Tehtud! See on põhiline, muu on ebaoluline :)
Aga, et kõik ilusasti ära rääkida, siis alustame kõõõõige algusest. Miks jooksuvihkajast rattasõber murdus? Lihtsalt, aasta tagasi sai perre üks alaska malamuut soetatud, see vennike vajas veits sörgitamist, alguses 15minsa kaupa, nii kevadepoole saime isegi paar tunnikest mööda põlluvaheteid kimatud (kimasime_me_jeeee :)
Nagu ma ühes varasemas
postituses kirjutasin, siis
Ei ole mul õrna aimu ka, et millist värvi tempotegija lipu taha ennast sättima peaks? Olen pidanud ikka korduvalt silmi maha panema, kui jälle ja jälle küsitakse, et mis ajaga lõpetada tahan või kui kiiresti kilomeetrit joosta kavatsen :) Pagan, ma ei tea... Ma olen sörkinud koeraga hommikuti ja vahel ka õhtuti, juuuu.
Paar päeva ennem starti suutsin ikka stressama hakata. Kuhu ma oma spordigeelid panen? Kas mütsi ostan? Mis ja kas päikeseprillid on ok? jne jne
Triatleedid
Ain-Alar Juhanson ja
Priit Ailt, meie oma Hawaii Pirita ultrajooksuguru
Ailar Nirgi, hea sõber
Margus Püvi, kolleeg
Olev Peters ja veel hulk inimesi olid vist ikka täiega hämmingus, et mida see krt nüüd põdema hakkas, helistab ja põeb, põeb ja helistab :)
Geelide osas kaalusin kõiki variante, alates rattasärgist kuni padrunivööni välja, kuni avastasin, et mu Asicsi kiirjooksupükstel :) on taga igavene vinge lukuga tasku, sinna mahtus ideaalselt 4 geeli. Mütsist loobusin, pole lihtsalt mingeid nokatseid kunagi kasutanud. Eelmise aasta videot vaadates oli nii 60-70% küll mingi valge peakate olemas, aga noh, ju ma siis 30% mees.
Nii, jõudsime siis
Tomm Inimene Suudab Luhatsi ja tema võluva abikaasaga hommikuks laevaga Stockholmi, kaklesime veits tumedanahalise ma_ei_tunne_seda_linna_kus_ma_töötan_ja _ma _ei _mõista_ingliskeelt taksojuhiga ning olimegi supsti hotellis.
stardini 3,5h - aega piisavalt...
Hotelli numbrituppa jäi meist
kaks tühja tuubi vaseliini ja kummikindad, kahtlane :)
Edasi juba metrood ja värki, ümberringi kümneid ja kümneid maratoni rinnanumbritega kaunistatud jooksusõpru, enamustel joogipudel huulte külge klammerdunud, tankimisprotsess täies hoos.
stardini 1h 10min
Jõuame statkale, hull sagimine, kes külili, kes selili, kes keskendub, kes teibib rinnanibusi, kes kreemitab nina jne... elu on ilus... nii, kus meile stardinumbreid jaotatakse? ja nüüd tuleb LAKS! Täiega!
NUMBRITE VÄLJAANDMISE AUK ON 20 MINUTIT TAGASI SULETUD! Ähh?!? Midaaaa!?! Ei saagi peale? Eiiiiooole võimalik! Murrame kusagilt lintide vahelt läbi, teeme kurva vasika silmadega süütu kutsika nägu ning... uhh, uhh... meile ulatatakse stardimaterjalid... Vedaaas... :) Ei tea, kuskohast see udupanemine tekkis, eks Tomm ikka süüdi, mina ju ei eksi ometi :)
Panen esimest korda elus oma
tossule kiibi külge, õpetuses on küll mingi teibi ja värgiga, aga kisun paelad lahti ja pressin ta sinna vahele. Seon jalavarju kinni ja olen põhimõtteliselt valma. Aga... Toss poob. Hmm. Nomuidugi, ma ju pesin oma käimasid ja paelad said uuesti peale ja no hakkab pihta... edasi sõlmin kogu stardini jääva aja oma paelu lõdvemaks ja lõdvemaks ja lõdvemaks, ikka tundub, et pigistavad, rsk :) Ega ma ju ometi pabista :)
Pressin ennast suure vaevaga viimasesse stardikoridori. Rahvast on ikka rohkem kui inimesi, uskumatu. Ja
tempotegijatest õhupallidega vennad on minust vääääga kaugel ees. Näen seal 4:15, 4:00, 5:00, 5:15, 4:30 siltidega asjapulkasid. Kuidas ennast sinnani võidelda, ei tea...
Nagu ikka, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Keegi vist nõukogude_kooli_karastusega vend murrab mu kõrval teed... pakin ennast kenasti kokku, haagin talle sappa ning olemegi supsti mõnedsajad kohad eespool. Seal tuleb gruppe eristav rauast aed vastu :(
Kuulen, et stardis on ka
Soome välisminister Alexander Stubb, koos oma abikaasaga muideks. Selle avalduse peale võtan käed oma olematutsest taskutest ning löön pihku, vastu pihku (meie "Möla"Madise sõnavara :), ehk siis, plaksutan tuhandete stardikoridoris olevate soomlastega võidu.
StartPauk käib! Seisame. Sekunditest saavad minutid, no ikka nagu seisame :( Õhupallid, kaugel silmapiiril liiguvad... Mõne minsa möödudes saab siis juba paar arglikku jooksusammugi teha. Vötan mönuga...Vahepeal tekib mu ette mees, kel seljal 3:15, proovin tempot, äkääää, tuumatš. Sörgin hoogsalt edasi. Peale veitsat rapsimist jõuan ikkagi 5:00 vennani välja, haagin sappa.... tirilimps, tirilimps, Ei, aeglane :) Kütan edasi, mõne kilomeetri pärast astun 4:30 tempotegijate kandadele, siis 4:00 kollidele, no ei sobi keegi mulle :) Oi, ma olen ikka niii kõva ja nii valiv :)
Sain juba esimese 5km jooksul teada, et ma olen niiii tugev, et jooksen täispika maratoni alla 4 tunni noh! :) Uskumatu vend! Siiamaani ei ole sellise tempoga 20km ka läbinud, aga nüüd jätab kõik 4:00 kiiruse pakkujad seljataha ja kepsutab edasi :)
9km joostud.
Kuna mul oli kaasas 4 geeli, siis
jaotasin oma maratoni pizzakeeles
quattro stagioni-ks, neljaks sektoriks, mille lõpp päädib kiire PowerBari glükoosilaksuga. Ei mingit "palju joostud, palju lõpuni" teemat. Lihtsalt kõigepealt on vaja survaivida 9km-ni, siis 18km, edasi 27km ja viimane tähis ongi 36. kilomeetripost. Vat alles siis hakkan juba mõtlema, et mis küll edasi saab ja palju veel jäänud on...
Alguses see tehnika igaljuhul toimis :) Pehmelt öeldes päris mõnus kohe.
Korra valdas mind küll pisike hirmujudin, kus mingist sillast üle tatsati, see kõikus jooksjate mütamüta all ikka üsna hirmuäratavalt :(
18km
Vahepeal olin püüdnud kinni
mehe, kelle seljal sildike 3:45 ja kes iga minut oma kella vaatas :) Istutasin ennast tema saba peale. Vot see tempo sobis. Kõikides joogipunktides jõime kenasti ja päääris elu_on_lill tunne tuli.
Carmen KassOhooo, kas petavad silmad, või tõsi on see, käes tal pakitud kohver ja keep... ei, ei, ikka bikiinides, just, just, jah, meie supermodell isiklikult raja ääres kaasa elamas! Et paarkümmend kilsa lidutud ja juba katus sõidab? Õnneks veel mitte :) pelgalt
Lindexi reklaamplakatid :)
21km
Hakkab pihta :( Siin tundsin esimest tagasilööki.
Keegi torkis mõned sendid puusanukist allpool mu reit... visuaalne vaatlus ei tuvastanud ühtegi vaenlast :( nähtamatu nuga oli aga halastamatu, asus iga saja meetrikesega aktiivsemalt tööle...
esimesena meenus detsembrikuine kiri
Dr Mihkel Mardnale:
Olen nagu sügist rahulikult võtnud, malamuudiga sörk ja pikad jalutuskäigud. Nüüd astus vend mingi asjaga käpa katki, tegime 4-5 päeva vahe sisse ja... üks hommiku ärgates olin reie välisküljele mingi imeliku laksu saanud :( Kooli ajal nimetati seda vist "puuka" kohaks.
Ühesõnaga kuskilt sealt oli ka füüsiliselt katsudes väga valus :( Käia ei saanud jne. Eriti hull oli jalga tõsta trepist ülesminekul. Edasi panin mingeid soojenduskreeme ja teipi ning andis mõne päevaga järgi, siis ronis veits nagu puusa poole... :(
Siis olin ikka paar nädalat audis. Iliotibiaalse trakti sündroom, tekkinud pika monotoonse töö tulemusena. Külmaravi, NSAID geelid, reie väliskülje venitusharjutused jne Minu võit, lõpuks :) see oli pool aastat tagasi, aga mis saab nüüd?
23km
Noamees kloonis ennast kiiresti ning suundus ka mu teise jala kallale, seekord oli tal kaasas juba veel suurem tapariist.
Mis nüüd siis, ma ju ei katkesta! Pekki!!! Järgmise geelilaksuni oli veel 4km. Pean vastu. Ülamägi oli ok, aga alla, uuuuuuuuuuuuuuuuuu...Hoidsin ennast klambritega 3:45 venna taga kinni... Mida kaugemale ma seda valu kannatades jõuan, seda parem, aeglasem tempo ei leevenda piinu...
32km
Aitab!
Tsau tempomees, tore oli sinuga, ma valin nüüd oma tee... :) Palju lõpuni jääb? Ei ma ei mõtle sellele veel, 4km on viimase geelipeatuseni, siis kalkuleerime edasi. Järjest tihemini hakkab ümberringi mingeid venitavaid grimassnägusi tekkima. Maraton pidi algama 35. kilomeetril :) Võitlen edasi!
Mu "jooksmine" meenutab väliselt vist midagi Michael Jacksoni Moonwalkist, tantsuliigutustest electric_boogie_best_off kogumikult, paarist sammust, mis püüdsid jäljendada põhjanaabrite ekspresident Martti Ahtisaari kõnnakut, ning kõik see kompott miskerdatud rohkete higipisaratega...
35, 36, 37 meeeeeeletult pikad kilomeetrid...
Üks Kakumäe ring veel jäänud, üks bussijaama ja tagasi ots jne jne, midagi ei aita, NEED KILOMEETRID ON VALESTI MÕÕDETUD :( See ei ole võimalik!
Rootslased, ostke mõõdulint või midagi!Vahepeal möödub must (et mitte öelda kihutab ülihelikiirusel)
mustmiljon inimese suurune parv 4:00 siltidega. Teen nende tempos püsimiseks meeletu pingutusega kuus või seitse jooksusammu, kaheksandat enam ei jaksa :)
Asicsi turundusinimesena keelaksin koheselt minusugustele zombidele, viimast staadiumit rasket suguhaigust põdevatele puujalgadega buratinodele, meie brandi tossud&dressid...
Asics on ikka jooksjate märk. See on antireklaam.
40. kilomeeeeeeeter - puhas piin
41. kilomeeeeeeeeeeeeter - kõik eestikeelsed ropud sõnad reas ja mõned idanaabri laenud sidesõnadeks vahele
42. kiloooooomeeeeeeeeee...kajhakhfbb...
terMu reitel paiknevad rattasõtkumislihased on vist nüüd valust ja kurbusest jäädavalt kärbunud, nelja tunniga totaalselt hävitatud, nad ei andesta mulle sellist petmist eales... :(
StaadionKus on see ülev ja joovastav tunne, mis pidi mulle statkale jõudes tiivad andma? Null emotsiooni.
1912 aasta olümpiakatel, kus tehtud kokku 83 maailmarekordit! Vägev. Aga mina mõtlen, et pekki, mul on veel terve pikkkk kurv ja sirge "joosta"...
jubeee
FinišPiinad ei ole veel läbi :)
Ma vihkan meest, kes mõtles välja trepid! Kas tõesti ei suutnud ta siis kohe eskalaatorit leiutada. Saamatusehunnik!
Paari järgmist päeva iseloomustab hästi see
Londoni maratoni kunagise peasponsori reklaamklipike :)
Tegelikult ei ole kurat ikka nii hull nagu teda joonistatakse... Tagantjärgi tarkusena arvan, et
aeglasem algtempo poleks mind väga palju päästnud. Kui sa ei ole üheski trennis üle 2h sörkinud, kui sa ei ole kordagi asfaltil jooksnud, kui su põhitreeningvahend on jalgratas, siis tulebki peale 2,5-3h sein ette... Pump ja sellega seonduv oli mul ideaalses konditsioonis, aga tugiaparaadi karastus jättis selliseks lahinguks pisut soovida :)
Polegi ju kõige hullem pilt :)
mis veel?
Tomm on kõva! Luhats on kõva! Respect, respect, respect! Lugege tema INIMENE SUUDAB
blogipostitust.
Mott
ja kui ma 2 päeva vihkasin kõike ja kõiki, mis vähegi oli seotud sõnaga "jooks", siis kuidas need lollid mõtted ikka nii lühikese ajaga pähe tulevad? ;) Äkki
Frankfurt 31. oktoober? :)
Tark ei torma, juba järgmine nädal pisike rattaots,
300km Vätternrundan ;)