SEB reklaamid Swedbank'i õuel või vastupidi :)

Käisin ma eile TASUTA :) oma ihusilmaga miljonite vutifännide iidoleid kaemas. See tähendab, et lunastasin ikka enne 750 eeguse pileti ning saingi, lupsti, "tasuta" maailma absoluutsesse tippu kuuluvate brasside trenni vaadata... Kohvimaa pojad ei ole küll mu kõigekõige lemmikum meeskond, aga kui ikka sulle selline võimalus kandikul koju kätte tuuakse, siis on lihtsalt patt selg keerata.

Näitasin oma pileti ette ja lupsti sisse. Järsku karjub turvamees vihaselt mu seljas oleva fotokoti peale: "Kas seal toitu ei ole!?!" ups, ei olnud, usaldas, ei vaadanud sisse ka. Huvitav, miks ta ei küsinud, et kas mul on näiteks dünamiiti või atsetoonperoksiidi? Äkki tal oli lihtsalt kõht tühi? :)

Miks jalgpall üldse maailmas niiiii populaarne on? Üllatused, üllatused... pall on ümmargune. Eile pressikal sambarütmeaustavatepallivõlurite :) treener Dunga mainis ka just seda, et jalgpallis on kõik võimalik, kedagi ei tohi alahinnata. Isegi kui FIFA edetabeli juhtpossal laiutaval jõugul vastaseks Suriname ja Grenada vahel 112. kohta hoidev Eestike.

See selleks, keda see vutt ikka huvitab :) Teleülekanne on brasiiliapoistel endil ära müüdud. See tähendab, et väljaku äär palistati igasugu eestlaste jaoks kummaliste tundmatute reklaamidega: "meie" Billabongi sarnane riidebrand FATAL SURF, elektroonikat müüv Gazin, mingi kindlustuskompanii jne jne ning ülla, ülla BRAHMA õlu :), mis kuulub vistist maailmas top 6 hulka. Brasiilias loomulikult esikohal. Miks kulmud tõusevad, vot krt ma ei tea, kas Eestis seda märjukest kusagilt kätte saab, aga ikkagi, tulla kahesaja aastase ajalooga õlletootja A le Coq sildiga statkale ülbama :) nomaitea :)

Vahet pole, selle BRAHMA reklaamid on nii sefid, et ma igaljuhul maitseksin, mis paganama lahja/kibeda lurriga tegu... :) kusjuures enamus rekusid neil ikka jalgpallist inspireeritud...

Kilpkonnapoiss žonglöörib palliga, rabab tsikke ja kulistab õlut :)


Pea miljon korda on vaadatud superstaar Ronaldo humalamaigulist härjavõitlust


Janused tätoveeringud on ka päris hea :)

Ja lõpuks. Mu hea sõber Tomm30 Luhats kirjutas oma blogis kunagi, et ma pidavat rattateemat nagu liigagi palju armastama :D Näedsa, nüüd tahtsin spordialade kuningas jalgpallist rääkida, aga ikkagi ei saa üle_ega_ümber, taas velomaania kohal :)

Lähen tipatapa statkale, vaatan, oh ongi ässad kohal, järsku hüppab Brasiilia meeskonna bussist keegi valges särgis vend välja: "Tere Priit!"... ähh, ehmatasin ära kohe :) 1981 aastal Saaremaa Velotuuri võitnud mees Mallor Türna isiklikult usaldatud rohkem kui MILJARDI eegu eest Madridi Reali ostetud KAKAt vedama! Kõva värk. Malbe tagasihoidliku naeratusega poisike rsk teenib 20 000.- eeku tunnis, ööpäevaringselt...
Nüüd läks teema käest, ei loe teiste raha :) Mallorit oli tore näha, ta sebis Hawaii esimeste rattalaagrite bussimajandusega. Tänapäeval on mees jätkuvalt rattaspordi juures, keelab_käseb_poob_ja_laseb klubis CFC.

Fu***** Luhats!

Selle aasta teisel päeval olin pistnud oma blogisse sellise pealkirjaga jutukese: Toomas Luhatsist saab sõltlane!

Point, et meie armastatud Terevisiooni (tänaseks eks)saatejuht kavatses saada meheks, tõeliseks meheks, raudmeheks :) Asjale lisas vürtsi, et Toomas oli oma sõnade kohaselt kesises sportlikus vormis, hästi söönud ja vähemalt 20 kilo ülekaalus! Trenni tegi maksimaalselt kord nädalas, mängis keskkooli sõpradega korvpalli...

Et siis kavatses ette võtta Pühajärve triatloni! Uskumatuna tundus see mitte vist küll uusaastašampanja mõjul visatud katteta lubadus, sest projekti oli ju algusest peale kaasatud ka maailma absoluutsesse tippu kuuluv triatleet Ain-Alar Juhanson.

Kui kõik algusest ära rääkida, siis tuleb tõdeda, et Ain-Alaril on Hawaii Expressiga juba aastatepikkune suhteliselt viljakas koostöö ning loomulikult kutsus meie triatleet no1 mind punti, et aita sõber, see Luhatsipoiss pole ju maanteeratast varem näinudki :) rääkimata pulsikellast, ühistrennidest, taastumisest jne jne... Hawaii on igasugu kreisidele projektidele ikka käe alla pannud: Uhhuduur, Paris-Dakar mtb, südatalvel ratastega polaarjoonele, Mart Kuuse Ironman-projekt jne. Loomulikult põlesid fooris laksust kolm rohelist tuld!

Ja kui ausalt öelda, siis ega nüüd mitte just väikest rolli mänginud ka võimalus reklaamivabas riigitelevisioonis veits vaatajatele aimu anda, millises meie spordipoes ikkagi tervise ja liikumise toetuseks ka midagi reaalselt ära tehakse... õigele asjale nõudluse tekitamine pole häbiasi, kaugele sa ainult allahindlusprossadest rääkides ikka jõuad...

Ja vot seda see Tomm30poiss ikka alguses täiega pelgas :) Eks ta kujutas ette, kuidas paha Hawaii üritab talle oma kaubamärke otsaette tätoveerida :) Nu, aga ega me ikka nii jõhkrad ka ei ole, põhiline on, et mees protsessi naudiks. Kas tulemuseks saab olema täispikk või poolpikk või misiganes võistlusdistants, see ei omanud suurt tähtsust. Oluline on endale ja teistele tõestamine - sportimine värskes õhus on mõnus, vajalik, cool, in, popp. Enesetunne paraneb, töövõime kütab lakke, saabub MU ENERGIAVARUD ON PIIRAMATUD olek, lendad pilvepiiril ;)

Jaanuaris sai koos veits kepingut harrastatud, see oli selline lõbus tegevus, kus eksperipendi katsealuse :) füüsilisest vormist eriti aimu ei saanud. INIMINE SUUDAB blogi sai tänu ETV-s näidatud õpetlikele klippidele ikka täiega hoo sisse... Kõik oli bingo-bongo kuni läksin ma siis Tommiga esimesele rattatreeningule, uhh, vot siis tekkisid mul küll kõhklused, et kas ta ikka tglt ka suudab :( krt, me sõitsime 20km/h ja vend ikka ähkispuhkis nii mis kole... Teades veel, et jooksurajal on tema kaalukategooria meestega paras kõrbes madusid peletada (welcome to the club :D), no kadus mul ikka veitsa usk ära küll... ja siis loen veel ta õhtusest kalli abikaasa pakutavast selili-külili maks_kodujuust_merevaik jne hõrgutavast menüüst, mis iga figuurisõbra mõtted otsejoonelt Radissoni katuselt alla hüppamisele suunaks :)

Alahindasin seda meest... täiega. Järgmised ühisveeremised olid juba teisest puust. Ja kui ta kuramus endale maanteeratta istumise alla sai, no läks ikka rajuks ära küll :) Nagu päris kohe.

Pühajärvel mees tõestas, mis masti vennaga meil siis tglt tegu... INIMENE SUUDAB! respekt, respekt, respekt.

Ja põhiline, usun, et see ei olnud mingi ühekordne projekt, Tomm sai sõltuvuse :) Vähemalt rattasõidust ta ei loobu, minu sõna sellepeale. Ei ole nii, et tahan tasuta laevaga üle lahe sõita ja selleks lähen longin viigipükstes mingi rahvajooksu läbi ning ongi finito :( Ta sai maitse suhu, kui heaaa on peale mõnusat trenni rammestunud ihuliikmetel puhata lasta, millise energialaengu see edaspidisteks tööpäevadeks annab, kui palju parem abikaasa, kolleeg, sõber jne sa järgmisel päeval oled... Liikumine on mõnus, olgu siis ratta seljas kilomeetreid mõõta või metsas rahulikult sörkida.

Sügav kummardus Tomm sulle. Andsid paljudele inimestele indu ja motti oma igapäevaste pisikeste ja pisikesest suuremate, et mitte öelda päris suurte, murekoormakeste alistamiseks. INIMENE SUUDAB! Sa tõestasid. Aitäh.

Trennis näeme, rsk.

Madontšik

Põhimõtteliselt nägi eilne 100 metra laiune ja 24 kõrgune lava välja selline :)



Lootsin, et need M-d finišisirgel ikka nagu vabaduserist särama löövad, aga ei, mängiti lihtsalt erinevate prožedest lastud värvidega. Aga, nu vägev oli ikka küll...

Tonna eest sai peale popikoon Madonna Louise Ciccone nautida ka Kanye Westi, Michael Jacksonit, Britney Spearsi, palju Pharrelli, Eurythmicsit, mustlaste Kolpakov Triot jne, rääkimata igasugu globaalsetest pahadest, alates Hitlerist ja lõpetades Iraani president meie_riigis_homosid_lihtsalt_ei_ole_Mahmoudiga. Videovärk oli kõva.

La Isla Bonita koos Kolpakoviga vabshee super.

Ahjaa, tõstke käsi, kes nägi Kadriorus mõnda Eesti numbrimärgiga autot? Minuarust tänavaääri palistasid kümnete kaupa ainult LV ja LT raudkolakad :)

Meie "mäed" :)

Decathloni mehed oskavad ;) Tuleb tunne peale küll?

Young & Rubicam, Paris, France
Foto: adsoftheworld.com

Vahel vaatan silmapiiril asuvaid pilvepuntraid, et äkki on keegi hea inimene meilegi veits mägesid istutanud_lohistanud... nuuks... reaalsus osutub veits kurvemaks... Tabasalu tõus, Lubja mägi? ei ikka Tartu Jakobi tõus? Laialt tänavalt Toomemäele? või Tehvandile, Kuutsemäele, Kääriku Seinamäele? Haanjasse Kütiorgu? hoopiski Vällamäele? Jõgeval Laiuse mäele? tglt müttamist küll juu :)

Meist võib saada rattarahvas!

Ülemöödunud nädalavahetusel Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupidu oli tähenduslik mitmes mõttes. Sellest, kuidas pidu aitas rahuldada suure hulga rahva “eestlusnälga” ning kuidas nii võimsa ühtekuuluvustunde tekkimine ja nii paljude sini-must-valgete lehvimine niipea tõenäoliselt enam ei kordu, räägivad paljud ilmselt paremini kui mina.

Rattafirma esindaja ja igapäevase ratturina näen, et pidu oli äärmiselt kõnekas ühes hoopis teises küsimuses. Kui sihtasutus Tallinn 2011 Lauluväljakule rattaparkla püstitas, eeldati, et seal loodud parkimisvõimalus 150 rattale peaks katma vajaduse täielikult. Mitte keegi aga ei oleks julgenud ennustada sellist ratturite massi – parkla täitus mõlemal peopäeval pea pooletuhande rattaga kohati kahekihiliselt. Mida sellest siis järeldada?

Ennekõike seda, et Tallinn on väga rattarikas linn ja seda peaks arvesse võtma iga tee ja tänava, iga pargi ja väljaku ehitamisel või renoveerimisel. Inimesi, kes kasutaksid hea meelega lühemate vahemaade läbimiseks ratast, on siin tegelikult tõeliselt palju. Neid ei ole aga erinevatel põhjustel liikluses kuigi palju näha.

Enamasti räägivad autode ja bussidega tööl käijad, et neil ei ole kontoris dušši või et neil on vaja olla tööl kontoririietes või kanda kaasas sülearvutit. Rattaga töölkäimist proovinud inimesed teavad, et see ei ole tegelikult nii suur probleem, kui parkimisvõimaluste puudumine ning liikluse ja hoolimatute kaasliiklejate tekitavad ebamugavused.

Seda on kinnitanud ka sajad inimesed, kellele Hawaii Express on selle suve jooksul toimuva algatuse käigus oma rattaid kasutada andnud. Meie viitkümmet linnaratast on proovinud Rahvusringhäälingu, Elisa, Elioni, Uusmaa, Delfi, Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Vee, Edelaraudtee ja Swedbanki töötajad. Enamus algatusest osavõtnuid on oma tagasisides rõhutanud, et rattaga tööl käimine oleks äärmiselt mõnus, kui ainult liikluskorraldus kohati nii jabur ei oleks ja ratturid end kõikjal soovimatute külastajate ja kaasliiklejatena tundma ei peaks.

Selle asemel, et olukorda parandada - leida pidevalt võimalusi, kuidas laiendada sõiduteedel rattarida, kuidas muuta rattateede peale- ja mahasõite sujuvamaks, kuidas laiendada turvalise rattaparkimise võimalusi või piirata teatud kohtades autoliiklust - on aga arutletud hoopis mõtte üle suunata ratturid sõiduteelt kõnniteele. Olen ka varem avaldanud arvamust, et selline muudatus pigem vähendaks ratturite arvu tänavatel, sest rattaga jalakäijate seas liiklemine on veel ebamugavam, kui see on autode kõrval.

Nagu aga näitas laulupeole rattaga läinud inimeste tohutu hulk, on rattureid, kes piiratud autoliikluse ja turvalise parkimise võimaluse korral seda keskkonda, rahakotti ja tervist säästvat liiklemisviisi kasutaksid, Tallinnas üsna palju. Ratturite soov, et neile eraldataks Tallinna kesklinna suurtel tänavatel terve sõidurida, ei tundu selles kontekstis ju sugugi ulmeline. Pigem vastupidi – täiesti õigustatud.

Kuni selle eesmärgini jõuame, peaksid aga kõik üritustekorraldajad laulupeo kogemusest õppust võtma ja oma külastajatele rattaparkimise võimalust pakkuma. Kuuldavasti on Õllesummeri korraldajad juba seda teinud. Samuti peaksid kõik ettevõtted ja asutused mõtlema sellele, kas nemad on loonud maksimaalselt head parkimisvõimalused oma rattaga liiklevatele klientidele ja töötajatele.

Ning mis peamine, selle asemel, et näidata halvustavalt näpuga iga ratturi peale, kes ülekäigurada kuitahes aeglaselt ületades ratta seljast maha ei roni, võiksid ka autojuhid mõnikord auto asemel ratta selga istuda. Et lihtsalt veenduda selles, et rattaga liiklemine on mugav ja igati võimalik, kui selleks linnaliikluses tingimused loodud on ja kaasliiklejad sõbralikku suhtumist üles näitavad. Sest käesolev suvi on näidanud väga ilmekalt, et eestlastel on olemas kõik eeldused, et saada tõeliselt rattarikkaks rahvaks.


Foto: Pille-Triin Männik

Koeraelu

Ma olen vahepeal 25% suuremaks kasvanud, vot. Igavene põnev elu on. Igal hommikul käin ühe oma kahejalgse sõbraga jooksmas. Tema vähemalt nimetab seda nii, minu jaoks on nagu selline kiirkõnd, ma isegi ei lõõtsuta. Tundub, et enne minu perre tulekut on see mees küll ainult ratast sõtkunud.

Aga, et põnev on jah. Oleme näinud juba kahte lehma, kolme kitse ja ühte sellist natuke minu moodi elukat, aga peenemat ja suure koheva sabaga. Rebaseks nimetatakse vist. Need on nii ägedad, mul tekib kohe selline tagaajamiskihk.

Veel oleme näinud hästi palju tigusid ja päris ussi, aga mitte elusat. Auto oli talle vaesekesele liiga teinud, kohe ühest kohast laiaks litsunud. Tahtsin sinna natukeseks nuuskima jääda, aga peremees vedas mind kohe minema :( See paganamas kardab nüüd kõiksugu nööre ja oksi ka, näeb igal pool vist järgmist roomajat. Ega ta ise saa aru, et selliste mütamüta sammudega, nagu ta sörgib, peletab ju ümberringi kilomeetri raadiuses kõik elusolendid eemale.

Tahaks juba kiiremini suuremaks kasvada. Siis lubati mulle mingi canicrossi vigur või nöör või rakmed, pole veel päriselt aru saanud. Igaljuhul siis saan ikka juba päriselt joosta ja vedada.

kihutan siin niisama

mängin naabri-Sandyga, pildilt paistab nagu kakleksime kohe :)


praegu olen sellest samojeeditüdrukust väiksem, aga oodake veel natuke, siis näete

Ootasin vist ära ;) - NOKIA 3720

Ma ei pea põdema kui telefoni endale rattapluusi tagataskusse suran ja vihma sajab ja soppa lendab, ega pea talle igasugu krdima vutlareid ja kilekotte ümber mässima, pärast äkist helistadagi vaja... Ühesõnaga telefon võiks ikka mind teenida, mitte vastupidi :)

Olen siiani ikka paadunud nokiafänn olnud, kõik nende nn sporditelefonid juustuks rääkinud. See viimane versioon, aga hävisjahävis :( Klaviatuur/kest vahetati mitu korda garantiikorras ära, ikkagi kuidagi nagu uuemat mudelit ootasin... Aga mida ei tule, seda ei tule :( Olin juba murdumas, peaaegu sai minust Sonim X3 omanik, siis pressis Samsung Xplorer B2100 ennast meie õuele laiama, aga no jäin kindlaks, patriotism ja kaine mõistus võitsid, ikkagi äääära ootasin :)



NOKIA 3720 classic - hakake juba müüma, panen ennast järjekorda :)

foto: nokia.com

Ma tean, mida sa tunned

Tänane Tour de France kaheksas etapp viis rattakaravani kohe sõidu alguses Andorras ülbitseva Port d’Envalira mäe tippu. Kahe ja poole kilomeetri kõrgusele merepinnast.

Kuukese eest käisid Columbia mehed seda tõusu testimas ning Mark Cavendishi üks veduritest, ameeriklane Georges Hincapie, säutsus nii:



See -Port d’Envalira 2408 m- sildike on minugi rattateel risti jalus olnud :) Õnneks vaid ühe korra, ja no rsk virvendas teine ikka väga kahtlaselt, nagu ma oleksin enne pingutanud või midagi :) Paris - Dakari rattasõidul võtsime siis sama tõusu, aga teistpidi... (vaatame nüüd veelkord ülevalt rajaprofiili :)

Dakari päevikust: Tänane etapp oli kogu tuuri lühim, aga kindlasti üks raskeimaid. Kohe stardist 37km tõus (Tallinnast Kosele ülesmäge :) Port d’Envalira-le, 2400m kõrgusele merepinnast. Tõus tõusuks, võtaks omas tempos, aga tuuuuuuul, karm, et mitte öelda vastik. Ühtepidi serpentiini puhub vastu, teistpidi küll tagant, aga tõuseb ju. Kuna vastutuule ots oli üksi ikka tõsine pingutus, siis üritasin võimalikult kaua esimestega sammu pidada, et vähegi kergem oleks. Allatuule 10% tõus läks nagu lennates. Vägisi tundus, et ühtepidi on oluliselt vähem sõita, kui teistpidi. Siis hakkas veel vihma ka vastu nägu, käsi ja jalgu peksma :( Kujutate ju ette kuidas tee mäkke S kujuliselt üles keerutab. Viimastel kilomeetritel vastutuule osas oli kiirus 8-10 km/h, selline tunne, et kohe kukun ümber...

Startides temperatuur 15-18C vahel, üles jõudes vaid 5C. Kuna finiš oli mäe otsas ja edasi aega enam ei võetud, siis sai rahulikult kõik oma soojad riided laskumiseks selga ajada, põue ja pähe ajalehte lisaks pandud ning Andorra La Vella poole teele. Viiuhhhhhhhhhhhhhh, ilma ühegi vändatäieta saad 75km/h kiiruseks...

Tahaks müüa HTC nutitelefone!

Kujutage ette spordipidu, mida jälgib kolme nädala jooksul kohapeal kokku 15 miljonit pealtvaatajat. Läbi teleriekraani jõuab võistlus vähemalt 180 riiki, enamusse neist live-ülekandena... pea kakstuhat meediaakrediteeringut jne jne

See on maailma kuulsaim jalgrattavelotuur - Tour de France

Teie kaubamärk on värskelt jõudnud ühe tipptiimi särgi rinnale. Juba teisel etapil saate võidu ja maailmas enamuse vähegi sporti kajastavate väljaannete esikaanele... kuid see ei ole veel kõik. Järgmisel, pealtnäha lihtsal lauskmaaetapil, sõidab sisuliselt kogu meeskond, mille nimesponsori kohale oma äsjase investeeringu tegite, lihtsalt külma rahuga peagrupi eest ära... Kuid ka see ei ole veel kõik. Teie meeskonna liider ületab finišijoone ja teeb kogu maailmale selgeks, mis peitub salapärase kolmetähelise sponsori - HTC taga... imiteerib telefoniga rääkimist ning teise käega osutab teie logole! kõva!!!


foto: scott-sports.com

SUUREPÄRANE! kade tuleb peale kohe :) Õnneks ei pea ma turundama konkureerivat telefonipakkujat, küll aga rattaid, millega need vinged võidud sepistati ;)

ps
tänase võidu üks peasüüdlastest, austraallane Mark Renshaw, säutsus mõned päevad tagasi oma Twitteri kontol:

Sorry iphone... jah :(

Jänkupoiss pooleks :(

Lazer eraldistardi rattakiivri uue mudeli reklaamimisel on kasutet jänkukest ja rebasepoissi... pooleks lõigatud jänkukest ja rebasepoissi, nii kiiresti ja osavalt pooleks lõigatud, et verd isegi ei lenda... Lähemalt tsekates on asfaldil näha vaid kerget rattakummi (pidurdus)jälge. Uhh.

Ma ei tea, aga minu arvates ei ole belglaste üllitis tepsmitte äge. Võigas pigem. Öäka :(
Aga vblla ma pole sihtgrupp ja illustratsioonidel süütute loomade poolekssaagimine ongi cool ja poliitiliselt korrektne oleksmul kiita hoopis MET kiivrite reklaame ja ma ei saa üldse tglt aru mispäriselustoimub...

New Tardiz bicycle Helmet. Designed to make you faster



Advertising Agency: Duval Guillaume, Antwerp, Belgium
fotod: adsoftheworld.com

Veel kiivrivärgeldusest:
Poolakate kiivrikampaania
Politsei jõuline kallistus...
Ratturi päevitus vol5 - kiivrita :(