07.08.12

Nibin nabin!

Eile seadsin siis ennast esimest korda elus telekast teadlikult maadlust vaatama. Tunnike ootamist, mõned mintsad närvikõdi ja hõbedane Nabi. Kõva! Respekt!

Suure maadlusõhtu taustal meenus üks seik Paris-Dakari sõidult.

blogist copy
(03.10.2006, Priit)

Margus magab. Keset päeva. Eile arvas ta, et võiks ala vahetada. Kui need korraldajad siin muudavad reegleid nagu tahavad, eraldistardid ja värgid, siis võiks me ka millegi uuenduslikuga välja tulla. Oleme innovatiivsed Eesti mehed ju.

Näiteks võtaks kavva klassikalise maadluse. Selle eest saab lisapunkte siis. Iga seljavõit on 1 tund. See liider, väike Rob kaalub 57kg. Mina olin kodus nõksa peale kaheksakümne. Saan jagu küll, onju? Enne teeme Margusega nädalakese trenni, peale õhtusööki, kui teised hakkavad magama sättima, hakkame meie maadlema, telkide vahel, nagu kaks karu, higistame, vahutame, punnime, puristame ja vääname teineteist nii, et maa kumiseb, mets mühiseb, kivid lendavad... Äge!

Medved seletab rahvale, et see ongi
Eestis rahvuslik spordiala. Mehed lähevad pubisse, võtavad kannu õlut ning hakkavad maadlema; lõunavaheaegadel tööl maadeldakse; väimehed peavad äiadega maadlema, et tütar endale saada; tahad uude kohta tööle kandideerida, pead ülemusega maadlema; politsei teeb liikluses trahvi, kui ei taha maksta võid maadluse valida, kui võidad oled vaba mees, riigikogus ka maadlevad jne jne.

Kui see kuldne medal oleks nüüd ära tulnud, siis mine tea... :)  Mõelge ise, milline maadlusbuum oleks paisu tagant valla päästetud :) Kangert küll hõiskab, et jalgrattasõit on uus golf, aga Taaramäegi ju alustas oma karjääri just nimelt maadlejana, päriselt. Tglt peab vist selle hõbedase autasugi tagajärgedega pisut ettevaatlik olema :)

Maadlustiim