Ka kõik meie lapsed võiksid teada, milline näeb välja patulinn Las Vegase maailmaime, 3933 numbritoakesega hotell Bellagio, seda loomulikult koos uhke kasiino ning imeilusa järvega, kus purskkaevud inimesi pisaraid poetama panevad... just, just seesama koht, kus George Clooney, Brad Pitt ja Co "Ocean's Eleven-is" natuke lüpsitehnikaid praktiseerisid... Loomulikult oleks järelkasvule oluline alateadvusesse istutada ka Bally's casino kaubamärk. Eestlastele U-Haul kolimisteenus vast eriti korda ei lähe, aga Ford, iBook ja iPhone logod tagugu endale pähe :) Et, siis need kõik brandid olid väga sefilt esindatud uues Disney 3D animaseikluses ”Välk”. U-Hauli kaubikud võib-olla natuke liiast, iPhone see-eest väga peetult, vingelt, coolilt. Kõik lapsed kohe kinno!Unustame product placement'i, ilma selleta ei saa tänapäeval vist ka enam lastele midagi toota :( Tegelikult oli filmis väga väga südamlik teema. Täiskasvanutelgi palju õppida. Peategelane koer Välk (vist valge saksa lambakoer?) elas oma pisikeses võltsmaailmas... ja seda maailma ehitati tema ümber suurte jõududega ja üsnagi hoolega. Täpselt nii nagu meie vahel väga kiivas ühiskonnas, kus tõelised väärtushinnangud kipuvad ununema, kus võidab see kel surres rohkem asju ja kus kinnisvara hinnad saavad ainult tõusta. Selleks vajame teinekord natuke raputamist, et veidikegi suuremat pilti näha ja end üles äratada...
Tasub vaatama minna. Võib-olla ainult neil mitte, kes oma võsukestele kutsikat lubanud, aga otsusega teadlikult venitavad :)
Ja nüüd sügav kummardus CC Plaza personalile. Võtsime koos oma pisema kolliga popkornid ja joogid ning sättisime mugavalt istuma/vaatama. Natuke sahmimist sinna-tänna, telefonid välja ja joped seljast. Järsku näen kuti silmis krokodillipisaraid, tema pisikeste näppude vahel on 3D prillide murdunud sang :(
Üritan lohutada, et see on ASI, see ei ole midagi muud... ja siis tuleb ekraanile kiri: LÕHUTUD PRILLIDE EEST TRAHV 1000 KROONI! Uhh :( Väikemees tõmbus ikka täiesti kössi, pakkis ennast kokku ja paistis vaevalt toolist välja :( Lohutasin, mis suutsin ja tundub, et filmielamus jõudis ikkagi pärale. Ütleme nii, et väike osa minus peidus olevast nõukaaegsest Priidust tahtis pärast filmi need katkised prillid vaikselt tagasi sokutada ja trahvist pääseda. Vabanduseks: oli sel ajal ju riigi tagant varastamine rohkem selline robinhoodi värk :( Õnneks see mõte kadus silmapiirilt sajaga, mil paganama moel ma oma pojale oleksin hiljem küll seletanud, et juhtub, mis juhtub, ole alati aus...
Pärast filmi ootasime kui enamus saalist väljusid ning läksime kõrvad lontis saaliteenindajate juurde. Neid oli kokku KOLM, kaks meest ja üks naine! Tundus nagu oleks kurjategijad oodatud. Andsime oma prillid siis üle, et näete meil juhtus õnnetus :( Ise värviliselt ette kujutades, kuidas meid kõigepealt kusagile keldrisse aheldatakse ja siis turvamehed, politsei jne jne. CC Plaza teenindajanna tegi kurva näo pähe ja lausus: "Juhtub, kurb... aga vähemalt andsite teada ja olite ausad. Enamus nii ei tee." Saan aru, et see tonnine trahv rohkem nagu selline ennetava toimega, et asju korralikult hoitaks, aga ikkagi. Hea tunne jäi sisse. Eriti muidugi lapsele mõeldes. Ausus ja viisakus on väärtused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar