kurb

Aasta 1997.
Lasteekraani Muusikastuudios laulmist harjutav pisike pruunisilmne kuueaastane poisiklutt teatab koju saabudes rõõmsalt: "Emmeissi! Teate, ma laulan varsti ühe maailma kõigekõige kuulsama mehe kontserdil."
Emmeissi: "Mis, mis? Kelle siis?"
Väikemees: "Maikeli. Džääksoni noh"
Emmeissi: "jajah, no muidugi... pese käed ära, hakkame sööma"

Vahepeal voolas pisut vett merre ja ühel palaval augustikuu õhtul oligi uskumatu tõeks saanud, popikoon Michael Jackson Tallinna lauluväljakul...

Väikemehel möödusid mitu mitu rasket päeva otsastotsani täis pingsat suurteinimese tööd Jacksoni repertuaari kallal...

Kontsert. Pikk megaväsitav ootamine... millele järgnes üks superhitt teise otsa, suurepärane lavashow, tipuks, vähemalt emmeleissile, meie oma pisike pruunsilm 70 000-pealise publiku ees, popikooniga käsikäes laulmas: We are the world, we are the children, we are the ones who make a brighter day, so let's start giving ... võimas, ülev...

Väsinud Väikemees, mälestuseks saadud 2x temast suurem t-särk KING OF POP Michael Jackson History World Tour tugevasti pisikeste käte vahele surutud, lausub öösel kodus enne tuduma kobimist: "Emmeissi, äge oli, millal Maikel jälle tuleb?"
Emmeissi: "Ei tule vast niipea..."

Väikemees on vahepeal tublisti kasvanud. Muusika ta hinges alalise parkimiskoha saanud.
Kirjutuslaual lebavad lennuki- ja kontserdipiletid Londonisse, juulikuus toimuma pidanud Michael Jacksoni "This Is It” hüvastijätukontserdile...