Minu kolmas jooksumaraton. Sedakorda sai ette võetud Inglismaa ja Liverpool. Valikukriteeriumid: sügis (pärast rattahooaega siis), otselend, mingigi arv kaaskannatajaid :) Sõelale jäid 09.10 Liverpool ja 31.10 Dublin. Otsustasin mõlemad võtta :) Ok, 3 nädalase vahega on pisut liig, aga kuhu mul kiiret.
Easyjetiga supsti kohale, no ja ja, maandumisel küll veidike kõigutas. Ei, mitte selleks, et lennuk oli täis Belfasti mängule suunduvaid sinisärklastest jalkafänne ja tugevamad neist suutsid ennast ikka juba õhus olles korralikult ämblikuteks timmida :) Ikka tuul oli päääris kõva, mis raudlindu rahus laskuda ei lubanud.
Muideks, Liverpooli maratoni sloganiks on: The long & winding road race! Ma nagu alguses ei pööranud sellele tähelepanu, long_long, pikkus on ikka ju 42km, aga noh winding, mismõttes? Vot selles mõttes, et ma ei ole elus kokku ka niipalju murtud, katkiseid, pooleks, mahajäetud jne vihmavarje näinud, kui nüüd selle viie Liverpooli päevaga :) Mis krdi tuultekoridor see on, ei tea. Igaljuhul veits pani nagu muretsema küll. -Väike anonüümse kommentaatori korrektuur ka siia: Liverpooli maratoni moto: The Long And Winding Road on tuntud biitlite (McCartney) laul, kes samuti ju Liverpoolist pärit. "Winding road" tähendab mitte tuulist, vaid käänulist teed ;) Tänud-
Esimene asi, mis lennujaamast linna suundudes silma kargas oli: PRÜGIKAST, või ikka prügikastid kohe! Täpsemalt siis nende värv. Kui mujal maailmas on normaalne ikka rohelised või mustad prükkarid, siis Liverpoolis oleks nagu üks suur Telia_Sonera_Elion_EMT_Rademar_Abrahami Miski on lilla! reklaamikampaania pihta hakanud :) Mingi legend räägib, et kuna linnas on kaks kõrgliiga vutisatsi: Liverpool, kelle vorm punane ja sinine Everton, siis need prügikastid on just punane+sinine=lilla tulemus. Ma ei tea.
Tegin peale lennureisi ka pisikese taastava jooksutiiru. Tuulele andsin andeks, aga no see vasakpoolne liiklus on ikka karm :) Pagan, ühestki ristmikust ei saa normaalselt üle. Keeruta oma pead sinna ja tänna. Ja iga veerand tunni tagant suudad ikka korralikult ehmatada, kui taas ilma juhita autot mööda kihutamas näed :) Jummala normaalsed bling-bling tutikad sõidukid, jaaa, rool paremal, arumaisaa :)
Õhtul vaatasime naisukesega, et mis siis ümberringi ka huvitavat toimub. Hmm, kohe hotelli kõrval 11 000 lõusta mahutav Echo Arena. 164 milli naela maksnud, keskkonnasäästlik paduöko värk, kus isegi wc-d laksavad vihmavett. Koht, mis vaid kolme esimese aastaga näinud Muse, Lady Gaga, Oasisise, Coldplay, Kanye Westi, Nickelbacki, Katy Perry, Beyoncé ja teiste sellise suurusjärgu tähtede esinemisi. Nii, mis meil siis täna kavas? Snoop Dogg, hilja juba, see on peal. Homme? Keegi Rihanna! Ai, ai. Barbadose kaunitar isiklikult, Esquire arvates maailma seksikaim naine. Teda võiks ju näha küll :) Õnneks, oli kogu üritus sold out. Õnneks sellepärast, et keskmine pileti hind algas 100£, no niipalju ei oleks see asi nüüd küll minu jaoks väärt :)
Mida kõike sinna kaasa ei tohtinud võtta. Aga no Rihanna ja Umbrella keelatud. Pagan küll...
Kontserdi sihtgruppi seas sai visuaalne vaatlus ikkagi läbi viidud :) Uuringu tulemused: keskmine vanus 15, keskmine kingakontsa kõrgus ja seeliku pikkus kattusid, mõlemad 15cm!
Vaateratas ja Echo Arena
Maratoni eelõhtu pastaparty sai peetud Jamie Oliveri itaalia söögikohas. Hull konveier. Mul jäi ime tabamata :)
Aitab lobast. Jooksu juurde.
Liverpool asub Mersey kaldal. Maratoni start anti teisel pool jõge. Ühtegi silda aga ei ole ja ei tule! Päriselt :) Ainult 2 tunnelit. Hommikul oli vaja ennast siis kuidagi sinnapoole saada. Mitte just eriti keeruline ülesanne, spets maratoonarite bussid ja metroo jne. 5 naela ja mõned minsad.
Kuhu poole, mees?
Viimane Liverpooli maraton toimus pea 20aastat tagasi. See tähendab, et korralduskogemus sisuliselt puudus. Ma vist aimasin veits halba :)
Jõudsime tund ja kopikatega enne avapauku kenasti kohale. Sebisin veits sinna-tänna. Andsin üleriided ära ja umbes 15min enne starti ronisin oma koridori. Ei olnud see just väga lihtne, ruumiga oli seal selgelt liiga kitsas. Ka siin olid varem oma eeldatava lõpuaja märkinud ja vastavalt sellele said siis omasuguste hulgast startida.
Kell on 9.29. Minut stardini. Venitan ennast veel veidi. Sooja pole teinud, jõuab, pikk maa ees. Temperatuur umbes +12C. Pilves. Tuuline. 9.30. Midagi ei toimu. Sekundid kuluvad. Minut, kaks. Rahvas muutub veits närviliseks. Kõik on ju oma üleriided ja mustad soojendavad prügikotid õlgadelt heitnud, aga no ei tule stardipauku kusagilt. Peale 5minsa seismist kostub valjuhääldist esimene "kohe-kohe anname stardi". Julgemad mitte_just_kõige_suuremate_põitega vennad hakkavad stardikoridori ja mõne meetri kaugustel asuvate puude vahel pendeldama. Möödub 10minutit, 20minutit. Ikka ei midagi. Keegi väga ei protsesteeri ka. Vahepeal plaksutatakse. Kui 20 aastat oled oodanud, siis ootad veel need mõned minutikesed küll...
30 minutit ametlikust satrdiajast möödas juba. Lõpuks annab korraldaja infi, et, äääääääääh???? Võistlus on edasi lükatud, politsei ei anna stardiks luba. Kui kauaks? Mis toimub? Õnneks abikaasake tõi mulle veits riideid ümber, survaivin.
Ümberringi algab padu-urineerimine. WC kabiine selgelt kõigile ei jagu. Päris jube. Ka naised ei pane miskiks lähedal asuvate puude ääres kükitada :)
40 minutit, 45minutit ja lõpuks ometi: 5minsa stardini. Päriselt! Krt, ma sõin hommikut nüüd juba 4h tagasi. Paneks äkki ühe geeli ära :) Peaaegu tund aega jäi kogu üritus hiljaks. Põnev. Ei saanud ennast sellegagi lohutada, et teised ka ju passivad ja nälgivad, minu võistlus käib ainult iseenda vastu :) Huvitav, mida need võidu peale jooksajad küll kogesid.
Lõpuks saime siiski minema. Mõnus. Etterutates ütlen, et miilides rajamärgistus on ikka oluliselt parem kui kilsades. Neid on ju selgelt vähem! Ainult 26,2. See ei ole mingi 42, eks! :)
Hea on olla. Liigun mõnuga. Ilm läks vaikselt soojemaks, isegi päike tuli jooksjaid piiluma. Jõeäärde jõudes tuul muidugi ei halastanud, aga, mina, kogenud rattamees, otsisin ühe 2m pika venna ja istutasin ennast tema kandadele. Veits abiks ikka :) 7.- 10. miil lajatas supervaatega, teisel pool kogu Liverpooli kilukarbijoon kenasti välja joonistatud. Ikka on veel suht mõnus silgata...
Kuna ma säästueelarvest ja kärbetest johtuvalt pole endale ikka pulsokat suutnud sebida, tempotegijad/pacemakerid sel maratonil puudusid, siis selline käele kirjuttet vanakooli spikker oli igati abiks :) Lõpuajaks 3:45
10. miil saabus esimene mitte_nii_hea_tunne. Sain hakkama. Tundus, et kohe-kohe pistab ja värki, aga kõik möödus rahulikult. Siis TUNNELISSE! Peaaegu 5km maa all! Lahe, jõe alla pugedes saab laskuda, aga peale laskumist tuleb ju tavaliselt ka tõusta :) Ja mitte vähe.
Kokku oli rada vist isegi mingi 500+ tõusumeetrit (kellegi gps jäädvustas 350m, aga maa-aluse põhitõusu jättis vahele).
Tunneli viimane ots oli ikka juba päääris vastik. Vaikselt hakkas kusagilt mingi mürin, mis tasapisi hoogu võttis ja voluumi peale keeras. Keegi naljahammas arvas, et vihm ja rahe. Tegelikult oli meid koos päevavalgusega ootamas umbes paarkümmend trummarit. Vinge, andis ikka korralikult jõudu juurde see. Edasi sinkovonka kesklinnas, rahvamasside meeletute ergutuskooride saatel. Polnud paha. Võimu tuli juurde ja juurde.
Vahepael veel üks korralik tõus, peale mida jõudsime parki. Polnud teine küll eriti suur, aga kuidagi oli sinna kikilipsu kujuliselt oma 5 miili trassi sisse joonistatud. Lõpp veelkord kerge tõus ja no boring, mis boring... Edasine küll vaid kerged 3 miili finišisse, aga mina olin igastahes tühi, mis tühi :( 3:45 tempo oli unustet. Oleks ikka tahtnud tõusvas joones sörkida, aga ju see rajaprofiil siis lõpuks kätte maksis.
Finišis juba sadas korralikult vihma. Aeg 3:49. Isiklik reks vähemalt. Rahul :)
Sedakorda olin ennast veits ka süsteemsemalt ette valmistunud. Isegi mõned lõigukesed ja tempotrennid maratonile eelneva kuu jooksul. Tänud Karmenile, kes mulle korraliku plaani joonistas ;)
Jookus ajal õgisin tasku pistetud 4 geeli + 2 korraldajatelt lisaks. Juua pakuti ainult pudelitest. Väga bueno. Kuigi, 0,5l või isegi veits suuremad Gatorade energiajoogi putleid oli ikka suht kehv tunne raja äärde visata, võtsid mõned lonksud ja hoplaaa :) Selge raiskamine.
Null vaseliini ja ei ühtegi villi :)
Kui järgmine aasta Easyjetil ikka Tallinnast otselend jätkub, siis julgelt soovitan seda jooksukest. Vinge linn ja super rada. Kui veel Premier liiga mõne vuti ka selleks nädalavahetuseks vaid sebida suudaks :)
Superlambanana - banaani ja lamba ristand. Ajalooliselt siis Liverpooli suurimad kaubaartiklid. Banaanid sisse, lambad välja.
Albert Dock. Siit saab aimu, milline võiks ka meie mereäär kunagi välja näha.
Nagu kaks tilka vett: ülivõimas anglikaani katedraal, sees restod ja värgid ning brittide punane telefoniputka. Sama arhitekti töö.
Taastun Dubliniks ;)
Jutt põnev ja pildid ägedad :)
VastaKustutaAga kas jooksu treenimiseks poleks mitte kasulikum kasutada mõne reaalsete jooksukogemustega treeneri nõuandeid? Sul oleks kasvõi Priit Ailt olnud käepärast :P
Minu töntstönts sörgi arendamiseks on Karmenist treenerit maa ja ilm. Alla 3h mehed raisaku Ailti talenti, ma teen temaga parem rattasutsakaid :)
VastaKustutaaaaw :)
VastaKustutaLahe - eriti meeldib et tuli Isiklik Reks.T.
VastaKustutaKommenteeriks Liverpooli maratoni motot: The Long And Winding Road on tuntud biitlite (McCartney) laul, kes samuti ju Liverpoolist pärit. "Winding road" tähendab mitte tuulist, vaid käänulist teed ;).
VastaKustutakrt, see jah biitlite kodulinn :) tänud, käänulisest oli asi kaugel TUULINE oli :D
VastaKustuta