Mootorratas

Täna oli esimene päris suvine päev. Kohe pärispäris. Meie õrnemanahalised said ikka korraliku „joodiku“ päevituse, mida kohati ka ratturi päevituseks kutsutakse :) Ehk, mitte mingi popp randivaba värk, vaid just selline, siiruviiruline tulipunane...

Suvise Toskaana üle on küll superheameel, aga kurb olen ikkagi :( Homme mängivad meist poolesaja kilomeetri Euroliiga veerandfinaalis Siena Montepaschi ja Ateena Panathinaikos. Ülikõva mäng. Absoluutne Euroopa tipp, NBA satsidelgi läheks raskeks. Siena hetkel 14 mängu järjest koduväljakul võitnud ja seeria seis 1:1. Piletid OTSAS, välja müüdud, finito, krt. Üks kohalik vend lubas küll veel midagi sebida, aga ega ma väga sellesse usu... Ainus variant vist ennast kusagile kohalikku baari sokutada ;) Kossu vaatama loomulikult. Elamise telekad on meil vaevalt tikutopsi suurused.

Eelmises postituses rääkisin Ain-Alari imerelvast, millega ta meil siin kaelasid pikaks venitab... Panen siia ühe täna tehtud pildikese. Homme peame taas, keel vestil ja sall pikalt järel, selle mootorratta tuules ennast kinni suutma hoida. Eks mees räägib lähipäevil oma videoblogis sellest raketist lähemalt.

Spetsiaalselt Eesti Raudmehele lipuvärvidega ehitud istumine. No PEAB tulema see täispika triatloni maailmameistritiitel. Hawaii Ironmani võit! Mees on seda väärt.

Fotod: Jüri Vlassov

Üllatus Bulgaariast

Eile öösel kella ühe paiku käisime üllatusel järgi :) Sürprais ise pedaalib Bulgaarias registreeritud profimeeskonnas, elab ja treenib momendil küll Prantsusmaal. Ehk, siis aastaid erinevates maailma tippklubides (Ag2r, Bouygues Telecom) elukutseliste leiba söönud Erki Pütsep. Sügav kummardus, et mees võttis vaevaks 6oo kilsa autoroolis lõunapoole kütta ja meie laheda seltskonnaga (ennast kiitmast me ei väsi :) mõned päevad koos trenni teha.

Eile õhtul ta vaeseke veel ei teadnud, et superman_ironman_kõikide_triatleetide hirm Ain-Alar Juhanson plaanib 5-tunnist trenni, kuhu sisse on pikitud 4 x 20 minutit 400 watist lõigukest :)

Kusjuures Ain on siin mootorrattaga - Scott Plasma eraldistardipüss. See tähendab sõiduasendi ehk tilgakuju sissevõtmisel juba 3-5km/h kiiremat liikumist...

Kui nn liidergrupis, ehk Ain-Alari ja tema englishmanist sparringpartneri Alexander Fairmani (ka eraldistardirelvaga) tuules see laager ilma ennast musta auku sõitmata läbi teha, siis võiks ikka kõvaks küll saada :) Eelmine aasta käis meil nii, et paarissõitude ajal ei vahetatud vedajat mitte kahekaupa välja, vaid vennad käisid ükshaaval Vedur Juhansoni kõrval ennast proovile panemas :)

Tänase ellujäämiskursuse 4h 20 min ja 140km läbisid 8 meest. Päris lõbus oli. Ei taha mõeldagi, kas homme jalad vihkavad mind või jah... Nüüd üheskoos venitama. Õhtul pizza ja pisut veinikest (pssst, kustutage eelmine sõna oma mälust :) Pütsep lükatakse tanki ja mees räägib meile mis profimaailmas tegelikult toimub.

Ps
veel motiveerimiskunstist. Püta sõnad mulle: „Kui sa kohe endale pikemat stemmi (lenksupikendust) ei pane, siis jäädki sõitma nagu naine!“ Krdi šovinistirsk, ma talle ehitan... :)


Foto: Kätri Kübar

Wi-fi ja muu värk

Netiühendus Itaaliamoodi tähendab seda, et kõigepealt võtad oma passi või ID. Lähed vastuvõtulauada, sind regatakse kenasti spetsiaalsesse kaustikusse, edasi antakse juba passakas, peale mille aktsepteerimist saadki INTERNETTI. Juhuuuu!

Pidu ei kesta küll väga kaua, sest enne seda kui kohalikud koju pere juurde vino rossot, limoncellot, pastat, salatit, oliiviõli ja muid hüvesi nautima tõttavad, tõmmatakse kõik juhtmed seinast välja :) Laupäeviti kella 13-ni. Pühapäeval no way! Sest terroristid saabuvad interneti kaudu, parem karta kui kahetseda...

Täna kuulasime pundiga Ain-Alar Juhansoni toitumisalaseid soovitusi. Homsest alagab vist täiega paastulaager :) Mitte päris nii, aga enam-vähem nagu mu kallis vanaema kunagi õpetas: „Hommikusöök söö ise, lõuna tee pooleks sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele.“

Tegelikult jäi põhisõnumina kõrvu see, et vahetult peale trenni on VÄGA OLULINE kohe oma energiatagavarud taastada. Proteiinijook asap sisse ning pasta või mõni muu süsivesikulaks poole tunni jooksul. Mees teab, mis mees räägib. Hawaii Ironmanil parima rattaaja välja kihutanud ning triatleetide maailma absoluutses tipus figureeriv vend ei uduta :)

Montepulciano, mis osutus Acquavivaks

Ongi Toskaana. Lumisest Eestist mõni tund lennukit, natuke bussisõitu ja oledki kolaki keset saapamaad. Vastuvõtt oli mmmmm. M-tähendab m õ n u s. Päike ja +16C. Ikka võiks veidike soojem olla, aga rattatrenniks suhtkoht ideaalne ilm.

Sõiduriistad lahti pakitud ning laskevalmis seatud, esimesed trennidki tehtud. Nagu ikka, mõned üllatused ka. Mäksike unustas pedaalid kusagile kodumaa pinnale. Eks ilma nendeta ole tsipa keeruline vändata :) Õnneks meist paari kilsa kaugusel paiknev rattapood päästis hädast välja...

Täna kahe tunniga 50km vaikselt ümbrusega tutvumist. Esmapilgul natuke künklik, et mitte öelda mägine. Aga kaardilt leiab ikka täisflatti ka. Jõuab veel sellega tegeleda.

Naljakas on vaadata, enamus vendasid on nii õssi täis. Osad tegid täna ikka KAKS trenni :) Päriselus, sellise intensiivse alguse puhul, tähendab see, et 5 päeva pärast annab organism kusagilt otsast järgi. Üldjuhul mingi haigusevärk, kel põlv, kel kurk.

Ah jaa. Esimesel nn üldkoosolekul oli põhiprobleemiks: Kus on lubatud wi-fi!? Naljakas. Saan aru, et osad meist, kaasaarvatud siinkirjutaja, ei saa endale kahte nädalat puhkust lubada, ilma, et ta aegajalt töömeile ja värke ei majandaks... aga ikkagi, mida me üldse ilma netita teeksime? Inimesed lähevad hommikuti kontoritesse, naelutavad silmad helesinise ekraanile, klõbistavad natuke näppudega klaviatuuril, ja nii ongi. Päevast päeva. Kuust kuusse.

Vaadates kohalikke, neil on asjadest ikka hoopis teine nägemus. Relaks, Tšill. Aega tuleb endast läbi lasta ja nautida. Tormamine ja kiirustamine on OUT. Päeval lebo, keegi ei liiguta lillegi. Neljast vaatame, teeme äkki mõne poekesegi lahti. Õhtul üheksast sätime ennast perega restorani, naudime söödavat_joodavat ja arutame maailma asju. Suhtlemine, lähedased, emotsioonid. Mitte virtuaalsed, vaid päris, pärispäris.

Mida veel? Superfüsio Priit Ailt tegi laheda ühisvenitamise. Nii hakkab see iga päev olema. Terve sats koguneb bassu äärde, tekid_matid kaasas. Pealik teeb harjutused ette ja meie siis üritame järgi teha. Lõbus, kasulik, taastav, toniseeriv.

Continentalilt saime kõik täna 2 testikummi ja muud nänni. Selle Italialt testisadulad. Garminilt gepsukompud. Lahe.

Homme juba pikem reaalne trenn :)

Toskaana päikese all

Diana Lane romantilises draamas. Ameeriklanna, San Fransiscost pärit, värskelt lahutatud kirjanik ostab endale emotsiooni ajendil uue, et siis ikka mitte uue, vaid hoopis vana, räsitud ja räämas, mõnisada aastat vana villa, ja seda Itaalia südamesse, Toskaanasse. Bramasole!

Miks ma selliseid filme vaatan? Vahel võib ning loomulikult teenid teise poole käest plusspunkte, lõpuks ometi oled ÕIGE filmi (et mitte öelda "naisteka") võtnud... :)

Seekord on asi hoopis muus. Nimelt, homset lõunat söön juba Toskaana päikese all... Just sealsamas, kus eelpoolmainitud filmi tegevus käis, Montepulciano ja Cortona.

Kell on 1:10, veel peab mõned tööasjad ära korraldama. Kõik reisivärk on pakkimata. Ja no ei pabista veel, sest mul on elus esimest korda list, mida ja kui palju kaasa võtta :) Rattad saatsime juba mööda maad ära. Ise lennukiga järgi.

Seda, kas näeme ka Neitsi Maarja pulmasõrmust, mille kaunistuseks olev ahhaat pidavat vastavalt kandja iseloomule värvi muutma, juba üsna varsti...

Kostüüm 2010 presidendiballile

Kuidas presidendiballil stiilne välja näha?

Sellel teemal on nüüd kõvasti vahutamist olnud, kollane meedia jätkuvalt pommirahe all. Finaal juba sealmaal, et presidendiproua isiklikult astub külaliste kaitseks välja ning tahab kõmupiltnikud ja filmivennad täielauluga ukse taha jätta...

Euroopa üks juhtivaid rattakiivritootjaid, prantslaste MET, on meile abikäe ulatanud ja disaininud spetsiaalselt sellele üritusele kohase peakatte.

Rahvusvärvides, stiilne, sümboolikaga kümnesse :) Tegelikult võiks siis juba rattaga kohale ka veereda, kiivrid korralikult peas, masuajal isiklik eeskuju ju ülioluline. Hoiame kokku, igasmõttes.

Aitäh SANGAR!

Nüüd ja edaspidi ostan ainult teie särke.

Äripäeva ja vist Päevalehe vahel on sel nädalal minuni jõudnud Sangari särkide ilus kvaliteetne isutekitav insert. SANGAR hüüab - OLUKORRAD MUUTUVAD, MEES JÄÄB MEHEKS

Lahe. Veel loen sealt, et Sangari maailmas jõuab tõeline mees oma eesmärkideni isegi siis, kui tuleb minna läbi tule ja vee. Sest tal on see sisemine jõud ja vabadus olla igas olukorras stiilne, tugev ja võitmatu. Sangari moodi.

Ilus ja hea kopitekst. Pöördelt leiame kvaliteetse särgi detailide tunnused: kangas, krae ja esiliist, nööbid, pistetihedus ja õmbluskvaliteet ning isiklik teenindus.

Kus on point? Point on pildil. Vaadake seda mudast meest. Mis on rambo õlal? Kuidas saab läbi tule ja vee nii, et sisemine vabadus ja stiilsus säiliks? Ikka rattaga! :) Tõelised mehed sõidavad rattaga! Respekt SANGAR! www.sangar.ee

Watchmen

Eile siis saatsin pool pere Otepääle viimaseid talvemõnusid nautima ja ise sõbra ja vanema kahupeaga kinno. Oleks ma pileteid ostes taibanud vaadata, et see koomiksi põhjal tehtud Watchmen 2h ja 40minsa kestab, äkki ma ei kribaks praegu seda teksti siia :)

Ühesõnaga minu jaoks oli asi liiiiga venitatud. Kaameratöö muidugi super, kõiksugu pisikestelt objektidelt väljasuumimised ja aegluubis jamad jätsid kustumatu mulje. Vahepeal, kui Rorschach vangi pistetakse, tundub nagu juba, et hakkab põnevgi... Muideks selle venna liikuv mask on ka omaette vaatamisväärsus.

Muss oli hea, eriti kõva Simon and Garfunkeli - The Sound of Silence ja Leonard Coheni - Hallelujah. Ja siis löök allapoole vööd, ei_tea_kuskohast võetud Nena - 99 Luftballons!" no sobis sinna täiega.

vahepeal pani see film mind isegi (üllatus, üllatus) mõtlema, et kui palju oleks inimkond nõus ohverdama meie endi hulgast süütuid hingi, ja seda terviku päästmise nimel? Keeruline teema.

tegelikult, pehmelt öeldes, oleksin ma parema meelegega kusagil mujal viibinud või midagi muud vaadanud... isegi poeg, kes on filmide suhtes kõigesööja, piilus ikka korduvalt kella :)

ps
Viimased 2 minutit filmi lõpust näeb selget sinist taevast ka, enne oli helesinine ainult Dr Manhattani peenis :)

Süütus võetud

Koht: Meie oma Nõmme Spordikeskuse suusarada
Aeg: Tunnike ja pool veel peale
Relvad: Fischeri revolutsioonilised auguga suusad ja Sony Handycam

Pole nagu kusagile edasi areneda, suusk on ju suusk, aastakümneid... aga ikkagi suudetakse midagi hullu jälle välja mõelda. Nähes uusi RCS Carbon Lite esimest korda teleekraanil, kujutasin oma vaimusilmas ikka täiega ette kuidas nendest edevatest suusaotste aukudest freesib mulle sellist lumetormi näkku, et hoia ja keela... Päriselus oli hoopis teine teema. Ei midagi taolist. Revolutionary Fischer Nordic Hole'i nautimiseks ei ole vaja superhooldatud MK-sarja radu :) Päris lumepudrus muidugi tekib veits probleeme, aga sinna me ju ei roni ka.

See, kui palju liikumiskiirus paraneb suusaotstest näpistatud 5 grammiga ja kas 8000 eeku ka õiglane hind on, vot seda peavad otsustama juba tõelised suusahundid. Mina nühin ikka enne Tartu Maratoni veits vanamoodsat klassikat ja sõidan rattaga edasi :) Iga kingsepp peab ikka oma liistude juurde jääma.

Natuke koom tunne oli mäest alla sõita ja oma suusaninasid filmida küll... Loodan, et samal ajal tervist taga ajanud suusasõbrad ikka andestavad :)

Kas sport mõjutab meeste viljakust?

Meestearst Margus Punab arutleb tänases Õhtulehes, et kas sport teeb spermapoistele ata-ata või jah? Tippsportlaste ihuarsti, Mihkel Mardna arvates ei paista tema kundedel küll selliseid probleeme olevat.

Eks äärmused suudavad ikka halba teha... kui koguaeg trennis olla, siis võib nii juhtuda, et naabrimees otsustas läbi astuda ja lapsi tegema asuda :) ja kui ise ikka sportimisest liiga kurnatud oled, ega siis seemnerakkudelgi erilist näpudpüsti_baila-baila tuju peale tule...

Ungarlastest tippteadlaste tipptõendusmaterjal sporditegemise mõjust seksitamisele ;)

Sylvester Stallone aitas Kanteri olümpiavõitjaks

Keegi hea inimene oli meile kontorilauale võlunud Gerd Kanteri ja Raul Rebase raamatu "15 sammu võiduni". Libistasin selle endale eile vaikimisi koju ja tõmbasin ühe hingetõmbega läbi... mhh, see sai nüüd kuidagi kahemõtteline :( Uuesti! Libistasin selle endale eile vaikimisi koju ja ahmisin sisse kui kausitäie vahukoort. Parem, onju.

Võitjate üle kohut ei mõisteta, eriti olümpiavõitjate, aga raamatu üle võib üks õige_vastik_eestlane ikka ju natuke nokkida :)

Haibi osakaal tundus selle üllitise kohta suht suur olevat. Et, kas nüüd musta pori näkkupritsimised ja staarkoolitaja ukselt-uksele raamatumüügimemuaarid saavad kaupluste toppides haledad laksud sisse? Esimene mulje oli natuke kommerts :( 100lk oli täis venitatud megasuure fondi ja reavahega teksti, kuhu veel labidaga pilte peale kühveldatud...

Ok, sain üle. Alustasin Gerdi poolt sissejuhtava raamatu sünnimõtete kirjeldustega. Ja no vauuuuuuuu. Mida on!? Vennal on peaaegu, et minu käekiri! Et, siis käsitsi kirjutatud teksti pilt äravahetamisi sarnane minu käekirjaga. Pole küll kunagi grafoloogiasse uskunud/süvenenud, aga ikkagi kõrvad liikusid veits :) Teisele lehele jõudes mu kristallist õhuloss plahvatas, Raul Rebane kirjutab 100% sama fondiga :D Krt, nüüd tekkis juba kahtlus, et kas see olümpiavõitja allkiri ikka on tema oma või Rebase oma hoopis või kujundaja Einike Soosaare pastakast visatud? :)

Enne kui kiitma asun, veel üks tilk tõrva: Gunde Svani pildil oleks võinud ikka Gunde ise olla, mitte Thomas Wassbergi õla tagant vaevu piiluv Gundeke :)

See raamat peab olema KOHUSTUSLIK KIRJANDUS igale vähegi sportlashinge (ja mitte ainult) omaval >10-aastasel koolipoisil ja tüdrukul. Pagan, olümpiavõitja isiklikult räägib häääästi lihtsas ja selges keeles ära mistahes eesmärgipüstitamise põhitõed, maitse järgi lisatud motiveerimiskunsti ja elu põhiväärtusi. Kusjuures mees ei ole mingi teoreetik, ta on OLÜMPIAVÕITJA! Lapsevanemad, õpetajad kinkige see oma võsukestele. Teie enda juttu nad nagunii ei usu :)

Oska unistada
Ära kaota lootust
Ära karda kaotada
Õppimine on tähtsam kui sport
Helista emale (armas!)
jne

Palju lihtsaid tõdesid, mida kiputakse paraku unustama...
Team75plus.com ma olen teie poolt! ;)

Sylvester Stallone, Michael Jordani, Ayrton Senna jt rollist meie (just olümpiavõit on ju meie oma) võidu sepistamisel saate teada raamatut lugedes.

pilt: team75plus.com

I can ride my bike with no handlebars

Tarmo kommis (tnx) mu Paljaste pepudega tüdrukud rattasadulas postitust ja nüüd ei saa kuidagi seda Flobotsi Handlebars siia lisamata jätta... külmavärinate lugu natuke, ei, palju ikka :)

Ikka viin, viin, viin, absoluutselt, viin!

Alates aastast 1987 on ABSOLUT Vodka laksanud oma kurikuulsaid linnareklaame. Või, mis nüüd nii kurikuulsaid, aga ikka väga peene kunstiga suudetakse inimestele viinakuradit sisse istutada.

Osava turundusega on jõutud niikaugele, et linnad lausa pikisilmi ootavad järjekorras, millal ometi saaksid ka nemad ABSOLUT Minu_linna_nimega uhkeldada... Superidee, kus visuaalis välja toodud linnale omased iseloomujooned ja siis päriselus karjub sulle kusagilt vastu vahtimist loomulikult vodkareklaam.

Esimeseks uhkeldajaks sai Los Angeles oma viinapudelikujulise bassuga. Ja siis läks möll lahti. Kusagil aastal 2000 ja tsipa peale (ligi 60 hukkunuga metanoolimürgituste laine võttis vahepeal vodkat reklaamivatel meestel tempot maha) sai meie pealinnast ka lõpuks Absolut Tallinn. Pildis ekspluateeriti mitte vanalinna, kilukarbivaadet ega verikäkki, vaid hoopiski Laulupidu...

Ei ole isiklikult mingi täiskarsklane ega mõõduka alko tulihingeline vastane, aga ega ma vast Vötame mönuga, Smirnoffi ja Absoluti never eristada suudaks... Või kui piisavate koguste juures hakkaks teemat jagama, siis ei suudaks ma end enam kellelegi arusaadavaks teha :)

Hawaii turunduses oleme siiani püüdnud alko suhtes hoida nulltolerantsi lähedast joont. Tundub, et kui ühest otsast promome läbi tervislike eluviiside saadud positiivseid emotsioone, teisest otsast aga anname auhindu järjekordsele "Jooge meie softalkot" kampaaniale... Libe tee (kirjapilt nagu Lible tee :).

Meie võime ju blondid, sinisilmsed ja maailmaparandajad olla, sellegipoolest teised pahad :) viivad vodka ja jalgrattad ikkagi kokku: loogilise seosena oleksin näinud Absolut Amsterdami või Absolut Copenhagenit, aga loorbereid lõikab hoopiski Barcelona...

Barca enda mehe, kuulsa arhitekti, Antonio Gaudi töödest inspiratsiooni saanud absoluutmaailma reklaamid räägivad linnast kui rattaparadiisist... Vaadake, http://www.absolut.com/campaign/barna/es/ veeb on bingobongo... Aga ärge alateadvust hundijalaveest mõjutada laske ;)

foto: absolut.com

Paljaste pepudega tüdrukud rattasadulas

Kuskilt jäi kõrva silmapaitav, ptüi, äkki hoopiski silma kõrvapaitav videoke õrnemasoo esindajast, kes ise mööda emakest maad lohisedes üheksast miljonist jalgrattast lõõritab... Aga sellest hiljem.

Tsekkisin natuke, et kes meil üldse läbi aegade ratastest laule loonud. Ja loomulikult ükski otsing ei jäta puutumata Queen 1978 ilmunud albumit Jazz, kus legendaarne Bicycle Race

I want to ride my bicycle
I want to ride my bike
I want to ride my bicycle
I want to ride it where I like

Minust on see laul kuidagi mööda läinud. Queen iseenesest on kõva, nende Bicycle Race algust tean küll, aga lõpuni kuulanud, nomaitea... ei mäleta. Nüüd tegin seda ja nägin videot ka :) Appi, 65 paljast naist sadulas! Meedia olevat selle odava triki eest ikka kõva tule peale tõmmanud, see meid tänapäeval muidugi ei heiduta ;) Video keelati ja tehti ringi jne, sada häda. Isegi plaadiümbrisel oleva naisterahava tagumistele põskedele joonistati punane pesu hiljem peale.

Tasub igaljuhul silma nuumata. Kusjuures, veel vürtsitatakse seda lugu vinge rattakellade soologa, selline tõelise keldrirattapoe advanced unistuste raadioreklaam, lõppu veel TULGE MEIE BOKSI :)



Aga, kuna mul on kodus üks noor vihane tegelane, kes coverdab covereid (eesti keeles kaverdab?) ning kasutab selleks loomulikult MinuToru, siis proovin ka veits tema moodi olla. Mitte, et ka esinema kipuks, hilja Boržommi juua, neerud juba haiged... aga lihtsalt tsekkan alati lugude covereid ka. Tihti on originaalidest paremad.

Be your own Pet: Bicycle Race - retro video, lõpus ilus õhulend :)


Sakslaste kaunitar Blümchen ja Bicycle Race, ei kiida teda, sest krdi valet brandi ratta valinud, rsk :) Keel ei paindu välja ütlema seda, aga oleme isegi aastaid müünud. Hea märk.


Jutu alguses lubatud 9 000 000 jalgratast ja lohisev silmailu;)


Ja takkaotsa velokollile kohustuslik Kraftwerk ja Tour de France

Edu valem: kopeeri ja täiusta...

Kopeeri ja täiusta... Lidl ja Säästumarket, Bauhaus ja Bauhof, näited jagub veel...

Siit tuleb üks meie valdkonna pärl :) Rõuge Racing Team on valmis saanud oma unikaalse näoga tiimiriietusega, või kas siiski... või mine tea? Äkki ma kujutan endale taas ette :) Igaljuhul leia kontseptsioonides 10 erinevust!

põhivärv PUNANE, sest punane on võitjate värv: teadusajakirja Nature antropoloogide uurimuse põhjal selgub, et punane võistlusvorm annab sportlasele vastase ees selge eelise. Kuna punane värv mõjutab alateadvust, siis tuleks teadlaste arvates punane vorm keelata...

see selleks, aga kohustuslik animeeritud fiilingutekitaja tsikk peab ka pildis olema :) ah, mis ma sogan, veenduge ise, et ma segast peksan ja tonti näen :D

Hawaii võistlusvorm


Hawaii animeeritud tsikid kaubabussil... tsekake õlal olevat tattood ;)


ja siin Rõuge Racing Teami värske riietus (Foto J. Maidla)

Teglikult on meil väga hea meel, et punaseid linnapildis ja metsavahel rohkem saab olema :)
Rattured märgatakse ning äkki saame uusi sõltlasi lisaks ja tervis tänaks ja keskkond tänaks...

Blogipostitus tegi palju "pahandust" :)

Kirjutasin eelmise aasta lõpus Kuidas ma Hawaii Expressi petsin, täpsemalt siis, et mis on ühist inimestel: Kaia Kanepi, Grete Treier, Erki Nool, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Ain-Alar Juhanson, Erki Pütsep, Magnar Freimuth, Gerd Krestinov, Kadri Pihla, Janek Tombak, Caspar Austa, Lance Armstrong, Tomas Dvorak, Annika Sorenstam, Cadel Evans, Thor Hushovd, Danilo Di Luca, Casey Stoner, Cedric Gracia, Anne Caro Chausson, Brian Lopes, Thomas Frischknecht, Eero Ettala, Shaun White, Terje Haakonsen, Bruce Irons, Craig Alexander, Lil Jon, Sete Gibernau, Loris Capirossi, Phil Hellmuth, Juan Pablo Montoya, Nicky Hayden, Tony Stewart?

nüüd on siis tagajärjed käes... meie üks tegijaimaid elukutselisi rattasõitjaid Rene Mandri, Ag2r-La Mondiale tiimist, luges mu päeviku salajasi sissekandeid :) ja edasi suhtlesime juba vabalt... ;) 2009 hooajal tunneme mehe pelotonist ära tema thomasalsgaardlike Oakley Racing Jacketite või hoopis Oakley Polarized Radarite järgi.

ps
Kel isu tekkis, siis kuigi kõik prillikapid ei ole veel kohal ja ametlik avaldus esindusõigustest välja hüüdmata, siis ikkagi Hawaiist juba saab ;)

pps
eestlane olla on uhke ja hää, Mikk Badmusicinstrument tõi kulla ja Ksenija tõi kulla! Kõva! Väga kõva! Respekt!

1 252 000 krooni jalgratta eest!

Wtf? Mingi nali vä? 1,25 milli jalgratta eest... just, ja mitte mingi Leonardo aegadest pärit rariteet, vaid hoopiski tänapäevane 24-karaadise kullaga kaetud Aurumania fixed-gear*. Väidetavalt esimene selline vigur kusagile Londonisse ka müügiks läinud. Issandaloomaaed on ikka kirju :)

Taani ettevõte hüüab oma pressikas, et peale Skandinaavia disainifirma AURUMANIA maailma kalleima jalgratta turule toomist, ei ole maailm enam kunagi see, mis ta oli enne. Pagan, ma ei saanudki esimese laksuga aru, et eelmise aastalõpu tormilised muutused sellega seotud olid ;)

Tsekime asja siis natuke lähemalt:
Brandi nimi, ladinakeelne Aurumania, võiks tähendada kullapalavikku või siis kullahullust. Mailiaadress on "lõpetage_kaevamine @aurumania.com" :)

Kuld kullaks, rattale on lisatud 600 Swarovski kristalli. Raami pulgal paikneb kristallidest brandname - pimedatele mõeldud Braille punktkirjas! uskumatu, milleks?... eristu või sure!

Selliseid 80 000 euriseid limiteeritud käsitööpille tehakse kokku vaid 10tk! Kiirustage :) White Glove Service toob selle kaunitari kuhu_iganes_maailma_otsa. Ülehomme on naistepäev. Üllatage kallimat! Ta on seda väärt. (Majandussurutise tingimustes kaubelge seinahoidja kauba peale, ikkagi 78 000 eeku...)

Pildid: http://www.aurumania.com/

* fixed geari kohta oli Eesti Ekspressis hea artikkel: Uus underground-linnavelo on Tallinnas

Jaapanlasest saab mu neljas pensionisammas

Kaalusime ja vaagisime oma otsust pikalt, väristasime kätt ja seedisime, aga lõpuks ikkagi demokraatia võit ning tulemus positiivne. Kodurahu, jah, vast pisut kannatab... Igaljuhul on meil selle nädala algusest ennast täieõigusliku pereliikmena sisse seadnud jaapanlane!

Elab teine vanema pruunsilma toas. Nendevaheline suhe on ka kõige ehedam, siiram, tulemuslikum. Võivad teineteisega tundide viisi kahekesi olla. Kuti uneajast võetakse selgelt võlgu. Noorem poeg suhtleb Rolandiga samuti vabalt. Just, jaapanlase nimi on Roland. Mulle tundus ka alguses imelik. Ega ma väga täpselt muidugi tea, et kui japs ta ikka on? Tema perekonna kõige-kõige tegijamad on padujaapanlased Katsuyoshi ja Hidekazu.

Kas ta Jaapanis tehtud on, see on juba teine ja pisut hellem teema... Ma olen ka Paides sündinud. Passis on selline märge igaljuhul. Ise ju ei mäleta toimunut väga hästi, uued tuttavad tihti küsivad, et oooooooo Paide, kas seda, seda tunned? :) Mitte, et mul midagi selle linna vastu oleks, aga krt ma olen teadliku elu jooksul 2x Eestimaa südames viibinud, sedagi tänu Ain-Alarile ja Paide triatlonile :) Pole mina ju süüdi, et hobuvanker parasjagu Alempoise ja Järva muinasmaakondade piiril oleva ordukindluse juures peatus, kui Priit ennast siia ilma otsustas pressida. Ühesõnaga ei tea me jaapanlase tõelist sünnipaika, kuigi isikutunnistusel seisab tal sulaselgelt Made in Japan.

Rolandikese sugupuu ja iseloomuga saab lähemalt tutvuda siin.

Ainus, kes meil Rolandi ilmumisega end nüüd nagu pisut petetuna tunneb, on Venemaalt, lausa Nõukogude Venemaalt, Leningradist pärit elegantne kaunitar Красный Oктябрь... õnneks mu väiksem mudel ei lase tal igavleda ning piinab idanaabrit ikka korralikult, teinekord isegi hakkab veits kõrvadele :)

Igaljuhul on mu pensionisambad nüüd tehtud ja rsk, äkki ongi hea, et poegadest jalgrattureid ei kasva :)

TOMM30 ehk skalpelli vajanud kingitus

Tema eesnimi on Aspect55, perenimeks Scott. Tal on perfektselt jäik alumiiniumraam. Töökindel esiamort, mis laseks Tal vilistada sama mõnusat viisijupikest nii munakividel, juurikatel kui peegelsiledal asfaldil. Ketaspidurid, mis on sõjaseisukorras no1 ning valmis Ta ka kõige meeletumates olukordades momentaalselt kivikujuks tarretama. Ideaalselt toimivad 24 käiku ei jätaks Teda elu keerdkäikudes kunagi, m-i-t-t-e k-u-n-a-g-i tuulte ja tormide meelevalda. Elas Ta teiste omasuguste seas Pirita Hawaii Expressis. Mäletate, seal, kus kunagi asus ööklubi Piraat.

Päevad veeresid mõnusa muusikaga, soojas toas, koos lõbusate sportlike inimestega. Kõik oleks nagu olnud suurepärane... Aga keegi oli ikkagi puudu :( Ta igatses midagi tähtsat, midagi suurt, olla kellegi jaoks oluline... Ta tahtis kuhugi, kus Ta tähendaks kellelegi rohkem, palju rohkem... kusagile, kus Tema väärtust ei mõõdetaks rahas või tunnis läbitud kilomeetrite arvus. Ta tahtis pugeda kellegi südamesse, kriipida kellegi hinge, olla oodatud sinna, kus Teda ei osatagi oodata... Ta tahtis saada ÜLLATUSEKS, kellest peetakse lugu, keda austatakse, keda ei unustata...

Kaileen, Tuuli, Ivo, Krista, Kertu, Viola, Piret, Tiivi, Ester, Kristel, Murtša, Alice, Kaidor, Wend, Janne, Priit, Kalaruudus, Rain, Marti, Kent ja Hawaii Express aitasid Ta unistuse teoks teha.



TOMM30 - mees, kes SUUDAB - INIMENE SUUDAB, saab 30 aastaseks ja see on mõnus... Sünnipäev meeldib talle. TOMM arvab, et kui inimene saab 30 - siis on ta sõnal juba veidikene kaalu ka, loodetavasti :)

Palju õnne!