Sügis ja talv, ühe hingetõmbega

Facebook on päriselt vastik :) Sööb mu blogikirjutamise isu. Hmm, ok isu ei saa vist väga süüa... Igaljuhul, postitad lõustaraamatusse oma mõtte, kui juhuslikult on väärt mõte (harva küll :), siis saad asap tagasiside ja seda mitte anonüümsetelt kommijatelt, ikka reaalsetelt inimestelt, et mitte öelda sõpradelt :) Töö on vahetu, kiire, korralik ja PEALISKAUDNE :( Selline fast food. Blogipostitusi teinekord endal ikka hea takkajärgi lugeda, et mis ja mida sai kunagi mõeldud/tehtud/kribatud või halvemal juhul siis tehtud/kribatud/mõeldud :) Facebookis küll nüüd timeline ja puha, aga see pole ikka päris see (veel?)

Ühesõnaga, homme algab 2012 rattahooaeg ;) Juhuuu, Hispaania, Girona. Valiku kaalukriteeriumiteks said otselend, sportlastele mõeldud majutus ning ratturile/triatlonistile ideaalsed treeningtingimused. Ja loomulikult ei tasu alahinnata, et 19.-25.03 toimub sealsamas Kataloonia velotuur. Mitte, et me sinna sõitma läheksime :), ikka meie superkangelast Rein Taaramäed vaatama. Sellest, aga lugege juba http://camp.hawaii.ee/

Nüüd lajatan ühe hingetõmbega ka vahepealsed sportimised :)

Hirmsasti tahtsin 9. Kakumäe Masohhistide Mängudele, juba üle-eelmisel aastal mõtlesin sellel ränkraskel üritusel osaleda, aga õnneks tuli lumi varem maha. Nüüd, pika ja sooja sügisega sain täiesti enese jaoks arvestatava jooksuvormi ;) Nagu sipsti oleks minusugune alla 3:40 lidunud... aga seekord murdis haigusersk ka kunnimatest kunnimad, kogu mu kallis pruunisilmne porukas oli riburadapidi horisontaalis :( Nagu allolevalt pildilt paistab, siis minu valvekord läks suht lihtsalt, aga kuidas mu vapper naisuke aastasele selgeks tegi, et nüüd oled tunde selle juhtme otsas ja  tegevusraadiuseks ongi vaid meeter?

Taastusin küll ära, aga  sellises konditsioonis ei ole väga mõtet tervisega riskida. Nii ei jäänudki muud üle kui Herr Inimene Suudab Luhatsi Tommiga ennast ühele Kakuka ringile ümber regada. Abiks ikka. Sai hea sõbraga juttu puhuda ja samas traagiliselt hukkunud sportlaste laste toetuseks ikkagi legaalsel moel oma pisike panus antud.

Kiired ja vihased 5

Veits vist jäi ikka kripeldama midagi, sest vahetult pärast seda potsatas mu postkasti mingi kummalise sisuga kiri: Dear Priit Salumäe, Thank you for registering for the 37th TCS Amsterdam Marathon. You have elected to run the Marathon. Oktoobris, õnneks peale rattahooaega.

Ja siis tuli lumi. Ja mu malamuut sundis mind suusarajale. Mitte just verbaalselt, aga no ma tean kuuuuuuuuuui õnnelik ta Harku ringil toimetades on. Asja kehvem pool on muidugi see, et koer ja suusarada nõuavad üldjuhul normaalse inimese jaoks sellist pehmelt öeldes offline ajastust. Enne 8 ja peale 22! Mitte just kõige sobilikumad ajad Tartu Maratoniks treenimiseks. Otse mastercardi reklaamklipist: tippsuusad - 400€, kepid - 200€, saapad - 300€, Harku rajavalgustus - 20 000€/km, kl 23, tulede kustutamise hetk, sina pimedas metsas - priceless! :)

Mõned suusakilsad sai ikka tunnikaupa kokku korjatud. Tartusse läksin uutes väääga seffides kiirsõiduriietes. Ilma igasugu sportliku ambitsioonita :) Sõit sujus ülimõnusalt. Isegi viimased kilomeetrid olid inimlikud. Kella ei julgenud väga vaadata, tundus selline 4:20 libistamine... Kiire arglik pilguheit randmele näitas, et ohooooo, 3:50, vabshee rahul :) Ainult korra varem olen kiiremini suusatanud. Ja ei olnud sel aastal mingi superkiire rada vist nagu, ehk, jah, või, kuid....

Uue sõiduvormiga oli veel üks hea lugu. Isa küsis, et kuidas ta mind telepildis ära tunneks. Ok, pole probleemi, tseki kirkaid kollaseid põlvikuid... Kahjuks, või siis pigem õnneks oli see teleülekanne taas nagu Scatman John oma parimatel päevadel. Kogu kuradima norrakate United Bakersi tiim oli ju kollaste põlvikutega!!! Mu issi oleks teleka ääres hullunud, tema poeg terve sõidu vältel mitmekordselt esigrupis vägesid juhatamas! :)

Ilma takistava spinnakerita oleksin ikka alla 3h sõitnud :)

Maratoniprotokolli sirvides leidsin sellise rea. AT kunn Anti Arak, 333. koht, aeg 3:33:33!!! Uskumatu ikka :) Palju õnne! Sellist tulemuse tegemise tõenäosuse kõrval on Viking loto numbrite äraarvamine lihtsalt P-O-I-S-I-K-E :)

Veel. Supersulemehest nimekaim Priit Pullerits oli oma konkurentidele(?) pähepanemise listi ka mind suranud... Ei no tore, peaksin vist õnnelik olema :) Aga, et ma seal suuuuht viimaste seas figureerisin, siis korra tõmbas ikka pulsi üles. Kui õige treeniks eraldi suusaks, võtaks Vasaloppeti plaani ja paneks immikat ja rulle ja värki ja viskaks kõlava selge häälega kinda, lajataks ropult: PANEN 2013 Tartu Maratonil PULLERITSULE PÄHE! :) Õnneks muidugi lollid mõtted said kiirelt kustutet. Ega siis minu eas enam selleks sporti tehta, et kellelegi hambad_ristis_silmad_punnis_tatt_viltu ära teha... Ikka mönuga tuleb asju vötta (*sarnasus ühe vedeliku reklaamlausega on rangelt juhuslik). No ja kui väääga vaja, siis maanteerattad võib ju ikkagi joonele panna :)

Euroopa meister isiklikult finišis ootamas ;)