ROCKnROLLA

Väga Tegijad mehed pidid seksile kulutama 3 minutit! Seda loomulikult koos kohaletulemise ja pesemisega... action-komöödia ”RocknRolla-s” näidatakse jõulist, kirglikku, põletavat, kuuma, palavat, tulist, fanaatilist, dramaatilist, maskuliinset, feminiinset, tulihingelist, ennastunustavat, jäägitut seksistseeni, mis kestab KOLM SEKUNDIT! :D

fake Roman Abramovich on, nalja on, väga imelik vene keel on, Surematu Kastsei on, narkarid on, Range Rover on, nalja on, London on, kinnisvara on, korruptsioon on, mitu miljonit eurot on, nalja on veel, stiilne on... aga kinno ei pea minema, sobib ka kodune 42" telekas, isegi 37" on ok, või 19" läppar, no 17" ajab ka asja ära...

ja Gerard Butler peaks vist nõksa "pealekuutesalatisöömisele" mõtlema, aga võib-olla mäletan teda liiast 300-st, spartalaste kuningas Leonidase rollis.

tänud MTV rahvale

Jõulukingid ja Omaraamat.ee

Jõuluvana on superman. Seekord tuli ATV-ga... sõiduriist valitud vastavalt pealinna olematutele lumeoludele. Natuke kõhn nägi mehike küll välja, aga eks neilgi surutisevärk aktuaalne, või oli siis sedakorda lihtsalt sportlikuma vennaga tegu. Kui ilm ikka tulevikus väga kiiva kisub, kokkuhoiu teema südamelähedasemaks muutub ning tervise eest hoolitsus aukohale seatakse, pole kaugel ka need ajad, mil meiegi Santad jalgratastel kohale vuravad :)

Põhiküsimus leidis positiivse lahenduse, jõulumees täitis spetstellimuse! Pidevast taustalt kostvast näpurula klõbinast on kõrvad juba krooniliselt hellad :) Aga, kingikotis leidus veel nii mõndagi põnevat, alates sefist soojast sallist, mida oma naisukese sõrmede vahel varem incognitona valmimas näinud, lõpetades Chalice uue plaadi, villaste sokkide, Bono raamatu ja veel pisikeste imearmsate üllatustega ;)

Seoses kingimajandusega sain lisaks ühe positiivse emotsiooni osaliseks. Omaraamat.ee-ga lähedalt seotud isik, surfiguru Karmo Kalk, on proovinud mind ikka mõnedki korrad selle veebsaidiga seotud headest ideedest sõltuvaks teha... no ei vaimustunud... kas hakkas asi pihta minu jaoks tsipa "isetehtud" liblikalogo taustast või tekkis esimene hõkk mingist kohustuslikust proge allalaadimisest, aga no ei võtnud vedu. Nüüd jõuluajal murdusin :)

Tõmbasin softi alla, 56Mb, supsti, laks, laks installitud ja asusin abikaasale 2009 fotokalendrit kujundama. Jummala põnev :) Hunnik template ette antud, valid pildid, raamid, tekstid, värvid, keerad, tirid, zuumid, möllad, majandad... mitu pikka öötundi... luuletustega läks keerulisemaks, osad olin sunnitud netiavarustest pihta panema ja pisut mugandama, pssst_kuss ;) Asi valmis, maksin ära, laadisin ftp-ga üles ja järgmisel päeval füüsiliselt käes. Mõnesaja eegu eest AINULAADNE PERSONAALNE KUSTUMATU ÜLLITIS TERVES UNIVERSUMIS :D ja peaaegu võin öelda, et täiesti minu siidikäppadega kujundatud... rõõmu kordades rohkem, kui hullupilguga kusagil riiulite vahel šopates...

Ratturi päevitus vol1

Oleme 8 aastat järjest igal kevadel paariks nädalaks stepsli seinast välja tõmmanud ning teistmoodi puhanud. Teistmoodi tähendab, et mitte puhkusepaketiga palmi alla ega mitte just maantee äärde hääletama... hoopiski pakime rattad ning kütame lennukiga kusagile Vahemere äärde, pakime rattad lahti ning mõõdame pundiga asfalti, täiel rinnal, ńaudime kiirust, naudime vabaduse tunnet, naudime pingutust, laseme oma kõrvu hellitada teiste ratturite tervitushõigetest, tunnetame autojuhtide mõistvat suhtumist, kaifime päikese paitust, teades, et kodumaal on nagu ikka +5C ja vihm, lobiseme maast_ja_ilmast, gurmaanitseme kohaliku köögiga, ahmime kunsti ja kultuuri, tugevamad vaatavad härjavõitlust, nõrgemad suurt jalgpalli :), loeme raamatuid, degusteerime veine, venitame, ujume, šoppame, hoolsamad tegelevad lastega ja, ja, ja veel sõidame rattaga, kihutame velodel, veereme vokkidel...

2002 Vinci, Toscana, Itaalia
2003 Lorca, Hispaania
2004 Šibenik, Horvaatia
2005 Palma Nova, Mallorca, Hispaania
2006 Montaione, Toscana, Itaalia
2007 Alicante, Costa Blanca, Hispaania
2008 Orbetello, Toscana, Itaalia
2009 Montepulciano, Toscana, Itaalia

Kogun siia nüüd mõned kaootilised mõtted meie eelnevatest laagritest:

et kõik algusest ära rääkida, siis traditsiooni avapauk anti Allan Orase sügisese Itaaliast otse Hawaii Express tiimi plärtsatamisega. Mees pidi eelseisvaks hooajaks kusagil põhja laduma, me ei saanud teda aga ometi üksi külapeale lasta :) Võtsime tulevase elukutselise Grete Treieri, tema ihukaitsja :), treeneri ja abikaasa Edgari, tulevase Arctic Sport Director Sportif Tanel Lepmetsa, tulevase Hawaii rattatiimi hinge, polaarhundi ja trekikunn Virgo Neeme ning veel mõned ustavad velosõbrad punti ja esimene kevadlaager saigi märgi maha. Asukoht loomulikult Toskaana, kant, mida Allan nagu oma viit sõrme tundis.

Transaks sai kahe sohvriga suuuuur buss. Natuke (ok, palju) piinarikas sinna- ja tagasisõit kujunes, aga selle eest oli meil kohapealne liikumisvahend omast käest võtta...
Ei meenu, kas sel ajal ka mingeid läbisõidupiiranguid ja tunni/kilometraažikettaid eksisteeris, aga kohale jõudsime igaljuhul järjepanu valu andes. Austrias korra peatusime, õhk nagu oli soojemavõitu, aga mitte midagi erilist. Ööpimeduses leidsime oma sihtkoha üles ja kobisime põhku (mitte otseselt, ikka voodidvärgid olid :) Ja vot järgmine hommik ei lähe meelest. Luudkondid veel kodumaa lumest ja lörtsist kaitseseisundis, aga meid tervitab suur päikesekera ja üle 20C soojakraadi... super,

Elasime mäe otsas, imelise vaatega Pistoia linnale. San Baronto külakese lähedal. Vincist 6km kaugusel. See tähendas, et kõik trennid algasid kerge downhilliga ning lõppesid kuuekilsase tõusuga :) + lõppu veel maasikas ultimo kilometro 20% tõusunukiga. Seda viimast sai mõnigi mees ratast käekõrval lükates vallutada. Kodutõus iseenesest midagi hullu ei olnud, keskmine 5%-7%. Rahulikus tempos ideaalne. Tõeline ratturite paradiis. Nädalavahetusel sõitis seda marsruuti 8 000 - 10 000 velosipedisti! Alates mtb-proffidest, kes "raske rauaga" vaikseltvaikselt jõutrenni tegid, kuni lõpetades 70 aastaste villastes sõiduriietes vanahärradega.
Giro d'Italialgi on seda San Baronto tõusu_laskumist korduvalt vajutatud.

Siit saab midagi aimu:


Esimesed trennid on alati sellised rohkem soojenduseks. Viiakse oma raske raha eest soetatud kaherattaline sõber pisikesele jalutuskäigule. Pingutada kohe peale kliima järsku muutust ja pikemat reisi pole väga mõtet, haiguseuss on kerge sisse pugema.

Käisime alustuseks Allani eelmise koduklubi Monsummanese-meestel külas. Treener vaatas uuele Hawaii lipulaevale näkku ja ütles silma pilgutamata: "Mees, sul on 3kg ülekaalu!" Ütleme nii, et kui oleksin oma 80+ kiloga seal koheselt jutu ivale pihta saanud... siis kuskohast võetaks need vägilased, kes mu siiamaani rattasokkidele naelutatud pilku veidi kergitaksid :)

Aga laksud sain sisse enivei. Lõunamaameeste põsemusidega ei olnud ma varem eriti kokku puutunud :D Mitte, et ma mingi homofoob oleks (jätkuvalt usun, et need, kes väga radikaalselt omasoohimuraid asjapulki hukka mõistavad, neil endil pisike alge ajab vaikselt sõrgu laiali ja siis üritatakse läbi meeleheitliku viha ning eituse ennast petta :), aga kuidagi võõrastav oli tervituseks kõikide saapamaapoistega põski kokku ajada :) ja see vist paistis natuke välja ka...

Aitab tänaseks :)
Lugusi jätkub veel...

Banned jõulukaart

Milline jõulukaart?
Natuke hakkavad kõiksugu "tuled ja viled" ära tüütama... heli, liikuvus, interaktiivsus on tore küll, aga kui sa saad neid kaardikesi 10+, siis teineteise läkituste ületrumpamine paneb pehmelt öeldes üle võlli. Ja tagatipuks sunnib veel karm luust_lihast läbitungiv hääl sind loomadele heinu viima, nii läheb nagu elektrooniliste jõulusoovide saamise isu ära :)

Mõeldud, tehtud, briifisime agentuurile stiilis: raha pole, majandussurutis, kaarti vaja, pliupläud ei taha, eristuma peaks... ja saime sellise seina äärde hukkamisele määratud hoiupõrsa! Notsu viimaseks sooviks vähemalt jõuludekski natuke rahu, nuuks... kes põssa kuulirahe alla seadis ja millisel otstarbel, seda peaks siis iga aadressaat ise mõtlema...
Eetikakomisjon seda kaarti kahuks/õnneks läbi ei lasknud ning lõpuks saatsime laiali vanakooli suusafiilinguga üllitise. Eelmise aasta videoläkitusest sutike erinev ;)

2007 "Rohkelt elamusi"

Õllemaigulised jalgrattareklaamid

Või oli see ikka vastupidi - jalgrattamaigulised õllereklaamid? Ise ma tarbin seda õllevärki võib-olla kord aastas. Ei, ei, mitte nii, et jaanuaris alustan ja detsembris lõpetan. Kui väga palav ilm või mingi special saunaüritus, siis ikka veidi maitsen, aga kui õllejumal edaspidises elus end kordagi enam näole ei annaks, siis ega ma väga kurvaks vast muutu :)

Eelmisele Tinkoffi teema jätkuks ei saanud üle ega ümber paarist reklaamklipist, kus mu lemmikliikumisvahend peaosas laiutab.

Esiteks kõikidele ratturitele kohustuslik vaatamine: belglaste Stella Artois The Race:



Teiseks Guinessi litakas, kus kutsad näivat ratturit millegipärast vihkavat :)



Kolmandaks veits valusam kanadalaste Chilkoot, tänapäeval vist juba Yukon Gold:

Ratas ja õlu ikkagi väga kokku ei käi. Veelkord tagasi tulles velosipedistide sõbra, Oleg Tinkovi reklaamide juurde, siis vennastub see märjuke vist ideaalselt ühe teise vedelikuga... Vaadake seda vene vanasõna :)

Lesbisuudlus rattaspordi hüvanguks

2009 hooajal tegutseb rattamaailmas uus SUUR tiim - Katusha või Katyusha või Катюша või siis meiekeeles Katjuuša. Algab Venemaa rattaspordi kuldne ajastu! Õnneks ei ole tegemist jalgratastele paigaldatud mitmetoruliste raketiheitjate kasutuselevõtuga. Põhiline erinevus teiste elukutseliste rattatiimidega on nimes. Kõik Pro Touri meeskondi kutsutakse peasponsori järgi. Katusha toetajateks on sellised Venemaa hiiglased: Gazprom, Itera ja Rostechnologii, kes kõik ühte nimme ei mahu, aga suutsid ikkagi kokkuleppele jõuda. Kokku investeeritakse/kulutatakse rattaspordile aastas 30 000 000 EURi, millest pool läheb otse noortespordi toetuseks, järelejäänud 15 miljonit tippudest koosnevale võistkonnale. Muideks, selle raha eest komplekteeriksid usinad eestlased kokku üle 70! Kalev Chocolate tüüpi profitiimi... kataksime oma meestega kogu Läti, Poola ja Bulgaaria :)

Aga Katjušast. Tõenäoliselt oleks kogu venelaste au ja uhkus sündimata jäänud, kui mees nimega Oleg Tinkov poleks oma sugulastelt 1989 aastal 5000 rubla laenu saanud. Sel ajal veel 22-aastane Oleg õppis Sankt-Peterburgi Mäeinstituudis, mida ta kahjuks/õnneks lõpetada ei suutnud. Küll sai mees kõrgema kategooria farzovtšikuks. Firmasildiga teksade müügist teenitud viis tonni sai peatselt tagastatud ja tänapäeval on Tinkovi impeeriumis õlletööstus (juba müüdud), koduelektroonikat pakkuv ТехноШок, plaadistuudio Шок Records, restoranide kett Тинькофф 12 söögi_joogikohaga Moskvast Alma-Atani ja lõpetades panganduses tegutseva Tinkoff Credit Systems'ga.

Kannataks juba nagu väikest võrdlust Roman Abramovitšiga? Olegi enda sõnul on tema Chelsea jalgpalliklubi omaniku kõrval vaene mees :) Ta ei tea kaatritest midagi, ta ei tea isegi autodest midagi. Teda ei huvitagi. Tinkov mäletab, et tal on sinine sõiduk, abikaasal roheline, ja, et mõlemad on Range Rover'd. Aga muu ei huvita ;) Küll võib Oleg tundide viisi oma kaherattalisest sõbrast pajatada, kuidas ta sadulas higistades 15kg kaalu langetas ning kui vinge on pisikesi Toskaana teid tallata jne jne...

Et, siis selline meeskond ja selline looja... aga kui nüüd töömeeleollu naasta, siis kunagi küsis Äripäev mu käest nii: Miks kasutate oma reklaamis paljaid naisi? Huvitav, mida Tinkov sellele küssale vastaks? ;)

Siit tuleb Tinkoff õlle kuulus Vincero saatel lesbisuudlus, mis väidetavalt teleekraanidele ikkagi ei jõudnud:

Veel üks Olegi humalamärjukese isutekitamise moodus:


Ühesõnaga, Venemaal joome Tinkoffi õlut Tinkoffi restoranis, ainult nii anname oma pisikese panuse, austraallase Robbie McEwen (Katusha esisprinter) võitudesse... Ei, tegelikult peaks meie oma olegid ärkama, silmad avama ning rattasporti panustama. Rein, Rene, Tanel, Erki, Janek, Mart, Kalle, Urmo, Hardy, Allar, Allan, Jaan jt võiksid ju saada võimaluse maailma vallutada, Eestit tutvustada ja Tour de France ning Giro võite noppida just KALEVIPOEG, SUITSUPÄÄSUKE, RUKKILILL särgis :D

Mul on bemmil uued kummid!

Mbube on zulu keeles lõvi. Hääldame umbes im-bu-beh. Tuleb tuttav ette? Proovime ümiseda:

We-de-de-de
De-de-de-de-de
De-we-um-um-a-way
We-de-de-de
De-de-de-de-de
We-um-um-a-way

A-wimoweh, a-wimoweh
A-wimoweh, a-wimoweh
A-wimoweh, a-wimoweh
A-wimoweh, a-wimoweh
A-wimoweh, a-wimoweh
A-wimoweh, a wimoweh
A-wimoweh, a-wimoweh
A-wimoweh, a-wimoweh

Nüüd juba täiel kõril jõululauluna edasi: Julgel sammul ja täiel rammul, me jõulud päästame, jõulud ohus on nüüd me kohus, et nõid kurja teeks, tulgu kaklus või jõhker taplus ei anna alla me... ja seda kannab ette, ei keegi muu, kui Buratino isiklikult :) Imelik. Nagu mingi segadus... Aga just nii tehti eelmine nädal Salme Kultuurikeskuses etenduses "Omaette jõululugu ehk SUUR SEGADUS! hüüdis Buratino". Väga vinge. Ei piirdutud ainult Lõvikuninga lauluga, kõlasid ka HU!"Absoluutselt", 42GO "Mul on bemmil uued kummid", Katy Perry "Kissed a Girl", Dingo "Levoton tuhkimo" jne kogu repertuaar loomulikult kuuse_kingi_piparkoogi_põhjapõdra võtmes sõnastatud. Minu vanuseklass polnud küll sihtgrupiks, aga selle eest sain huviga kõrvalt vaadata pisikesi inimesi, nemad juba nalja ei mõista. See seltskond on üdini ausad. Kui midagi ei meeldi, siis karjuvad nii, et kõrvad lukus, kui midagi meeldib, siis, siis, karjuvad nii, et kõrvad lukus :)

Kas Linnahallist Salmesse kolimine oli finantsküss või midagi muud, sellele ei oska sõna sekka öelda. Igaljuhul oli Salme tõeliselt hubane, puupüsti täis saal elas kaasa nagu üks suur ja sõbralik mesilasepesa. Tänud Susanile, Bertile, Elisele, Evale, Tarvole, Peetrile, Normanile ;), Tatjanale, Mikule, WAFi jõugule, Muusikaliteatrile jt...

Üks mõte jäi kummitama. Pahad (nõid jüngritega) ülbitsevad loomulikult BEM-i roolis, alkoholipurgid näppus. Juba lastele paneme jõudude vahekorrad ja brandieelistused paika. Huvitav, mida peaks tegema meie United Motorsi PR-seltskond? Kas üldse midagi peaks? Kas siin konnatiigikeses on võimalik antud kaubamärgi positsiooni kõigutada? Või ehk siis niipidi, et kas sellistel mõtetel tasub üldse sekundikski peatuda? Las koerad hauguvad, karavan blaaaah...

aga muidu on lahe... täna pidas politsei kinni ja tegi poolteisttuhat eeku trahvi! :( väiksem kutt ka muidugi õigel hetkel autos. Tahtis teine kohe politsei sõidukit seestpoolt uurida, aga arvasin, et äkki varavõitu... Mahavõtmise põhjus: kindlustus ja ülevaatus olevat läbi... krt, uskumatu, saan ju tavaliselt e-maili, et tegutse, kloun, maksa ära! Võimatu udupea olen ikka :) Kohe kaevan oma mailboksi läbi... Ülevaatusega on nii nagu on, kus ma selle aja võtan, et mööda mingeid putkasid silgata ja asju üle vaadata? :) Auto peab ikka minu ori olema, mitte vastupidi. Hea, et suusakeppidel rullisõitmise otsikud lumele mineku omade vastu vahetatud sain ja talverattale pikendatud porilauad installitud ja windstopper tagi üles leian ja ja ja... :)

tagatipuks, ega ma ikka autosse naastes nii suurt trahvinumbrit avalikustanud :D

Väga sefi näoga ostukeskus

Esimene kaubanduskeskuse fassaad, mis mulle tõeliselt meeldib. Omast kogemusest ;) tean, milline võitlus käib rentnike vahel logomajanduse parema väljapaistvuse nimel. Ühtse kujunduse tagamine on keeruline. Eriti halvas seisus on asutused, kel kaubamärgid pisematest elementidest kokku klopsitud või värvid taustsüsteemist sõltuvalt tagasihoidlikumat sorti. Lõpptulemus on tavaliselt ikkagi selline rosolje vaniljekastmes, millest keegi väljapaistvust ja tähelepanu ei naudi.

Kindlasti igasugu suurte tegijate CVI (visuaalmaterjali kasutamise juhend) nõuab rangeid reegleid, aga vaadates nt sponsorite kirju tenniseplatsi veerel... õige vastus: saab küll kui väga tahta. Ok, mõistan, värvilised reklaamid hajutaks otseselt mängijate tähelepanu, aga ikkagi...

Nüüd tegid Rocca keskuse omad sellise kujunduse ära. Teisitimõtlejatele kohe kõrval biiiiig led-ekraan, kus kõik rentnikud saavad end liikuvas pildis selili_külili presenteerida. Tublid!

Youtube töötab!

Ain-Alar Juhanson, meie parima triatleedi Youtube'i klipp hakkab vaikselt vilju kandma. Eesti Spordiajakirjanike Liidu 2008. aasta viiendaks Eesti meessportlaseks valitu sõnul on esimesed tõsiseltvõetavad pakkumised tulnud e-maili teel ja just videost inspireerituna. Uute sponsorite leidmiseks netti riputatud eestikeelsel klipil on kokku juba 2300 vaatamist, ingliskeelsel 1300. Pole paha :)

Maailma raskeim IRONMAN-i tiitlikandja on üllatusi täis :) Lanzarote'l treeninglaagris alustas mees videoblogiga. Vaata siit! Taas Youtube abiks. Kui Raudmehel vaid trennid ei kannataks ja järjekindlat meelt jätkuks...

Tublid ajakirjanikud

Kirjutan mina siin vaikselt omi salajasi mõtteid lauasahtlisse ja ükshetk, hoplaaa, ajakirjanikud prõmmivad ukse taga :) Umbes nii, et mina, see ja see ühest kenast päikesekarva varjundiga ajalehest, TEEME LOO! Sa kirjeldasid oma blogis värvikalt rahvasaadikute ööelu, et nüüd aeg seda kõike meie lehes kajastada... Üritasin viisakalt keelduda, pole sellele jamale küll mingit poliitilist maiku vaja külge pookida...

Kui kogu teema mustakollaselogoga spordivarustust müüva keti oravate vihkamiseks tembeldatakse, või meid hoopiski mõne raskemakaalulise looma fännklaabiks kuulutatakse, siis hakkab alles nalja saama :) Kuidas ma Jürgen Ligile edaspidi suusarajal otsa vaatan? :D
Issanda loomaaed on kirju... Mina ja mu tööandja on jätkuvalt apoliitilised... lihtsalt kole on vaadata ja ei saa vaiki olla, kui inimsed teavad/tunnevad väga hästi hea maitse piiri, ning ületavad selle täiega :(

Ootan põnevusega homset lehte :)

Xxxxxxxerakond kaotas paar valijat

Nädalavahetusel sai siis pisike töökollektiivi jõulupeoke maha peetud. Kokku pea 100 inimest suundus suvepealinn Pärnut vallutama. Soojenduseks võtsime ette Endla teatri ja "Linda tahab lahutada" Ülikõva! :)
Osades Liina Tennosaar, Ireen Kennik/Carmen Mikiver, Helle Kuningas, Feliks Kark, Lauri Kink, Ahti Puudersell ja Sepo Seeman.
teatri veebist: Komöödia maalib humoorika pildi sellest, kui erinevalt näevad naine ja mees maailma ning eriti oma ühist elu.

Tegelikult, mis siis nüüd väga erinevalt, või siis jah, erinevalt küll, aga selgitasime tõe ja avalikustame paugust:

Õige nägemus :)
Kõigist mehepoolsetest pingutustest hoolimata on kooselu naisega ikkagi täiesti lootusetu ettevõtmine. Naine oma kummaliste arusaamade ja võimalikult veidra käitumismudeliga on tüütuks mõistatuseks mehele, sellele kõige tugevamale, targemale ja osavamale olendile, looduse meistritööle.

Vale nägemus :)
Kõigist naise pingutustest hoolimata on kooselu mehega ikkagi täiesti lootusetu ettevõtmine. Mees oma mühaklike arusaamade ja rohmaka käitumisega on väärituks kaaslaseks naisele, sellele kõige ilusamale, targemale ja õrnemale olendile, looduse meistriteosele.

Tundub, et tükk sobis kõigile, sõltumata ealisest iseärasustest :) Meil jõugus tegijaid alates 18-aastastest, kuni legendaarse Kalju Kochini, kel turjal juba 66 eluaastat! Naerda sai, ja mitte vähe. Isiklikult ei ole ma olnud mingi Sepo fänn, aga ühe peategelase, Georgi kehas, oli see mees küll super... Etenduse alguses vaatasin, et võiksin ise ka ühe rolliga maha saada, koera omaga nimelt. Pidi vaene õnnetusehunnik ainult diivani ees lamama, keelt vibutama ja chipse lunima. Töö käigus muidugi selgus, et olin taaskord vastast alahinnanud :) Helle Kuningas lausus kahe tunni vältel vaid ühe sõna, aga sellegipoolest oli tema esitatud neljajalgne vaa-pus-taav.

I-le pani punkti Sepo isa, ups, Georgi isa kehastanud Feliks Kargi õnnitlemine tema 75. sünnipäeva puhul. Saime sama raha eest veel juubilari venna, Tõnu Kargi liigutavat laulujuppi kuulata. Super. Ja paras meie põhjuseta puudujatele Rakvere poest, kelle kõrvad sellisest Felixi hellitusest ilma jäid: "Te olete peaaegu sama hea publik kui Rakveres!" :)

Edasi Sugari ööklubisse... tümps, värk, pealik pidas kõnet, lõpuks 2 Quick Start, pidumissugune... mingist kellast viskas linnarahva ka peale.
Tagatipuks saabus kogu xxxxxpartei ladvik. Tulid teised otse vist mingilt ballivärgelduselt, sabad sädelemas, kenasti puhvis ja iga karv omal kohal. Suht nummid, eesotsas piitspeenikese xxxx xxxxxxga. xxxxxx xxxxxxxx, xxxx xxxxxx ja xxxxx xxxxxxx vaatasid, et kuidagi kitsavõitu, lauad kinni, kole lugu... variandid? Vot ei oskaks aidata, aga järgmisel hetkel said mu tantsupõrandalt naasnud kolleegid tõelise sürpraisi osaliseks. Eelpool mainitud armsad inimesed olid ennast korralikult võõrasse lauda parkinud. Happy houri ajal ette ostetud süütud kokteilid ja teised poolikud klaasid imekombel udustunud, hea, et käekotid veel alles. Kõigil ankrusse heitnutel loomulikult meie_ei_tea_midagi_ilmed peas :( . Vabandamisest sõnakestki... Miks ma küll peale seda lugu ei imesta, kui xxxxxxxmees kord riidehoiu järjekorras ei suutnud enda ees seisvat paari inimest ära oodata ja oleks napilt oma massiga ühe õrnema soo esindaja lömastanud :( Sihikindel MEES vähemalt...

See pisike seigake ei saanud ju ometi meie peotuju rikkuda... rokiti täiega edasi :)

Ja kui keegi otsib siiani 2009 AASTA SÕNA alljärgnevate hulgast:

majandussurutis
teeme ära
majanduskriis
sms-laen
sendioksjon
stabiliseerumine
pehme maandumine
tule taevas appi
kiirlaen
surutis
surutis
surutis
keeruline aeg
jõhker püss
majanduslangus
kulude kokkuhoid,

siis teadke, et olete luuserid, AASTA SÕNA on -tõehetke lilit- sellist suminat, mida blond tibi Sugari isaste seas tekitas, annab ikka ette kujutada... mõnel hõbeniit suunurgast vist siiani ei kuku ega ripu :)

tõehetke lilit
tõehetke lilit
tõehetke lilit

x
kritseldasin poliitikute nimed läbi:
esiteks, kollane ajakirjanik kiskus ikka täiega solvava vile üles, ehk väänates sõnu, võis saada ta mõnu :(
teiseks, et erakondade vahelises tõmblemises ei saaks keegi põhjendamatuid silte külge kleepida
kolmandaks, matslus sünnitab matslust

Dolce & Gabbana rattasärk

Enamus spordirahvast teab, et Tour de France'i liidrisärk on kollane. Seda ju meie oma meeski seljas kandnud. 1999 Casino tiimis pedaalinud Jaan Kirsipuul oli mitu etappi maailma spordirubriikide vaadatuim tegelane.

Ümber Itaalia sõidetava tuuri üldliider peab selga tõmbama roosa särgi - maglia rosa. Saapamaa spordilehe Gazzetta dello Sport värv. 2009 Giro d'Italia juubelisõiduks (100 aastat esimesest!) on oma panuse andnud sellised blingbling disainerid nagu Domenico Dolce ja Stefano Gabbana. Esitlusel oli loomulikult kohal ka ilusmees Mario Cipollini. vaata videot

Edevad mehed need makaronimaa poisid. Nagu aastaid Itaalias sõitnud Allan Oras ütleb, et seal peavad energiageelid alati paarikaupa olema: üks suu kaudu sisse, teine pähe :)

2006 Itaalias Hawaii kevadlaagris olles liitus meie trennidega ka "kohalik" proff Andrus Aug. Mõtlesin endamisi, et kui tõenäoline on ulgumiskunsti valdamata huntide keskel elada? Impossible, eelaimus ei petnud, peloton koosnes karjast kiivrites "hallist massist" ja ühest EMPORIO ARMANI peapaelast... :) Tegelikult ei ilgu, enda välimuse eest hoolt kanda - seda võiks teha iga normaalne meesterahvas. Kas just D&G, botox ja rasvaimu, see on maitseasi :)

Rein Taaramäe, Tanel Kangert või Rene Mandri võiks järgmisel suvel selle krdi roosa Dolce küll koju tuua!

Spordiuudiste tootjad, ärgake!

32 aastane Allan Oras on neoproff! Sügav kummardus ja kestvad kiiduavaldused!

Siin-seal ikka väikesed spekulatsioonid käisid, et Allanpoissi ja Raivo Maimret lätlaste Rietumu Banka profitiimi meelitatakse, aga niikaua kui allkirja paberil polnud, olin ma ikka väääga väga skeptiline... Eile pidime veel näiteks selliseid uudiseid kuulma: "Majanduskriisis rabeleva Läti abistamiseks annab teiste seas lõunanaabrile laenu ka Eesti". Õnneks must stsenaarium ei võitnud sedakorda ja praegu Riias viibiv Oras kinnitas, et paber määritud, juhuuuu!

Mees esimese lätlaste laagriga ei liitu, laob kodumaal tugeva põhja, sõidab Tartu Maratoni, suusamaratoni (TULEB LUMI, tuleb!) ja veebruari lõpus saab täieõiguslikuks rigas_pienas_kombinataks. Kusjuures hooaja kalendrisse mahub tõenäoliselt ka Trans Alp Challenge. Maailma üks raskeimad biketuure.

Tubli Allan!

Kuidas ma Hawaii Expressi petsin

Mis on ühist sellistel inimestel: Kaia Kanepi, Grete Treier, Erki Nool, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Ain-Alar Juhanson, Erki Pütsep, Magnar Freimuth, Gerd Krestinov, Kadri Pihla, Janek Tombak, Caspar Austa, Lance Armstrong, Tomas Dvorak, Annika Sorenstam, Cadel Evans, Thor Hushovd, Danilo Di Luca, Casey Stoner, Cedric Gracia, Anne Caro Chausson, Brian Lopes, Thomas Frischknecht, Eero Ettala, Shaun White, Terje Haakonsen, Bruce Irons, Craig Alexander, Lil Jon, Sete Gibernau, Loris Capirossi, Phil Hellmuth, Juan Pablo Montoya, Nicky Hayden, Tony Stewart?

Mind ajab hullusti keema kui keegi üritab sulle midagi müüa, moosib ja moosib, kiidab ja ülistab... lõpuks, kui küsin, et kule mees, kas ise kasutad sama toodet? Siis lüüakse silmad maha ja pomisetakse midagi arusaamatut... Minu arvates üks põhiline müümise eeldus on asjasse uskumine, ehk siis selle kasutamine, vahetu kogemine, toote tundmine, praktiseerimine.

Loomulikult on erinevaid näiteid, Inchcape'i vennad ei jõua istuda korraga nii Land Roveri, Jaguari kui Mazda roolis :). Aga põhimõtteliselt, kui nende müügijuht õhtul peaks bemmiga koju veerema, siis tehku parem mingit muud tööd. Kui sa ise ei usu, ise ei kasuta, ise ei fänna, mida kuradit sa tuled mulle rääkima, et see on SEE!

Oma viimased 50 000 rattal läbitud kilomeetrikest on mu silmi kaitsnud Oakley M-freimid. Ja, nu ikka sigapiinlikke olukordi on ette tulnud :( Miks kannan võõrast märki, kui ise müüme ka väga tegijaid UVEXit (Saksa rattaproffidele sobib, Allan Orasele sobib, Urmas Välbele sobib...) ja SCOTTi? no excuses :(

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab... Juba nädal aega on Hawaii Express OAKLEY maaletooja :) Ma olen lõpuks legaliseeritud ja rehabiliteeritud :)
aga ärme sellest veel kõva häälega räägi, prillid on küll vaikimisi poodides täiesti uusi õnnelikke omanikke ja jõulukingituste tegijaid ootamas, aga kuna spetskapid Itaaliast teel, siis ametlikku avaldust esindusõigustest pole veel välja hüütud.

ps

need jutu alguses väljahõigatud nimed on kõik OAKLEY kandjad ;) ja neid on veeeeel...

Kardan oma elu pärast...

Ärkasin meeletu karjatuse saatel, higisena, üle kere värisedes, rebisin oma silmi, kõrvu, nina, põski, suud... tirisin kahe käega juukseid, tahtsin tunda mingitki valuaistingut... kas ma olen olemas? elus? unes? ilmsi? KAS MA PÄRISELT EKSISTEERIN? jooksin ummisjalu peegli ette... tean, et mind ei ole Orkutis, Facebookis, Rate's, Twitteris, MySpace's, LinkedInis... mul ei ole isegi MSNi... äkki mind ei olegi päriselt olemas? mis TEGELIKULT toimub? pliis, pliis, pliis... annaks Google vähemalt midagigi...

president ja sportlased on Youtubes, politsei kolib vaikselt sotsiaalvõrgustikku... Nüüd siis jalgrattatootja ka... oli seda veel vaja, krt... kuhu me nii küll jõuame? mis mu elust nii saab? päästke mind! :)

Check out Scott Sports pages on Facebook and become a fan. Up-to-date info on all the happs. Last product presentations, videos and news on one page Click here

Raudmees tegi Toomas Hendrik Obamat

Tänane Postimees pühendab terve lehekülje raskustes siplevatele sportlastele: Korvpalliklubid on hädas mängijatele maksmisega, jalgpalliklubi TVMK pakkis mõni aeg tagasi pillid kotti ning paljude sportlaste toetajad hüppavad alt, lootuses rasked ajad üle elada. Kuhu see eesti spordi jätab?

Kui eile tuli meie president välja suurepärase videoläkitusega (sisu üle ei vaidle :), mida Peeter Marvet peab lausa peavoolumeedia ajastu ametlikult lõpuks, siis sportlasedki ei maga. Kõik relvad on käiku lastud.

Ujudes, ratast sõites ja joostes kokku 5 x ümber maakera kulgenud raudmees Ain-Alar Juhanson otsib Youtube's abiväge.



Täispika triatloni (3,8km ujumist + 180km ratast + 42km jooksu) maailma absoluutsesse tippu kuuluva mehe senise peasponsori SL Productioni (Q-vara) saatust peale kinnisvaramulli lõhkemist ei taha keegi tunda :(
Loodame, et Ain-Alar leiab endale kiirelt toetajad, kas siis meilt või mujalt (ingliskeelne versioon on siin) Ta on seda väärt. Raudmees jõudis sel hooajal naise võtta (respect :), Otepääl maamajaga mütata ning loomamoodi trenni vihuda.

Aini senised kohad Hawaii Ironmanil:
2003 93.
2004 49.
2005 41.
2006 46.
2007 24.
2008 13. (kiireim rattur!)

Pöidlad pihku!

Sündis suusad jalas

Kogu eestlaste aastatuhandetega tekkinud kadedus norrakate vastu on üheainsa näpuliigutusega sellesse reklaami surutud :) Talve-, suusa- ja kelgujumal Ullr võiks lõpuks aru saada ja ka meie õuelt korrakski läbi hüpata.

Suuskade algupärast leiutajat pole veel küll välja peilitud, aga Rødøy’st, Nordlandi maakonnast leitud iidne kaljujoonis tõestab, et norralased suusatasid juba 4000 aastat tagasi.
Suusa esivanemad võisid olla ühtlasi nii:
ovaalne puuklots ehk lumeking, mis hiljem kaeti alt karusnahaga (pidamismääre olemas :) või saanijalased või soopeal käimise jalanõud või hoopiski kanuu (vististi kaks kanuud, mis mõlema jala otsa löödi).

Esimesed suusavõistlused pidas Norra sõjavägi 1670, "harilike" esimene võidukihutamine leidis aset 1767. aastal Kristianias.
Esimesed Eesti meistrivõistlused (25km distants) peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl

Tänud Rainile ja Kalaruudule.
Ootame lund!

Oskan bulgaaria keelt

Just. Vähemalt loen suht vabalt :)

Täna tuli uudis, et ka kolmas eesti rattur hakkab Bulgaarias CC Bourgase meeskonnas levide eest pedaale tallama. Musta mere ääres virtuaalselt juba koha sisse võtnud Janek Tombak ja Erki Pütsep said lisajõudu Mart Ojavee näol.

Tsekkasin nende kodusaiti www.ccbourgas.com, et mida meie meestest arvatkse... loomulikult värskeimad uudised vaid kohalikus keeles. Veerisin veidi, ja noh, meikäläinen sai teemale täiesti pihta :) Kes vene keelt vähekegi tonkab, veenduge ise:

Ръководството на КК"Бургас" назначи нов мениджър, който ще се занимава главно с новия сборен представителен тим на бургазлии. 38-годишния белгиец Франки Ван Хайсбург подписа четири годишен контракт с бургаския континентален тим.

През следващата седмица се очаква да бъдат финализирани условията и договорите на новите състезатели на сборния българо-белгийски тим. По всяка вероятност чужденците ще са седем души C от Австалия, Словакия, Естония, Белгия и др.

Reklaam maakera südames

Õnnestus mul täna üle miljoni aasta taas 3D kino vaadata. Maailma esimene TÄISPIKK digitaalne mängufilm Reis maakera südamesse. Oma esimese 3D vaatasin nõuka ajal Kiievis, meeldejäävaim hetk oli šampuse valamine rahva hulka, saal kiljus mis kole. Hiljem olen võsukestega veel mingit filmi vaadanud, kus iga natukese aja tagant löödi ekraanile kiri GLASSES ON/GLASSES OFF! :) Siis võis prillid pärast endale jätta, kuigi tavaelus pole nendega väga midagi teha. Nüüd pandi valusalt, kes prillid vasakule paneb või katki teeb - trahv 1000 krooni! Karm värk, aga nagu juuresolevalt pildilt näha, siis äkki Karl Lagerfeldi käsi mängus? Võiks isegi 3-4 tonni küsida... :) Loodan, et juuresoleva pildi eest väänama ei hakka keegi. Saalis filmimine, pildistamine ja muu jäädvustamine on ju rangelt keelatud.

Film ise oli nii ja naa, pojale vist sobis rohkem ;) See mitmemõõtmelisus ajas vahepeal natuke närvi. Filmi alguses öeldi, et aju harjub ja järgmiste prillipähepanemistega on juba palju lihtsam. Ime ka, 150 krooni seanss... kui oma mõnikümmend linateost CC Plazas nauditud, siis garanteeritakse äkist täielikku 3D maailmavaadet?

Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna teile rääkida... nagu ikka, kiiksud löövad välja. Arvake ära mitu nähtavat firmamärki satub kinolinale juhuslikult? NULL. Ehk, siis, süžees on KÕIK tootemärgid väääga täpselt paigas.
Sellise nurga alt vaadatuna oli Journey to the Center of the Earth filmi peategelane pocket- ilmamõõdik/tuulemõõtja (kindlasti on mingi suupärasem nimetus ka olemas) Kestler. Mitu, mitu pikka pikka sekundit saime linnulogo nautida.

Suhteliselt sefilt oli kaadris ka Mazda. Filmi lõpus, kui tegelased olid ootamatult püstirikkaks saanud, näidati meile maja ees säravat hõbedast Mazda CXi. Kui tootjad papi peal väljaks poleks, siis tõenäoliselt oleks sinna pigem mingi Bugatti Veyron, Maybach 62, Mercedes-Benz SLR McLaren topitud/sobinud.

Kõik OSTA-OSTA ei pea pildis olema. Hästi töötavad ka vestlusesse poetatud killud. Kõne all olevas filmis oli selline kahekõne, et kle, kas sul on Gameboy? vastuseks: Ei loomulikult PSP. Üks hea verbaalne product placement on kirkalt meelde jäänud eelmisest Bondist. Üldjuhul ikka Omega kell vilksab ette ja taha, suures ja veel suuremas plaanis... Saab aga ka teistmoodi. Kuulake klipp lõpuni.



Google, mingi telefon ja outdoor kell (loodetavasti Suunto:) said ka paar korda pilti.
Vot selline huvitav kinoelamus :)

ps
lemmikuteks on mul tulevikku kajastavatessse filmidesse istutatud brandid. Tekitab ju usaldust, et mõnesaja aasta pärast ikka tegijad ollakse. Näiteks I' Robot ja Audi, JVC, Converse jne oksendamiseni... tsekka siit

Ooperifantoom suusarahvaga

Suusafunktsionäärid ehk Eesti Suusaliit, Klubi Tartu Maraton ja Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus ning nende sponsoritearmee tähistasid eile ilusat advendialgust. Nii vähemalt kõik teineteisele pokaalikõlksatuse saatel soovisid. Kuna Hawaii on läbi MK-de ja Tartu Suusamaratoni toetamise ka andnud oma pisikese panuse Eesti spordiliikumise arendamisse, siis õnnestus minulgi 2 x 800 eeku Phantom of The Opera piletite pealt kokku hoida ning lisaks veel mitme raha eest headparemat toitu_veini sisse kaanida.

Kogunesime Saku Suurhalli tagusesse telki. Natuke lobaloba ja siis pidas Suusaliidu president Toomas Savi sütitava kõne, millest jäi mulle kummitama lõik, et Tartus olevat äsja 20cm lund maha sadanud, autod lumevangis jne... meil ladistas samal ajal vihma. Järgmine päev Lõunakeskuses ostuöö, valge maa teeks ainult head ;) Edasi ütles õhtu isand Jüri Makarov ka paar ilusat sõna ning asusime kerge, et mitte öelda külma ja rõveda, tõmbetuule saatel sööke ja jooke hävitama.

Seltskond oli väga viks ja viisakas, vaid mõned pintsaku käise vahelt vilksatavad Polarid ja Suuntod reetsid, et tegu spordirahvaga.
Kui olime ennast head ja paremat täis laadinud, siis juba otse spordisaali.

Uskuge või mitte, aga esimene inimene keda nägin oli Tiit Sokk. Krt, kas korvpallilegend on eelmisest mängus saali jäänud? Mõtlesin, et kiidaks ta nooremat võsu, kes Rocki eest viimati suurepärase mängu tegi... aga nähes, et mees on ikka soliidselt riides ja abikaasa käevangu võtt, siis tundus kuidagi kohatu korvpallijuttu ajada.

Leidsime kiiresti oma istekohad ja... ja no ei ole Saku Suurhall ooperisugemetega muusikale vaatamiseks. Suur, kõle, avar, sada häda. Kogu respekt Makarovi suhtes, aga no koss ja jäähoki on seal OK, muu... jah :(
Lavakujundusest midagi eriti grandioosset silma ei paistnud. Häirima hakkasid hjuuuudz Volkswageni logod. Aga see vast rohkem minu tööga seotud kiiks :) Samas, pidi Das Auto ju kellelegi alateadvusse pugema, et seal brandieelistusi suunata? Vähemalt suusatajate pikaajalise autopartneri, Silberauto juhatuse esimehe panid need rõnga sees olevad VW ebamugavalt oma toolil nihelema...

Webberi mussi põhjal tehtud ooperifantoomi filmi olen ma kindlasti üle 10 korra vaadanud. Kui eilne naispeaosaline, 1000 lauljanna hulgast valitud sopran Toni Dolce oleks nüüd sama repertuaari esitanud, siis kas ma oleks kananaha ihule saanud? Filmi ka x korda uuesti ja uuesti vaadates ei ole sellega probleemi :) Algul ajasin nullemotsioonid selle kaela, et lihtsalt kuulan repertuaari esimest korda... aga võttes kasvõi lähimineviku, siis sajaga jätkub sellist kraami, kus esmakõlamisest hoolimata ikkagi kohe sõltuvusse satun: Kanye West - Love Lockdown, Damien Rice - 9 crimes või hoopis Modest Mussorgski - Pildid näituselt, Rikas ja vaene juut

vahepeal ei saanud kirjutada, Kalev võitis lisaajal Rocki, juhhuuu! :)

Sama asja Estonia laval kuulates oleks tulemus vist ikkagi totaalselt teine. Või ma vähemalt tahan nii mõelda.
Esimest korda elavnes publik kui mingit valget koerakest rihma otsas üle lava lohistati. Selgus, et ainus kohalik tegija :) Ja siis tuli kurikuulus lühtri langemine. Superhüper eriefekt, mis nüüd küll erilist muljet ei avaldanud, kahjuks :( Oleks mingi kõrvulukustav klirin vähemalt magajad üles ehmatanud. PISEMAT SAALI oleks ka selleks vaja olnud. Muideks selleks ajaks olid esimesed prostamoluno_mehed juba ammu publiku hulgast jalga lasknud.

Kaasakiskuvalt oli üles ehitatud surnuaias toimunud "Kiusatuste ballett". Algus nagu Michael Jacksoni Thrilleris, raske uduloor hauakivide vahel... skeeri

Esimene poolaeg, eh, ikka vaatus sai läbi, kuigi nende seinte vahel oleks sporditermineid kohasem kasutada. Telki tagasi. Pakuti maitsvat kooki, kohvi, teed, konjakit. Vaheajaks mõeldud 20 minsa said ruttu läbi. Tagasi saali jätsid päääris paljud tulemata :( Pakun, et 30% olid teiseks vaatuseks lahkunud. Natuke (loe: palju) piinlik. Vanasti lugesin kohusetundest kõik alustatud raamatud alati lõpuni. Kuidagi kirjaniku solvamisena tundus poolelijätmine. Mingil ajal murdusin ja kui esimese 50 leheküljega teemasse sisse ei saanud, siis loobusin, julmalt :) Isegi kinos oleme mingi mõttetu filmi The End'i oodanud, hiljem selgus, et samal ajal tehti autos puhas vuuk. Oleks võinud ikka poolepealt ära minna, need valgel kangal tegevad näitlejad poleks vast solvunud. Teatrist jne ära minna poole pealt on pehmelt öeldes öäkk.

Igaljuhul tänud Eesti Suusaliidule, Klubile Tartu Maraton ja Tehvandi jõugule. Hea asi, kahjuks vales pakendis.

TOP higlights:
* Mu naisuke ja tema kostüüm, mis mätšis väidetavalt mu lipsuga :)
* Savi päevitus, nagu oleks kõrval solaariumis pikema uinaku teinud
* Esimeses punktis nimetatu siivutud mõtted
* Ühe härra Billabongi kampsun
* Hansapan..., ups, Suedpänki juhi kaasa
* Tudengipäevade projektijuhi kikilips
* Eesti Päevalehe turundusjuht
* Hawaii tegevdirektorilt pihta pandud 25 kroonine kava (raskel ajal on oluline kulusid optimeerida)
* Kanawrapid
* Christine karjed: "mea culpa, mea culpa!"

Aga meil sajab kontoris lund...

Juba novembri keskpaigast on sadanud. Mitu ööd järjest tuiskas uskumatu hooga, isegi signa hakkas tööle, nii, et pumppüssidega mehed olid sunnitud kohale jooksma :)

Helbed on sellised, mitte just kõige tavalisemad... suhteliselt sulamatud. Iga räitsakas sisaldab mingit temaatilist sõnumikest, alates jõust, edust, kontrollist, füüsisest, energiast, kütusest, täpsusest, võtmetest, vahenditest, hierarhiast, jõukusest, väljakutsetest ja lõpetades õnne teemadega, a la:

Kõik mõtlevad maailma muutmisest, kuid keegi ei taha ennast muuta. Lev Tolstoi
Kel pole kujutlusvõimet, pole ka tiibu. Muhhamed Ali
Aeglase kasvuga puud kannavad parimat vilja. Moliére
Ühest küünlaleegist võib süüdata tuhat küünalt ja see ei lühenda tolle küünla eluiga. Jagatud õnn ei kahane iial. Buddha

leidub, aga ka selliseid lumeräitsakaid:

Raamatuid tasub lugeda, sest neid on palju.
Mõni nali on ilma ülemuseta naljakam.
See, kes jõuab hiljem tööle, usaldab aega.

Kui talve pole, siis teeme ise :)

tänud ka Reelikale ja Muuvile

Suurte riistadega mehed teevad kepikõndi!

Vot see oli küll nüüd laks :)

Räägime kõik algusest ära. Ratturid käivad juba mitmendat nädalavahetust ühiskepingutel - pöördumatu protsess, mustal ja pimedal lumeta hilissügisel. Otsustasin veidike netis ringi kolada, et milline on meie kepikõnnimeelsus suuremas plaanis.

Orkutis isegi 94 liikmega community olemas, arutatakse kui palju tavaliselt kõnnitakse, kus, millised on head kepid jne

Rate's on kepikõnni oma huviks märkinud 100 noort inimest (Või kas just nüüd ainult noort, sest nagu eilsest Pealtnägijast teada saime, on Tiigrikutsumehel ka oma konto :).
Parema meelega antakse enda lemmiktegevusi edasi selliste märksõnadega: seks - 7188, suusatamine - 2805, rattasõit - 520, isegi kanep paneb 2,6 kordelt kepikõnnile ära - 260 (ok, vblla hoopis meie esitennisisti fänklaab :).

SEB Ühispanga Tallinna sügisjooksu foorumis on üks kuum teema, kus põhiprobleemiks kiiremate kepikäijate tulemus vs aeglasemad jooksjad :)
Selline komm: Eelmisel aastal olin jooksjate hulgas ja siis oli üritus täiesti ok. Sel aastal mõtlesin, et võtan osa kepikõnnist ja ausalt öeldes mõtlen tõsiselt, kas enam osalen. Enam kui pooltele kepikõndiajtele tähendab osavõtt jooksu kepid käes või lihtsalt jooksu. Lisaks torisevad nn. kepikõndijad, et miks rahvas keppidega ees koperdab, et ei saa normaalselt joosta (endal rinnal nr. üle 10000). Tahtmatult tuli mõttesse küsimus, kas see on sovieti aegne käitumine või ka Läänes võetakse kepikõnni rahavaüritustest samamoodi osa?

Kogu muusika ikka selles, et kui naabrimehele pähe ei pane, siis pole üldse mõtet osaleda. S***a see tervis! :) Kusjuures see tundub tõesti SiSiSiPi pärand olema. Eesti suurim rattamaratonide sari Elion Cup võtab 09 hooajal lätlastelt õppust ja hakkab lühikest distantsi paremusjärjetusse seadma. Mida sa muidu ikka sõidad, ainult protokolli kõrgema koha peale käib õige andmine.

Põhilitakas tuleb kepingu kohta Fitness.ee foorumist. Arutletakse teema üle, et kas jooksmine on efektiivsem kui kepikõnd. Arvamused nagu ikka, seinast seina. Helgemad pead jõuavad järeldusele, et naisterahvastele pole jooksmine üldse kasulik... vastuväideteks sõnavaling tänapäeva rinnahoidjatööstuse võidukäigust. Kuid see pole veel kõik :) Keegi härra tunneb soolise võrdõiguslikkuse rämedat rikkumist. Suurte rindadega on raske joosta avaldusele järgneb meeleheitlik karjatus: Ja suure nokuga on kah raske joosta!

Moraal: Jätame hummerid koju, teate küll, mida nad suurte autodega meeste kohta räägivad ;) Pigem laupäeva hommikul KEPINGULE! sest jooksmine on sigaraske tegevus :D

Kas koer on peremehe nägu?

Nu nii, otsus tehtud. Majandussurutise tingimustes andsin kodusele lemmikloomasurutisele järele. Perre võetava neljajalgse sõbra tõug otsustet.

Küsimus, et kas koer ja peremees lähevad/on ühte nägu? Varem nagu ei osanud sellele väga tähelepanu pöörata, aga krt seda teab :) Valimisprotsessi käigus selgus hulga spetsiifilisi kriteeriumeid, millest lähtudes saad endale sobiva tõu. Ok, visuaalsele sarnasusele just otseselt ei pretendeeri, samas elustiilist ja iseloomust leidub nii mõnegi sarnasuse...

Tänapäeval on igavesti sefid veebipõhised koerakalkulaatorid. Parim tulemus, mida erinevaid variatsioone katsetades sain:
küsimus: kui palju kavatsed koerale aega kulutada?
vastusevariant: 10minutit hommikul ja 10 õhtul
tulemus: Iga koer vajab enam tähelepanu kui 10 minutit päevas. Võta parem kass :)

Kuna põhiline surve uue pereliikme saamiseks tuli nooremalt võsult, siis temaga koos veetsime netikoerajutte põrnitsedes pikki pikki õhtutunde. Lõpuks käisime ka mingitel võistlustel kohal, et erineavaid tõuge lähemalt tsekkida.

TOP3 seas olid vahelduva eduga akita, siberi husky, tiibeti mastif. Väikemees oli husky kohta erinevatest allikatest välja lugenud, et see hüpnootiliste silmadega koer on krooniline põgeneja. Peale paari pisarat tõmmati siberlane julmalt listist maha.

Tiibeti mastif sai oma põhilised plusspunktid just superhüper tervise, hüpoallergeenilisuse ja spetsiifilise “koera lõhna” puudumise eest. Endal tekitab TIIBET ikka väga tuegavaid emotsioone... sest tähestikus tuleb peale tiibetit kohe EVEREST :) Eriti võimendus see, peale Göran Kroppi raamatu Ultimate High: My Everest Odyssey lugemist. Põnev jutustus mehest, kes istus Stockholmis rattale, ladus järelkärusse kõik eluks vajaliku ning väntas Everestile. Ronis ilma hapnikumaskita tippu ning sõitis rattaga koju tagasi. Aga enne Everesti RAAM 2010. Tark ei torma. Künnapi alpinismikooli jäin sel sügisel taas hiljaks :)
ups, koertest ju kirjutasin

Nii, aga tiibetlane oli liiga valvekoer või ei mäletagi täpselt miks, aga listist ta salapärasel moel kadus.

Akita oli ka väga potentsiaalne esikohapretendent.
Eriti peale hästi südamlikku lugu koerast nimega Hachikō, kes saatis oma peremehe igal hommikul tööle ning õhtuks tuli talle raudteejaama vastu. Ühel päeval kutsus vanajumal isanda lõplikult enda juurde. Akitakese jaoks oli ta sõber ikkagi järgmiselt rongilt maha astumas. Nii käis Hachikō 10 aastat iga päev raudteejaamas oma peremeest ootamas. Nuuks. Uskumatu truuduseavaldus. Shibuya vaksalis seisab tänapäeval lojaalse neljajalgse pronkskuju.

Meie listist kadus akita vist põhiliselt tänu Jaapani taustale. Kuidagi võitluskunstide maik oli juures :)

Jutu algusesse naastes, et kui sarnaseks ikkagi peremees ja koer saavad? Juba mingite enamvähem sobivate tõugude valimisel hindavad inimesed vääääga erinevaid omadusi.

Ei kujutaks mingil moel end mehhiklaste chihuahua ehk maakeeli tsiwauwa peremehena ette :) Kutsa, kelle nahas vist paljud maailma mehed oma salaunistustes vabalt ringi uitaksid, et vaid parishiltonite ja breatneyspearside rindade vahele pugeda. Tegelikult on see maailma väikseim koerake hästi armas, tänu suurele südamele saab tavaliselt nimeks Rambo või Macho või miskit muud analoogset. Uhkele Olgale siiski ei soovita ;)

Samas on ka kõige krantsim krants lõppkokkuvõttes eluarmas ja kui temast hoolid, siis hoolib tema sinust... Vahepeal mõtlesime ka varjupaiga mõtteid.

aga finaal:

ALASKA MALAMUUT - maadeuurijate ustav kaaslane. Võimas, laia rinna ja üle 63cm turjakõrgusega kelgukoer. Intelligentne ja sõltumatu. Väärikas. Sõbralik, samas hirmuäratav. Kiinduv. Mitte ühe_mehe_kutsa.

Loomulikult pruunide silmadega ;)

Keskmine eesti naine kossuväljakul

Kõik naised täna korvpalli vaatama! Näeme, kuidas teie keskmisele pikkusele alla jääv must mees teeb väljakul imesid, donkab ja trikitab, mis sest, et vastastest pea pool meetrit lühem...

Vaid 60 kilone kutt, Earl Boykins, on mänginud 10 aastat NBA-s, kus viskas keskmiselt 9,4 punkti mängust.

FIBA EuroChallenge sarja raames sõidab TÜ/Rockile külla Virtus Bologna. Mäng algab kell 19.00 Tartu Ülikooli Spordihoones ning ülekande teeb Kalev Sport.

Moraal: tööd on vaja teha :) ja ei pea väga muretsema, et meie korvpalli väidetav ainus tõeline tulevikulootus, pildil olev 220cm pikkune Janar Purason, leidis ikkagi oma tõelise kutsumuse lehmalaudas sahmides...

Muideks, korvpallurite pikkust mõõdetakse ketsides :)

...

uhhh... mäng läbi. Ei noh, nüüd saan aru, mille eest väikemees sellist raha tasku paneb :) Oma TÄNASE palga eest võiks korvpallivõlur lubada endale 2 Scott Scale RC tippratast või 16 Nitro pro lumelauda. Kuna tal aga vist väga rattaga sõita aega ei ole ja lumesport neeg..., ptüi, afroameeriklastele mitte just kontimööda, siis turgutagu meie majandust ja ostku külakostiks kasvõi Kalevi batoonikesi... Ei, neid ei saa ju ikkka paberist lahti. Pigem juba kamašokolaadi. Seda saab tema Tartus viibimise eest 11 000 tahvlit. Krt, ilma Kruuda panuseta poleks peale tartlaste keegi seda mängu näinud. Earl, pane oma kuupalk kamatahvlite peale! Kogu Bolognale jätkub. 330 000 tahvlit!!! :) 33 tonnine pakike.

Pinocchio pani Buratinole pähe!

Mu vanem pruunsilm teatas eile pidulikult, et teeb meile pisikese jõuluüllatuse. Koos Susan Lillevälja, Elis Aunaste, Eva Püssa, Bert Pringi, Tarvo Kralli, Peeter Veltmanni jt esineb muusikalis „Omaette jõululugu ehk SUUR SEGADUS! hüüdis Buratino"

Muusikalises muinasjutus kohtuvad paljud laste lemmiktegelased - Buratino, Lumivalgeke, Okasroosike, Tuhkatriinu ja Prints. Jõuluvana soovib, et kõik jõulupeod, nii pärismaal kui ka muinasjutus, läheksid toredasti. Aga just sel aastal hakkab Nõiaella koos oma kurjade abilistega tembutama ja tahab kõikide muinasjuttude lõpud segi ajada. Selles loos saab möllu, lauldakse palju laule ja lüüakse tantsu...

Seoses Buratinoga meenub mulle aga aastatetagune seik, kui oma praeguse kalli abikaasaga alles teineteist tundma õppisime.

Ilus olemine, vaikne muss, armunud noored...

Väljavalitu puurib ja puurib mind oma terava pilguga ning korraga hüüatab: "Tead, sa oled niii ühe muinasjutukangelase nägu!" Noh, eks mu enesetunde egomeeter laksas kohe sajaga lakke, silme eest jooksid läbi mehed, kes tulevad valgel hobusel kappadi-kappadi ja killivad kõik tuldpurskavad lohed ning päästavad ahelaist kuningatütred jne... kahjuks rebitakse see habras unistus üheainsa kiljatusega pooleks: "Sa oled BURATINO moodi!!!"... ok, vanajumal on mind jah kahjuks/õnneks keskmisest suurema ninaga õnnistanud (Jack Trout: eristu või sure :) Eks mu ilme ei olnud vist eriti päikseline. Viisakas vestluspartner parandas end kohe: "Ei, sa ei ole ikka Buratino moodi. Keegi teine oled. Las ma korra mõtlen...." ja siis tuli oluline leevendus, täielik rehabiliteerimine: "Jess, sa ei ole tõesti Buratino, sa oled täpipealt Pinocchio! " hakkas, hakkas mul kergem :)

Leia 10 erinevust Carlo Collodi loodud lastejutustuse "Pinocchio seiklused" ja Aleksei Tolstoi lasteraamatu "Kuldvõtmeke ja Buratino seiklused" tegelaskuju f***** PIKANINALISE PUUKUJU vahel :D

Kolm tundi KEPINGUT!

Nagu ikka Eestis, aastaringne saast suusailm :( Lumi sulanud ja +6C

Kuidas värskes õhus toonust hoida? Suusatada ei saa (Harku metsas kahte inimest küll kohtasime, kes vähemalt üritasid), joosta on libe, rattaga sopane... meenub üks vene vanasõna: Плохому танцору и яйца мешают :D

Kallis naisuke väänas mind suvel kepikõnnile, tõmbasin näo viltu ja vastasin stiilis, et niikaua kui mul või suus sulab, minust kepikõndijat ei saa. Soome penskarite rida. Osta kepid, siis vaatame. Kuramus, ostiski :) Korra siis proovisime ka. Esimesed 3 minsa oli ikka täiega selline seksuaalhälbega inimese tunne... mitte, et ma kahjuks/õnneks väga teaks, milline on seksuaalvähemuslaste lipulaev olla, aga no tunne oli selline :)

Edasi tundsin ennast suhteliselt klassikalises stiilis suusatajana. Immikat (suusatajad jooksevad offseason kepid käes ja panevad tõuse täiega) olen ka kunagi veits teinud, aga see on teine teema, liiga intensiivne. Ühesõnaga keping suht suusatamisega sarnane tegevus ja täiesti ok. Loomulikult hakkasin ma oma võluva kaaslasega kiirelt targutama, et käsi tuleb taha lükates lõdvestada ja pikem samm jne, saime siva pilt_on_häält_ei levelisse ja kuni pimeda sügiseni ma enam keppe ei puutunud :D

Peale Tartu Rattamaratoni sai ikka rattast pehmelt öeldes siiber... kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, mängu astus Hawaii Viimsi poe pealik Tarmo Härg Kopli. Mees alustas ÜHISKEPINGutega! Ütleme ausalt, et täiesti lahe oli vaadata, kui eelmine ndlvahetus triatleet Ain-Alar Juhansoni vedamisel 23 täies elujõus mehemürakat 3h metsa all keppidega laksutasid :)

Milleks ratturile KEPING?
Tarmo kirjutas samale küsimusele velomeeste foorumis päris asjaliku vastuse:

et saada heaks ratturiks, tuleb ratast sõita!
TÕDE aga, kui talv läbi ainult ühte tegevust teed ja teised kevadel oma voki välja kaevavad ning sära silmis sõitma tormavad, on sinul juba vaimne kopp sellest sõtkumisest ees. Ehk vaheldust on vaja eelkõige.

Teiseks
sügisel ratast sõita on tõsine majandamine riietuse ja tuledega ja kui korteri inimene oled, siis rattapesuga vannis jne jne

Kolmandaks
Lisaks jala- ja tuharalihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepinguga võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest, mis on aga ratturitel üks problemaatilisemaid kohti, kuna staatilist asendit on tundide viisi hoitud...

Neljandaks
Võrreldes jooksmisega saab pulsi kenasti aeroobses tsoonis hoitud, põhjaladumiseks ideaalne ning liigesed ei saa ülearust koormust. Proovi sa 4-5 tundi joosta või sörkida? kerge kondiga mehed võivad endale seda lubada, üle 75kg mürakatel läheb problemaatiliseks. Keppida 4h on aga piisovkeik

Viiendaks
Kepikõnd on lahe

Kuuendaks
sotsiaalne pool, lobised naistest ja poliitikast...

Seitsmendaks
müüdimurdja on äge olla, kepikõnd ei ole soome pensiokate rida. Mul on kahju vaadata vendi, kes sall pikalt taga trennis ratast/suuska/jooksu panevad nii, et tatti lendab. 40 minutit kestavad, siis lähevad koju teevad külmutuskapis puhta vuugi. Kuna trenn toimus peale tööd ja anaeroobses, siis enne 01 öösel uni ei tule, hommikul vaja, aga taas pappi teenima minna varakult. Kaal läheb üles, süda hakkab vigureid tegama, aga vennad teevad ju 5 korda nädalas trenni. Kõik nagu õige, aga TULGE PAREM MEIEGA pikkadel ja pimedatel sügisõhtutel KEPINGULE!

mott

Sokid on kantud dopinguainete nimekirja?

Šveitsi sokifirma X-Socks teeb omas valdkonnas ikka täiega raketiteadust.

Kujutage enda jalas selliste lisadega sokke:
(mõne mehe autol pole pooligi järgnevaid vidinaid :)

* garantii 2 aastat
* ABS - libisemisohtu vähendavad tallad
* hüppeliigest toetavad ribad, aitavad vähendada riski vigastada sidemeid
* õhukanalid, mille kaudu liigub talla alt õhk ülesse, jahutades jalga
* anatoomilised tallad (NB: parem ja vasak sokk on erinevad)
* sammu pehmendav tald
* säärt toetav ja soojendav pind
* varvaste ja pöia kaitse ekstreemseteks oludeks ja sprintimiseks
* kannatugi
* jalalaba villidevastane pinnamaterjal
* takistus külma õhu sisenemiseks jalatsisse
* hüppeliigese kõõluse külgmised toed
* noolekujuline pea, vältimaks soki kortsumist
* X kujuline lõige hüppeliigese osas vähendamaks jala väljaväänamis ohtu jne jne

Sama tootja on valmistanud ratturitele spetsiaalsed sokid Energizer Bike, maakeeli rattapõlvikud. Suht pe**d näevad küll minu mõistes välja. Lance Armstrong sõitis ka mingi aasta selliste mustade poolpikkade sokkidega, aga need X-Socksi omad on ikka täiesti põlveni ulatuvad...

Hiljuti jõudis rahvusvahelisse jalgrattaliitu UCI-sse päring, et kas tõesti need sokid, mis parandavad vereringet ja teevad tiritamme ja muid vigureid, on kantud dopinguainete nimekirja? Kuna Hawaii tegeleb Eestis kõnealuste toodetega, siis õnnestus mul ka antud mailivahetusele põgus pilk peale visata. Loomulikult tuli UCI anti-dopingu osakonnast vastus, et ühtegi riideeset mustast nimekirjast ei leia, kaasaarvatud SOKID :) Klounid.

Kui see nüüd lihtsalt hea PR töö oli, siis tublid vennad mulli tegema :) Kui keegi peaks sellest nüüd veel siit blogist lugema ja oma sõbrale kommenteerima, siis oleme juba tahtmatult sisenenud PR 2.0 maailma :)

Aga sokid on tglt ausad. Vähemasti need, millega kepingut, suuska ja sörkjooksu teen. Pildil olevaid Energizereid ei julge proovida :)

Jõuluvana on päris

Millise vanuseni me usume, et jõuluvana on olemas? Mäletan hästi kui hakkasin asjades kahtlema, vanaisa pidi korraks välja minema ja oh imet, samal ajal tuhises sisse valenina ja prillidega, meie esikust pärit vanades kummikutes, jõulumees, ise sigaimeliku nasaalse kurja häälega salme nõudes... Samas on elureaalselt meeles seik, heitsin magama, lükkasin käe padja alla - tühjus. Mõned minutid mõtlesin oma väikese mehe mõtteid ja korraga adusin kommikoti krõbinat... MITTE KEEGI EI SAANUD MU PATJA PUUTUDA :) Kõikidega, kes tahavad väita, et ema või isa selle mulle sinna poetas, olen nõus kuni viimase veretilgani võitlema :)

Moraal: jõuluvana ja päkapikud on olemas! Kas nad elavad meie südametes, peades või mõtetes, see on juba teise saate teema...

Eile oli mu pisem pruunisilmne sellise kirjatükiga maha saanud:

Vinge värk. Sulle soovin õnne ja endale kinki :) Igaks juhuks ka manuaal kaasa, kes neid habetunud põdrarakendis sebivaid vanamehenässakaid teab... kuulevad sõna "rula" äkki üldse esimest korda.

Tegutseme!

Evelin, helista pln mu naisukesele!

Meie presidendiproua lükkab Õhtulehes ümber kuuldused, et ta ainult treenib ja treenib ning olulised asjad jäävad tegemata. Trimmitud esileedi huulilt lipsab ka selline avaldus: Seitse tundi jalgratta seljas, see pole trenn, vaid puhtast rõõmust matkamine! Vot see tuleb ka minu abikaasale selgeks teha, et kõik üle 2h trennid on puhas rõõm ja matkamine. Ei ole siin juttu mingist tippspordist või hullust treenimisest, mida mulle kodus vahel (loe: tihti) ette heidetakse :) Kõik kolmekad ja viiekad, mida hooajale põhja ladumiseks tehakse, on PUHAS RÕÕM!

Igaljuhul edu Evelinile. Tartu Rulluisumaratoni kasvunumbritegi taga on näha presidendiproua eeskuju mõjuvõimu. Lihtsad ja õiged mõtted temalt: "Meie igapäevane elustiil sööb
meie tervist. Ja kui meil tervist ei ole, siis me sureme ära" Respect! foto Jarek Jõepera

Rattur pani F1 piloodile pähe!

Lewis Hamilton, kes 12-aastase vaheaja järel tõi Suurbritanniale vormel-1 MM-tiitli, jäi kodumaal parima sportlase valimisel teiseks :O
2008 parima spordibriti tiitli pälvis Pekingi OMilt kolm kuldmedalit võitnud trekirattur Chris Hoy.

Ehk trekirattur on populaarsem kui mootorispordi absoluutsesse tippu kuuluv vormeliäss. Mis juhtuks meie kodukamaral, kui Veerpalu tuleb olümpiavõitjaks, Ain-Alar aga Hawaii Ironmani kuningaks? Poleks vist kahtlust, kes aasta sportlaseks saab. Ameeriklased ei saaks üldse toimuvale pihta, mingi "vägisisuusataja" võimutseb :) (normaalsed sõidavad ju liftiga üles) Japside arvates elab meil ainult üks tõeline mees - Kaidosan jne jne Issanda loomaaed on kirju.

Sellest brittide loogikast lähtudes kuulub ajakirja Time Person of The Year au mitte Barack Obamale, vaid hoopis Sarah Palinile. Kui nüüd nahavärv välja jätta, siis Barackist oleks äärepealt saanud profikorvpallur, Sarahl ei jäänud oma kodukandis vast peale jäähoki muud võimalustki. Samas, Time'il vist ikka muud spordikauged kriteeriumid :)

Product placement

14 aastat kulus Guns N' Rosesil oma uue albumi "Chinese Democracy" üllitamiseks. Kahju muidugi, et Slashi Axli kõrval ei näe... Kuid see pole point :)

Vaadake plaadi ümbrist - mida näete? Loomulikult jalgratast :)
Tõeline tootepaigutus. Ei midagi juhuslikku. Hawaii Express on aastatega oma tootevalikusse võtnud küll suusad, lumelauad, rulluisud, riided jne, aga ratas jääb vähemasti Maarjamaa pinnal ikkagi selle sõnapaari sünonüümiks.

Rattasõit on IN, isegi Gunnarid teavad :)

Nurgakivi

Miks ma seda teen?

Alzheimeri tõvel pidi olema üks väga hea omadus, sa unustad selle taas ja taas...
Ok, nali naljaks, kurat ei ole kunagi nii kole, nagu teda joonistatakse.

Lihtsalt mõtlen suht tihti, et vinge kui me aju oleks nagu arvuti kõvaketas. Kolaks oma mälestustes, guugeldaks täiega :) Vaataks mõtteid ja tegemisi asukoha, kuupäeva jne saja muu kriteeriumi järgi... aga näed ei õnnestu. Hüpnoosi all vast veel, aga see pole päris see... Selgeltnägijate tuleproovi Nastja ka äkki kaevaks ühtteist välja, aga Pikaro tõmbab sellel enivei vee peale.

Ühesõnaga, kirjutame midagigi üles, hiljem endal äkki lahe lugeda ning poisid saavad naerda ja häbeneda, et küll isa võis ikka udupea olla :)