ning näpupainutusi lisaks. Hommikul pühkisin kuvariekraanilt tolmu, panin võrkmaika selga ja hopsti madallähtesse :) Ära tegin! Sups ja valmis. Regatud.<br />
<br />
<b>Edasi sebisin endale offroad rullid.</b> Algul ei saanud vedama, pärast pidama. See tähendab, et ühel päeval laekusid mulle kontorisse 2 paari rulle, ühed hullemad kui teised. Tegime küll facelifti ja lasime uue tarkvara peale, aga no ikkagi... Kahjuks või õnneks sai nendega vaid paar trenni tehtud. Rattaga tööle veeremine tundus ikkagi turvalisemana :) Esimese lumekirmetisega ajasin oma Desurekid välja ning tähelepanu, valmis-olla, paaristõukeralli alaku!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdgHqX7G8SaqxB4MPxKu3dbnXG0J4GU75hermzecfM4NI48VDKd3HeOSBJIAOipQDcQmMydy_fIXHT9b8GlS_jLp7z6mx4eD_oIFzdgewESHBM4m28PjTKSksOsWG8Bj9Uu8gEpymEki4/s1600/rullid.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="316" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdgHqX7G8SaqxB4MPxKu3dbnXG0J4GU75hermzecfM4NI48VDKd3HeOSBJIAOipQDcQmMydy_fIXHT9b8GlS_jLp7z6mx4eD_oIFzdgewESHBM4m28PjTKSksOsWG8Bj9Uu8gEpymEki4/s1600/rullid.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
Jaanuar kujunes eriti valusaks. <b>Rattaga tööle, lõunast tunnike suuska, õhtul rattaga tagasi. Nagu sportlane kohe. 40h ratast + 5h rulle + 26 suuska = 71h</b>. Sellise põhja pealt võiks rootslasi loputada küll :)<br />
<br />
<b>Olematu talve hitid:</b><br />
<br />
<b>Episood no1</b>. Hommikul teen silmad lahti, ümberringi valge, no vähemalt pool metra lund öösel maha laksanud. Ideaalne. Paar kraadi külma. Ei hakka autot ahistama. Võtan ja panen Desukatega otse kodutrepilt Harku metsa. Veits kõnniteed, 7km kergliiklusteed ja kohal. Ülilahe. Edasine metsaring kokku ca 10km ja sama teed mööda tagasi. Kuid oh õnnetust, hommik on küll õhtust targem, aga selle paari tunniga oli lund vahepeal ikka väga napiks jäänud :( Pehmelt öeldes otsin viimased kilsad seda olematut valget ollust lausa tikutulega taga. Muidujalutajad millegipärast naeratavalt totralt, kui ma suhteliselt haljal asfaldil sädemeid lennates suuskadega paaristõukeid pusin. Lõpuks jõuan koju. Tundub, et isegi naabri koer on selili ja naerukrampides. Peaasi, et ta nüüd saba ei anna. Püüan pilku suusaninadest kõrgemale mitte tõsta ja hiilin tasahilju tuppa. <b>Just nii karastub teras ja tugevaks saadaksegi </b>(saalist kostub naerapahvatus). <br />
<br />
<b>Episood no2</b><br />
Tuul, et mitte öelda torm. 20m/sek ja edasi. Uurin tööl pinginaabrilt, kogemustega suusahundilt, et kas sellise ilmaga on võimalik rulle sõita. Vastuseks tuleb, et jah, ainult, et tuul peab olema vastu või tagant. Täpselt nii ongi. Esimesed 13kilsa tempo selline 6-8km/h. Sisuliselt seisan, tõukan, seisan, tõukan. Siis tuleb pöördepunkt, tagasi lausa sööstlaskuja Aare 210,896 km/h Tamme tunne, Ristmikel võtab korralikult hirmu nahka. Äge! Fun!<br />
<br />
<b>Episood no3</b><br />
Varahommik Pirita Terviserajal. Kell 7:13. Tähistaevas. Välän külmetäs ja taivast ei sadanud grammigi lummõ, traktor oli just ahjusooja klassikajälje sisse pressinud. Üksinda ringil. Uskumatu fiiling.<br />
<br />
<b>Episood no4</b><br />
24.02 Riigi sünna. Lumi on põhimõtteliselt lännu. Vihma ladistab. Siirdun Trummi, suusatama. Üllatus, üllatus, sealne 2,5km kunstlume rada on rahvast täis. 97minsa vägisi-veesuusatamist Vabariigi auks! Palju õnne paaristõuked. Vasa värise! Päris lõbus, kohustuslik insta pilt ka, mida sõber Priit Ailt kiiresti kommis: <i>"Loobu!</i>"<br />
Teades, et talle just avanes soodne võimalus Vasal osalemiseks, millest vend nobedalt ja kergekäeliselt keeldus, siis oli mul talle ka ühene sõbralik vastus olemast: <i>"Häbi Priit Ailt See, et sina nõrk ja loobud, ei tähenda, et teised sama pehmod oleksid. Memmerätt myass :)"</i><br />
<br />
Ailt: <i>"Loobu, või lase edasi, tee pilte, kui vastik see kõik on ja saa läbi selle kuulsust ja reppi juurde."</i><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiASIdw4VP1GGfVFtwEPX0ljD-iyHJVF6gam8J-_fvghFj6-OfaVA_wWRfPmi5jgx0QTRdYbWCFyQhyphenhyphenNRnRvjLGE5xa0hMgDpHazkaL6Ib4mPAZS-0rZ0SDDDHSIjF9XK1G4hAjnueH5uE/s1600/10991419_1058776270804419_972036728841796008_n.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiASIdw4VP1GGfVFtwEPX0ljD-iyHJVF6gam8J-_fvghFj6-OfaVA_wWRfPmi5jgx0QTRdYbWCFyQhyphenhyphenNRnRvjLGE5xa0hMgDpHazkaL6Ib4mPAZS-0rZ0SDDDHSIjF9XK1G4hAjnueH5uE/s1600/10991419_1058776270804419_972036728841796008_n.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
Krt, see pani korraks isegi mõtlema, et kui see tõesti nii vastik on, siis päriselt, miks ma seda teen? Propageerin tervislikke eluviise? Naaat! Teekonna nautimine võiks olla ikka sama tähtis, kui tulemuse saavutamine. Hmm, päriselt, see on veidike nagu maso või jah, aga mida hullemates tingimustes trenni teed, seda mõnusam on hiljem kamina ees istuda ja õue vaadata ning tunda, et asi oli täiega seda väärt. Ilusa ilmaga võivad kõik tillulillutada, aga püüa sa sellisega, kus hea peremees koeragi välja ei aja, trenni teha... <b>Just nii karastub teras ja tugevaks saadaksegi :)</b><br />
<br />
<b>Episood no5</b><br />
Napid päevad Vasani jäänud, aga nii fänn ma ei ole, et viimase lihvi jaoks Haanjasse sõita. Polegi muud varianti, kui Lillepi park ja rullid alla. Vot see polnud enam väga mõnus :) Asfalt külmunud, kepid ei pea, küünarnukid valusad jne... Pole siis ime, et nädal peale Vasat sellise emotsioonipuhanguga maha sain: <i>"Veeren rattaga kergliiklusteel. Kurvi tagant kõlab kolksadi-kolksadi-kolksadi. Rullsuusataja! Ma ei kasuta vägivalda, ma ei kommenteeri, vaikin ja isegi naeratan kaastundest. Olen tugev ja tolerantne. Olen salliv."</i> :) Aga trenn sai tehtud ja tunne oli hea. Uskusin, et Sälen-Mora tuleb napilt alla 5h ära! Medal on iseenesest mõistetav. Siis polnud veel õrna aimu ka, mis mind tegelikult ees ootab.<br />
<br />
Eesti Worldloppeti klubi läks oma satsiga neljapäeval. Kuna pidin ühe rattakasti norrakas Heiko Kõikide Triatleetide Hirm Superman Sepp'ale saatma, siis olude sunnil nägin ka nende jõuku. Väga keskendunud ilmed. Nagu viikingid röövretkele minemas. Igal mehel vähemalt üks suusamäärimise pukk kassas. Spordikotid suuremad, kui mul kogu garderoob kokku. Suusakottidest rääkimata. Veits kõhedaks võttis, sest minu<b> suusad said just määritud :) 3 päeva ette.</b> Kuna ihumäärdemeister :) Karel "Tatjana Mannima" Kruuser pidi oma hoolealusega Engadini minema, siis minu asjad tehti varem valmis. Savi, kas ilm muutub või ei :)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8Dut4RVU1VzljrPrm7qnLZ1CNFXYeDo-bLvgi0rAjOHQcgUDhwxI98KTntA-JEB_iGdYQjB9m1lgGHVaG7Be-gC6HyytIPcDJBiewiMM32XtfU6hCyFHLQ8DyGJHqOVjsH00XOfHZSko/s1600/kliister_2.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8Dut4RVU1VzljrPrm7qnLZ1CNFXYeDo-bLvgi0rAjOHQcgUDhwxI98KTntA-JEB_iGdYQjB9m1lgGHVaG7Be-gC6HyytIPcDJBiewiMM32XtfU6hCyFHLQ8DyGJHqOVjsH00XOfHZSko/s1600/kliister_2.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
Sain koduste toimetuste tõttu reedel minema. <b>Töökaaslane Murder</b> (nimi muudetud, kuid isik toimetusele teada) organiseeris kogu reisi. Ma ei jaksanud väga kaasa mõelda. Lubas teha säästueelarve, usaldasin, tegi :)<br />
<br />
Laevaga üle, autoga Mora, ööbisime koolimajas, nagu kunnid, kolmekesi suures klassis, finišist napp kilomeeter maad. Numbrid värgid, pastaparty. Ei midagi erilist. Varakult põhku. Suutsin suht kiiresti uinuda ja mingi pool tunnikest magadagi. Siis ärkasin. Vaatan Murder (nimi muudetud, kuid isik toimetusele teada) toksib pimedas telefoni. Maga! Homme tähtis sõit! Ei, tema noor mees, veri vemmeldab, pusib kaelapidi fastfood Tinderi kosjarakenduses. Imestab, kurvastab, poriseb omaette. Tõmbab, aga lahinguvälja diapasooni laiemaks, piiranguid vähemaks, naised 40 - ok, kohe meestele ka roheline tuli, aga no 10km raadiuses ikka vaikus! Mis toimub!?! ...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7MfqXuKnrk7eF3ixFxNniBA9jy8q4O3lJTHNJzSGRcdXGRrDj223XpPLUcNHWpG7yEFmugXYciVdnty3hiu1oF-cuuzuOaOreweDKzwcICoJMGT7rPax6ShTnuAKBO7iXBR1nWkG94Bk/s1600/magala_2.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7MfqXuKnrk7eF3ixFxNniBA9jy8q4O3lJTHNJzSGRcdXGRrDj223XpPLUcNHWpG7yEFmugXYciVdnty3hiu1oF-cuuzuOaOreweDKzwcICoJMGT7rPax6ShTnuAKBO7iXBR1nWkG94Bk/s1600/magala_2.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
<b>Ärkame 3:40</b>. Päris okei. 5h und kindlasti selja taga. Sips-sops veits toimetamist ja bussi peale. Ühistransa oli ladusalt organiseeritud. Pilet skänniti sisse ja elavas järjekorras laoti suusad alla ja rahvas üles, kui istuma ei mahtunud, siis peksti järgmisse vagunisse. Mul oli juba teine bussisõit sel talvel. Kasutasin Tartu Maratoni vip-teenust (sponsorite värk :) esimest korda. Ülemiste parklast otse Otepää staadionile ja Elvast tagasi koju. Sõitu alustasime 4 reisijat ja bussijuht + 2 reisisaatjat. Võikud, kohvi. Väga luks. Tartus viskas mingeid Marcialonga korraldajaid lisaks. Mul oli küll kõiksugu kaelapadjad ja värgid, aga no ei suutnud korralikult magada. Nüüd Vasa bussis lasin tunnikese mõnusat und. Kuidagi pingevabam oli vist :)<br />
<br />
1h20min enne starti jõudsime kohale. Veidike nagu närviliseks kiskus olemine. Mu stardikoridoris oli vaba ruumi küllaga, isegi lindi ees. Ainult, et, üks pisike iluviga selle kena asja juures. Seal nimelt laiutas selline pahkluuni 10x10m veelomp. Mahutasin ennast sinna kõrvale kuidagiviisi ära. Õnneks polnud veel suusasaapaid jalga pannud, vähemalt startidin kuiva jalaga. Põhimõtteliselt ei olnud mingit vahet, kas siseneda stardikoridori 1:20 või 5minutit enne stardipauku. Selles mõttes chill. Parimad kohad olid tõenäoliselt taas kella 4 juba võetud :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgg2W9D0j1QQJDQ4IHfDktaxFA0kubwwBBLipJ3ubWnBCzcMOgpVpM_Z1WxOIBN1ljiiobUV3r2ULc3k5OK92PGmED5VFRrVNPN8sA4s16Lo8R3cakU7-jmCKhTdc5WAaspdGgwx_LNaRc/s1600/start.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="456" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgg2W9D0j1QQJDQ4IHfDktaxFA0kubwwBBLipJ3ubWnBCzcMOgpVpM_Z1WxOIBN1ljiiobUV3r2ULc3k5OK92PGmED5VFRrVNPN8sA4s16Lo8R3cakU7-jmCKhTdc5WAaspdGgwx_LNaRc/s1600/start.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">no veits vesine tõesti</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<b>Ja nagu ikka, ümberringi mornid näod.</b> Aru ma ei saa, ette ma ei kujuta, miks nad seda teevad? Saan aru, et kahekümnest Vasast kaks on selliste ilmadega nagu mul õnnestus tabada, aga ikkagi. Tartus on kaelkirjakud ja klounid ja pidu, Vasa on nagu sunnitööle minek.<br />
<br />
<b>Start. Liigun. </b>Jalad veeeeel kuivad :) Aga mitte kauaks. Ja siis algab see tõusupoiss. No inimene on ikka kummaline loom. Halvad asjad suudetakse väga kiiresti unustada. Siin ma olen ja taas, seisan! :)<br />
<b>2014 flashback</b>: <i><a href="http://priitsalumae.blogspot.com/2014/03/tuhanded-paistes-pallidega-mehed-oma.html" target="_blank">Tuhanded paistes pallidega mehed oma järjekorda ootamas</a> Lausa Viljandi tikutehase maskoti tunne tuli peale. Mõnuga seisime seal mäekesel. Tuhandetes. Teineteise taga. Lähedal. Kuklasse hingates. Hah gay! Vahepeal kostus siit-sealt võõrkeelseid sajatusi, tõenäoliselt roppusi, seda kõike loomulikult kerge kepiragina saatel. Iga paarisaja meetri tagant olid korraldajad üles seadnud spetsiaalsed kepijagajate boksid. Ei tea, mis diiliga sealt endale uue toika lunastama pidid, aga abiks ikka.</i><br />
<i>Seisin, vaatasin seda mustmiljonit harkisjalgadega aeg-luubis jenkat tantsivat suusatajat.</i><br />
<br />
Õnneks läks sedakorda ikkagi nobedamalt. Ja unustet ta oligi. <b>Rohkem ma seda ei tee</b>, või ok, never say never, kui murdun ja teen, siis ainult sellise klausliga, et stardin esimesest grupist, rsk.<br />
<br />
Mõned tunnid tavalist vägisisuusatamist. Jõun poolele maale ja vaatan kella. Mäh. 5:40 tempo. Et mismõttes. Kas ma olen tõesti nii kehv? Ok, teine pool vblla kiirem ja esimene tõus selja taga, aga ikkagi :(<br />
<br />
Laksan igas punktis veits geeli ja topsitäie jooki ning edasi, kuklas vasardamas Maти Карлович'i madal tämber: "Работай, Работай, Работай!" No panen panen, kuni vist mingi 15kilsa enne lõppu märkan silte võitja aja ning medalilimiidiga. 6:02. Vaatan kella, aju tõmbab nagu vana 486 protsessoriga õmblusmasin, ragistab, ragistab ja välja ragistab. 4minsa/km ja teen ära! Suht lõdvalt. Kergendus...<br />
<br />
<b>Aga tõehetk on see, et iga krdima minutiga läheb rada kehvemaks.</b> Raiun paaristõukeid, jooksen mäkke, armu ei anna ühegi nurga pealt. Libisemist ei ole, ega tule. Kui ma seda fkng medalit ei saa, siis jään sinna Morasse sulaseks ja ootan järgmise aastast uut võimalust. Koju ilma medalita lihtsalt e-i l-ä-h-e! Selge. Ei anna alla! <br />
<br />
Kõige hullem on see, et rada on palistatud 15cm pikkuste murdunud kepiotstega. Igal sajal meetril on korra tunne, et nüüd siis ka minu toigastega kõik! Kepp vajub jääst läbi ja, ja, ja, uhhh, seekord mitte...<br />
<br />
10km veel. Töötan, töötan. Suudan. Väljas on 12C, mina suusatan, veesuusatan, jalad põlvedeni läbimärjad, lirtsadi-lörtsadi. 3:40/km, graafikus. Tuleb.<br />
<b>9km, 8km, 7km... Ei anna alla.</b> Pole vist kunagi peale 5h veel niimoodi pingutanud. <br />
<br />
<b>Viimane kilomeeter! </b>Teen ära. Nüüd võivad kepid ja suusad ka murduda. <b>Jõuan! Finiš. Meie mehi niimoodi näkku ei panda, eks! :) Olemas medaljon! Selle järgi ma siia tulin! 5h:57min</b> 20sek. Medali limiit oli 6h:02min:42. Pehmelt öeldes ikka väga <i>lähelta piti tilanne</i>! 5min varuks. Selline 1,5km ja 90km sõidu peale. No ma ei tea :)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFSI488EuPYJXL6TZQ6oNgLX-Sab_ZM18gWqHOS546w1xAfkz8GWxIsAcnVnUL1ZRQ1j6lgO2hDMzYVujRGulBiZyptkdj_854X19TALCWz0vWxHy4RGWu11kZVIDGnfcK58EXOphJJ10/s1600/medal_2.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFSI488EuPYJXL6TZQ6oNgLX-Sab_ZM18gWqHOS546w1xAfkz8GWxIsAcnVnUL1ZRQ1j6lgO2hDMzYVujRGulBiZyptkdj_854X19TALCWz0vWxHy4RGWu11kZVIDGnfcK58EXOphJJ10/s1600/medal_2.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
Arvestades, et enamusel eelmise aastaga võrreldes 30min kehvem aeg, mul 40min parem, siis nagu võiks ikka happy olla küll. Hiljem lugesin Holdeni blogist <a href="http://blogger-holden.blogspot.com/2015/03/pasaloppet-2015.html" target="_blank">Pasaloppet 2015!</a> postitust ja sain pihta, et kuhu see koer siis päriselus maetud oli: <br />
<i>Altpoolt tulnud jää toel jäätus ära jäljepõhja peamine millimeeter, mille peal liidriteks pääsenutel oli veel hea lipe, aga juba kahekümnendal mehel oli jäljepõhi vesine. Vahed ca kümnese liidrite grupi ja jälitajate vahel hakkasid kiiresti kärisema ning finišis tehti taas uus Vasa rekord - 50-s mees kaotas võitjale lausa 31 minutiga!!! See aga omakorda tähendas paljudele eestlastele, keda oli kokku tervelt 124, medalist ilma jäämist, kuna raja seisukord halvenes lausa minutitega ning kuuetunnise lõpuaja tegemine sellistes tingimustes oli ainult tugevate pärusmaa! Paljud kurtsid hiljem, et kusagil 50km kandis hakkas lipe ära kaduma. Suudan siia tuua vähemalt kaks põhjust, miks nii juhtus. Esiteks pani kümnekraadine õhutemperatuur veed voolama ning teiseks oli umbes pool suuskadele alla määritud mitmest tonnist kliistrist rajapõhjas uut suuska ja just selle suusa libisemisala ootamas, et sinna külge kleepuda. </i><br />
<b><br /></b>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrMd1ETWtOqoZF7bfwrlAPLzH7yZ_95Q88LR2UGY2YfOpPcGdxWwrrhVV0BU5kOjXp9SmjdB4svwW0ugXSyt6waGr7ISthdgDelD3TlQD9XS2ThMdKsJz8Djeh08SajGb6Wrrn5L9EOKM/s1600/sportfoto_2015-03-08_Vasaloppet_40858.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrMd1ETWtOqoZF7bfwrlAPLzH7yZ_95Q88LR2UGY2YfOpPcGdxWwrrhVV0BU5kOjXp9SmjdB4svwW0ugXSyt6waGr7ISthdgDelD3TlQD9XS2ThMdKsJz8Djeh08SajGb6Wrrn5L9EOKM/s1600/sportfoto_2015-03-08_Vasaloppet_40858.jpg" width="426" /></a></div>
<b><br /></b>
<br />
<b>Vägev. edasi Pesu. Söök. Chill. Mõnus. Rahul.</b><br />
Töökaaslast Murderit (nimi muudetud, kuid isik toimetusele teada) oodates jäi kael veidike kangeks, kuna tahtsin ta kindlasti enne finišijoont kätte saada, lubas mees ju just minule esimese inteka õiguse ning jättis sajad Norra, Rootsi, Soome, USA, Kihvangoolia ning Tõngu akrediteeritud suusaajakirjanikud pika ninaga. Igaljuhul oli tema esimene emotsioon väärt talletamist :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpPdlmFEJpjOn1PdEEZUBy7dyK4DDasfdr4ir0paXAxUbH1IOkLDHr2kawuT-gcIzz0VbzWZ45nS5WVwsUEJLKaVdIeETI-88JpuUpYOrSGRGZ4uKV2zRJnLeOoPGnRz7mvdEimEU1X5U/s1600/VW_redbull.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpPdlmFEJpjOn1PdEEZUBy7dyK4DDasfdr4ir0paXAxUbH1IOkLDHr2kawuT-gcIzz0VbzWZ45nS5WVwsUEJLKaVdIeETI-88JpuUpYOrSGRGZ4uKV2zRJnLeOoPGnRz7mvdEimEU1X5U/s1600/VW_redbull.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">VW - Vasa autopartner oli väga kenasti väljas. Antud isendi puhul häiris turundusinimese töö. Tõenäoliselt oli RedBull unustet ja siis viimasel hetkel kinni kaetud. Põhimõtteliselt sai paremini pilti kui katmata kujul oleks saanud :)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGeRf32VmqrKRDGvuG5qC78Hv3HJfmJEq10g5MxJRigatfNHNNWV6Mp9AdGdetv-oJnixHq_C-z2oIBDnVqGK1VJaELgM0Y2Bcvo2Nj_ZxVS5HLgUKgbm6K0c_e8v83AQvnt47YVuJ7Q8/s1600/pasaloppet_2.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGeRf32VmqrKRDGvuG5qC78Hv3HJfmJEq10g5MxJRigatfNHNNWV6Mp9AdGdetv-oJnixHq_C-z2oIBDnVqGK1VJaELgM0Y2Bcvo2Nj_ZxVS5HLgUKgbm6K0c_e8v83AQvnt47YVuJ7Q8/s1600/pasaloppet_2.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pasaloppet?</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0yLC_6khMhgnSjErryL3cs25-GYmyhTwMFRkWVT2KDg5n0W7GuUxjrtXYBHtqO-VGTRXQAHGeWARSv1bsc99Cap_nnEwUoiabOr35XCkGGnsZwXGjgzgZemSPawooUk_5XW728YMp374/s1600/ikea_toolid_laev_2.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="410" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0yLC_6khMhgnSjErryL3cs25-GYmyhTwMFRkWVT2KDg5n0W7GuUxjrtXYBHtqO-VGTRXQAHGeWARSv1bsc99Cap_nnEwUoiabOr35XCkGGnsZwXGjgzgZemSPawooUk_5XW728YMp374/s1600/ikea_toolid_laev_2.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kõvad Eesti mehed käisid tagasitulles Ikeast läbi. Valisid 5 aiatooli välja. Vaatsid peale, hindasid visuaalselt, kõik 3 ühest suust: "Mahub autosse, loomulikult!" Milleks mõõta, eks. Auto juures selgus tõde, et ega nii lihtsalt ikka ei mahu küll :) Tunnikese rassisime, tõstsime sisu ja liigutasime toole, või liigutasime toole ja tõstsime sisu. Igatahes finaal oli see, et mis ei mahu, see ei mahu, ei selili ega külili. Aga, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Igal Eesti mehel on vähemalt 3 koormarihma taskusoppis peidus. Sai need raisad katusele tõmmatud ja mustlaslaager põrutas mööda Rootsit 200km, kenad toolid katyusel vilistamas. Sellega saaga muidugi läbi veel ei saanud. Laevale minnes küsiti ikka väga mokk_üle_kulmu näoga, et kas sa kloun tõesti kujutad ette, et see sul alla 1,90m. No tegin maailma kõige kurvema kutsu kõige kurvemad silmad pähe ja ühe hingetõmbega lajatasin kogu jõhkra mõõtmisloo ära. Selle mehe süda oli kahjuks purunematu. Kõvem kui karastatud klaas. Mine osta uus pilet kõlas vastuseks. No mida ma ostan, laev läheb 10minsa pärast välja ju. Äkki me paneme need toolid sisse? Saime rohelise tule. No ronisime ise välja ja saime kuidagi poollahtise luugiga laevale. Seal haigutas loomulikult tühjus. Kes ikka esmaspäeval väga Rootsist Eestisse tahab sõita. Ruumi nii üht kui teistpidi piisavalt. Mõtlesime, et seome siis oma toolid katusele tagasi, ei saa ju auto pagassi pärani jätta... Ja siis tuli TEMA: "Kuulge, klounid, tee nu**ite niimoodi tüürimeest ikka korralikult pe*se ju!" Mähh? Me tõesti pole andnud vähematki põhjust mingiks anaalseksiks :( Kardan selliseid asju. Ei tihanud enam küsida ka, et mida see nüüd tähendama pidi. Jätsime siis luugi ööseks lahti, aga vähemalt seksima ei pidanud selle tüürimehega... Vedas, vist.</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: center;">
<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/aDhwJfyjrM4" width="420"></iframe></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<div style="text-align: left;">
<b>Töökaaslane Murder</b> (nimi muudetud, kuid isik toimetusele teada)</div>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com17tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-81485637008583507662014-11-27T14:30:00.000+02:002014-11-28T10:21:56.152+02:006C, paduvihm, si**, ta** ja jo*tvajuma** - L'Etape du Tour<b>L'Etape du Tour</b>. Tour de France'i etapp. Alates aastast 1993 on tuuri korraldaja ASO võtnud France'i kavast ühe päris etapi ning teinud sellest napilt ihaldusväärseima harrastajate rattasõidu terves maailmas. Sõidetakse täpselt sama trassi, mida proffide karavan siis mõni päev hiljem ette võtab, ajavõtt, kohad, vanuseklassid, ikka võidu peale. Stardimaks 70€ (2015 algas 80€), trass suletud, pasta-party, expo, nänni(selja)kotis särk-värk, rajal söök-jook-geel, finišis taas pidu ja pillerkaar, nagu päris noh.<br />
<br />
Mitu aastat olen ikka seedinud, et minna või mitte. Seekord murdusin. Tänud sõpradele, eelkõige <b>Virgo Karu</b>le ja <b>Jaan Raivet</b>ile ;)<br />
<br />
Regamist ei saanud võrrelda Vasa hullusega, kuigi algus tundus sama tempokas olevat, anti mingi online järjekorranumber, tuhandetes ikka... Kokku lasti peale 13 500 rattafanatti. Sain kenasti hakkama. Stardigruppidesse jaotamiseks tuli oma varasemad sõidutulemused sisestada. Laksasin rivitult siis kõik hullused üles, alates Trondheim-Oslo 540km non-stop avg 35.5km/h veeremisest, Paris-Dakarist, kuni Tartu Rattarallini välja. Ja ülla-ülla, saingi päris ok stardinumbri, lausa teise punti :) Kuigi takkajärgi tarkusena võib öelda, et ei mingit händikappi, Eesti harrastajate tase on ikka kuradima kõva. Siinsed 44km/h keskmised kiirused on küll tasasel maal saavutet, aga vunkijad oleme me ikka väga kõvad :)<br />
<br />
<b>Etapp oma pikkuselt polnudki midagi jubedat, pelgalt 148km. </b>Asja tegi, aga veidike komplitseeritumaks rajal paiknevad tõusunukikesed. Algatuseks 2 x 3kati põksu (2.6km 6.7% ja 2km 7%), siis HC (Col du Tourmalet 17,1km keskmine tõusuprotsent 7,3%) + finišitõus taas HC (Hautacam 13,6km avg 7,8%)!<br />
<br />
Otsustasime viie sõbraga teha sellise kiire nädalalõpu. Reedel lennukiga Gironasse, sealt kahe autoga Lourdesi. Väike võidusõit ja esmaspäeva öösel tagasi. Tagantjärgi tarkusena võiks öelda, et oleks ikka pidanud ka Touri ennast vaatama jääma, vähemalt ühte etappigi. Sügisel plaane tehes, olid veidi teistsugused mõtted.<br />
<br />
Reede õhtul kohale jõudes valitses ümberringi ikka korralik leitsak. 35C sooja. Sättisime ennast elamisse, rattad kokku ja linnapeale laiama.<br />
<br />
Järgmisel päeval tegime paarikümnekilsase rahuliku sutsaka, et kas varustus ikka toimib, lennutransa üle elatud. Peaaegu ok, välja arvatud üks puruks keeratud sadulaposti polt ja kõver raamikõrv. Ette rutates võib öelda, et raamikõrvamehe vokk pidas kenasti testisõidu vastu, kuigi, jah, stardis otsustas ikkagi täiega solvuda :), et mitte öelda murduda... Stardini tund ja suht rariteetsele Itaalia rattale uut raamikõrva leida, mission impossible. Ei kadesta.<br />
<br />
Hommikul arvestasin nii, et tunnike enne stardipauku ikka enam-vähem valmisolekus no1 olla. Ja no nagu ikka, kui Arno isaga koolimajja jõudis oli koridor juba paksult rahvast täis :) Kuna mu lapsepõlvekodu aadress oli Nõukogude Liit (imelik, vene keeles polegi sõna "kodu"?), siis läks käiku plaan B, <i>Не имей сто рублей, не имей сто друзей, а имей одну нахальную морду!</i> (pole tähtis, et sul oleks sada rubla, või sada sõpra, piisab ühest nahaalsest näolapist) Ühesõnaga pressisin ennast ikka esituhande sisse ära. Koridor oli suhteliselt lai. Andis lootust Scott'ike esimeste kilsadega kenasti pundi etteotsa ära sättida.<br />
<br />
Ilmaga vähemalt esialgu vedas. 18C soojapügalat. Stardist panime kuiva asfaldiga minema. Erinevad prognoosid näitasid, et võib-olla napilt pääseme ka üle Col de Tourmalet.<br />
<br />
<b>Stardipauk</b>. Keegi ei liigu. Minut möödas. Ikka null virvendust. No kamoon. Vaatan majade vahelt pikalt kaugele ette, rattureid lausa tuiskab ükshaaval, sabad sirged... no mida? Ja siis saan poindile pihta. Vahetult peale stardijoont läheb trass mõne meetri laiuseks (pigem siis kitsuseks :) Nagu live ülekanne krdima "300" võtetelt Termopüülide kitsasteelt, Leonidast pole küll veel näha... Sinnamaani tipa-tapa ja siis saad alles vabas vees laksata... Edasised 5-6km tuli ikka korraliku slalli kühveldada, pea lenksu all, et esimestele kandadele jõuda. Õnnestus.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZtzL013bBiG3jwwH7BkAP3kG07w8Si7m4Mf3ubqJ95vBxoYQHGt4GU54byZyg28qjYDDpQGe6N_Ozu_3EmojQIEyCz-4nnfAZfWLvcF8PeTBm29nAkpkjN83tSL4d-c2iRnkyeabu4C8/s1600/21871550.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZtzL013bBiG3jwwH7BkAP3kG07w8Si7m4Mf3ubqJ95vBxoYQHGt4GU54byZyg28qjYDDpQGe6N_Ozu_3EmojQIEyCz-4nnfAZfWLvcF8PeTBm29nAkpkjN83tSL4d-c2iRnkyeabu4C8/s1600/21871550.jpg" height="640" width="426" /></a></div>
<br />
<br />
<b>Ümberringi olid ikka täiesti ratturite moodi sellid</b>. Kaks 3-kati põksu kannatasin ära. Edasi läks kuidagi uimerdamiseks. No ei sobi Eesti mehele selline pundi taga passimine ja võileiva nosimine. Mängurõõmu peab ka olema. Läksin ette sikutama. Küljetuul tegi pikkadel sirgetel omajagu valu. Eks nad vaatasid, et mida see paks siin tõmbleb, kohevarsti tuleb mägi ja siis saab terad sõkaldest ka läbi nina hingates eraldatud. Ei lasknud ennast väga neist kurjadest pilkudest häirida. Imiteerisime veel mõnekümne nõrgamõistuslikuga päris võidusõitu, ainult Eurospordi helikopterid olid peade kohalt puudu. <b>Ülla-ülla, laksti suurel grupil ribad taga. No äge, noh! :)</b> Pärast mind tulgu või veeuputus. Pole vahet mitmes ma finišis olen, võita ei saaks 80+kg mees sellist 2x20km 8-9% seinaga võidusõitu ka oma kõige imalamas unenäos mitte. Siis tulebki pigem teekonda nautida :)<br />
<br />
Mingist ajast läks elu veits keerulisemaks. Tempot nagu ei olnud, kuidagi raske ikkagi. Tegin rajakaardi ja profiiliga küll veidike eeltööd, aga no ei uskunud, et see Tourmalet niii vara peale hakkab. Asi algas pisitasa 2% vaevu tuntava tõusukesega. Kokku oli tippu pea 40km. Ja nii kui loodist välja läks, ehk siis 8+%, panigi orkester pillid kotti, ei mingit võidusõitu ega konkurente. <b>Ainult mina ja mägi. Mägi ja mina</b>. Vahet pole, kas on keegi ees, kõrval või taga, mul on neist kõigist siiralt po*ui. Peaasi, kuidagigi liiguks ja külili ei prantsataks. <b>Kirsiks tordile siis paduvihm, 6C kraadi "sooja"</b>. Korduvalt ja korduvalt pressid parema käega linki, et ülekanne kergemaks vahetada ning taaskord veendud, no pole enam ühtegi käiku järgi, ainsamatki. <br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdZlHd5K3qTmkdpMhnzTyg-J3PSK8QwdriWDfy8b3txmUnMXtb1N5smA0Os0Js9TqHz9Ne_da3TH-gBK2w40PGIvtMxEzrRYKQJi5zW0WuHF-DHLhMxkC2tXMraYB5HA7RLGvq8j0_BTY/s1600/PROFILCOLSCOTES_1.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdZlHd5K3qTmkdpMhnzTyg-J3PSK8QwdriWDfy8b3txmUnMXtb1N5smA0Os0Js9TqHz9Ne_da3TH-gBK2w40PGIvtMxEzrRYKQJi5zW0WuHF-DHLhMxkC2tXMraYB5HA7RLGvq8j0_BTY/s1600/PROFILCOLSCOTES_1.png" height="640" width="628" /></a></div>
<br />
<br />
Lõpuks saabub päästev mäetipp. Kuulus Tourmalet. Kusagil pidid olema lummavad vaated ja monumendid. Null emotsiooni. Ümberringi vihm ja udu.<br />
<br />
Jään hetkeks seisma, tõmban kileka selga. Nüüd on mõnus. Väidetavalt head pikad sirged, saab 90km/h kätte. Aaaaga, <b>Oh, ennäe imet, esimene serpentiin ja kaks venda juba seina põrutanud.</b> Äkää, ei teinud pehmoks mind see, üldsekohe mitte. Osad lasid kummides, ptüi, rehvides rõhku madalamaks, et paremini märjal asfaldil ennast elus hoida. Mina mitte. Tulin kökaköka edasi. Külm, rõvedalt külm. Käed krampis, õlad krampis, keha väriseb vappekülmadest, see omakorda paneb ratta vibama, no tore, ma ei saagi sellest mäest alla ju :( Max kiirus ei küündinud isegi 50 peale. Vaevu vaevu edasi...<br />
<br />
Ka kõige pimedamale ööle järgneb ükskord hommik. Jõuan alla. Proovin jalgu ringi ajada, ei õnnestu. Taaasa-tasa, pedaalitäis korraga. Juba 60 pööret minutis. Hakkab looma. Järsku on mu kõrval üks kaaskannataja, kellega hommikupoole grupis ässasi sai mängitud. Kutt hüüab Hawaii riietusele vastavas keeles: "<b>Jump!</b>" Ei, mitte mäest alla, et lõpetame selle pulli stiilse õhulennuga. Ikka tuulevarju pakkus. Ei tea kuskohast ta selle energia võttis, minu 30km/h munemise tempsist sai hetkega 40km/h ja elu läks kohe palju päikeselisemaks. Püüdsime ükshaaval jäätunud lõdisevaid rattureid ning saime suht käbedalt parajalt mõnusa pundi kokku. Karussell ja värk. Isegi sõimata said osad mu uue sõbra käest. Koostöö sujus. Eluisu tagasi. Viskasin vihmakile seljast.<br />
<br />
<b>Jälle ratturi tunne. Võtad alt kinni ja vajutad.</b> Kuni... jõudsime Hautacami jalamile. Ainult 13,6km lõpuni. Koogitükk, sups ja valmis, kaks Kakumäe ringi, pole probleemi. Ainult, et keskmine tõusunurk 7,8%. Algus oli hea. Rahvast raja ääres karjakaupa ergutamas. Nagu päris. Nimelt sõidu aftekas oli mäe jalamil olevas külakeses. Ehk, et roniti üles välja finišeerima ja siis sama teed pidi alla tagasi.<br />
<br />
Enne iga kilomeetrid on silt tõusuprossaga, 6,2%, 8,6%, 6,7% jne vahepeal 11,3%... kui Tourmalet oli selline ühtlane, siis viimasel mäel jagus trikitamist. Vaatad, pross alla 8, väga ok, napilt sõidetav, korraga nagu laskud, see tähendab, et kui kilomeetri algus on 2-3% ja avg 7, siis järelikult peavad mingid nukid vahepeal ikka väga teravad olema...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNpx4cpHTlfD9gq9F-SkUmLWcEYQrRX8BD2Nm7OKlgiawCHZGsBI0r2lyv1lrZxzjtCh0Fzn2OvmZd2IhrHF3KsVndpHIQ7yM7K1fHRi9Dou3BBqAnY5cu58Si_MumX0nJqN3t76_WjPM/s1600/PROFILCOLSCOTES_2.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNpx4cpHTlfD9gq9F-SkUmLWcEYQrRX8BD2Nm7OKlgiawCHZGsBI0r2lyv1lrZxzjtCh0Fzn2OvmZd2IhrHF3KsVndpHIQ7yM7K1fHRi9Dou3BBqAnY5cu58Si_MumX0nJqN3t76_WjPM/s1600/PROFILCOLSCOTES_2.png" height="640" width="506" /></a></div>
<br />
<br />
<b>Valus oli, väga valus.</b> Veel kolm kilsa enne finišit mõtlesin, et keegi teine minu sees, keegi teine, keda ma väga kontrollida ei suuda, keerab minu eest lenksu ringi ja ma veeren alla,.. Milleks mulle see jama, see mõttetu pingutamine? Kelle jaoks? Mida ma siin tõestan? Hing paelaga kaelas, silmamunade peal venid mäest üles, milleks?<br />
<br />
Viimane kilomeeter, viimane serpentiin, finišikaar paistab. Null tahet mõni skalp veel võtta, kellegagi rinda pista, finišit teha. Isegi ratta selga sunnitud tigu oleks minu kõrval Jamaika sprinterina paistnud.<br />
<br />
Finiš!<br />
<br />
Sain vaevu ratta seljast maha. Komberdasin suurde telki, kus laud heast-paremast lookas. 3 purki kokat kadus nagu kerisele. Sõin-jõin, taastusin. <b>Kle, päris lahe üritus ju :) Tea, kas peaks järgmine aasta ka tulema? Inimene on ikka kummaline loom.</b><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5A31g8xCwleme5l4pAjWR96s2vArcza27jLNiYbhKJgfHXobAj1sY39EKK59uGnGT6QmmBi6rwZFF90d5M4L1qQr7pfYki9CuaMuhcSD6AJmiD3MowNQo9fne-WjEeEEmZGNkexJhzag/s1600/etapedutour.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5A31g8xCwleme5l4pAjWR96s2vArcza27jLNiYbhKJgfHXobAj1sY39EKK59uGnGT6QmmBi6rwZFF90d5M4L1qQr7pfYki9CuaMuhcSD6AJmiD3MowNQo9fne-WjEeEEmZGNkexJhzag/s1600/etapedutour.png" height="461" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://www.strava.com/activities/168847857" target="_blank"><img alt=" Strava " border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOdRnUlX1eo816keclj6hfU7QZ65W-nmF7vETVkrVNnGFp_SIdkdoZ_nxcsnnp9kDG93uCnbswQRscG2Z_ukoVeg6_RyLGP7lV0EyaJzVIEwsfsPlW840_1R3fu5YNueKfOZ6gnqPfaS4/s1600/strava.png" height="614" width="640" /></a></div>
<br />
http://www.strava.com/activities/168847857<br />
<br />PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-29735554483937236062014-09-26T10:41:00.000+03:002014-09-26T10:41:00.025+03:00Tahtejõu Tuur - aitame koos ühel karmil unistusel täituda!<b>Tahtejõu Tuur</b><br />
<br />
<b>Tahtejõu Tuur </b>on selline nõksa venitatud nädalavahetus, sõidame<b> jalgrattaga 750kilsa ümber Mandri-Eesti</b>! 3 x 250km! Sügisilm, taevast valab vihma, rahet ja pussnuge, raju vastutuul, napid miinuskraadid... <b>Kõlab nagu jõhker värk?</b><br />
<br />
Ongi jõhker, aga jutustan enne ühe loo ja siis otsustame, et kui karm on ikka päriselt karm.<br />
<br />
Mu armsad sõbrad, kes te terve krdima 12 kuud aastas rattaga sõidate, jooksete või suusatate, kallist varustust sebite, lõunalaagreid värke väisate, mööda maailma ringi võistlete jne ikka, kõik ikka selleks, et naabrimehele pähe panna :) Kutsud teid laupäeva varahommikul ühistrenni, ja hoplaa terve armaada silm_punnis_peas täies elujõus mehed-naised vabatahtlikult asfalti mõõtmas, tundide viisi. Tglt chill, tore, et enda tervisest hoolitakse. ..<br />
<br />
<b>Aga, võtaks kokku ja teeks selle hooaja lõpetuseks midagi natuke teistmoodi!?</b><br />
<br />
Pinginaaber tuli ühel hommik tööle ja rääkis mingist kutist, kellega oli rattapaunal kohtunud. Vennike pidavat nädalas 20h trenni nühkima, kuus teeb see kokku lausa 80 tundi! Pole paha. Vastupidavusala tippude jaoks on need karmid, kuid suhteliselt seeditavad numbrid. Meie jutt ei käi aga eliidi kohta, isegi mitte harrastusportlased ei ole teemaks, jutt on 6 aastat tagasi Supermoto Eesti meistrivõistluste etapil rängalt kukkunud ja <b>alakehast halvatuks jäänud Raunost</b>. Need tunnid sõtkub mees maha tavalise ratastooli külge installitud esiratta ja väntadega 50kg kaaluva monstrumiga. Päevas tavaliselt 10-100km. Iga ilmaga. Lubja mägi ja Tabasalu tõus ei ole takistuseks. Vot see on karm. Mina oma 6kg süsinikratta ja elektroonilise käiguvahetajaga vingun, et jooksud ei mätši rattaraamiga, peab vist kleepsud tellima... Hallloooo, eks<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheC0vJ6mreEZwZ3ah5mqKIml9OBDqAEaSq2ZmklSs93D9OQmeRzgq2dt0R8MGkfGum5wz4FUBKdKHWtOKsg-qBTqawylESdyx-uqu6Q3j6QVVQMTuFdNyhroViRV4AKMwUyPcIovv9EbE/s1600/rauno.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheC0vJ6mreEZwZ3ah5mqKIml9OBDqAEaSq2ZmklSs93D9OQmeRzgq2dt0R8MGkfGum5wz4FUBKdKHWtOKsg-qBTqawylESdyx-uqu6Q3j6QVVQMTuFdNyhroViRV4AKMwUyPcIovv9EbE/s1600/rauno.jpg" height="640" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rauno Klausen</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Saime kokku, rääkisime maast ja ilmast. Mees tahab areneda, võistelda, alustada Filter eraldistardi etappidega ja jõuda (para)Olümpiale välja. Ma usun, et jõuab. <b>Sellise tahtejõu pealt jõuab</b>. Ainult, et praeguse „rattaga“, null võimalust. Uus võidukas maksab suht ulmehinda, alates ~6000€.<b> Aitame tal koos sel unistusel täituda!</b><br />
<br />
<b>Tahtejõu tuur </b>24.- 26.10 (R, L, P)<br />
ring ümber Mandri-Eesti<br />
<br />
<b>750km</b><br />
Maanteeratas<br />
keskmine päevateekond 250km<br />
Keskmine kiirus 30km/h<br />
<br />
<b>Osalustasu 75€</b> (10km = 1€) on <b>100% sihtotstarbeline annetus Rio 2016 paraolümpiale pürgivale Raunole käsiratta ostufondi</b><br />
Kogu tuuri kamad, saatemasin, varukummid, teepealne söök-jook loodan sponsoritelt välja kaubelda.<br />
<br />
Kes ikka üleüldse ei taha ennast füüsiliselt ühekski etapiks välja ajada, solidaarsuse märgiks tahtejõudu näidata, ratas talvekorteris ja teised sada häda ning miljon vabandust, siis saab ka lihtsamat vastupanuteed minna, osaleda <b>virtuaalselt oma aasta jooksul kogutud kilomeetritega. Anneta palju süda ütleb või hing ihaldab.</b><br />
<br />
Loodan, et see ettevõtmine annab natukenegi inspiratsiooni, võib-olla igapäevased olmeprobleemid ei tundugi enam probleemid, ning suuremad jamad on hoopis võimalused ja hoovad, millegi südamelähedasema poole liikumiseks... Tegelikult on kõik võimalik. Julge ainult unistada. Ära loobu, ära anna alla!<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDx0orG_pifVN7BPBnJxbbFp6gmEOIvf3nt256MGGfJqU1j4UnAWggjdQej4p4t8LNao3qvPRWIf5AevGnAgNHEuRFctdid9gSeMjZrNtZsxlX7SrUic1jQfCWUalX48oXsp37FYoL38g/s1600/ratas.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDx0orG_pifVN7BPBnJxbbFp6gmEOIvf3nt256MGGfJqU1j4UnAWggjdQej4p4t8LNao3qvPRWIf5AevGnAgNHEuRFctdid9gSeMjZrNtZsxlX7SrUic1jQfCWUalX48oXsp37FYoL38g/s1600/ratas.jpg" height="272" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rauno unistuste ratas</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br />
<b>Täpsem info registreerimise ja annetuste</b> kohta siit <a href="http://www.xn--tahtejutuur-kfb.ee/" target="_blank">www.tahtejõutuur.ee</a><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://www.xn--tahtejutuur-kfb.ee/" target="_blank"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQVQ8vU895eDcxO8ZeaKrPiZovXEEtyWAyjB8a89k20lXmkoqTWM_qSz1U2wf7-vOrCIUO8gXUt6Al_LH6mNzET7rPqLW6qTbRki0p-eTTBd6Fvjku9SkdtJRBmv50jPjbTGoQ6dWleTw/s1600/tahtejoutuur.jpg" height="400" width="640" /></a></div>
<br />
<div style="text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: left;">
<span style="color: #282828; font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 115%;">Rauno üks suurimaid inspiratsiooniallikaid tema karmi
saatusega toimetulekul on olnud Itaalia endine vormeliäss </span><b style="color: #282828; font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 115%;">Alex Zanardi </b><span style="color: #282828; font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; line-height: 115%;">lugu</span></div>
<br />
<div style="text-align: center;">
<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="337" mozallowfullscreen="" src="//player.vimeo.com/video/105550166?portrait=0&badge=0&color=ffffff" webkitallowfullscreen="" width="600"></iframe> </div>
<a href="http://vimeo.com/105550166">TOUCH THE SKY</a> from <a href="http://vimeo.com/timhahne">tim hahne</a> on <a href="https://vimeo.com/">Vimeo</a>.<br />
<div>
<br /></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com18tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-91842028070465814692014-03-13T20:54:00.000+02:002014-03-14T15:55:37.282+02:00Tuhanded paistes pallidega mehed oma järjekorda ootamas<b>Vasaloppet.</b> 90kilsa suuskadel klassikalises tehnikas.<br />
Maailma pikim, suurim, raskeim ja veel sada häda maraton.<br />
<br />
Misiganes põhjusel ma arvasin, et tuleb selline asi ka vähemalt kord elus ära proovida. Regamine läks ludinal, panin kella, ok tglt telefoni ikka, hommikul 9 tirisema, tegin tassi kohvi, võtsin vasaloppet.se saidi ette, 2x refresh ja babahh: <span style="background-color: white; color: #37404e; font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px;">You’ve now booked your place in Vasaloppet March 2 2014</span>. <span style="background-color: white; color: #37404e; font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px;">You will receive an entry code in order to fulfill your registration. </span>Kuna eelmine öö oli pisut pikaks läinud, siis kobisin tagasi põhku. Peale lõunat ärgates oli suht üllatav spordiuudistes sellist pealkirja lugeda: <b>Võimas rekord: Vasaloppeti põhisõidu kohad müüdi välja 10 minutiga</b>. Kokku lasti peale 15 800 vägisisuuskurit. Nii kiiresti pole Vasaloppeti kohad veel kunagi lõppenud.<br />
Et siis napikas.<br />
<br />
Sügisel lohistasin ennast argipäeviti ikka ratta seljas tööle. Nädalalõppudel proovisin suusarulle togida. Veloga on lihtne, see täidab korraga kahte eesmärki, transpordivahendina ok ja trennid ka tehtud. Koju sõites pisike paun lisaks ja mahtu aga tuleb. Suusatamisega on loodkehvemad. Et minu eas veel eraldi trenni teha, keeruline :) Eriti imelik on tulla liibukates ja rattaga töölt koju, võtta väike suutäis ning siis öelda kallitele, et nüüd lähen nagu trenni, päris trenni. Suustama :) Pagan, sa ju tegid just sporti, kõlab vastuseks. Ei, ei, te saate valesti aru, ma tulin lihtsalt rattaga töölt, aga nüüd lähen Vasaks valmistuma :)<br />
<br />
Keerulised lood. Mõtlesin, et olen kaval, sebin offroad rullid või midagi ja lohistan ennast nendega tööle-tagasi. Uurisin Vasa võitjalt, Suurelt Raulilt endalt, et mis ta sellisest kavalast lükkest arvab. <b>Ulle kergitas kulme, muigas ja vastas, et eks ma linnapilti ju värvilisemaks teeksin küll.</b> Tea, kas pidas vikerkaarevärve silmas...<br />
Igatahes, sain isegi mingid skike-nimelised testida, aga need nägid nii robustsed välja, et ma ei julgenud teisi päriselt jalgade otsa ajadagi :) Vägev plaan crashis kiiresti kokku.<br />
<br />
Ega väga variante polnudki. Rohkem autosõitu, mõned varahommikud Lillepi ringil ja siis juba kasutasingi ära igat kuradi lumesentimeetrit. Desurekid lausa karjusid mu all, kui nendega mööda valge härmatisega kaetud kände ja käbisid 3km/h SUUSATRENNI tegin :) Mõned pärissuusatajad said mu üle ikka vast korralikult naerda :)<br />
<br />
Kui eelmine sügis-talv tuli kuus ~1000km ratast, siis nüüd kuivas see kilometraaž täiesti kokku.<b> Omaette business oli olematul lumel suusatamise nautimine. Valus.</b> Eriti siis, kui päike paistab lagipähe, lükkad kergliiklusteel paaris ja vastu tuleb punt rattureid. Enamus tuttavaid. Keegi ei mõnita, ei mõnita, ei mõnita...<br />
<br />
Pisike kirss tordile - Tartu Maraton jäi ära :( No tule taevas appi talve. Kuskohast ma nüüd endale normaalse Vasa stardikoha saan? Indrek Kelk ja co küll võitlesid vapralt viimase veretilgani. Alternatiivid Võrtsu peal jne, aga si*ast ikka saia ei tee.<br />
<br />
Finaal oli see, et paar nädalat enne Vasaloppetit jäi meile ainult Pirita 4km ringike ning Trummi 2km kunstlumerada. Pirtal panin ühe võtmetrenni ka, 4,5h, 18 ringi ja 70km! Tunne oli nagu päris. Vasaks valmis! Normaalsed inimesed sõitsid ratastega ja seda täiesti kuival maanteel...<br />
<br />
Äkää, ei, asi oli liiga ilus, et olla tõsi. <b>Nädal enne suurt starti saatsid sõbrad siis mulle ühe järve pildi.</b> Millegipärast ise sajaga naerukrampides. See järv olevat Vasaloppeti stardipaik Sälenis. No tere hommikust, na*ui! Päriselt! Kui ka see üritus nüüd ära jääb, siis ma ei tea, keegi igaljuhul vastutab. Kellest ma jagu saan? Keegi saab karistatud. Parem mitte ette jääda!<br />
<br />
Õnneks ei olnud asjad muidugi nii hullud. Rootslastel füüri jagub. Võeti appi helikopterid, tassiti tonnide viisi kunstlund laiali. Stardipaik tõmmati paljaks, aeti torud maasse, vesi minema ja lumi peale tagasi. Pole probleemi.<br />
<br />
Selle möllu peale halastas isegi Ilmataat isiklikult. +7C soojakraadid said kenasti nulliks ja stardihommikuks näitas prognoos lausa -4C, millest päeva peale pidi saama 0 kuni +1C. Plaan oli lasta Tallinnas suusad ära määrida ja kui midagi kardinaalselt ei muutu, siis nii ka jätta. Sõbralt sain kaasa veel ühe paari Fischer Zerosid, mida siis värske lume puhul kasutada plaanisin.<br />
<br />
Laupäeval jõudsime oma pisikese jõuguga kenasti laevaga Stockholmi. Mõnisada kilsa autosõitu lisaks ning supsti elamises. Edasine logistika oli plaanitud nii, et peretuttavad, kes matkabussiga juba mõned päevad otse Vasa stardipaigas elasid, lubasid mind ka ööseks enda juurde horisontaali. Pole muretseda vaja, hommikul puder sisse, paar sammu, suusad alla ja tuld!<br />
Pidime õhtul Moras kokku saama ja koos Sälenisse liikuma... ja siis hakkas taas pihta :)<br />
<br />
Lund aina sadas ja sadas. Vahepeal viskas temperatuuri plusskraadidelt nulli peale. See tähendas omakorda, et teed olid padulibedad. Ootan Moras pikisilmi <b>matkabussikest, sedasma, mis kusagil paksude metsade vahel kõrini lumes kinni istus </b>ja kohaliku traktori halastust ootas :) Edasi veel mõned tunnid hirmu, ketid ratastel ja värgid ning supsti 12 öösel olimegi stardikoridori kõrvale maandunud. Veidike vaidlemist, sest mingi kohalik koll arvas, et meie parkimiskoht ei olevat päris see õige, aga kuna sõber oli seal juba 3 ööd hakkama saanud, ja me juured ikkagi otse suurest NSVLiidust, siis iga kapitalisti esimeses hoiatuse peale päris verest välja ei löö, eks.<br />
<br />
Ühesõnaga, kogu selle möllu juures ei olnud mul pisematki mõtet oma suuskade pidamismäärde pärast muretseda. Pulber libiseb ikka. Tahke läks pidamiseks. Mis täpselt, ei tea. Aare Metsa parem käsi Karel tõenäoliselt teadis, aga seda enam ei küsi talt, kunagi :) Ilmateadet küll vaatasin, veits nagu oli soojemks läinud, aga hommikusk ju -4C. Panin ennast seda muinasjuttu uskuma. Ette rutates ütlen kohe ära, et hommikul laiutas ümberringi 30cm värsket pakkivat lund. +1C! Tore...<br />
<br />
Free wi-fi ei lasknud kohe uinuda. Öösel käis mingi hull sahmimine. Õues siis. Vist ikka magasin veidike... kuni...<br />
<br />
<b>TUHHH, TUHHH, TUHHH!!! Mataki, mataki, keegi peksab matkabussi uksele!</b> Krt, mis kell on!?! Ähhh? <b>4:30!</b> Mis toimub? Uuesti tahab võõras ust eest ära tõsta. Seekord veelgi jõulisemalt. Mõtlen, et kui peremees ei reageeri, siis mina pole ka volitatud siin lahtiste uste päevi pidama. Hetkeks vaikus ja siis röögatus: "Nad ajavad meid treileri peale!" No pidime ikka väga vales kohas olema. Edasine juba pure action. 27sekundit ja olime ärganud, riides, buss stardivalmis, käik sees, ainult ketsivilin ning läinud me olimegi... kõrvus kumisemas mul_on_bemmil_uued_kummid viisijupike.<br />
<br />
Pistsin siis pea aknast välja ja no ei usu ma oma silmi. <b>Inimesed JOOKSEVAD suusad käes stardikoridoride JÄRJEKORDADESSE!</b> 2h enne nende avamist. 3,5h enne starti! Absurd!<br />
<br />
Toibusime veits. Sättisime sööke ja värke ning tuligi oma suusad ka stardijoonele ära viia. Selleks ajaks oli seal järjekord juba sama pikk nagu nõuka ajal oleks autoostu lubasid või ENEKEsi jagatud. Võtsin siis ennast ka sappa. Koridori avamisel sprintisid kõikseemees ja -naine kui noored Usain Boltid oma parimatel päevadel täiega vasakusse serva, see pidavat stardipaugu kõlades ikka tunduvalt kiiremini liikuma. Mul jagus veel mingi pool tunnikest passimist.<br />
<br />
<b>Stardikoridorieelne kontroll oli veel omaette ooper</b>. Julm, Dolph Lundgreni mõõtu svensson, nõudis mult alustuseks rinnanumbri näitamist, mida ma loomulikult polnud veel selga jõudnud ajada. Suuskadel olev numbrikleeps seekord päästis. "Aga mis teine suusapaar sul seal hõlma all!?" röögatas kolmemeetrise käte siruulatusega väravavalvur. Vastasin, et sõbra omad. Siis nõuti sõpra, kes samal ajal kusagil ummikus passis ja keda oleks olnud ka kõige parema tahtmise juures keeruline ette näidata. Vaidlesime tsipa. Võitsin. Lõpuks piiksutasin veel kiipi ja sadade vihaste rootslaste põlastavate pilkude all tuiskasin stardikoridori. Solidaarsusest teistega tegin mõned jooksusammudki. Esimesed peale 2012 aasta <a href="http://priitsalumae.blogspot.com/2012/10/julge-hundi-rind-on-haavleid-tais.html" target="_blank">Amsterdami jooksumaratoni</a>. Ehitasin endale suuskadest/keppidest püramiidi. Nii nagu tuhanded enne mind olid teinud.<br />
<br />
Kerge puder. Kiirsõiduriided selga. Need, millega tavaliselt kord aastas sõidan :) Energiageelid pudelisse. PowerBaril ka nüüd hüdrovariant, millele siis eraldi peale jooma ei pea. Pudel vööga seljale ja olingi valmis.<br />
<br />
Stardini 3 minsa. Samal ajal näen vähemalt kolme venda, kes rahva sees paaniliselt oma suuski taga otsivad. Pole paha :)<br />
<br />
<b>Ja kõlabki pauk. Kell käima.</b> Seisame minsakese ja hakkame tammuma. Köka-köka. Asi on isegi metsa all oravate vaatlemiseks liiga aeglane. Eespool viskavad osad ennast lihtsalt siruli. Nende selga pargivad omakorda täisvarustuses kohalikud gundesvanid. Toredad grupikallistused. Jahuijaaa, energiaring. Nalja saab, aga keegi ei naera. Nii tõsiseid nägusid pole ma vist ühegi ratta-, suusa-, ega jooksumaratoni stardis näinud. Mingid prantsalsed paistsid VEEL lõbusad, nad vist ei adunud, et kohe-kohe jõuame esimese tõusu peale, <b>seisma...</b><br />
<br />
Lausa Viljandi tikutehase maskoti tunne tuli peale. Mõnuga seisime seal mäekesel. Tuhandetes. Teineteise taga. Lähedal. Kuklasse hingates. Hah gay! Vahepeal kostus siit-sealt võõrkeelseid sajatusi, tõenäoliselt roppusi, seda kõike loomulikult kerge kepiragina saatel. Iga paarisaja meetri tagant olid korraldajad üles seadnud spetsiaalsed kepijagajate boksid. Ei tea, mis diiliga sealt endale uue toika lunastama pidid, aga abiks ikka.<br />
<br />
Seisin, vaatasin seda mustmiljonit harkisjalgadega aeg-luubis jenkat tantsivat suusatajat ja mõtlesin kahe asja peale. Esiteks lainestardipededele. Sellel pikemalt ei peatu, las nimekaim räägib, <a href="http://suusk.blogspot.com/2014/03/pullerits-kuidas-vaigistada.html" target="_blank">Pullerits: Kuidas vaigistada lainestardipedesid?</a><br />
<br />
Teiseks meenus mulle üks sõber, ekssõber, kes ennast kahjuks võlgadesse kammis ja blaaah...<br />
Ta usaldas mulle kunagi ühe südantliigutava loo. Mees tegi jõusaalis kangiga lamades rinnalt surumist. Mitte väga suure raskusega, aga just piisavalt sellisega, mis peale paari kordust enam käsi sirgeks ajada ei lase. Kaputt. Kang rinnal. Arvan, et enamus meesterahvaid teab seda mitte just kõige meeldivamat tunnet :) Algul vaatad abitu näoga ringi, äkki on märkajaid. Halvemal juhul ei ole kedagi abiks ja hakkadki ise vaaaaikselt kangi üle kõhu rullima... Kui nii juhtuda saab, siis loomulikult nii ka juhtub. Tema stsenaarium osutus veelgi mustemaks, nimelt kang otsustas suguelundite piirkonnas veidike vallatust teha ja ühe palliga natsa jõudu katsuda :)<br />
<br />
Õhtuks lood juba pehmelt öeldes väga keerulised. Ainus pääsemisvõimalus tantararaa, jalad harkis, otsetee traumapunkti. Kogu tõde ei julge mees noorte naiskade ees tunnistada, egas ta mingi mömm pole. Kurdab siis, et no mesilane laksas otse kümppi, jalgevahele ja nüüd üks munapoiss veits nagu paistes. Arst nõuab viivitamatut ja kohest ettenäitamist. Mees punastades, et pall on nii suur, et ega te jummala eest naerma hakka. Tsikid lohutavad, no halloo nad ju varemgi igasuguseid teemasid näinud, asi see paistes muna siis pole, ei naera, ei naera. Ekssõps võtab häbelikult käte värinal oma pallikese püksist ja bahh, mida oligi oodata, järgneb paar turtsatust ning hüsteeriline naer. Kutt on sigasolvunud ning otsustas, et ta seda oma PAISTES muna arstitädidele ei näitagi! :(<br />
<br />
<b>Ja meie ikka seisame seal tõusul. Jalad harkis, vabatahtlikult. Ilma jõusaali ja mesilasteta :)</b><br />
<br />
Tasa sõuad, kaugele jõuad. Lõpuks olen ikkagi ühestükkis tõusust üles punnitanud. Edasi veits laskumist. Kliistrivennad vannuvad ja kukuvad ja kukuvad ja vannuvad. Öösel maha sadanud värske lumi on äge. Plusskraadid ei lasknud traktoril mingitki jälge sisse tõmmata. Paras porno. Klassikaroopaid on kaks, pigem mogulijäljed, mis nagu mudelautode rajad, käivad vahepeal kokku-lahku, üles-alla... Kellestki mööduda tahad, siis sumpad pea põlvini lumes, lahmid meeleheitlikult ja hopsti, minut ja skalp, minut ja skalp :)<br />
<br />
Kusagil 30. km vist sai ikka juba veidike oma sõitu teha. Aga mitte kauaks, uuesti laksas värsket lund lagipähe. Super :) Takkajärgi kuulsin, et Vasaloppeti viimase 10 aasta kõige kehvemad tingimused. Äkki sellepärast valitseski ümberringi selline morn masekas. Naeratavat nägu tuli lausa tikutulega otsida. Rahvas oleks nagu sunnitööle saadetud. Tartu Maraton on selle kõrval täiega rõõmupidu ja pillerkaar.<br />
<br />
Enda emotsioon oli suhteliselt kõrgel, sest stardigrupiga võrreldes sain ju mingist paarist tuhandest mööda nühitud :) Tõusvas joones. Rohkemaks polnud võimeline.<br />
<br />
<b>Vasaloppet on selles mõttes eriline, et medalit ei saa kõik.</b> See on ette nähtud ainult valitutele. Kui kaotad võitjale rohkem kui 50%, siis oledki ilma. Ma plaanisin minna sõitma 5:30. Oleks omasugustega koos startinud, siis vast teostatav, aga nüüd jäin ikka suht kaugele. 6:38 oli lõpuaeg. Medali sai max 6:21ga. Tegelikult olin oma kõrgema matemaatikaga veel mõnikümmend kilsa enne lõppu täiesti graafikus, sinna piirile ennast sättisingi. Kuni ühe kaasmaalasega kokku trehvasin. Hakkas teine jaurama, et medalist oleme ilma, medalist oleme ilma... mismõttes, ei saanud nagu aru. Ja siis turgatas. Mu Garmin on ju autostopi peal. Ehk et, kui ei liigu, siis aeg seisab :) Mu kell näitas lõpuajaks 6:24. Veerand tundi olin seal mäepeal siis ära kulutanud. Enam ei olnud jaksu seda vahet tagasi ka punnida. Paaristõuked olid väääga vaevalised, olematu suusajälje kahel pool ääres haigutas mõnikümmend senti kraavi, mis eelnevate suusatajate poolt sisse raiutud... Puusade kõrguselt paaris lükata on päris funnn. Enam-vähem sama tunne, kui peale batuudil hüppamist proovid samamoodi maa peal jätkata :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJtT0O6V9Q8EdPPR91fo6PnVovW-LAv9ef7P8B4EFEvz-4QRu4CriusORDe2SrwoRfxMgLUY21DAMpj7_QIIO2dzejkl_NZZBf-nizVe3VcempEB2yyGxuycYiMQoBjRxTUhrP7azKv_Q/s1600/sportfoto_2014-03-02_Vasaloppet_24823.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJtT0O6V9Q8EdPPR91fo6PnVovW-LAv9ef7P8B4EFEvz-4QRu4CriusORDe2SrwoRfxMgLUY21DAMpj7_QIIO2dzejkl_NZZBf-nizVe3VcempEB2yyGxuycYiMQoBjRxTUhrP7azKv_Q/s1600/sportfoto_2014-03-02_Vasaloppet_24823.jpg" height="640" width="426" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Finišis</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<b>Kokkuvõttes rahul.</b> Kahju, et oma treenitust korralikult realiseerida ei saanud, peab vist uuesti minema :) Tundub, et see medal oleks nagu valuuta või nii.<br />
<br />
Kiidan finišijärgset logistikat. Go to the flow, sujuvalt võetakse su suusad hoiule, suunatakse bussi, antakse su kotid üleriietega, siis pesema, sööma, kõik bingo-bongo.<br />
<br />
Tänud kallile naisukesele, Raimole, Marekile, Kristjanile, Markole, Maakale, Karelile, Raulile, kodustele sparringupartneritele jne jne<br />
<br />
<b>Rattarallil näeme ;)</b><br />
<br />
<br />
<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="480" src="//www.youtube.com/embed/LohiNobXNs0" width="640"></iframe>)PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-17624586841776597552013-06-06T22:41:00.001+03:002013-06-06T22:41:15.433+03:00Projekt ivovantandem, ehk Rene Mandri ja Silver Schultz Tartu Rattarallil :)Ikka paneme igasugu hullustele õla alla. Meenutagem kasvõi<b> Classic Monster Stereo Drushba</b>t :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieQ7CkY8DNABVurj6MRjF8B2uWfdj7K_cjBasm1ybm7XPoPEDdpTU8oHBLIQjAYFLRV-8d3VMT1MJbjO6Ap8Wm96dWyTTmnt_QGveqn2PwgmJ6rxiYv3JITYj7lauyGe3-ciReIO2oGFE/s1600/2011_TRM_Drushba1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieQ7CkY8DNABVurj6MRjF8B2uWfdj7K_cjBasm1ybm7XPoPEDdpTU8oHBLIQjAYFLRV-8d3VMT1MJbjO6Ap8Wm96dWyTTmnt_QGveqn2PwgmJ6rxiYv3JITYj7lauyGe3-ciReIO2oGFE/s1600/2011_TRM_Drushba1.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Classic Monster Stereo Drushba Tartu Rattamaratonil</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Lugu sai alguse sellest, et nädal enne <b>Tartu Rattarallilt</b> helistas <b>Rene Mandri</b>,<b> </b>eksproff, kes praegu Prantsusmaal amatöörina pedaale tallub. Nad sõber Schultziga (ka Fraantsis sadulanühkija) mõtlesid peale Tour of Estoniat veidike tsirkust teha ja kas Hawaiil oleks mõnda tandemit laenata. Sellist pärispäris, millega saaks võidu ka sõita.<br />
Veits olin nagu pessimist, nädal ju vaid jäänud, aga lubasin ikkagi uurida.<br />
No ei ole meie tootevalikus sellist. Pole kunagi küsitud ka :)<br />
<br />
Panin siis sotsmeediasse küsimuse püsti: "<b>nii sõbrad, kiiremas korras vaja MAANTEE TANDEMIT. Kes teab kedagi, kellel oleks? Rentida. Võlgu ei jää!</b>"<br />
Vastuseid viskas äärest äärde. Enamus muidugi cruiserid või mtbd. Aga üks paljudest vastas üldjoontes meie nõudlikele parameetritele. Pärl kohe :) Reageeris <b>Liisi Rist</b> - S.C. Michela Fanini Rox elukutseline rattur: "<i>Ema ütles, et meil kodus on mingi tandem, aga me ei ole sellega sõita proovinud, vb ei töötagi ja kindlasti vajab veits putitamist. Üks kumm pidi katki olema start sossee raamiga, heh et noh ma ei tea ülipeene start sosseega :), täpsustades, kui midagi muud ei leia, ajaks asja ära"</i><br />
<i><br /></i>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM8j1AYFfuKfu6FeNQqhNe7Hw-Y_vv0AwF2qFhyphenhyphennVjR4IIpUrU0lpZPqxrLkx6rCDBYH_tQCkBoNxZfJfQZ_PxMR3cpfQST-x4BX6yHyzV5Fk_vxk2g1XUlgJ3Weqq4DHnxyonrvukH9w/s1600/DSC_0517.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM8j1AYFfuKfu6FeNQqhNe7Hw-Y_vv0AwF2qFhyphenhyphennVjR4IIpUrU0lpZPqxrLkx6rCDBYH_tQCkBoNxZfJfQZ_PxMR3cpfQST-x4BX6yHyzV5Fk_vxk2g1XUlgJ3Weqq4DHnxyonrvukH9w/s640/DSC_0517.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Retrorelv</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Esimeste piltide peal oli küll korralik Tartu Rattaralli 1986 logoga kleeps, aga visuaalne vaatlus just kõige lootustandvam polnud :) Veidike nagu räsitud või nii. Aga ok, paremat polnud ja lasin selle Almare Hawaiisse saata. Sealne kunn <b>Anti Lepik</b> oli vähemalt õige suhtumisega - teeme ära! Pole probleemi. Osad tänapäevased jupid pidid peale minema, sadulad ja värgid ning küll asja saab :)<br />
<br />
Andsin Renele & Sillule rõõmusõnumi edasi, ratas olemas, teie võitke nüüd <b>Tour of Estonia</b> ja kõik sujub :)<br />
Kuna see pill pehmelt öeldes just kõige kaasaegsem välja ei paistnud, siis Tartu Rattarallile võidu peale sõitma minna oleks enivei natike keeruline... Tuli midagi lisaks kombineerida. Midagi vürtsikamat boonuseks juurde. Esimese asjana meenus millegipärast Pepsi MAX <a href="http://www.youtube.com/watch?v=8DnKOc6FISU" target="_blank">reklaam</a> Uncle Drew. Veidike inspiratsiooni, natuke läbirääkimisi Vanemuise grimmikunstnikega ja diil tehtud. Kella 7:30ks Rattaralli hommikumeigike kokku lepitud.<br />
<br />
<b>Riistvara probleem aga endiselt õhus</b>. Almare venand, eesotsas Reioga, olid vanakooli vantandemiga ikka kõvasti vaeva näinud, kuid need pagana roostes keevituskohad ei olnud just kõige usaldusväärsemad :( Sõna otseses mõttes tekkis hirm, et kui selline ikka kusagil laskumisel 70km/h pooleks otsustab minna, mis siis... ptüi, ptüi, ptüi...<br />
<br />
Otsustasime kannapöörde teha. Jätsime uunikumi ja võtsime uueks doonoriks tulitera <b>Schwinn Tango</b> tandemi.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgg136QAGMAm3yra4M4Yh4rx2jfT_mg0RcMmzpVavbXikpC4Aa0eDdWfXYmcYyjaqOP55dQlayDDnme2hsDmt-6KhsezNUEXapJKzvgwU05zWFvnWJu50J0cVSFgS-jMBxpDMQCn1YuleI/s1600/schwinn_TANGO_SLV_13_z.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="270" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgg136QAGMAm3yra4M4Yh4rx2jfT_mg0RcMmzpVavbXikpC4Aa0eDdWfXYmcYyjaqOP55dQlayDDnme2hsDmt-6KhsezNUEXapJKzvgwU05zWFvnWJu50J0cVSFgS-jMBxpDMQCn1YuleI/s640/schwinn_TANGO_SLV_13_z.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Schwinn Tango Tandem </td></tr>
</tbody></table>
<b><br />Almare kuldkäed</b> sebisid sellele kõverad lenksud, 26-tolliste laiade velgede_kummide asemele peenikesed 28-tollised maantee jooksud, normaalsed kitsad sadulad ja said isegi tagumise käiguvahetaja ideaalselt tööle. Ülekanne tundus esialgu kuidagi napp, 39/11. Samas, saab sellega 100 pööret minutis kerides kiiruseks 47.5km/h. Polegi just kõige aeglasem.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgasBEBbFS2WccgAyMkha5Y6ikSV7-2r4NPt7axlrnfQTr9uWI7uRiyCgJdmAaSx8jqv9N8lJczxQpoYJ67NL46El5TNl4Ksx7eKF8ENhUDNXmNMqMoP4Y0bqBAe5mUWH2W6hX1DYPqmZU/s1600/DSC_0538.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgasBEBbFS2WccgAyMkha5Y6ikSV7-2r4NPt7axlrnfQTr9uWI7uRiyCgJdmAaSx8jqv9N8lJczxQpoYJ67NL46El5TNl4Ksx7eKF8ENhUDNXmNMqMoP4Y0bqBAe5mUWH2W6hX1DYPqmZU/s640/DSC_0538.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Peeaegu lahinguks valmis. Parkimiskoha valik ei ole taotluslik :)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Reede õhtul viskasid kaskadöörid siis ise relvale pilgu peale, mõõtsid passatka üle ning <b>Tartu Zeppelini </b>mehannid lajatasid finetuningu selga . Pikemad sadulatorud, spets kinnitusega pudelihoidjad, klipid ja veel nipet-näpet.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeW9iRxvoeedWG-0kULK8aZF5RS4x897EbWytqBCKwUuKxtQqpZFaHS3HsIcDcvp_Ft2h7S2gFqy8hRyBNtg1hxGYLVfbaygg3_m5acflM22bijCwgQWpZKf7LVQYt1Jj-JqMHKZh2qvY/s1600/DSC_0540.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeW9iRxvoeedWG-0kULK8aZF5RS4x897EbWytqBCKwUuKxtQqpZFaHS3HsIcDcvp_Ft2h7S2gFqy8hRyBNtg1hxGYLVfbaygg3_m5acflM22bijCwgQWpZKf7LVQYt1Jj-JqMHKZh2qvY/s640/DSC_0540.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Esimene proovisõit</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Liisi ratas siis seekord eetriaega ei saanud, küll aga kogu <b>software, riided ja kiivrid olid õdede Liisi ja Daisi retrosahtlist pärit</b> :) Tänud.<br />
<br />
Edasine läks juba libedalt. Varahommikul veidike silikooni ja fööni, puudrit ja värvi ning napilt enne 10 võttiski rattapeo esimene stardikoridor meie raukadest kangelased kenasti vastu :)<br />
<br />
Peale stardipauku vanapaar enam nalja ei mõistnud. Igatahes kuni Liiva mägedeni hirmutati peagrupis kõiki blingbling siresäärseid mehi ja naisi :)<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKPw51_Tgoru7WSkxYIHa8F1_C4Y9DDeb3nL5ruakuJXoufI7DzwrA0hznky8XLngTP3F5G7gNGYxQUCbp81dIkNsHP6WM33MA60dH76ZKjpLCfIFyVcbaj11w9zoRdjQp5h535UEnpQ0/s1600/977105_10151423293596498_1257652062_o+(1).jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKPw51_Tgoru7WSkxYIHa8F1_C4Y9DDeb3nL5ruakuJXoufI7DzwrA0hznky8XLngTP3F5G7gNGYxQUCbp81dIkNsHP6WM33MA60dH76ZKjpLCfIFyVcbaj11w9zoRdjQp5h535UEnpQ0/s640/977105_10151423293596498_1257652062_o+(1).jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Väga keskendunud ilmega on meie pensionärikesed</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Ah, mis ma siin tglt ikka seletan. <b>Tänud kõikidele asjaosalistele</b>, super tulemus igatahes! Ja laseme nüüd <b>Mihkel Jüri</b> poolt tehtud vingel kokkuvõtval videol edasi kõneleda.<br />
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<div style="text-align: center;">
<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="360" src="http://www.youtube.com/embed/FzoPQYNiiiI" width="640"></iframe></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-72925275718929583002013-02-07T14:12:00.000+02:002013-02-07T15:00:16.177+02:00Presidendilt 25 liitrit punast veini!<b>Tagasiteed enam ei ole, Tartu Maraton, siit ma tulen!</b><br />
<br />
Kirjas olin juba ammu, aga osavõtt kahtluse all. Miks?<br />
<br />
Eelmise aasta novembris sai Nepalis veidike <a href="https://www.facebook.com/media/set/?set=a.567332549948796.141994.100000161673166&type=3" target="_blank">rattaga ringi mütatud</a>. Kõik oli super, seltskond, ilm jne kui välja arvata, et läksin vist oma rattasõiduoskuse demomisega liialt õssi täis :) Mõelge ise, sul on 30km puhast laskumist, tõeliselt vinge. Meenusid vanad head ajad kui veel F1 sai vaadatud, kus Häkkise kohta kommenteeriti, et mees sõidab "<i>kieli keskellä suuta</i>". Vot sellist downhilli jagus, kus keele kohustuslik asend ongi keset suud, mitte grammigi kõrvale :). Pead tõeliselt keskenduma, sest iga väiksemgi vääratus võib saatuslikuks saada... Jah, aga fun on ju, kohe nii fun, et vaja hirmsasti tõestada, kihutada nii, et reaalsustaju kaob ning eks siis juhtuski see, mis juhtuma pidi :)<br />
<br />
Järjekordne šikaan. Vasakult? Ei! Paremalt? Ei! Hüppan üle? Ei! Otsusta! Vasssa... Rkski! Hõkkk! Traaaaaaaaaaaa! Aiiiiii! <b>Täie pa*aga üle lenksu, hing kinni, silme ees 15-Oscarile kandideeriv täispikk mängufilm "Perseiidide sadu"...</b><br />
<br />
Ai kui valus oli. Samas, adrekas üleval ja no mees olen ikka ju, ei saa oma täiskasvanud poja ja teiste ratturite ees näidata, et ma mingi mömm ja eunuhh :) Sain suuri vaevu hingamise korda, rapsisin tolmu riietelt ning hüppasin ratta selga.<br />
<br />
Ja juba järgmises kurvis kordus sama... tagumise piduri link oli eelmises vabalangemises kannatada saanud, töösuhe sai minu kooskõlastust ära ootamata ropu lõpu. Õnneks seekord nii valus ei olnud :) Kohalik rattagiid võttis jupi nööri ja parandus mu pidurid ära. Just, nööriga! Turvaline :) Veidike tohterdati jalga ja pedaalisime edasi.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPxFPoBCpGW8Y6M45SKWjjBfUYmUVVHlgayJ1WmdMtzjRARNPdKo2YmtbPFMlmpbEzUsSeND0dhNiFMK2W3_MVmIgBvlYzWRMzqSsxoeaFcNAKxEWnqPJGZq5ZIA-bFP8tqAh01LQzos4/s1600/178177_568302579851793_1322632284_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPxFPoBCpGW8Y6M45SKWjjBfUYmUVVHlgayJ1WmdMtzjRARNPdKo2YmtbPFMlmpbEzUsSeND0dhNiFMK2W3_MVmIgBvlYzWRMzqSsxoeaFcNAKxEWnqPJGZq5ZIA-bFP8tqAh01LQzos4/s1600/178177_568302579851793_1322632284_o.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="background-color: white; color: #333333; font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; line-height: 18px; text-align: left;">Tohterdamine täies hoos :) 2x pikali. Pole elussees varem nii vingetest seinadest alla kütnud...</span></td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Päeva teine pool möödus rahulikult. Veidike piinasid käsi, jalg ja rinnakorv, aga ei midagi hullu.<br />
<br />
Järgmised päevad olid juba pehmelt öeldes rõvedamad :) Korralikult ja sügavalt sisse hingamine vaälistatud, naerda võimatu, jalg teeb põrguvalu. Sain sõbra käest mingi närviplaastri, aga ega palju paremaks läinud. Pigistasin hambad risti ja sõtkusin edasi. Pidasin vastu.<br />
<br />
Kodus selgus, et ribis, ptüi,<b> roides mõra</b> :( Seda kipsi ei panda, ega välja saeta, elasin temaga koos edasi. Paremal küljel magada ei saanud ja karmimaid liigutusi pidin vältima.<br />
<br />
Matsin oma suusa- ja maratonimõtted maha ning kuigi väljas suur talv, otsustasin mina ennast ikkagi liigutada ja hoopiski rattaga tööle ja tagasi veereda, abiks ikka :) (Peale<a href="http://priitsalumae.blogspot.com/2012/10/julge-hundi-rind-on-haavleid-tais.html" target="_blank"> Amsterdami maraton</a>i olen vaid 6km sörkinud, vihkan ikka veel jooksmist ja jooksjaid ning isegi nende koeri :)<br />
<br />
Aasta alguses tundus keha juba vaikselt sellest laksust üle saavat ja <b>jaanuari keskel tegingi esimese suusasõidu</b>. Ilm oli ilus, päike, mets, puhas säravvalge lumi ja värk, aga no sõita oli kole raske :) Panin Instagrammi sellest ka ühe pisikese kommentaariga ülesvõtte:<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmpUZ03DnPQPHnkNphuO8pgM4JR4qEYuro1l2DLgJFogJih9Day6xo2WoxZ08aGJm0nuS9aYertXTvlLY-RUm9nMbxEFGsWL7nXCAdFH2KUMnNSoFUrfJ6xWlGTyCS1Ic43Rjhj5MWZis/s1600/insta.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmpUZ03DnPQPHnkNphuO8pgM4JR4qEYuro1l2DLgJFogJih9Day6xo2WoxZ08aGJm0nuS9aYertXTvlLY-RUm9nMbxEFGsWL7nXCAdFH2KUMnNSoFUrfJ6xWlGTyCS1Ic43Rjhj5MWZis/s1600/insta.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="background-color: white; color: #333333; font-family: 'lucida grande', tahoma, verdana, arial, sans-serif; font-size: 11px; line-height: 14px; text-align: left;">Suusahooaja avalöök tehtud. Harku ring koos kõikide kiirtega, buratinot ja kaerajaani, tund ja 13km, rassssske</span></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<b>Siis ma veel Tartu peale ei julgenud mõelda, kuni, kuni üks sõber oli vist pildiallkirjast inspiratsiooni ammendanud ning õhtuks mulle sellise messi saatnud:</b><br />
<div style="display: inline !important;">
<b><br /></b></div>
<i><u>Karol Kovanen</u></i><br />
<i>..aga et esimene kord suuskadel, siis ole Sust kõvasti ees, ei tea kas peaks Tartuks väljakutse esitama, korra kindaga vastu nägemist tõmbama vana hea kombe kohaselt?</i><br />
<i>Muidugi!</i><br />
<i><b>Tead va' spordimees, ma panen Sulle Tartus ära!</b></i><br />
<i><br /></i>
<i><u>Priit Salumäe</u></i><br />
<i>Davai, kui Tartus mind võidad, siis kingin <b>sulle tutikad jooksutossud</b>, sest suusatajat sinust ei saa, ja kui kaotad, siis ostad <b>kevadlaagris mu synnipäevaks 25l veini, punast veini</b></i><br />
<i><br /></i>
<i><u>Karol Kovanen</u></i><br />
<i><b>sounds like a fair play!</b></i><br />
<br />
Vot nii :)<br />
<b>Värske ujumisliidu president ja mitte vist nii värske sulgpalliliidu president isiklikult sundis mu vana keha taas Tartusse joonele :)</b>Tänaseks on juba 200km suuska tehtud. Üks kord isegi piiiiik tund paaristõukeid, peale mida 3 päeva ei jaksanud käsi ka tõsta, veel vähem suusatamisele mõelda :)<br />
<br />
<b>Ühesõnaga, kõik kes minuga koos </b><a href="http://camp.hawaii.ee/" style="font-weight: bold;" target="_blank">Katalooniasse laagrisse tulevad</a><b>, hoidke pöialt ja andke energiageeli ja lükake mäkke, oodake järgi, ergutage, midaiganes, me oleme ju tugevamad kui need krdi ujujad ja sulgpallurid! :) </b><br />
<br />PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-39194428253505748422012-12-18T13:20:00.002+02:002012-12-18T16:24:47.420+02:00Edu valem: kopeeri ja täiusta, 2. seeria<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">Kopeeri ja täiusta... Lidl ja Säästumarket, Bauhaus ja Bauhof, näited jagub veel...</span><br />
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;"><br /></span>
<span style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">Eelmine samateemaline postitus oli rattateemadel, kui </span><strong style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">Rõuge Racing Team</strong><span style="background-color: white; color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;"> sai valmis oma unikaalse näoga <a href="http://priitsalumae.blogspot.com/2009/03/edu-valem-kopeeri-ja-taiusta.html" target="_blank">tiimiriietusega</a>.</span><br />
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;"><br /></span>
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">Seekordne laks tuleb hoopis </span><b style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">suusamaailmast</b><span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">.</span><br />
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;"><br /></span>
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">Sõber saatis eile lingi ja küsimuse, et kas said nüüd rikkaks? müüsid patendi maha või lasid lihtsalt pihta panna... jutt siis Hawaii suusakombest.</span><br />
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif;"><span style="line-height: 18px;"><br /></span></span>
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif;"><span style="line-height: 18px;">Teema algas e</span></span><span style="color: #666666; font-family: Verdana, sans-serif;">elmise aasta septembris, mil saatsin oma ihudisainigurule maili subjektiga: </span><span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;"><br /></span><span style="color: #666666;"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">"<i>Suusakombedisainitahanruttujumees :)</i>"</span></span><br />
<span style="color: #666666;"><i><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></i></span>
<span style="color: #666666;"><i><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">põhimõtteliselt tahaks, et identiteet oleks </span></i></span><i style="color: #666666;"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">HAWAII ja oldschool</span></i><span style="color: #666666;"><i><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"> </span></i></span><br />
<span style="color: #666666;"><i><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">niipalju, kui vanakooli tsekkisin erinevatelt inimestelt, siis kõige
olulisem on PÕLVIK!</span></i></span><span style="color: #666666;"><i><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">
et, siis mitte päris põlvik, disainitud ikka ;)</span></i></span><br />
<i style="color: #666666;"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></i>
<i style="color: #666666;"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Priit</span> </i><br />
<i style="color: #666666;"><br /></i>
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">Selline lühikese ja konkreetse jutuga briif :)</span><br />
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;"><br /></span>
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">Mõned nädalad, hunnik kavandeid, veidi ennastsalgavat ja kompromissitut vaidlust, võitlust, leppimist ning lõpptulemusega olin ikka pehmelt öeldes üsna rahul. Ja mitte ainult mina ;) </span><br />
<br />
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKESGaaj4txxaZeKA-IKQhSO_gg9W5mjLVlAJJ_0EDXbX8gdz2govW59GY9u61vu5bdjxfzFKi6CiiWfrb2eOENvOWJ7KCdHwl-ZFe00nAEZvNZMqnOEZmWrsUaubGYgV2sqAZi4Tb_uY/s1600/hawaii_suusakombe.PNG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKESGaaj4txxaZeKA-IKQhSO_gg9W5mjLVlAJJ_0EDXbX8gdz2govW59GY9u61vu5bdjxfzFKi6CiiWfrb2eOENvOWJ7KCdHwl-ZFe00nAEZvNZMqnOEZmWrsUaubGYgV2sqAZi4Tb_uY/s640/hawaii_suusakombe.PNG" width="606" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">Ja nüüd siis Itaalia suusaspordi au ja uhkuse, 70km pikkuse <a href="http://marcialonga.it/dettaglio.php?uuid=CB17A898983D4708B510101649B9F54C" target="_blank"><b>Marcialonga</b></a> maratoni kodulehelt leiame sellise ametliku dressi. Teagi, kas solvuda ja kedagi tutistada, või olla õnnelik, et oled nii head tööd teinud, et sind </span><span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">sajaga</span><span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;"> </span><span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; line-height: 18px;">kopeeritakse :)</span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: x-small; line-height: 18px;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTKxLIQXwRlKuxecZHZio3BOvVfoZ0qgwu4IPPa_uCnwZkHgAjQ-ksKQKXLtAf09X0jyJEWzXhMzPPv8M8WQgpb0ViBLlzgRMhAkmEplRVABK8lo7SjoSr4y7PkY0YxLvQSaeYJgYy5RI/s1600/riided.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTKxLIQXwRlKuxecZHZio3BOvVfoZ0qgwu4IPPa_uCnwZkHgAjQ-ksKQKXLtAf09X0jyJEWzXhMzPPv8M8WQgpb0ViBLlzgRMhAkmEplRVABK8lo7SjoSr4y7PkY0YxLvQSaeYJgYy5RI/s640/riided.jpg" width="484" /></a></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="color: #666666; font-family: Verdana, Geneva, sans-serif; font-size: x-small; line-height: 18px;"><br /></span></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-76519559477535936862012-10-29T22:00:00.002+02:002022-02-04T08:42:55.451+02:00Julge hundi rind on haavleid täis!<b>Otsustasin ka sel aastal siis ühe jooksumaratonikese päevakorda võtta</b>. Järjekorras juba viies. Liisk langes sedakorda Amsterdamile. Miks just Hollandi pealinn? Nimelt, on mu väike sugulane seal kohalik itikunn, sellest ka siis "2 in 1" mõte, ehk väike külaskäik vürtsitatud kerge sörgiga 82 riigist pärit 38 000 kaaskannatajaga.<br />
<br />
Oma eelmised maratoniaastad olen ikka hooajaringselt mingitki sörgiteemat arendanud, sedakorda jäi kevad/suvi puhtalt jalgratta pärusmaaks. Malamuudipoisist treeningpartner sai olude sunnil komandeeringusse saadetud ja no ei leidnud ma üksi sörkimiseks mittemingisugust draiverit :( Koer, kelle liikumisvajaduse pärast suurt muret tundsin, leidis endale samasoolise hõimukaaslase ning on tänapäeval pehmelt väljendades hüperhäpi, hakkasin vahepeal isegi tõsiselt tema seksuaalses orientatsioonis kahtlema :)<br />
<b>Jooksutreeningutega alustasin peale Tartu Rattamaraton</b>i, 5 nädalat enne Amsterdami.<br />
<br />
Kusjuures, üleminek polnudki seekord kõige hullem :) Jalad veits kanged, aga see käib asja juurde. Tartu <b>Sügisjooksul 44 minsaga lipatud 10km oli lootustandev</b>. Vaatasin netist erinevaid kalkulaatoreid ja need pakkusid kümpsiku baasil maratoni lõpuajaks 3h25-3h35. Siiani oli isiklikuks eelmisel aastal Dublinis joostud 3h46. Esialgne plaan oli üritada 3h39 (tempoga 5:12/km).<br />
<br />
Veidike unistasin küll veel kiireminigi liduda, aga mitte nüüd oluliselt... :)<br />
<br />
Reede õhtuks jõudsime oma kalli abikaasakesega Amsterdami. Lennureis Eesti Õhuga läks suht tõrgeteta, kui välja arvata pisiseik, et piletit ostes lubati hinna sisse ka pardal pakutavaid vingeid hõrgutisi, päriselus oli see lihtsalt omavoliliselt maha tõmmatud või kellegi poolt ära söödud :) Mailiaadressi väga nende lehelt ei leia ja tasulisel numbril oma toitu ma ka taga ajada ei viitsinud :) Las ta jääb.<br />
<br />
Nalja hakkas sama järgmisel päeval kui staadionil paiknevasse võistluskeskusesse oma numbrile järele läksin. Kõik oli bueno, expo, meeletu möll ja sagimine, <b>aga mida pole, on minu rinnanumber</b> :( Olete kenasti maksnud, olete kirjas, eliitgrupis!!! Aga teie numbri on keegi välja võtnud, team, manager?... Ooooot, Tulpidemaa pojad! <b>Mis krdi eliitgrupis?!?</b> Mis pagana team ja manager? Ma sisestasin regamisel oma eeldatava lõpuaja, 3:45. Mis eliitgruppi te taga ajate? Jah, Janne Salumäe on mu abikaasa, aga eestlastest jooksis päriselt maratone Jane Salumäe, mitte Janne, ja ta ei ole isegi mu tütar ega veel vähem ema! Jah, Erika Salumäe on olümpiavõitja, aga mis see siia puutub? Mina olen Priit Salumäe ja ma armastan rattasõitu, et mitte öelda vihkan jooksmist ja ma ei suuda ühtegi kilomeetrit alla 3 minuti neverever joosta. Mis krdi eliitgrupp? Mu laiade puusade ja kitsa selja taha mahub lõdvalt 5 eliitgrupi musta meest ennast korralikult ära peitma. VARJATUD KAAMERA või mis!?<br />
<br />
Lõpuks korraldajad leebuvad, politseid ei kutsuta, mulle kirjutatakse ikkagi uus number välja. <b>Eluvõimalus saada suures plaanis Eurosport live'e kustub hetkega</b>. Tagantjärgi isegi kahetsen, esimesed 100m oleks vast ikka tuules püsinud :)<br />
<br />
Päriselt nad muidugi mulle ei andesta, <b>saan stardinumbri 172!</b> ja mind paigutatakse <b>gruppi 3h00-3h30!</b> Tule taevas appi, miks nad mind vihkavad? :) <br />
<br />
Kuid see polegi veel kõik. Võistluskeskusest lahkudes arvab üks kohalik naisterahvas, et sõidab ülekäigurajal mul lihtsalt varbad laiaks. Tõenäoliselt olin ikkagi spetsmärgistusega "ohtlik võitjasoosik", kes vaja eos elimineerida, hoida eemale üüratust auhinnalauast. Pääsen paari meeletu hüppega küll kindlast surmast, kuid kuna sooritus mõõtmisele ei läinud, siis Jaak Uudmäe Eesti kolmikhüpperekord jäi seekord napilt püsima. Mina õnneks ühegi kriimuta, aga mu tutikas "IP67 klassiga tolmu ja veekindel Sony nutitelefon, mis toimib ka ekstreemsetes tingimustes" - müüt saab sajaga murtud. <b>Telefon prantsatab asfaldile ja tema kriimustuskindel klaas võtab hetkega moodsa spiderman-looki!</b><br />
<b><br /></b>
<br />
<div style="text-align: start;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6TWniLnHGyjKU9ZjjbfkA1KBLlIEnW0BMtLhD9QshqtNACAZoUxDhE9DAWTRgATAWCtHmUq9Gue3Cuua1AsrnZchWrqwUQnnQQEVBSHMcA3XXyTAEAOurcMk_XW1pRhDb9XXwDZ0XBUw/s1600/IMG_1361.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><img border="0" height="380" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6TWniLnHGyjKU9ZjjbfkA1KBLlIEnW0BMtLhD9QshqtNACAZoUxDhE9DAWTRgATAWCtHmUq9Gue3Cuua1AsrnZchWrqwUQnnQQEVBSHMcA3XXyTAEAOurcMk_XW1pRhDb9XXwDZ0XBUw/s640/IMG_1361.JPG" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mitte just kõige roosilisem algus, aga ega siis sellest ennast heidutada saa lasta.</td></tr>
</tbody></table>
</div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOSeJPBmy58URXVcB-KUuntCFX5OPT50LVtFVJDkHg2bhMS__kUFMz4nwyKBKiJL8XmB0PaYwytlLlM1N69sEPbF9L0YF7rfaShe8jZO9bI72CoPyvc7A0LxVkN6pMGrpZl_EKD7cv09M/s1600/Picture+097.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOSeJPBmy58URXVcB-KUuntCFX5OPT50LVtFVJDkHg2bhMS__kUFMz4nwyKBKiJL8XmB0PaYwytlLlM1N69sEPbF9L0YF7rfaShe8jZO9bI72CoPyvc7A0LxVkN6pMGrpZl_EKD7cv09M/s640/Picture+097.jpg" width="426" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Õnnelik kilekotimees stardis</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Ilmaga eriti ei vedanud, ei midagi väga hullu, mingi 10C sooja ja rõve tuul. Päeva peale lubas +16C ronida (rõhuga sõnal "lubas", sest laeks jäi vast 13-14C). Jooksuriided selga, 5 geeli taskusse, prügikott peale, mis sooja hoiaks ja mille vahetult enne starti saaks ära visata, ning olingi põhimõtteliselt valmisolekus no1.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_J53zF7T7Xz_UmsrSQv-qxQAIfTvvnH_3cF9rLyfm3pvROT-POBcvTmwJB8t4jVDdHgDjDnSnmWHqV-L6aCJmDUDR2_rroqM00y9Me-WdI9zwY-C_9Ht4EXz9m6-b9LjTwd-0BNUcKWM/s1600/Picture+128.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_J53zF7T7Xz_UmsrSQv-qxQAIfTvvnH_3cF9rLyfm3pvROT-POBcvTmwJB8t4jVDdHgDjDnSnmWHqV-L6aCJmDUDR2_rroqM00y9Me-WdI9zwY-C_9Ht4EXz9m6-b9LjTwd-0BNUcKWM/s640/Picture+128.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">I am the King of the world!</td></tr>
</tbody></table>
Miskit erilist tunnet ei olnud. Suht kindlalt oma tempoga peale ja vaatab, mis saab. Aga... Oma stardigrupis mõnusalt loksudes ning nähes kuidas 3h30 sildiga vennad eest ära panevad, tekkis korraks nagu tahtmine sappa haakida, õnneks loobusin... Pilk kellale. Esimesed kilsad 5:00min/km, enam-vähem, plaanitust veitsa kiirem, aga anname andeks... ja mis siis juhtus, keegi ei tea :) <b>Lõvisupp!</b> 4:50, 4:51, 4:50, 4:47 jne 15. kilsa peal veel selline 3h20 kopikatega eeldatav lõpuaeg. Kuni 20km-ni ei läinud kordagi üle 5minsa kilsale. Jube mõnus, päriselt noh, nauding lausa see sörgivärk. Fännan kalkuleerimist-spekuleerimist, jagan laskmata karu nahka. Ühtlase tempo säilimisel tuleb 3h27 ära. No jummala kunn mees ikka olen :) Isegi 3h30 pacemakerid jäid jalgu :)<br />
<br />
<b>Poolmaraton 21,1km aeg 1h 44min</b> - ikka 3 ja poole tunni tempo (eelmise aasta Dublinist lausa 9 minutit praem!).<br />
<br />
<b>Ja siis, ja siis, sai minu üürike pidu üllatavalt kiire lõpu :)</b> Väga ei taha edaspidist meenutadagi. KÕIK vaevad saabusid üheaegselt. Pistis ja peksis, kiskus ja rõhus, keeras ja kloppis... :(<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPeE7U2HQKkeyTUer2-2fxecenEampPUu1tZw-5V0u8qXU1yznZMcM72dBc3YVU1KWapyFMMFLhlKjP60UWdlVsZDsrm6Y0csLoxjLIHPz3enODTq4bEX5q04xqRA1U0udGrVs7TM8plM/s1600/Picture+170.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPeE7U2HQKkeyTUer2-2fxecenEampPUu1tZw-5V0u8qXU1yznZMcM72dBc3YVU1KWapyFMMFLhlKjP60UWdlVsZDsrm6Y0csLoxjLIHPz3enODTq4bEX5q04xqRA1U0udGrVs7TM8plM/s640/Picture+170.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Finito, kaputt, pi*dets - 26. kilsa... 16 veel (stardinumber on ikka aus mul :)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
26. kilomeetril oli mu naisuke ergutamas, hetkeks sain küll energiat, kergemaks läks, aga suurt pilti see ei päästnud... Kas liiga kiire algus maksis nüüd valusalt kätte või olin tõesti toitumisega midagi kapitaalselt mööda pannud, sest 30. kilomeetril astus uksest sisse, et mitte öelda, lõi selle jalahoobiga lahti, soomlasest sõber <a href="http://suomisanakirja.fi/yrj%C3%B6" target="_blank">Yrjö</a>! Peale temaga lähedast taaskohtumist, ning paariminutilist sisikonnal toibuda laskmist, läks tegelikult veidike kergemaks küll... Mitte, et ma jooksma oleks hakanud, enesetunne läks paremaks... edasi ikka koomas ja komberdades. Ei päästnud moosekandid ega kusagil vilksatanud raja ainus tuuleveski... Elu nagu tummfilmis, trambid oksega immutatud vatis, vabatahtlikult, ja nii ongi :)<br />
<br />
<b>Teine poolmaraton 21,1km aeg 2h 14min - KOLMKÜMMEND minsa kauem kui esimene pool! Tase! :)</b><br />
Dublini maratonil hõiskasin:<span style="font-family: inherit;"> "<span style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;">Kahjuks lõpus tempo ikka totaalselt langes, teine pool distantsi lausa NELI SEKKI aeglasemalt! </span><span style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;">apteekersörkar </span><span style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;">Salumäe :)"</span></span><br />
<br />
<b>Ühesõnaga, kogemus väga vinge, aga: "Remember kids, don't try this at home!"</b><br />
<b><br /></b>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggIylBG2Z_BsgYfEQzwv6CJV02XWJWcyPhsM0e6_Zc3cEHBXD1Gfc-4tRDTMnLq3VwChTh0a-aXysR_EfnSYWNJUx_I-qsKGXNX3Uqk_rvrHyDox5n3MF43v0qhtwIx7JkXt4sPLrUsas/s1600/Picture+219.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggIylBG2Z_BsgYfEQzwv6CJV02XWJWcyPhsM0e6_Zc3cEHBXD1Gfc-4tRDTMnLq3VwChTh0a-aXysR_EfnSYWNJUx_I-qsKGXNX3Uqk_rvrHyDox5n3MF43v0qhtwIx7JkXt4sPLrUsas/s640/Picture+219.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">See paremal olev vend ei otsi prügikastist taarat, ta tervitab oma Soome sõpra Yrjöt :)</td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: inherit;"><span style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;"><br />jun 2010 </span><b style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;">Stockholm</b><span style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;"> 4:04 </span><span class="Apple-style-span" style="background-color: white; color: #333333; line-height: 17px;"><a href="http://priitsalumae.blogspot.com/2010/06/elu-esimene-maraton-oakkk-aiiaaaa-ja.html" style="color: #336699;">Elu esimene maraton, öäkkk, aiiaaaa... ja Carmen Kass</a></span></span><br />
<span style="font-family: inherit;">okt 2010 <span class="Apple-style-span" style="color: black; line-height: normal;"><b>Frankfurt</b></span> 3:57 <a href="http://priitsalumae.blogspot.com/2010/11/saksamaa-janesed-seebiks-ehk-frankfurdi.html" style="color: #336699;">Saksamaa jänesed seebiks! ehk Frankfurdi maraton</a> </span><br />
<span style="font-family: inherit;"><span class="Apple-style-span" style="background-color: white; color: #333333; line-height: 17px;"><span class="Apple-style-span" style="color: black; line-height: normal;">okt 2011 </span><span class="Apple-style-span" style="color: black; line-height: normal;"><b>Liverpool</b></span><span class="Apple-style-span" style="color: black; line-height: normal;"> 3:49 </span></span><span class="Apple-style-span" style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;"><span class="Apple-style-span" style="line-height: 17px;"><a href="http://priitsalumae.blogspot.com/2011/10/stilettod-miniseelikud-lillad-ja.html" style="color: #336699;">Stilettod, miniseelikud, lillad ja Liverpooli maraton</a> </span></span></span><br />
<span style="font-family: inherit;"><span class="Apple-style-span" style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;">okt 2011 <b>Dublin</b></span><span class="Apple-style-span" style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;"> 3:46 <a href="http://priitsalumae.blogspot.com/2011/11/lugu-sellest-kuidas-ma-iirimaal-voodoot.html" target="_blank">Lugu sellest, kuidas ma Iirimaal voodood tegin</a><br />okt 2012 <b>Amsterdam</b> 3:58<br /><br />Sry <a href="https://www.facebook.com/coachkarmenreinpold" target="_blank">Karmen</a> ja <a href="http://priitailt.blogspot.com/" target="_blank">Ailt</a>, mis si*asti, see uuesti :)</span></span><br />
<span style="font-family: inherit;"><span class="Apple-style-span" style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;"><br /></span></span>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNWnqv5_DbzgfT5pBWUhKS-tD6xXRgJ-sV7KqtcB-j4E_OeCqsUj0YsdXpmWCJIiHmvW1tBovXxy5AH6bfC-z6OWTSDAZN4Q24gXk7jgWSI7vGl1g-1_NBt5b5DawbFufJDMb8ZIvPQNY/s1600/Picture+239.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="462" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNWnqv5_DbzgfT5pBWUhKS-tD6xXRgJ-sV7KqtcB-j4E_OeCqsUj0YsdXpmWCJIiHmvW1tBovXxy5AH6bfC-z6OWTSDAZN4Q24gXk7jgWSI7vGl1g-1_NBt5b5DawbFufJDMb8ZIvPQNY/s640/Picture+239.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sõber programmidirektor kaotas mulle Tartu Sügisjooksul 5minsaga, aga Amsterdami maratonil kaotas ta mulle hoopis 5 minsaga :) Kompromissitu heitlus. Nagu pildilt näha, siis ega tal ka vist lihtne polnud, istuma saada siis...</td></tr>
</tbody></table>
<br />
Kuidagi kehv mulje jäi Amsterdamist. Maailma top maratonide hulka pääses ta vist vaid tänu sellele, et osalejad saavad hiljem coffeeshoppe külastada, seeni nautida ning punaste laternate all paiknevaid kortereid kiibitseda, neid, kus peremehed toas temperatuurid nii põhja keeravad, et vaene õrnem sugu pesu väel akendel higistama peab...<br />
<br />
<span style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3667px;">Õnneks oli maratonipäevaga tekkinud esmamulje ikka suht petlik. Järgmised päevad käisime kallikesega merelt laenatud Almeres, Haarlemis, meediapealinn Hilversumis, imeilusas Delftis ja veel terve pika päeva Amsterdamis endas. Super. Lõpetuseks, kirss tordile, veel <b>Ajax - ManC</b>, Balotelli, Tevez, Meistrite liiga live!, kus kohalik sats siis Inglismaa rikkuritele koha kätte näitas.</span><br />
<span style="font-family: inherit;"><span class="Apple-style-span" style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;"><br /></span></span>
<span style="font-family: inherit;"><span class="Apple-style-span" style="background-color: white; color: #333333; line-height: 16.3833px;">Tänud Jaanile ;) </span></span><br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgos5xo13_ZfC2Rro9fZqGNa5IJrwCsiu4SHB_g0pZRTL3zZJ-eOzVZMqU1FuwdTsNv3c7Qpu6XTAhhPDS2XlAR5fKkQPWk_j4s35G1IwcW8FsSEIdmA_FVpB3mga2VhrZ0F-mMyQHhcJs/s1600/IMG_1565.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgos5xo13_ZfC2Rro9fZqGNa5IJrwCsiu4SHB_g0pZRTL3zZJ-eOzVZMqU1FuwdTsNv3c7Qpu6XTAhhPDS2XlAR5fKkQPWk_j4s35G1IwcW8FsSEIdmA_FVpB3mga2VhrZ0F-mMyQHhcJs/s640/IMG_1565.JPG" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Raudteejaam</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilgWHOsPek7WdEzWzSl5awlY8CVs_XUhpxb37SG8HDKqsVHODM2KUDvTFn2fcS_bxcGBRonGMfPdD_tDyHZMyCekTLjEv-iGODm9vrTWN_cke3jn0d3uhkr23NBkLSnKNOE-7BJBQhT3s/s1600/IMG_1551.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEilgWHOsPek7WdEzWzSl5awlY8CVs_XUhpxb37SG8HDKqsVHODM2KUDvTFn2fcS_bxcGBRonGMfPdD_tDyHZMyCekTLjEv-iGODm9vrTWN_cke3jn0d3uhkr23NBkLSnKNOE-7BJBQhT3s/s640/IMG_1551.JPG" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rattapoe stiilne ukselink Delftis</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSrCbryO9StoAZU4IFHkQh3fQaE41CEM5Bjmzo3hv-MOf8hVzQX7xfOhfuDcKQSPhMAYAD4OWZdYKD7mtuuM0kCHKqtI9r5tyFPcbpm4uUvmp1ZbOm8QeYUH_EyNxTU1gJf7CUt1Sb51E/s1600/IMG_1647.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSrCbryO9StoAZU4IFHkQh3fQaE41CEM5Bjmzo3hv-MOf8hVzQX7xfOhfuDcKQSPhMAYAD4OWZdYKD7mtuuM0kCHKqtI9r5tyFPcbpm4uUvmp1ZbOm8QeYUH_EyNxTU1gJf7CUt1Sb51E/s640/IMG_1647.JPG" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tsekkige velotakso raami ;) Keegi oli minust ette jõudnud, sest kutt oli PÄRIS Hawaii Expressist ikka kuulnud juba :)</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW4lsZ0POHuqnSyUJarP_pR_jjB-tXOdO-lq1nuVjMl1hMV-5RY_NCHe26rzEr0bAF3PB8l3k0w6XUz_UN20al2YhT_yeHl9tAokcOa-cZiza6-L4voJdo1dyUrJffywclUazEqK8B_OU/s1600/Picture+441.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW4lsZ0POHuqnSyUJarP_pR_jjB-tXOdO-lq1nuVjMl1hMV-5RY_NCHe26rzEr0bAF3PB8l3k0w6XUz_UN20al2YhT_yeHl9tAokcOa-cZiza6-L4voJdo1dyUrJffywclUazEqK8B_OU/s640/Picture+441.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Inglasest ManCi fänn suure mängu eelõhtul kanalivaadet nautimas</td></tr>
</tbody></table>
* Musile tänud fotode ja seltskonne eest, eksPShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-48025756375590833862012-09-27T18:18:00.001+03:002012-10-30T10:53:19.220+02:00Statoil, tubli töö!Eelmisel sügisel tegime <b>Hawaii</b>ga väikese <b>Statoil</b>i flirdi, eesmärgiks ühiseid kevadisi turundusteemasid leida. Sädet oli, aga leeki nagu väga üles ei puhunud :)<br />
<br />
Töö käigus sai kütusespetsidele ka ühte <b>Copenhagenize.com</b> blogipostitust nina alla hõõrutud: <a href="http://www.copenhagenize.com/2011/09/bicycle-care-station-by-statoil.html" target="_blank">Bicycle Care Station by Statoil</a>, et vat kus ikka välismaal osatakse :) Ei mäleta täpset reaktsiooni, kuid erilisi heurekasid ja ovatsioone nagu ei täheldanud :) Olime küll valmis ratturite heaolu nimel projektile ka ise veits õlga alla panema, aga läks nii nagu läks... ehk, et ei läinudki kuidagi.<br />
<br />
Vahepeal on veidike vett merre voolanud, kui nüüd seda Norra õlitilka hoolega hõõruda, hakkab alt kandalaste <a href="http://www.couche-tard.com/" target="_blank">Öökull</a> kumama, sellest omanikevahetusest võiks järeldada, et küll neil seal ettevõttes palju muudki teha, kui õnnetute ratturite peale mõelda :)<br />
<br />
Kuid imesid juhtub, sõidan mõned päevad tagasi Haabersti Statoilist mööda ja<b> no ei usu oma silmi!</b> Nagu pauk luuavarrest, <b>hjuuuudz valge jalgratas laiutab keset tankla seina</b>. Mismõttes, mis toimub!?!<br />
<br />
<b>Respekt!</b><br />
Piinan kohe ummikukohvi pakkujate turundusjuhti ennast ja saan oluliselt targemaks. Jalgrataste hooldusalade ideed testitakse hetkel. Kui see klientidele meeldib ja seda hakatakse kasutama, siis on plaan kevadel ka mujale teenindusjaamadesse laieneda. Siiani on ainult positiivset vastukaja, rohkem operatiivset tagasisidet oodatakse kevadel, kui õige rattahooaeg peale hakkab. Hoolduspunktis saab hetkel kumme pumbata, käsipesu teha ja tulevikus on jaamas saadaval ka käepärane rattavõtmete komplekt. Lisaks on seal koht, kuhu saab ratta oma lukuga kinnitada ajaks kui klient poes ringi tuuseldab (ok, minu väänatud lauselõpp, viisaka firma turundusjuht räägib teiste sõnadega :).<br />
<br />
Testisin siis eile asja ära. Arenguruumi on, aga anname kõik andeks :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwMOJZ2W5uGew9Hvxl4vKKYl7qhjVFGbt1n0Ur8LRaFiQ2YLS_aR4tk12ylBAmTNgCN2-6c_a1j76q0VI_Pm6Io_lUxTJIDddeWBic2g6SpiAJMXg_gNN27hLtnOpJ58hyphenhyphenreG6BBGr9Eo/s1600/DSC_0014.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwMOJZ2W5uGew9Hvxl4vKKYl7qhjVFGbt1n0Ur8LRaFiQ2YLS_aR4tk12ylBAmTNgCN2-6c_a1j76q0VI_Pm6Io_lUxTJIDddeWBic2g6SpiAJMXg_gNN27hLtnOpJ58hyphenhyphenreG6BBGr9Eo/s640/DSC_0014.jpg" width="480" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Päris kenasti sobib mu ratas siia, eks :) S-suurusega raamiga võiks veidike keerulisemaks minna, aga vast saab hakkama. </td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx9QAwjt0tpWnJlLFHT3p05E-ygDSUVgd0hxUofdg1GeXXq1A1_B9cmVXQo7HeKrJNz8cNsIxI457uj-pseFCZ3jqZGwRXE1R3rdggZLJLXX4GI6JbcTq2SAz8v_mMH7yFUw_frXH1xEU/s1600/DSC_0015.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="520" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjx9QAwjt0tpWnJlLFHT3p05E-ygDSUVgd0hxUofdg1GeXXq1A1_B9cmVXQo7HeKrJNz8cNsIxI457uj-pseFCZ3jqZGwRXE1R3rdggZLJLXX4GI6JbcTq2SAz8v_mMH7yFUw_frXH1xEU/s640/DSC_0015.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Puust ja siniseks</td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTIfFuECWjUP3qHOZ1Mriv8iCCp6ZBejmWEkUUEv56b6pbiSneOizFfyPrsVeA9PVx0yJbtRCqVi90uv5rIFg3qKTO-RW3RZJsRT7CA9SGOqzEADt0fZgG5DYSgGHaR73XN4H8ktVTG6Y/s1600/DSC_0017.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTIfFuECWjUP3qHOZ1Mriv8iCCp6ZBejmWEkUUEv56b6pbiSneOizFfyPrsVeA9PVx0yJbtRCqVi90uv5rIFg3qKTO-RW3RZJsRT7CA9SGOqzEADt0fZgG5DYSgGHaR73XN4H8ktVTG6Y/s640/DSC_0017.jpg" width="480" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Õhku saab autoventiilile ja loomulikult ka peenikesele presta ventiilile. <br />
8 atti kätte ei saa, aga 4 vast ikka. MTB ja linnarattaga hätta ei jää, maanteepüssi jaoks veits vähe :(</td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjqc3SfE9RK9jwTXlKf_nmyKc0Pioeyaa3xpy2puL-JO_xKD1hFSoQx05k98G0yIxP9pjyIBFomIgDWrHcDRI9mXnZumWycgmVNErG9yxuMQYCcfvCahJZg-VSo8DqIbacU_fq6h71gMM/s1600/DSC_0019.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjqc3SfE9RK9jwTXlKf_nmyKc0Pioeyaa3xpy2puL-JO_xKD1hFSoQx05k98G0yIxP9pjyIBFomIgDWrHcDRI9mXnZumWycgmVNErG9yxuMQYCcfvCahJZg-VSo8DqIbacU_fq6h71gMM/s640/DSC_0019.jpg" width="480" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Veesurve võiks veidike tugevam olla. Mingid harjad_värgid äkki ka? Veega lodistada lihtsalt pole nagu see. </td></tr>
</tbody></table>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVdSnEb_P_XlXPWEBqDk3Xegxpb2qiyZCFodfrHbt_Hl0IPTMoSnjkvd6SU2ss8Xbt7qYmKUftvkD59mZpDc6tezduJrAMntIe-bpvf7c1q_Iao-zpTGjqH7UPhhOYqT-x5d3cFskTGWA/s1600/DSC_0022.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVdSnEb_P_XlXPWEBqDk3Xegxpb2qiyZCFodfrHbt_Hl0IPTMoSnjkvd6SU2ss8Xbt7qYmKUftvkD59mZpDc6tezduJrAMntIe-bpvf7c1q_Iao-zpTGjqH7UPhhOYqT-x5d3cFskTGWA/s640/DSC_0022.jpg" width="480" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rattahoidja küll, aga raamist kinnitada väga nagu ei saa :( Läheks sisse šoppama küll, kuid siia oma vokki ei tahaks nagu eriti jätta. Mingi intelligentsem raamikinnitusega võimalus paluks ja teenindajalt võiks luku ka saada ;)</td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4J8DGtRrUF9FtPvJeCPTeBO_ZSlh9e-NpXN4ylobzIRct8buXLhETL81dICcpWuC-O0Ea4610ItrEU59rwtIwqDO8Q2uoGoSaIVmkBcBBPXcJP_etA-5U55dqBPziYT22sko1_Az6vpc/s1600/DSC_0016.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="460" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4J8DGtRrUF9FtPvJeCPTeBO_ZSlh9e-NpXN4ylobzIRct8buXLhETL81dICcpWuC-O0Ea4610ItrEU59rwtIwqDO8Q2uoGoSaIVmkBcBBPXcJP_etA-5U55dqBPziYT22sko1_Az6vpc/s640/DSC_0016.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hoia mind hellalt! Armastusega. Sinu ratas.<br />
<br />
<div style="text-align: left;">
<span style="font-size: small;"><b>Tubli töö, Statoil!</b> Ma siiani küll pigem ühe teise N-tähega tankla klient olnud, aga teie selline pisike kompliment rattarahvale mõjutab mu alateadvust vast niipalju küll, et järgmisel korral oma raudhobusele juua ostma minnes tahtmatult hoopis teie boksi keeran :) Tänud</span></div>
</td></tr>
</tbody></table>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-27305128348289581492012-08-07T10:52:00.002+03:002012-10-26T15:56:40.005+03:00Nibin nabin!<b>Eile seadsin siis ennast esimest korda elus telekast teadlikult maadlust vaatama</b>. Tunnike ootamist, mõned mintsad närvikõdi ja hõbedane Nabi. Kõva! Respekt!<br />
<br />
Suure maadlusõhtu taustal meenus üks seik <a href="http://dakar.hawaii.ee/est/esileht" target="_blank">Paris-Dakari sõidult</a>.<br />
<br />
<a href="http://dakar.hawaii.ee/est/blog?id=8369" target="_blank">blogist</a> copy<br />
<span style="font-size: xx-small;">(03.10.2006, Priit)</span><br />
<br />
<i>Margus magab. Keset päeva. Eile arvas ta, et võiks ala vahetada. Kui need korraldajad siin muudavad reegleid nagu tahavad, eraldistardid ja värgid, siis võiks me ka millegi uuenduslikuga välja tulla. Oleme innovatiivsed Eesti mehed ju. <br />
<br />
Näiteks võtaks kavva klassikalise maadluse. Selle eest saab lisapunkte siis. Iga seljavõit on 1 tund. See liider, väike Rob kaalub 57kg. Mina olin kodus nõksa peale kaheksakümne. Saan jagu küll, onju? Enne teeme Margusega nädalakese trenni, peale õhtusööki, kui teised hakkavad magama sättima, hakkame meie maadlema, telkide vahel, nagu kaks karu, higistame, vahutame, punnime, puristame ja vääname teineteist nii, et maa kumiseb, mets mühiseb, kivid lendavad... Äge! <br />
<br />
Medved seletab rahvale, et see ongi </i><b style="font-style: italic;">Eestis rahvuslik spordiala. Mehed lähevad pubisse, võtavad kannu õlut ning hakkavad maadlema; lõunavaheaegadel tööl maadeldakse; väimehed peavad äiadega maadlema, et tütar endale saada; tahad uude kohta tööle kandideerida, pead ülemusega maadlema; politsei teeb liikluses trahvi, kui ei taha maksta võid maadluse valida, kui võidad oled vaba mees, riigikogus ka maadlevad jne jne.</b><br />
<br />
Kui see kuldne medal oleks nüüd ära tulnud, siis mine tea... :) Mõelge ise, milline maadlusbuum oleks paisu tagant valla päästetud :) Kangert küll hõiskab, et <a href="http://www.ap3.ee/article/2012/8/6/kangert-arikad-rattasoit-on-uus-golf" target="_blank">jalgrattasõit on uus golf</a>, aga Taaramäegi ju alustas oma karjääri just nimelt <b>maadlejana</b>, päriselt. Tglt peab vist selle hõbedase autasugi tagajärgedega pisut ettevaatlik olema :)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTSO_9RqSGZZinOHAiNiEp89wtQ-96SXGLBb98SYBk9VnTT-meC9htED6u-pHFbH9wqrifGp7_9lVWy8pQMHlZSCEZxdR9kcZ-Ikau1pKpqxCXznRY6DTij5mcgfEulCa31NjX0GVzPs4/s1600/Last+raceday.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTSO_9RqSGZZinOHAiNiEp89wtQ-96SXGLBb98SYBk9VnTT-meC9htED6u-pHFbH9wqrifGp7_9lVWy8pQMHlZSCEZxdR9kcZ-Ikau1pKpqxCXznRY6DTij5mcgfEulCa31NjX0GVzPs4/s640/Last+raceday.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Maadlustiim</td></tr>
</tbody></table>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-72197399758921457372012-07-17T11:53:00.005+03:002012-10-26T15:57:34.439+03:00Pe*se see uus liiklusseadus!Eelmisel nädalal käis kõigepealt siis pressist läbi uudis, et <b>Politsei hakkab jalgrataste helkureid ja signaalkelli kontrollima</b>. Enamusele rattarahvast jäi see vast hoomamata, kuni sai netti üles riputatud protokolli väljavõte, mis ikka tõelise kulutulena välgukiirusel levima hakkas. Tõepoolest ooongiiii kedagi trahvitud: "<a href="https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10150917223141498&set=a.168841121497.132513.150268581497&type=1&relevant_count=1" target="_blank">Juhtis jalgratast, millel puudub töökorras signaalkell</a>"<br />
<br />
Kas pollaritel enam tõesti midagi kasulikku teha pole, kas kõik vargad_pätid_kaabakad ja autoroolis kihutajad on juba kinni püütud? jne jne. Suurem osa reageerijatest olid just sellise suhtumisega. Ok, oli ka teistlaadi mõtteid stiilis, et politsei ei tee ju seadusi ja, mis seal siis imelikku on, kui rattur pimedas nähtav oleks jne<br />
<br />
Mulle millegipärast meenus anekdoot, kus perekond paadikesega jõe peal. Oh imet, tõmbavad lupsti kuldkala välja. See võrukael paneb loomulikult oma tavalise loo <i>repeat</i>-i peale. Laske mind ainult vabadusse, täidan punktipealt teie kolm misiganes soovi. Perepeal tõmbab kohe filmi käima, loomulikult laseb õnnetooja vette. Samal ajal jõuab perepoeg oma salasoovidele detsibellid taha installida: "Hamstrit tahan!". Isa: "Per*e see hamster!", millele järgneb ema agooniaeelne karjatus: "Võtke välja! Võtke välja!"<br />
<br />
Kõik tahavad justkui head, aga välja tuleb ikka nii nagu alati :)<br />
<br />
Ok, ei lahmi, süveneme veidike.<br />
<br />
Uuest liiklusseadusest loeme:<br />
<br />
<b>§ 87. Jalgrattale esitatavad nõuded</b><br />
(1) Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema:<br />
1) <b>töökorras pidur ja signaalkell;</b><br />
2) <b>ees valge ja taga punane </b>ning <b>vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur.</b><br />
<br />
Pidurid korda. Loomulik. Keegi ei vaidlusta. Signaalkella juurde tuleme veel tagasi. Järgmisena võtame helkurid.<br />
<br />
<b>Ausalt öeldes esindan ma siin eelkõige liibuvates pükstes lükramehi. Võidusõiduratastega</b>. Just see seltskond, kes helkuriteemale kõige rohkem vastu punnib. Esmapilgul õigustusega. Tavakruisijad tõenäoliselt vaatavad oma ratast ja no pole varem isegi märganud, aga siin ju kõik helkurid omal kohal, millest see paanikaosakond ? :) Eks võttis ennast ka korra nõutuks, et kas ma tõesti pean oma udupeene elektroonilise käiguvahetajaga 6,4kg kaaluva ratta kodaratesse mingisugused plastmassmonstrumid külge kruvima. Paljud meist on valmis hinge hinda maksma, et järjekordne mõni gramm vähem kaaluv jupp ära vahetada ning siis tuleb keegi ja ütleb, et vot paned nüüd sellised jurakad kodaratesse lisaraskuseks. Mismõttes? Aerodünaamikast rääkimata.<br />
<br />
Pagan, loen veel seadust, kodaratest ei räägi ju keegi. Erinevad jooksu- (velje) ja kummitootjad kasutavad tegelikult tihti helkurit oma toodete juures. Sõber kirjutas, et tal on helkurid rattakingadel (taga ja külgedel), pükstel (taga säärte peal), kinnastel (krõpskinnutsed), jopel (varrukatel ja seljal, ees rinnakõrgusel ) ning isegi kiivri kogu kuklaosa on üks suur helkur. <b>Et, mis siis ikkagi on oluline, kas olla pimedas nähtav või olla pimedas nähtav?<br />
</b><br />
Uurisin Politseist, et mis need õnnetud lükramehed tegema peavad.<br />
<br />
Vastus:<br />
<i><b>Kui helkurriba täidab oma eesmärgi ehk helgib, siis läheb ta arvesse. Kindlasti tuleks jälgida sellise helkurriba kulumist ja määrdumist. Kulunud ja määrdunud helkurriba eesmärki ei täida ja liiklejat pimedas näha ei ole. </b></i><i><b><br />
Helkurite suurus ja kuju ei ole olulised. Seaduseandja eesmärk on teha jalgrattad liikluses nähtavaks. Seda peaks arvestama rattale helkureid pannes.</b></i><br />
<br />
Kõlab nagu HOOLIMINE, mitte seaduses näpuga järge ajamine elik kellegi tahtlik peedistamine või raha välja pumpamine? <br />
<br />
Võtsin meie reklaamiagentuuri ette ja palusin neil helkurkilega veidike vaeva näha. Tulemuseks punased-valged mummud, südamed, ruudud, ristkülikud, erinevad logod. Midagi igale maitsele. <br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwZkKIxCvyPyN984EbJfYqWJUWCAKBfF-UjUL7Xk5dilpjSX8GFI3drP1A4hFzZnyt9-xbLj0MstSThrBMFMK7679AgShieDrwRya0o7lmmXEdEd1d-A6EX0QiwySprLfC7ZV4pw4Td9I/s1600/helkur6.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwZkKIxCvyPyN984EbJfYqWJUWCAKBfF-UjUL7Xk5dilpjSX8GFI3drP1A4hFzZnyt9-xbLj0MstSThrBMFMK7679AgShieDrwRya0o7lmmXEdEd1d-A6EX0QiwySprLfC7ZV4pw4Td9I/s400/helkur6.JPG" width="300" /></a></div>
<br />
<br />
Jah, seadus tuleb paraku teha ikkagi vist enamuse järgi. Sinna erandite a la "välja arvatud trenni tegevad sportlased" sisse kirjutamine läheb keeruliseks. Trenni tegevate sportlastega on üleüldse segased lood. Ma tulen hommikul tööle täpselt samas liibuvas varustuses nagu õhtul trenni minnes. Aga ratas on mul pigem ikka kui transpordivahend. Veeren vaikselt mööda kergliiklusteed. Siis nagu peaks tuled/viled küljes olema ja kaaskodanikega arvestama. Õhtul lähen paari omasugusega trenni ja nüüd enam liikluseeskirjad ei kehti. Siit jõuamegi sujuvalt autojuhtide lemmikteemani, et kas Urmo Aava teeb Järvevana teel kiiruskatseid ja kas Värnik lammutab ööklubis odaga. Ok, viimane näide oli halb, Värnik võib ööklubis odaga möllata küll, aga seda ei suuda ei Anu Säärits ega Helar Osila spordiuudistes kajastada, teise saate teema :)<br />
<br />
Kuhu ma oma jutuga jõuda tahan on see, et palju on ikka meie endi kätes, kas meiega liikluses arvestatakse ja kas meil on õigus teistelt nõuda seda, millele me ise vilistame.<br />
<br />
<b>Tegelikult ei pea liikluses kõik ju kõiki vihkama :)</b><br />
<br />
Veel õli tulle. Milleks mulle need helkurid, ma ju pimedas ei sõida, neist ei ole kasu. Nõus. Isiklikust kogemusest: Varakevadel trennis, tuul keerab, väike valearvestus, kerge nälg ja jäängi hopsti väääga hämara peale. Noh, mul õnneks tagatuli. Panen selle vilkuma, töötab. Jõuan poole tunni pärast koju, vaatan ratast, tuli ei plingi :( Millal ta tühjaks sai, ei tea. Helkurit polnud loomulikult. <i>Risky business</i>.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvpcJiMqqR0HsVl8gYSi0wj1PzeRH53mlgzJyuJbaZr6cjrJMcdYPJBJsFFiAlur2OyHUURV9JIpeBG9vYsE7qEtDqNJhY7AtJgI3Rurl1zUkaSZjBaFbu-1oG15u6tzPMLWJOAEAzqJQ/s1600/helkur2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvpcJiMqqR0HsVl8gYSi0wj1PzeRH53mlgzJyuJbaZr6cjrJMcdYPJBJsFFiAlur2OyHUURV9JIpeBG9vYsE7qEtDqNJhY7AtJgI3Rurl1zUkaSZjBaFbu-1oG15u6tzPMLWJOAEAzqJQ/s640/helkur2.JPG" width="640" /></a></div>
<br />
Jõuamegi vaikselt rattakellani. Signaalkellani siis. Mitte pulsimõõtjani, mis põhimõtteliselt ju annab ka mingi alarmsignaali, kui süda liiga puperdama kukub :)<br />
<br />
Politsei trahvib, appi! <b>Rattamüüjate vandenõu</b>, tegid raisad hea lobitöö ja nüüd müüvad nagu muda. Ma tõesti tahaks näha sellist Eesti rattakaupmeest, kes oleks valmis misiganes koguse rattakellakeste müügi nimel laskma tekkida situatsioonil, kus inimesed trahvihirmus ratta nurka panevad ja pigem sörkjooksule või saalialadele sõrme annavad. Suhteliselt lühinägelik oleks selline ajutine müügiedu. Küll, aga olen kindel, et kõik, või vähemalt enamus kaupmehi on valmis panustama rattasõidu turvalisemaks muutmise nimel. <br />
<br />
Ma eelmisel aastal panin oma maanteerattale pisikese kõll-kõll vanakooli kella peale. Ja no ma tõesti olen võibolla erand, aga <b>mulle meeldib sellega kergliiklusteel kõlistada.</b> Miks? Sest meie kergliiklusteedel valitseb sõna otseses mõttes üks suur kaos. Lapsevankrid, nende emad, laste siis, mitte lapsevankrite. Siis emad, kes pole enam kenad, lapsed, koerajalutajad, rulluisutajad, tõukeratturid, jooksjad, kepitajad ja veel kõiksugu karvased ning sulelised. Et neist vähegi mööda saada, selleks on rattakell piisavalt spetsiifilise heliga. Kümnest kaheksa annavad sulle viisakalt teed. 20%, kes on kõrvaklappidega, pilves või lihtsalt po*uistid, neile ei mõju nagunii ei pidurite klõbistamine ega hüüded/röögatused, a la: "Möödun vasakult või möödun paremalt!" Jah, paljud üritavad muga vaielda, et nad saavad ideaalselt hakkama ka hõigetega. AGA, minu arvates on kellakõlin soliidne, ja mis põhiline, kõlab ikka suhteliselt ühtemoodi kõikides erinevates meil räägitavates keeltes.<br />
<br />
Veidi tõmbaksin paralleeli Hispaania/Itaaliaga, kus ratturist möödasõitu planeeriv autojuht annab kerge signaaltörtsu, märguandeks lihtsalt. Teinekord isegi vaid selleks, et sa küünarnukiviipega talle omakorda möödasõitu lubaksid. Respekt, vastastikune. Jah, meil on sinnani pikk maa, aga taaskord, matslus tekitab matslust, vihkamine vihkamist. Ehk reguleerib rattakell veidike ka kergliiklusteede sõjaseisukorda. <b>Mida rohkem ta heliseb, seda enam inimesed jõuavad järeldusetni, et äkki ei olegi neljakesti õlg-õla kõrval jalutamine just kõige mõistlikum tegu...</b><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgX8W_s8dG8Mbu_l8WRVmdrlHFacgfdfSvXDh565iojE75bNUmbjAZDWuH5BRNV9yumPpS1SYnT_1F4TYRo6yCYFk1ic8e42ppNZnWB4HncZ9frjNf-T5pwfP71bkJVJU63_xAYnlUWFVs/s1600/helkur1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgX8W_s8dG8Mbu_l8WRVmdrlHFacgfdfSvXDh565iojE75bNUmbjAZDWuH5BRNV9yumPpS1SYnT_1F4TYRo6yCYFk1ic8e42ppNZnWB4HncZ9frjNf-T5pwfP71bkJVJU63_xAYnlUWFVs/s640/helkur1.JPG" width="360" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghVwIQ8NcU9TnOgOHEv39APwZLApIChQ6aONGwXbGPt-hwh66XsMvXp-ySSG3zRoqJW2WpXSx_DbbaFIOCAGxFajL8TUubpTE_goalo7d9U4FfMmS8EmwBqvF2Py_dWegvEy0xLwB1Idk/s1600/helkur4.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghVwIQ8NcU9TnOgOHEv39APwZLApIChQ6aONGwXbGPt-hwh66XsMvXp-ySSG3zRoqJW2WpXSx_DbbaFIOCAGxFajL8TUubpTE_goalo7d9U4FfMmS8EmwBqvF2Py_dWegvEy0xLwB1Idk/s640/helkur4.JPG" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjt44dTCcg-wC1OR4K29gxMk0TsZA0TFEWx8fVFUVw9s3C8sWColQR2fbDrpgIXVqK-bF2Hhwp4CkRIfBE1bTGRlm_FODNSiAWMqQSOGuBaQNIssCM0wLFTChPxNsU2ER3amFB2KkP5iAE/s1600/helkur5.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjt44dTCcg-wC1OR4K29gxMk0TsZA0TFEWx8fVFUVw9s3C8sWColQR2fbDrpgIXVqK-bF2Hhwp4CkRIfBE1bTGRlm_FODNSiAWMqQSOGuBaQNIssCM0wLFTChPxNsU2ER3amFB2KkP5iAE/s640/helkur5.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
Ah jaa, mis kasu mul sest krdi kellast, kui ma kergliiklusteele ei roni. Nõus. Ei olegi. CFC või Nõmme Rattaklubi saateautoga treenivatel poistel ei ole seda kella tõesti kellelegi tilistada. Samas, peavad nad kuidagi ka treeningbaasi jõudma ja sealt koju veerema. Kahtlustan, et nii mõnigi kasutab selleks kergliiklusteed.<br />
<br />
Ma olen nõus, et kella puudumisel trahvimine on ikka suht üle võlli teema, aga vähemalt on see kampaaniakorras ratturite kontrollimine pannud inimesed uue liiklusseaduse osas veidikenegi mõtteid vahetama.<br />
<br />
<b>Austame jalakäijaid, rulluisutajaid, koerajalutajaid, autojuhte, bussijuhte...</b> <b>Teeme algust kohe ja ma olen kindel, et pehmelt öeldes paaaaar pikka aastat ning olemegi Eestist supsti nagu üleöö vorminud oma pisikese Mallorca, jalgratturite paradiisi ;)</b><br />
<div>
<br /></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com37tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-3817497174223653142012-06-07T16:06:00.001+03:002012-10-26T15:58:28.541+03:00Vändra metsas, saepuru aukus...Mõtlesin, et <b>kiidaks</b> veidi <b>Vändra rattaralli korraldajaid</b> ;)<br />
<br />
Kutt on alles 18, aga sisuliselt dirigeerib üksinda sellise vinge ürituse sujuvat kõla, seda juba neljandat aastat järjest. Jutt siis <b>Kristen Kivistik</b>ust. Taaramäest ja Kangertist maailmaklassi ratturid voolinud <b>Erich Perneri</b> tütrepojast. Ja no kui sul juba kord selline Vändra taust, siis asjade loomuliku jätkuna sõidad ise ka <b>Eesti juunioride koondise</b>s ning nühid koolipinki/rattasadulat Audenteses.<br />
<br />
Kristen on Vändra Rattarallit korraldanud juba 15. eluaastast. Seda sõna_otseses_mõttes saatuse tahtel. Sinnamaani oli Erich ise korraldusvankrit vedanud, paraku insuldi_rsk tegi omad sundvangerdused :(<br />
<br />
Ja, et Kristen nüüd nina liiga püsti ei ajaks, siis otseloomulikult ei oleks ta midagi ilma oma <b>ema Margiti </b>(toitlustus, majutus, autasustamine, tagatuba),<b> isa Kaido </b>(liikluskorraldus) ja <b>venna Gerdi</b> (võistluskeskus, stardi- ja finišiala) toetuseta ;) Mulle nagu tundub, et see paganama rattaralli ongi neil selline väikestviisi pereüritus :)<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMr-FfJ1snbKioDGOlKBxBzUX372-gsU5HGkLhY19LwaFAhGzIb2WURRJfhIGCXpLLligrwY2ozDcRmPfKh_qkKGqAUcnvWleAYc5k1Uz3Ilaf4HahTy8fcszdV23I8zb-Q4N0-0z6pXE/s1600/sportfoto_2012-06-02_15_Vandra_Rattaralli_2816.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="424" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhMr-FfJ1snbKioDGOlKBxBzUX372-gsU5HGkLhY19LwaFAhGzIb2WURRJfhIGCXpLLligrwY2ozDcRmPfKh_qkKGqAUcnvWleAYc5k1Uz3Ilaf4HahTy8fcszdV23I8zb-Q4N0-0z6pXE/s640/sportfoto_2012-06-02_15_Vandra_Rattaralli_2816.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kristen auhinnalauda inventeerimas</td></tr>
</tbody></table>
Veidike asjast ka.<br />
<br />
<i>“Nii esinduslikku koosseisu pole Vändra rattarallil seni veel nähtud,” rääkis võistluse peakorraldaja Kristen Kivistik Pärnu Postimehele. “Peale Rein Taaramäe ja Jaan Kirsipuu oli kogu Eesti paremik stardis. Usun, et juba järgmisel aastal võib meie võistlus siis meelitada tugevaid lätlasi, leedukaid ja miks mitte ka soomlasi.”</i><i><br />
Põhisõidu stardijoonelt sööstis nelja ringi pikkusele rajale 140 ratturit eesotsas Astana profitiimi särgis sõitva Tanel Kangertiga. Alpha Balticu mees Erki Pütsep, Endura Racingu Rene Mandri, Allan Oras, Janek Tombak jt </i><br />
<br />
Korrladajad olid võitjale välja pannud <b>hinnalise elamusreisi <a href="http://www.andmoments.com/est/randama/rattamatk/jalgrattamatk-nepalis/peamine-22" target="_blank">Nepali</a></b>. Selleks, et näha Himaalaja mägesid, tuli täita siiski üks oluline lisaklausel. Nimelt pidi võitja <b>keskmine kiirus ületama 50 km/h</b>. Eesti rattarallidel pole sellist kiirust teadaolevalt saavutatud. Viimase Filter maanteesarja osavõistluse ja Tartu rattaralli keskmised kiirused olid vastavalt <b>44 </b>ja <b>45 km/h</b>. Isegi suurvõistlustel näeb ju sellist minekut harva. 1999. aastal läbiti ajaloo kiireim Tour de France'i etapp, mille võitis Mario Cipollini keskmise kiirusega 50,3 km/h. Jaan Kirsipuu saavutas tookord viienda koha.<br />
<br />
Tõesti esmapilgul täiesti ebareaalne ülesanne. Aga, kui nüüd süveneda, siis kindlasti vähem loteriid/õnne, kui panna näiteks Rain Veidemann või Gert Kullamäe keskjoonelt korvi viskama. Mott võib väga suur olla, aga garantiid, et mees keskjoonelt tabab, lihtsalt pole. Grupisõidus 50km/h saavutada eelduseks on <b>soodsad ilmastikuolud</b> + põhiküsimus, et <b>kuidas motiveerida tiime</b> ühise eesmärgi nimel tööle, kui kuldakarda jätkub vaid ühele ratturile. Oleks see auhind siis 2000€ cashi, lepime aga tiimidega kokku ja jaotame mõnuga rahhi, kõik teevad võrdselt tööd ja elu lill. Kuidas aga tükeldada 2000€ reisi - ei saaks just öelda, et maailma kõige lihtsam ülesanne :) <br />
<br />
Mis seal salata, kui asi ei oleks piisavalt raske teostada olnud, siis suure tõenäosusega ei oleks ma seda auhinnakest ka reisikorraldaja <a href="http://www.andmoments.com/est/" target="_blank">Andmomentsilt</a> vändralastele välja võidelnud :) Idee kui selline, tuli üleüldse sellest, et olen siis ise ka novembri lõpus antud rattareisiga kaasa minemas ja no tore oleks ju seal ennast mingi tegija tuulde sokutada :)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkXGUE2SB98OrCOk6mP5IawQI-AfbCWR1iLqpM7_PRFWWfwOjqgs0-1WWlnIKxNWWKv4I5T68t_3mCrckT5Qo3Z4MmMVv_yBkHIDajedA4DlscZX8A2Whr00fXcQXb2wObeQB6cROggbE/s1600/VR-eriauhind-Nepal3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="585" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkXGUE2SB98OrCOk6mP5IawQI-AfbCWR1iLqpM7_PRFWWfwOjqgs0-1WWlnIKxNWWKv4I5T68t_3mCrckT5Qo3Z4MmMVv_yBkHIDajedA4DlscZX8A2Whr00fXcQXb2wObeQB6cROggbE/s640/VR-eriauhind-Nepal3.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
Paraku oli ilm just see, mis rekordüritusele selgelt oma pitseri vajutas. Selline tuul, et pane või triikraud tasku, suud lahti teha ei tohi, sõidukingad laksust lennus :( Ei oska teiste eest rääkida, et kui tõsiselt asja võeti ja rekordile/auhinnale üleüldse mõeldi. Stardijoonel teemat igaljuhul arutati, aga... <a href="http://www.pelotonsport.ee/" target="_blank">Peloton</a> oma eliitrivistuses (Silver Schultz, Rene Mandri, Alo Jakin jne), kes startis eesmärgiga harjutada Saaremaa Velotuuriks meeskonnasõitu, võttis ikka sellise vungi üles, et hoia ja keela, klara ja vera, teiste klubide sõitjatel lihtsalt ei tekkinud terve sõidu vältel erilisi rünnakumõtteid. Paar sutsakat küll tehti, kuid... Lõpu poole lasi juhtrong mõned korrad jala ikka täiesti sirgu, kuid sellegipoolest sai grupifinišiga lõppenud võidusõit <b>keskmiseks kiiruseks hirmuäratava 46,14km/h! </b>Hirmuäratava selles mõttes, et mis oleks saanud kogu asjast tuulevaikse ilmaga? Väidan, et avg 50km/h ei oleks sedakorda olnud mingi ulmeseriaali pealkiri.<br />
<br />
Lõpetuseks võistluste korraldajatele üks kaval mõte, mida Vändras edukalt kasutati. Loen <a href="http://www.aerobike.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=36&Itemid=18&lang=et" target="_blank">Filter maanteekarikasarja</a> juhendist: <i>Austagem vääriliselt oma parimaid! Kui teil pole tungivat vajadust lahkumiseks, siis palun jääge auhinnatseremooniat vaatama sõltumata oma võistlustulemusest. </i><br />
<br />
Vändras oli autasustamine rahvast pungil. Kuidas see saavutati? Kärbi piskuke võitjate auhinnafondist ning loosi <b>KÕIKIDE distantside lõpetajate vahel üks vinge auhind</b>. Sedakorda siis <b>karvane ratas</b> :) Pisikese klausliga loomulikult, kui te võidate, aga teid ei ole autasustamisel kohal, siis läheb loosimine koheselt kordamisele. Ei mingeid "väljavõtmata loosiauhinnad saate kätte _". Toimis ;)<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUzQ7PMJ8cO_Kd3TN2ZBaE23_iSBSym1S3oM7z_gXXJenspxlVk-q53VOjg1SJp96jheE0baR-L1HDKVAzFH7-B0WEUowiLAEULkCO-ZWOvYGIX1RBdNJ2jkdklZr-WPN19HM6dG-3-2M/s1600/sportfoto_2012-06-02_15_Vandra_Rattaralli_2817.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="424" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUzQ7PMJ8cO_Kd3TN2ZBaE23_iSBSym1S3oM7z_gXXJenspxlVk-q53VOjg1SJp96jheE0baR-L1HDKVAzFH7-B0WEUowiLAEULkCO-ZWOvYGIX1RBdNJ2jkdklZr-WPN19HM6dG-3-2M/s640/sportfoto_2012-06-02_15_Vandra_Rattaralli_2817.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Roheline konn</td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIb9bxN4gsxgvUFO70VBLlSSl91cnLsCD-L14aNXii_My5Y31J-yKKMWUdpnueosTsg0VANRNYNu11WYxcQLgDzGBf0_vl8D2GuZoLrMVDosgeop-68_YUsBElQH8S4BNun6XDzml4Dwk/s1600/sportfoto_2012-06-02_15_Vandra_Rattaralli_2815.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="424" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIb9bxN4gsxgvUFO70VBLlSSl91cnLsCD-L14aNXii_My5Y31J-yKKMWUdpnueosTsg0VANRNYNu11WYxcQLgDzGBf0_vl8D2GuZoLrMVDosgeop-68_YUsBElQH8S4BNun6XDzml4Dwk/s640/sportfoto_2012-06-02_15_Vandra_Rattaralli_2815.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Möla-Madis õnnelikku rattavõitjat intervjueerimas</td></tr>
</tbody></table>
<b>Veelkord tänud Vändra tiimile. Tublid olete. </b><br />
<b>Ah jaa, kas 2013 regamine on avatud? ;)</b><br />
<br />
Filmiteema väärib muidugi vabshee eraldi peatükki. Lugu sellest, miks Taaramäest sai Taaramäe ;)<br />
<br />
<iframe allowfullscreen="" frameborder="0" height="281" src="http://www.youtube.com/embed/hPjSBDhj6LY" width="500"></iframe>PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1280509552829798880.post-86810793397486436022012-04-04T21:37:00.003+03:002012-10-26T16:00:27.852+03:00Aitäh Andres, Andrus, Boriss, Daniel, Gert, Gunnar, Hanna-Britt, Harles, Harri, Heiki, Hüüd-Keerit, Iiris, Indrek, Indrek, Ingrid Lisett, Iris, Jaan, Jaan, Jaanus, Jan, Janar, Janne, Janno, Kahro, Kaia-Liisa, Kaido, Kaijo, Karl, Karl August, Karl-Arnold, Karmen, Karol, Katre-Helen, Kätrin, Külli, Maire, Margus, Margus, Marko, Markus, Mart, Mart-Anton, Merje, Oliver, Priit, Priit, Rain, Rainer, Raoul, Raul, Riina, Risto, Sergo, Sigrid, Siim, Sten-Mark, Taivo, Tarmo, Teet, Tiit, Toomas, Uwer ja Verner!Täielikuks akude laadimiseks on üks vinge retsept: võtad mõned kallid inimesed, paarkümmend vana sõpra, mõnedkümned uued kamraadid, veel hunniku huvitavaid tegelasi ja loomulikult jalgratta ning põrutate otsejoones lõunasse! Lased jalgadel 250 000 vändatäit mõnusalt pöörelda ja oledki uus ja värske inimene! Tehtud. Väga buenod kaks nädalat said ajalooks.<br />
<br />
Laagri korralduse poolelt oli sel aastal tiimis pisikesed vangerdused. Nii kurb kui see ka ei ole, aga varasem raskekahurvägi kammis ennast kummalistel põhjustel ikka vääga korralikult sisse, siiamaani süda paha ja tõenäoliselt Montepulcianosse meid enam eriti tagasi ei oodata :( Aga, eks iga asi ole elus millelegi kasulik ja iga tee lõpp taas uue algus... <b>Edasi Kentucky poisid, valu punanahkadele!</b> <br />
<br />
<b>Ilm oli super</b>. Päikest jätkus. Keskmised kraadid trennis 15C-23C. Lühikeste teema. Veidike sabistasin, et äkki oleks ikka pidanud ka lisaks lennureisile 500km bussiga Denia poole loksumist välja kannatama, et raha ikka oma perre jätta (tervitades Erika & Ene ;). Ilma tsekkides, siis on see märts-aprill ikka totaalne loterii. Jaanuaris sõidetakse lühikestes, samas, just sinu valitud kaks nädalat võib vihmapoiss täiega kimbutamas käia :( Momendil nt tsekin oma lemmiksaiti www.yr.no ja no no sajab seal :(<br />
<br />
Neljas laagripäev sai küll märja asfaldi tõttu ühe puhkeka teha, kuigi, kahtlustan, et selle ajastus oli tegelikult kõikidele nagu_rusikas_silmaauku. <b>Sunnitud puhkepäev</b>, veidike meenutas vanasti suure CCCP suusakoondise treeninglaagrit, kus enne vaba päeva tuli range käsk kõigil sauna minna ning sunniti vägisi klaasitäitega samakat sisse ajama, organismile tuli ju korralik restart teha :) Muidu plaani järgi küll puhkekas, AGA näed konkurenti väikesele tiirule suunduvat ning nätaki, oled ka ise vaikimisi seitsme sekiga trenniriided selga ajanud :)<br />
<br />
Girona ümbrus meenutas veits Toskaanat. Rulluv maastik. Samas leidus nii totaalseid seinu kui ka täielikku flatti. <b>Kõrvalteede liiklustihedus selline 1-2 autot tunnis!</b> Vot see on väärtus omaette. <br />
<br />
Majutajad Girona Cyclingust, endised tipptriatleedid, olid meile <b>valmis pannud 15+ rajakaardi gpsi faili</b>. Midagi igale maitsele.<b> </b>Väga super. Eriti mõtlema ei pea. Teinekord tundus küll, et no mida meetrilaiune asfaldijupp, et kuhu see küll viima peaks? Algul jätsin Garminpoisi seadistustesse kõik "at next roundabout take 2nd exit" ja ümberkalkuleerimised peale, ei olnud hea mõte, kompu elas täiega oma elu, oleks nagu mitu lähkrit Gevaliat sisse luristanud, juttu jätkus kauemaks, muudkui suhtles ja suhtles. See viga sai kiirelt kõrvaldatud. Sest, kui veits unelema jäädki ja juhuslikult kursist kõrvale kaldud, hakkab kompu enivei lenksul vibreerima ja ärkad kenasti üles :) Paar korda panin muidugi totaalselt udu ka. Kohe teine päev võtsin lihtsalt vale marsruudi lahti, õnneks oli see 70km asemel 30km. Vastupidise eksimuse puhul oleksin vblla endale paar vihavaenlast juurde saanud :)<br />
<br />
Korra sai veel <b>veidike nalja</b>, kui nn rahulikul päeval võtsime ette kerge 109km ringi. Kokku lepitud, veereme iisilt. Peaaegu veeresimegi, ainult rajaprofiili unustasime eelnevalt tsekkida. Mingi <b>ootamatu 21-kilsane tõus oli ennast teepeale risti ette istutanud</b>. Saakeli! See pole ju iseenesest midagi hullu, kui rahulikult omas tempos kulgeda ning tõusuprossaks selline 4-8%. Aga no ei olnud päris see, teps mitte see. Vaatan praegu ise allolevat profiilipilti ja hirm tuleb nahka :) 19% nurgaga betoonlätakaidpidi üles ronida on ikka rahulikuks puhkepäevaks veista karm :) Igaljuhul, kõik said kenasti hakkama ja kaardilugemise vääratuse eest ei saanud füüsilist- ega isegi verbaalset noomitust, seekord :) Tõusust ikka vägev emotsioon, sest kõikide märkide kohaselt oli tegemist vanade roomlaste poolt rajatud Via Augusta kõrvalteega (info eest tänud Siimule, kes ka ise mõni päev hiljem sama trassi läbis).<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8K0CCenB2pd79YnWr2wyBck9IO7AjC6nPNrf6jeQXREVHykxPnfNlq4OXPpeAcugNbM1ClqYdoR9AwdDqBvnXzb4JFVWvA5o8BKEjFot5LL4GB_YmoRXOKE3iXXH_1xN3UdHR1uyKYP0/s1600/Colldecarrera.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="368" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8K0CCenB2pd79YnWr2wyBck9IO7AjC6nPNrf6jeQXREVHykxPnfNlq4OXPpeAcugNbM1ClqYdoR9AwdDqBvnXzb4JFVWvA5o8BKEjFot5LL4GB_YmoRXOKE3iXXH_1xN3UdHR1uyKYP0/s640/Colldecarrera.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
Girona kohalik eestlasest rattaproff <b>Rene Mandri</b> <b>tegi meile korraliku<i> tourists special</i> rattatrenni</b>, kus 3h jooksul käisime läbi legendaarsed Lance Armstrongi testinõlvad ja ümbruskonnas paiknevate rattakuulsuste villad. Seff. Õhtul pidas Rene meile veel ühe superlaheda seminari mida_elukutselised_ratturid_tegelikult... Vinge, <b>väga ladusa jutu ja laia silmaringiga sell</b>, tänud.<br />
<br />
<b>Kataloonia velotuuri käisime kaemas</b>. Kuna Rein Taaramäe, kes paljuski meie laagrivalikut dikteeris, otsustas ise hoopis mononukleoosiga vallatleda, siis jäi see võidukihutamine umbes 99,799% vaesemaks. Fännisärgid ja sini-must-valged lipud ja värgid olid suht useless... :( Kurb, aga noh saame üle. Või peaasi tglt, et Rein üle saab :) Velotuuri kõrghetk oli see, kui nägin laivis enda ees Bradley Wigginsi säärt! Mu käevars on ka tsipa jämedam :)<br />
<br />
KOKKU: 14päeva: <b>45h ratast</b> (1100km) + <b>5h hommikust kohvisörki</b>! Abiks ikka <br />
<br />
<b>Euroopa suurimal statkal</b> käisime <b>Barcat ja Messit vaatamas</b>. Jalgpallijumal Lionel lõi 5:3 võidumängus Granadale kolm väravat ja tõusis juba 24-aastaselt Barcelona kõigi aegade suurimaks väravakütiks, olles nüüd klubi eest ametlikes mängudes lajatanud postide vahele tervelt 234 laksu! Väravaid ja möllu kogu raha eest!<br />
<br />
<b>Head uudised</b>: Mu eile 12a saanud keskmine pruunsilm näitas, et suudab vabalt 13-kilsaseid tõuse laksata :)<br />
<b>Halvad uudised</b>: Pikkadesse trennidesse ma teda veel kaasa ei võtnud, lohutuseks toksis teine päevad läbi pinksi. Momendil on seis selline, et ma vist väga ei tahagi temaga enam lauatenniselaua ääres rinda pista :)<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJoz0vn98iwqmU6xxVhR3GqvfyHEy1sy2JCTeYSDUO1CFpe-8NdJZPWYv40Q4GoeAOVHns0vKM_vytL9mvbLgpNJeZSe7ohMzT4fWspb7cDVfhbgtDeNDlMgLXi2pOj4z_5Qo19AIygAE/s1600/roca.PNG" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJoz0vn98iwqmU6xxVhR3GqvfyHEy1sy2JCTeYSDUO1CFpe-8NdJZPWYv40Q4GoeAOVHns0vKM_vytL9mvbLgpNJeZSe7ohMzT4fWspb7cDVfhbgtDeNDlMgLXi2pOj4z_5Qo19AIygAE/s640/roca.PNG" width="428" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Rocacobra tipp paistab</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_MfvUnWVawmW6V8CXvQinKNthGpPQBjEllohbAJwyTQop1s9w3_wB_Mt2yTkn8qCartIQjV3JHmsx2sbQGUPiyRgdLrl6UZ6zurfXCGLl0dRVtTVfDy4c23bG8w3ixVd_JURO1_Fk_uo/s1600/rocacorba_profile.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="371" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_MfvUnWVawmW6V8CXvQinKNthGpPQBjEllohbAJwyTQop1s9w3_wB_Mt2yTkn8qCartIQjV3JHmsx2sbQGUPiyRgdLrl6UZ6zurfXCGLl0dRVtTVfDy4c23bG8w3ixVd_JURO1_Fk_uo/s640/rocacorba_profile.jpg" width="640" /></a></div>
PShttp://www.blogger.com/profile/08044855348991933864noreply@blogger.com0