Päike tapab meie Vabaduseristi :(

Eilne pommuudis Hawaii kevadlaagri kohta pani pumba ikka nii siva põksuma, et otsustasin 2011 rattahooajale avalöögi anda (uudiselt veel saladuseloori tõsta ei saa, äkki sõnun ära :).

Enne Toskaanat oleks okei ikka 20-30h pedaale sõtkuda. Natuke olen pukil kerimisega juba tegelenud, aga kuidagi igavavõitu on see tegevus. Kolmapäeval sättisin ennast siis taas sadulasse ja läppari taha "Pealtnägijat" vaatama. Peale poolt tundi ~110rpm ketramist hakkas Mihkel Kärmase jutt kuidagi vaiksemaks ja vaiksemaks jääma... kummaline, ei saanud nagu pihta, et mis nüüd, pole mu pukk kunagi sellist detsibelli välja pritsinud. Surusin aga edasi, kuni müra muutus ikka totaalselt väljakannatamatuks :) Pagan, kumm läks! Pukil kerides ja kumm, mismõttes!?! Tugev olen ikka :)

Pukist ja kerimisest pikemalt kribasin kunagi siin: Pühendatud Vanale Oinale ;)

Tänane 2h "päris" veeremist oli hea. Ratta tehniline seisukord ei kannata küll mingisugustki kriitikat :( Käike vahetada ei olnud võimalik, juba komandal kilsal küttis minust üks hõlmad laiali, palja peaga, nõukaaegse Desna seljas kihutav kevadekuulutaja mööda. Eks, tema päev oli vähemalt päästetud. Kui tihti ta ikka edevates värvilistes riietes rattameestele kohta kätte näitab :)

Vinge oli ikkagi. Mõni kraad sooja ja superpäike.

"Mees, sa sulad!" - pakane ja Tartu Maraton

Kui minu tänavune Tartu Maraton ühte lausesse kokku võtta, siis kõlaks see nagu üks ropp saunatamise MM-i anekdoot, mis päädis finaaliga: "Mees, sa sulad!"

Mina ja mu 40 "asja" Tartu Maratoni stardijoonel - alustasin küll 38 "asjaga" vöökott ja 1 PowerBari geel jäid maha, aga ikkagi...
Eelmisel õhtul Facebookist loetaud Raivo Rimmi karjatus, et Otepääl on päikese käes jummala palav ja riietumise osas selgelt liigselt paanikat külvatud, tegi veits ettevaatlikuks. Äkki olen natuke üle pakkunud... Paar tundi enne starti Elva poolt meie suusamekale lähenedes näitas termomeeter -27C, mõtlesin igasugu tuulefaktorite ja värkide peale, krt, parem karta kui kahetseda, eks :) Otsustasin, et ei muuda midagi :) Ja valesti otsustasin.

15 minsase sörgiga stardipaika ja ma juba higistasin. Ajasin selle küll kenasti sulejope kaela, aga ikkagi... Pauk käis, ei tea, kas mu kõrvu kattis mask või mis, aga esimene Tartu Maraton, kus ma ei märganud/kuulanud René Eespere loomingut (kunagi kirjutasin sellest siin: Kuidas mu väiksem pruunsilm talve maha magas )

Kusagil kümnendal kilsal sain aru, et ei lähe asjad paremaks, mootor keeb, täiega :) Ümberringi ei näe ühtegi enda stardigrupi tegelast (300-500), kolmekohaliste rinnanumbritega vennad/õed tuhisesid nagu s****vast kassist mööda :) Mõtlesin rahulikult, et "värnikut" ma EI TEE, üleastutud katset siis, et parem seeria saada ja järgmine aasta normaalses stardigrupis taas alustada. Tiksusin mõnuga edasi...

Suusad olid ju tglt väga head, kui mainimata jätta see pisiasi, et kurvides mu 2 teineteise otsa laotud paari kingakatteid lumesahaks transformeerusid ja meeleheitlikult käsipidurit üritasid panna :)

Hirm, et geelid jäätuvad, ei osutunud tõeks. Kõik mu taskus olnud 5 energialaksu sai kenasti teeninduspunktides ära tarbitud. Igaks juhuks andsin raja äärde tulla lubanud sõpradele ka mõned geelid kaasa. Ühest vennast ei tea siiamaani midagi. Teine, navigeerimisvirtuoos :), sõbra naine, kes pidi stardist otse Peebu punkti tulema, usaldas/eiusaldanud GPSi ja jõudis lõpuks 100+ kilsase, napilt Valga kaudu kulgeva tiiruga, ikkagi Elvasse :) Moraal: usalda ainult iseennast.

Vahepeal sain ETV otse-eetri kaudu feimi ka, umbes 0,7sekki. Püstolreporter mõnitas stiilse küssaga, et kas mul külm ka on? Vastasin: "PALAV!" Olin valmis ka pikemaks intekaks, aga ju ma aurasin liiast ja mees ei söendanud mikrit kerisele liiga lähedale lükata...

Metsavahel kulgev lõpp oli juba palju parem. Päikest polnud ju. Läksin isegi mõnest mööda :) Ei, mitte ainult kuuskedest, ikka suusatajatest ka.

Ainuke, millega enda juures täielikult rahul sai olla - Oakley Radar prillid. Vaid ühel tõusul tõmbusid korraks uduseks, muul ajal funktsionaalsuse eest täispunktid.

Peale sõitu viskasin kogu oma märja riietuse sinna rohelisse suurde kilekotti, kodus kaalusin ära - 3,6kg! :)

2003 koht 272 aeg 3:53
2005 koht 213 aeg 4:15
2006 koht 236 aeg 3:52
2007 koht 305 aeg 3:41
2009 koht 641 aeg 4:08
2010 koht 387 aeg 4:06
2011 koht 766 aeg 3:57

Kaks viimast võistlust (Frankfurti jooksumaraton ja Tartu suusamaraton) olen lõpetanud 3:57-ga. Kahju, et Vasaloppetile ei reganud, 3:57 seal kõlaks ikka väga okeilt :)

Loo moraal: Ürita alati varustust varasemalt testida ka võistlussituatsioonis. Treening on totaalselt teine teema.

Arvan, et suures plaanis oli see korraldajate poolt kerge "paanika" külvamine vägagi õigustatud. Kelgu võrdlemine Kurkse ja Jaanus Karmiga oli ikka väga alatu :( Kõikide nende õpetussõnade ja manitsemise tulemusena ei läinud keegi "mütsiga lööma" (Mida kahjuks ei saanud nädal varem peetud Avatud raja sõidu kohta öelda. Seal ikka juhtus veidike). Nüüd oli inimestel kenasti näod/kõrvad ära teibitud jne jne. Usun, et enamus normaalseid suusahunte (mitte nagu mina), kellele päike liiga tegi, võtsid teeninduspunktides ka mõned kihid maha.

Mis veel? 40min - 1h kestvate suusalibistamiste najalt peabki maratonil raske olema. Mis siis, et lõpuks kraapisin ikka 30h treeningtundi kokku. Vahet ei ole, kas ajad siis lõpptulemus riietuse või suuskade kaela :)

Sügav kummardus korraldajatele. Minu 10. juubelimaraton - maailma parim rada!

Mina ja mu 40 "asja" Tartu Maratoni stardijoonel

Tartu Maratoni ilmaprognoos: kell 10.00 stardis -23C, Harimäelt laskumisel vast -20C, kiirus 45km/h = 12,5m/s, tuulekülma indeksit arvestades -35C! Terviseameti tabeli järgi: katmata nahk kahjustub 10 minutiga :(

Attenzione! Panin ennast valmisolekusse no1.

Mina ja mu 40 "asja" asuvad ülehomme kell 10.00 Otepääl stardijoonele

1. brynje võrguga soe mask - kaitseb kaela, kõri, kukalt, kõrvu
selle peal
2. castelli eest windstopperiga rattamüts
selle peal
3. sportfuli õhuke suusamüts, oluline, sest eest sini-must-valge lipuga ikkagi :)
4. oakley radar prillid silmi kaitsmas
5. 6. 7. plaastrid ninale ja põsesarnadele
8. abielusõrmus
9. 10. pearl izumi paaaaksud rattasõidu labakindad, testitud 2001 südatalvel rattaga polaarjoonel (proovisin ka roeckli windstopper suusakindaid + crafti õhukesi aluskindaid, aga ei riski ikkagi, lasen sõrmedel teineteise rõõme nautida :)
11. sportfuli second skin pikk alussärk
selle peal
12. sportfuli õhuke teine kiht
13. jalas brynje strateegilisel kohal windstopperiga alkarid
nende peal
14. brynje pikad võrgust pesupüksid
nende peal
15. lotto jalgpallurite liibukad soojad lühikesed püksid (tänud Marcello Reimile :)
edasi
16. sportfuli eest windstopperiga hawaii tiimi suusapüksid
nende peal
17. traksidega imeõhukesed illuminite castelli rattapüksid (hoiavad eelmisi kihte kenasti mõnusalt koos ja kaitsevad veits selga)
18. 19. x-socks pika säärega ski-adrenalin suusasokid
20. 21. salomoni mustad klassikasaapad
nende peal
22. 23. castelli rattakinga katted
nende peal
24. 25. fischeri suusasaapa katted
26. ajavõtukiip
27. sportfuli hawaii suusatagi
28. võistlusnumber (asendab ideaalselt kerget vesti, mingi tuule ikka kinni võtab)
29. fischeri vöökott (termosepunsu opereerisin välja, enivei peatun toitlustuspunktides juu, samas hoiab kenasti selga soojas)
30. 31. 32. 33. 34. 35. vöökotti 6 powerbar energiageeli
36. igaks juhuks pistan sinna ka ühe kuiva müts (ei kaalu midagi, hoiab geele veits soojas :)
37. 38. swix ct1 suusakepid
39. 40. fischer rcs suusad

Kuidagi nagu paljuvõitu seda nänni, või mis?
Kas midagi ununes? :)

Pahandused pruunlasega

Kõik viimased päevad on kubisenud kurjakuulutavatest telefonikõnedest, kõik ühtse tööpealkirjaga: "Tartu suusamaraton ja pakane!" - Mida selga paned? Mitu kihti? Kas ajaleht püksi ka? Kas saapakatted on olemas? Mask on ok? Kuidas sa labakutega energiageeli avad? jne mustmiljon suurt ning suuremat häda... Ma ei stressa (veel :), normaalselt suudetakse ilma ette ennustada 3 päeva. Neljapäevast hakkame sebima :)

Praegu kihutan oma jutuga hoopis soojemassse kliimasse. Nimelt sai koos Velolove'ga rahvast mõni aeg tagasi rattatreeningutele ja Itaaliasse kevadlaagrisse kutsutud.

Kõik oli nagu tore, kuni sinnamaale, et Hawaii'le laekus mitu kaebust teemal, MIKS me reklaamides musti mehi kasutame ning seda veel alatul ning odaval moel oma riietesse photoshoppides... :(



Jutt käis sellest plakatist. Krt, mul tõmbas ikka silme eest mustaks :) Vend on jummala ehe mees, päriselt. Ok, ratturi päevitust tal ei ole ega tule, aga velomees missugune... Tean teda napilt isegi nimepidi, koll on kas Ibrahime Fall, Baye Mordiop või Ibou Diop... Teen tõendusmaterjaliks Dakari blogist väikese copy-paste :)

Kohalikud rattaässad
(16.11.2006, Priit)

7000km sai täis! Sadakond kilsa läheb korraldajate poolt viimati lubatust üle. Tegelikult ei ole sellel enam mingit vahet. Kaks etappi jäänud. Otse oleks Dakari 160km, võiks ühe valuga ära kütta, saaks varem koju :) Meie teeme, aga homme veel migi pisikese kaare sisse.

Inglasest poissmehel (ei tasu ponnistada, tüdruksõber tal kreeka_srilanka segu) on rihm täitsa maas :( Oksendab ja jookseb olematu tualeti vahet korraga (bushcamp). Leedukal oli ka hommikul mingi kala sees. Sõime eile linnas nelja peale ühe suure pizza, Doug kahtlustab, et äkki sinna see koer maetud ongi (ei ole sõnakõlks). Praegu väriseme Maxiga, et kas ka meie kõhtusid sama saatus tabab...Homne sõit tõotab tulla põnev.

Täna liitusid meiega kolm kohalikku ratturit: Ibrahime Fall, Baye Mordiop ja Ibou Diop (must mees ise sõbrunes mu dellikese klaveriga). Homme saabub vist neljas ka. Muidu paistavad päris tegijad olema, aga ratturi päevitus küll millegipärast puudub. Sõidavad kaks viimast päeva kaasa. Liikumisvahendid on neil sellised nõksa räsitud, mõned aastad vanad, aga ühel süsinikkahvel ja puha.... Kutid on igaljuhul praegu õnnelike nägudega. Neil oli kolme peale üks telk, loovutasime lätlasest alles jäänud peavarju, vendadel nüüd lahedam veits. Eks õhtul kuuleb kohalike rattasõitudest rohkem. Margus saab jälle oma prantsuskeelele rakendust.
-cut-

Veelkord punasesse
(17.11.2006, Priit)

Hommikul start 7.30. Sooja ainult 18C kraadi, saate aru, külm oli... mõtlesin juba, et peaks riideid juurde otsima. Peale päikesetõusu lükkas hoova kiiresti 28C peale, täiesti ok.

Ainult üks Senegali ratturitest räägib prantsuse keelt. Hollandlased sebisid kõik eile õhtul tema ümber ja kuidagi kavalalt hoiti meid kogu teemast eemal. Päris hilja õhtul seati veel vokid viimasepeale laskevalmis, vahetati kumme ja timmiti käiguvahetusi. Selge see, et Hawaii Team’le otsustati kohalike jõudude kaasabil koht kätte näidata. Ega meil väga midagi muud üle jäänud, kui pisut alatud olla :) Hommikul ärgates tungisime otse vaenlase tagalasse, võtsime ühe komplekti Sauliuse punaseid riideid ning panime ühele mustale rattakunnile selga. Mees oli häpi ning ilma igasuguse muu moosimiseta meie paadis :) Oleks te hommikusöögilauas neid „pikki” tulpidemaa nägusid näinud... Jälle Hawaii’l täiendus, lätlane läheb, leedukas tuleb, ikka vähe, nüüd veel kohalikud ka.

Tänasel etapil võeti viimast korda aega, homne Dakari sisenemine on juba üks_suur_õnnelik_karavan. Sõit algas väga mõnusalt ja rahulikult, liidergrupis kokku 11 nägu. 62km, kuni lõunapausini saimegi ühtlaselt sõita, keegi ei üritanud mingeid jamasid korraldada. Tundus mõistlik ka, sest Doug oli sisuliselt rivist väljas ning sama seis nüüd ka Väikesel Robil (järelikult ei olnud ikka pizza süü). Ainult Pikk Rob oli viha täis ja ei suutnud end tagasi hoida. Kohe peale lõunat ründas ja valusalt. Põhimõtteliselt meil ükskõik, mees üldarvestuses kusagil Kamtšatkal, nii, et mine aga, ja tunne, ükskordki, et oled kõva! Aga paganama kohalikud vennad sabas, no ja arvake nüüd ära, kas me sõitsime „peaga” või mitte :) Loomulikult järgi, las iga kingsepp jääb ikka oma liistude juurde, mustad mehed on väga tublid jooksjad, aga ratta seljas nad eestlaseid ei koti... Järgmised 20km käis selline literdamine, et anna olla. Ainult mina olin tõsiselt paha, väga paha, istusin Pika Robi taga ja absoluutselt ei huvitanud, kes, mis ja kus. Vend vedas end ja mind isuga kõikidele jooksikutele järgi. Meie valik tiimikaaslaseks värbamise osas osutus ka totaalselt valeks, punastes riietes Senegali mees lasi esimeste seas jala sirgu. Vaikselt ja ükshaaval kustusid ratturid tagant ära. Lõpuks jäime ainult Max, mina, Pikk Rob ja üks kohalik tegija. Edasi käisin juba viisakalt eest läbi, kuna viimane lõik oli suht kitsas ja suuuuurte aukudega, siis õnneks keegi finišit tegema ei hakanud. Selline siis viimane tõsine etapp. EI LASE ME ENDILE PÄHE ISTUDA :)

Homme jääb üle veel kuidagi Classikukestega finišisse veereda, käia, matkata, roomata, jalutada, vahet pole mis ajaga, mis hinnaga, KAKSIKVÕIT peab ära tulema!

Väike Rob oli kusagil külakeses kohalikule ratturile otsa suutnud sõita :( Õlg natuke katki ja kiiver pooleks... Lenn ja Kloun Erik Copperfield panid kusagilt mööda ja saabusid meist paar tundi hiljem, mitte just eriti rõõmsate nägudega.Träkk oskas ennast poolenisti liiva kraapida jne, jne ...

Praegu ookeani ääres kämpas. Täna köök kogu päeva avatud, söön end segi. Mingi liha on vardas, arbuusid, särgid-värgid... Rudy on sajaga omas elemendis.

Intercontinental Team


Peale viimast finišit


Senegali tšempiooon

mott

Ma lendan siiski

Olen tihti imetlenud lennufirmade reklaame, lendamisest on tehtud selline peeeehme_mõnus_äraolemine, nagu ema süles tukastamine. Alguses viiakse sind vaikimisi lapsepõlve ja alles hiljem adud, et tegelikult on jutt lendamisest teatud kindlat marki tiivulise raudruunaga. Viimane Estonian Airi reklaam ei olnud "SEE", pigem kohe esimestest sekunditest veits õõvastav, kui sind pelgalt tooliga ja sügavas unes mööda taevast ringi loksutatakse :(


CRJ ad in Estonian from Estonian Air on Vimeo.

Aga nagu sellest veel vähe oleks... Keegi "naljatilk" pani reklaami tagurpidi jooksma ning vürtsitas pisikese heliefektiga. No, anna olla :(

Jalgrattal kasvuhoones maasikatega sebimas

Ratturid, kes aastaid minestamiseni pedaale sõtkunud, aga profileiva maitse ikkagi sama kaugel, kui oma küünarnuki hammustamine, ärge veel meelt heitke! Kõik ei ole kadunud :)

Hollandlased oskavad - Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri case study: Põllumehe jalgratas

Kasvuhooneaiandites kasvatatakse maasikaid kõrgetel raamidel. Maasikataimed on 150 kuni 160 cm kõrgusel. Õite vabastamisel ja taimede rohimisel kõnnivad töölised tavaliselt 30 cm kõrgustel karkudel. Kõrgusest tuleneva ebakindluse tõttu on tööliste jala- ja seljalihased tavalisest suuremas pinges. See võib tekitada väsimust ja ebamugavustunnet. Lisaks kaasneb karkudel kõndimisega kukkumisoht, sest raskuskese on tavalisest 30 cm kõrgemal.

Ger van den Bekerom töötas oma ettevõtte Fragum BV töötajate jaoks välja jalgratta, mis lahendab ebamugavuse ja kukkumisohuga seotud probleemid. Sellel kartautosarnasel jalgrattal on neli ratast, mida aetakse ringi keti abil. Esirattaid juhitakse juhtraua abil. Pedaalid ja iste on sõidusuuna suhtes täisnurga all. Istme, juhtraua ja pedaalide kõrgus on kohandatav, mis võimaldab kõigil kasutajatel end mugavalt tunda. Jalgratta arenduskulud olid umbes 500 eurot, mis ületab kümnekordselt kargupaari hinna.

Maasikate eest jalgrattasadulas hoolitsemisel on mitmeid eeliseid. Õlalihased on vähem pinges, sest töökõrgust muudetakse vastavalt töölise vajadustele. Kaob vajadus pikaajaliseks püstiseismiseks, mistõttu jalad ja alaselg ei ole enam pinges ning puudub kukkumisrisk. Töökiirus on mõlema meetodi korral umbes sama. Lühikese kasutusaja tõttu (ainult 4 kuni 6 nädalat aastas) ei ole jalgratas karkudega võrreldes majanduslikult tasuv. Kui aga jalgratas tõesti vähendab õnnetusi ning luu- ja lihaskonna haigusi, võib selle kasutamine töötajate tervisele väga soodsalt mõjuda. Lisaks võimaldab see eakamatel ning selja- ja jalavaevustega töölistel selles füüsiliselt raskes olukorras edasi töötada.

allikas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Nii, kui siit inspiratsiooni ei saanud, maasikakorjamine boooring tundub, siis Tallinna vanalinna sobiks üks vinge noateritaja ikka :)

no EI SOOVITA, aga...

Kurja, kus mulle meeldib kui meie endi kohalik kooperatiiv on ennast mõne siin linastuva filmiga sidunud. Millegipärast meenuvad esimesena Depp & Binoche "Šokolaadi" šokolaad ja äkki ka "Mina, robot" ja Audi... või oli seal lihtsalt hea product placement ilma eestlaste audidiilerita ja ma panen udu :) Vahet pole, igaljuhul surfimultikas Surf's Up ja Hawaii Express mätšisid hästi. Meie üks loojatest, Taivo, sai seal suht napilt, et peategelase häältki sisse lugeda :)

Igaljuhul, olen ma olnud juba pikka aega valmisolekus no1, et kui midagi peaks veel Hawaii teemadega haakuma, siis kindlasti tahaks õige kuvandiga paadis olla...

Nii, vahepeal näidati PÖFFi raames sakslaste Höllentouri, Põrgu ratstel, Tour de Franceist vinge film. Saime jala ukse vahele :)

Siis tuli pikk vaikus ja nüüd, mõni aeg tagasi vaatasin sellist treilat:

No kõva! Ratas ja outdoor ja elustiil missugune... Paar meie brandi ka. Kuna baseerub tõestisündinud lool, siis lõppu me teame, eks... aga savi sellega. Kontakteerusime filmilevitajatega, et siitpoolt huvitet. Vahepeal voolas veits vett merre ning hoplaaa istusingi ma eeleeleelesilinastusel :) ja pidin isiklikult kama puhtuses veenduma...

Algus oli paljutõotav, Rentslimiljonäri Danny Boyle ei saa ju saasta toota. Lisame sinna veel James Franco ja no, kõva värk! Selline fiiling, et hoia ja keela, Aga see sai RAKSAKI otsa...

Ma ei hakka sisu ümber rääkima :) Karm oli, väga karm. Astusin peale filmi lõppu sealt pimedast saalist välja ja mõtlesin, et no oli seda rsk nüüd vaja :( Kuidas ma neile kinoinimestele otsa vaatan, suur jutumees tuli siia käteringe tegama ja koostööst rääkima... Me ei pane oma imagot neva sellise asjaga kokku juuu... tuumatš, liiiiga, liiiga...

veits seedisin, päevake paar ja, ja, ja murdusin ikkagi :)
see oli tegelikult ikka sigakaasahaarav, et mitte öelda kohustuslikku kavva kuuluv...

EI SOOVITA! aga, kui tahad maitsta tõelist ELUTAHET, näha, milline jõud meis kõigis tegelikult peitub, siis KINNO!

kaamera: olemas
taskulamp: olemas
köis: olemas
kell: olemas
jook: olemas
telefon: PERRRSE :(

ps
Parim tootepaigutus ei ole meie Suuntol, kuigi see on ka super. Parim on Gatorade'l. Vaadake. Mul meenus helge nõukaaeg, nagu iga normaalne põhjaeestlane fännasin Soome TVst pakutavaid mainoksia. Mälupilt: külm kakao kõrge kaarega klaasi, kaata, kaata, kaaakaota kuppiin viisi saatel. Pole just midagi erilist, aga olin parasjagu ühel oma varakevadisel suusasõidul ning panin ikka totaalselt udu. viimane 5km ring osutus 20kilsaseks, neljas tund, koju on veel palju, +6C, päike, organism kuuuuivab, januuuuuuuuuuuuu ja kõrvade vahel lõhub, et mitte öelda V-A-S-A-R-D-A-B see krdima põhjanaabrite kakaoreklaam, nonstop...

pps
Ah, veel tuli meelde. Ma ei anna neile kunagi, mitttte kunagi andeks, et treileris kõlanud üüüüülivinge
Band of Horses - The Funeral filmis kuulmata jäi :(

Mis on ühist La Senza rinnahoidjal ja Schwinn jalgrattal?

Aisakell, aisakell!
Kella kauge hüüd...

Kaks kampaaniakest:

Esimene neist, ameerikamaa 100+ aasta vanune vokitootja Schwinn, on valmis meisterdanud vinge virtuaalse rattakellakoori. Poliitiliselt väga kena ja korrektne, pruunlased, naised, lapsed, mehed, kõigil kiivrid kõrvuni pähe tõmmatud ja puha. Kusjuures, positiivne on see, et iga saadetud aisa(ratta)kellakese e-kaardiga teete veel ühe kenakese heateo. Vaadake ise: http://www.schwinnbellchoir.com/



Väike viidik kah...

Schwinn Bell Choir from Schwinn Bellchoir on Vimeo.

Nii, teine värk siis La Senza pesu.

Samuti väga atraktiivne jõulukampaania :) Laulukoor missugune, puhta interaktiivne ;) Saab oma musikaalsusel lennata lasta ja ei pea ainult jõululaudega piirduma... Vaadake, et sõltuvusse ei satu ning pärast mind süüdista :D http://www.cupsizechoir.com/?k=1

Väike viidik kah:

Kiibid ja zombid

Kohe-kohe peab vist suusavarustuselt tolmu maha pühkima... Proovin ruttu siia veel paar jooksuasja vahele visata :)

Esiteks, mõtlesin millegipärast eile veel DnB NORD Panga vana-aasta jooksu peale. 6 x 6,3 kilsane Kakumäe ring. Suurepärane võimalus igalt ringilt koju boksi keerata :) Vot see oleks tõeline tahtejõu proov, rõve nii vaimselt kui füüsiliselt :) Õnneks tuli täna lumi maha ja lollid mõtted peast pühitud.

Teiseks, vaadake kui vinget asja orgunnisid Asicsi mehed New York'i maratonil. Tõeliselt personaalne, lihtne, geniaalne, suurepärase ajastusega laksakas. 5000 sõnumit ja 2500 videoklippi. Tartu Maraton ja kiibimehed, ärgake! :)



Kolmandaks, ma ei saa aru, mis krdima zombimaania kõiki turundajaid tabanud on? Nagu öäkk juba või mis? Aga see Nike tossureklaam on ikkagi lahe.

Uutel bemmidel ei olegi suunatule kangi?

Mõni kuu tagasi kribasin, et Audi ei saa kohe ilma olla

Jutt käis uuest Audi Q5-st - sellega olid keerulised lood, no ei saanud neljarattaline ilma kaherattaliseta hakkama, kohe mitte ei saanud ;)
tseki veel
* No igas autoreklaamis peavad tänapäeval ikka mõned kohustuslikud jalgrattad olema...
* Kavalpead - Vorsprung durch Technik

Nüüd BMW uus X3. Loomulikult jalgrattad platsis :) Suusad ka.

See selleks, ega ma siis nüüd peast nii ratas ka ei ole :) või ok, las ma olen nagu olen...

Vaatan seda reklaamklipikest, päris hea teine, muss ja värk, aga, aga... kas neile ratturitele ette keeramisel tõesti ei oleks võinud piiiisikese törtsukese suunatuld vilgutada?