Hollandlased oskavad - Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri case study: Põllumehe jalgratas
Kasvuhooneaiandites kasvatatakse maasikaid kõrgetel raamidel. Maasikataimed on 150 kuni 160 cm kõrgusel. Õite vabastamisel ja taimede rohimisel kõnnivad töölised tavaliselt 30 cm kõrgustel karkudel. Kõrgusest tuleneva ebakindluse tõttu on tööliste jala- ja seljalihased tavalisest suuremas pinges. See võib tekitada väsimust ja ebamugavustunnet. Lisaks kaasneb karkudel kõndimisega kukkumisoht, sest raskuskese on tavalisest 30 cm kõrgemal.
Ger van den Bekerom töötas oma ettevõtte Fragum BV töötajate jaoks välja jalgratta, mis lahendab ebamugavuse ja kukkumisohuga seotud probleemid. Sellel kartautosarnasel jalgrattal on neli ratast, mida aetakse ringi keti abil. Esirattaid juhitakse juhtraua abil. Pedaalid ja iste on sõidusuuna suhtes täisnurga all. Istme, juhtraua ja pedaalide kõrgus on kohandatav, mis võimaldab kõigil kasutajatel end mugavalt tunda. Jalgratta arenduskulud olid umbes 500 eurot, mis ületab kümnekordselt kargupaari hinna.
Maasikate eest jalgrattasadulas hoolitsemisel on mitmeid eeliseid. Õlalihased on vähem pinges, sest töökõrgust muudetakse vastavalt töölise vajadustele. Kaob vajadus pikaajaliseks püstiseismiseks, mistõttu jalad ja alaselg ei ole enam pinges ning puudub kukkumisrisk. Töökiirus on mõlema meetodi korral umbes sama. Lühikese kasutusaja tõttu (ainult 4 kuni 6 nädalat aastas) ei ole jalgratas karkudega võrreldes majanduslikult tasuv. Kui aga jalgratas tõesti vähendab õnnetusi ning luu- ja lihaskonna haigusi, võib selle kasutamine töötajate tervisele väga soodsalt mõjuda. Lisaks võimaldab see eakamatel ning selja- ja jalavaevustega töölistel selles füüsiliselt raskes olukorras edasi töötada.
allikas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur
Nii, kui siit inspiratsiooni ei saanud, maasikakorjamine boooring tundub, siis Tallinna vanalinna sobiks üks vinge noateritaja ikka :)