25.06.10

Kaks tundi Tauno Kangro higi

Ei tea, kus ma varem olin, aga eile hommikul tõmbasin lõpuks jalad kõhu alt välja ning vedasin ennast "Korstnapühkijat" vaatama. Just, keset Vanalinna ilma igasugu konkursita kerkinud pronksmees, hellitusnimega K-pühkija, säras täies hiilguses.



Üritasin talt Kreisiraadio kombel tõde teada saada, aga noh vennikese näos ei liikunud ükski lihas, null emotsiooni...



Ma pole just kõige õigem inimene hindama, et kas see must korstnamees on kunst ja kui palju pos/neg emotsioone ta suudab oma kiibitsejatele anda, aga, kui Taunopoiss ikka oma sama produktiivset elustiili jätkab, siis kuidagi nagu liiga nahkpõllelik saab see meie pealinnake olema :)

Väntame edasi, Musumägi


Hetk enne suudlust” 2007


Hetk pärast suudlust” 2007 Hea, et see seeria triloogiaks ei sündinud ;)


"Puhkaja" Schnelli park 1995


"Teletorni monument" 2005 - seal käis ümber ikka kõva kaevamine, Teletorn saab uue sisu millalgi...


"Mustamäe kaunitar" 2005 Mustamäe - nüüd me teame, kelle juurest Puhkaja tuli. Või, pagan, kaunitar ju 10 aastat hiljem tehtud. Aru ma ei saa :)


"Mõtlik mees" 2002 Männi park, Mustamäe


"Härg" 1989 Luige, suurema tiiru saamiseks käisin ka siin ära. Enne graniidist sarvilise juurde jõudmist oli küll hulga hoiatavaid silte - videovalve ja sissekäik keelatud jne, aga kunst kuulub ju rahavale :) Võib-olla olid luigemehed kuulnud, et Rakvere lossimäe "Tarva" (ikka Kangro looming) kõhu alt äsja püstol pihta pandi...

Kokku 2h50min 80km

21.06.10

Ta oli valmis mind lasanje pärast tapma!

Tehtud! See on põhiline, muu on ebaoluline :)

300km Vätternrundan

15 magusat kuklit
7 banaani
x hapukurki
3 PowerBar Ride batooni
2 PowerBar Performance batooni
2 PowerBar Energy geeli

Lasanje
, mida kunagi ei tulnud ja mille nimel oldi valmis mind mõrvama, INIMENE SUUDAB... (aga seda lugege juba KANGELASE enda blogist)

16.06.10

Jalgpall on parem kui keks!

Tundub, et ka meil püütakse vuvuzela-hullusest oma osa lõigata ;)



12.06.10

Me kõik oleme inimsööjad!

Lindakivi direktriss Katrin Siska soovitused igavese nooruse ihkajaile: ärge sööge muna, kana, liha, mereande, kala ning loobuge laiptoidust, on juba vanakool ja eilne päev...

Isegi Wrangleri teksameeste We are animals kahvatub järgneva ees.

"We're all cannibals"

Belgia tõenäoliselt kuulsaim sportlane, Tour de France'i viiekordne võitja Eddy Merckx'i rattabrand on tulnud lagedale vägagi julge avaldusega :) Printreklaamidel laiutab kohalik paha poiss, korduvalt kokaiiniga patustanud, eksmaailmameister Tom Boonen, kes hirmuäratavalt näljase näoga :) lubab Prantsuse tuuril konkurentidele koha kätte näidata...



Head isu, las õgib sprintereid! Meie Reinule ta loodetavalt järgi ei jõua.

08.06.10

Tuliseim spordi toetaja Eestis!

Turunduskonverentsil Password 2010 jagati Eesti olulisemaid turundusauhindu. Aasta Turundustegu 2009 Grand Prix võitis SEB spordisponsorluse programm "SEB – tuliseim spordi toetaja Eestis!"

Tublid!
Võite selliseid klippe endale lubada :) need on mõnusad, isegi Campagnolo särk ja maanteel kihutavad mtb-mehed on vabandatavad :) Kompensatsiooniks ju Schwinni kolmerattaline Town and Country ühes Oscari väärilises rollis ;)





Elu esimene maraton, öäkkk, aiiaaaa... ja Carmen Kass

Tehtud! See on põhiline, muu on ebaoluline :)

Aga, et kõik ilusasti ära rääkida, siis alustame kõõõõige algusest. Miks jooksuvihkajast rattasõber murdus? Lihtsalt, aasta tagasi sai perre üks alaska malamuut soetatud, see vennike vajas veits sörgitamist, alguses 15minsa kaupa, nii kevadepoole saime isegi paar tunnikest mööda põlluvaheteid kimatud (kimasime_me_jeeee :)

Nagu ma ühes varasemas postituses kirjutasin, siis Ei ole mul õrna aimu ka, et millist värvi tempotegija lipu taha ennast sättima peaks? Olen pidanud ikka korduvalt silmi maha panema, kui jälle ja jälle küsitakse, et mis ajaga lõpetada tahan või kui kiiresti kilomeetrit joosta kavatsen :) Pagan, ma ei tea... Ma olen sörkinud koeraga hommikuti ja vahel ka õhtuti, juuuu.

Paar päeva ennem starti suutsin ikka stressama hakata. Kuhu ma oma spordigeelid panen? Kas mütsi ostan? Mis ja kas päikeseprillid on ok? jne jne

Triatleedid Ain-Alar Juhanson ja Priit Ailt, meie oma Hawaii Pirita ultrajooksuguru Ailar Nirgi, hea sõber Margus Püvi, kolleeg Olev Peters ja veel hulk inimesi olid vist ikka täiega hämmingus, et mida see krt nüüd põdema hakkas, helistab ja põeb, põeb ja helistab :)

Geelide osas kaalusin kõiki variante, alates rattasärgist kuni padrunivööni välja, kuni avastasin, et mu Asicsi kiirjooksupükstel :) on taga igavene vinge lukuga tasku, sinna mahtus ideaalselt 4 geeli. Mütsist loobusin, pole lihtsalt mingeid nokatseid kunagi kasutanud. Eelmise aasta videot vaadates oli nii 60-70% küll mingi valge peakate olemas, aga noh, ju ma siis 30% mees.

Nii, jõudsime siis Tomm Inimene Suudab Luhatsi ja tema võluva abikaasaga hommikuks laevaga Stockholmi, kaklesime veits tumedanahalise ma_ei_tunne_seda_linna_kus_ma_töötan_ja _ma _ei _mõista_ingliskeelt taksojuhiga ning olimegi supsti hotellis.

stardini 3,5h - aega piisavalt...

Hotelli numbrituppa jäi meist kaks tühja tuubi vaseliini ja kummikindad, kahtlane :)

Edasi juba metrood ja värki, ümberringi kümneid ja kümneid maratoni rinnanumbritega kaunistatud jooksusõpru, enamustel joogipudel huulte külge klammerdunud, tankimisprotsess täies hoos.

stardini 1h 10min

Jõuame statkale, hull sagimine, kes külili, kes selili, kes keskendub, kes teibib rinnanibusi, kes kreemitab nina jne... elu on ilus... nii, kus meile stardinumbreid jaotatakse? ja nüüd tuleb LAKS! Täiega! NUMBRITE VÄLJAANDMISE AUK ON 20 MINUTIT TAGASI SULETUD! Ähh?!? Midaaaa!?! Ei saagi peale? Eiiiiooole võimalik! Murrame kusagilt lintide vahelt läbi, teeme kurva vasika silmadega süütu kutsika nägu ning... uhh, uhh... meile ulatatakse stardimaterjalid... Vedaaas... :) Ei tea, kuskohast see udupanemine tekkis, eks Tomm ikka süüdi, mina ju ei eksi ometi :)

Panen esimest korda elus oma tossule kiibi külge, õpetuses on küll mingi teibi ja värgiga, aga kisun paelad lahti ja pressin ta sinna vahele. Seon jalavarju kinni ja olen põhimõtteliselt valma. Aga... Toss poob. Hmm. Nomuidugi, ma ju pesin oma käimasid ja paelad said uuesti peale ja no hakkab pihta... edasi sõlmin kogu stardini jääva aja oma paelu lõdvemaks ja lõdvemaks ja lõdvemaks, ikka tundub, et pigistavad, rsk :) Ega ma ju ometi pabista :)

Pressin ennast suure vaevaga viimasesse stardikoridori. Rahvast on ikka rohkem kui inimesi, uskumatu. Ja tempotegijatest õhupallidega vennad on minust vääääga kaugel ees. Näen seal 4:15, 4:00, 5:00, 5:15, 4:30 siltidega asjapulkasid. Kuidas ennast sinnani võidelda, ei tea...

Nagu ikka, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Keegi vist nõukogude_kooli_karastusega vend murrab mu kõrval teed... pakin ennast kenasti kokku, haagin talle sappa ning olemegi supsti mõnedsajad kohad eespool. Seal tuleb gruppe eristav rauast aed vastu :(

Kuulen, et stardis on ka Soome välisminister Alexander Stubb, koos oma abikaasaga muideks. Selle avalduse peale võtan käed oma olematutsest taskutest ning löön pihku, vastu pihku (meie "Möla"Madise sõnavara :), ehk siis, plaksutan tuhandete stardikoridoris olevate soomlastega võidu.

Start

Pauk käib! Seisame. Sekunditest saavad minutid, no ikka nagu seisame :( Õhupallid, kaugel silmapiiril liiguvad... Mõne minsa möödudes saab siis juba paar arglikku jooksusammugi teha. Vötan mönuga...Vahepeal tekib mu ette mees, kel seljal 3:15, proovin tempot, äkääää, tuumatš. Sörgin hoogsalt edasi. Peale veitsat rapsimist jõuan ikkagi 5:00 vennani välja, haagin sappa.... tirilimps, tirilimps, Ei, aeglane :) Kütan edasi, mõne kilomeetri pärast astun 4:30 tempotegijate kandadele, siis 4:00 kollidele, no ei sobi keegi mulle :) Oi, ma olen ikka niii kõva ja nii valiv :)

Sain juba esimese 5km jooksul teada, et ma olen niiii tugev, et jooksen täispika maratoni alla 4 tunni noh! :) Uskumatu vend! Siiamaani ei ole sellise tempoga 20km ka läbinud, aga nüüd jätab kõik 4:00 kiiruse pakkujad seljataha ja kepsutab edasi :)

9km joostud.

Kuna mul oli kaasas 4 geeli, siis jaotasin oma maratoni pizzakeeles quattro stagioni-ks, neljaks sektoriks, mille lõpp päädib kiire PowerBari glükoosilaksuga. Ei mingit "palju joostud, palju lõpuni" teemat. Lihtsalt kõigepealt on vaja survaivida 9km-ni, siis 18km, edasi 27km ja viimane tähis ongi 36. kilomeetripost. Vat alles siis hakkan juba mõtlema, et mis küll edasi saab ja palju veel jäänud on...

Alguses see tehnika igaljuhul toimis :) Pehmelt öeldes päris mõnus kohe.

Korra valdas mind küll pisike hirmujudin, kus mingist sillast üle tatsati, see kõikus jooksjate mütamüta all ikka üsna hirmuäratavalt :(

18km

Vahepeal olin püüdnud kinni mehe, kelle seljal sildike 3:45 ja kes iga minut oma kella vaatas :) Istutasin ennast tema saba peale. Vot see tempo sobis. Kõikides joogipunktides jõime kenasti ja päääris elu_on_lill tunne tuli.

Carmen Kass

Ohooo, kas petavad silmad, või tõsi on see, käes tal pakitud kohver ja keep... ei, ei, ikka bikiinides, just, just, jah, meie supermodell isiklikult raja ääres kaasa elamas! Et paarkümmend kilsa lidutud ja juba katus sõidab? Õnneks veel mitte :) pelgalt Lindexi reklaamplakatid :)

21km

Hakkab pihta :( Siin tundsin esimest tagasilööki. Keegi torkis mõned sendid puusanukist allpool mu reit... visuaalne vaatlus ei tuvastanud ühtegi vaenlast :( nähtamatu nuga oli aga halastamatu, asus iga saja meetrikesega aktiivsemalt tööle...

esimesena meenus detsembrikuine kiri Dr Mihkel Mardnale:

Olen nagu sügist rahulikult võtnud, malamuudiga sörk ja pikad jalutuskäigud. Nüüd astus vend mingi asjaga käpa katki, tegime 4-5 päeva vahe sisse ja... üks hommiku ärgates olin reie välisküljele mingi imeliku laksu saanud :( Kooli ajal nimetati seda vist "puuka" kohaks.

Ühesõnaga kuskilt sealt oli ka füüsiliselt katsudes väga valus :( Käia ei saanud jne. Eriti hull oli jalga tõsta trepist ülesminekul. Edasi panin mingeid soojenduskreeme ja teipi ning andis mõne päevaga järgi, siis ronis veits nagu puusa poole... :(

Siis olin ikka paar nädalat audis. Iliotibiaalse trakti sündroom, tekkinud pika monotoonse töö tulemusena. Külmaravi, NSAID geelid, reie väliskülje venitusharjutused jne Minu võit, lõpuks :) see oli pool aastat tagasi, aga mis saab nüüd?

23km

Noamees kloonis ennast kiiresti ning suundus ka mu teise jala kallale, seekord oli tal kaasas juba veel suurem tapariist. Mis nüüd siis, ma ju ei katkesta! Pekki!!! Järgmise geelilaksuni oli veel 4km. Pean vastu. Ülamägi oli ok, aga alla, uuuuuuuuuuuuuuuuuu...Hoidsin ennast klambritega 3:45 venna taga kinni... Mida kaugemale ma seda valu kannatades jõuan, seda parem, aeglasem tempo ei leevenda piinu...

32km

Aitab! Tsau tempomees, tore oli sinuga, ma valin nüüd oma tee... :) Palju lõpuni jääb? Ei ma ei mõtle sellele veel, 4km on viimase geelipeatuseni, siis kalkuleerime edasi. Järjest tihemini hakkab ümberringi mingeid venitavaid grimassnägusi tekkima. Maraton pidi algama 35. kilomeetril :) Võitlen edasi!

Mu "jooksmine" meenutab väliselt vist midagi Michael Jacksoni Moonwalkist, tantsuliigutustest electric_boogie_best_off kogumikult, paarist sammust, mis püüdsid jäljendada põhjanaabrite ekspresident Martti Ahtisaari kõnnakut, ning kõik see kompott miskerdatud rohkete higipisaratega...

35, 36, 37 meeeeeeletult pikad kilomeetrid...

Üks Kakumäe ring veel jäänud, üks bussijaama ja tagasi ots jne jne, midagi ei aita, NEED KILOMEETRID ON VALESTI MÕÕDETUD :( See ei ole võimalik! Rootslased, ostke mõõdulint või midagi!

Vahepeal möödub must (et mitte öelda kihutab ülihelikiirusel) mustmiljon inimese suurune parv 4:00 siltidega. Teen nende tempos püsimiseks meeletu pingutusega kuus või seitse jooksusammu, kaheksandat enam ei jaksa :)

Asicsi turundusinimesena keelaksin koheselt minusugustele zombidele, viimast staadiumit rasket suguhaigust põdevatele puujalgadega buratinodele, meie brandi tossud&dressid... Asics on ikka jooksjate märk. See on antireklaam.

40. kilomeeeeeeeter - puhas piin

41. kilomeeeeeeeeeeeeter - kõik eestikeelsed ropud sõnad reas ja mõned idanaabri laenud sidesõnadeks vahele

42. kiloooooomeeeeeeeeee...kajhakhfbb...ter

Mu reitel paiknevad rattasõtkumislihased on vist nüüd valust ja kurbusest jäädavalt kärbunud, nelja tunniga totaalselt hävitatud, nad ei andesta mulle sellist petmist eales... :(

Staadion

Kus on see ülev ja joovastav tunne, mis pidi mulle statkale jõudes tiivad andma? Null emotsiooni. 1912 aasta olümpiakatel, kus tehtud kokku 83 maailmarekordit! Vägev. Aga mina mõtlen, et pekki, mul on veel terve pikkkk kurv ja sirge "joosta"... jubeee

Finiš

Piinad ei ole veel läbi :) Ma vihkan meest, kes mõtles välja trepid! Kas tõesti ei suutnud ta siis kohe eskalaatorit leiutada. Saamatusehunnik!

Paari järgmist päeva iseloomustab hästi see Londoni maratoni kunagise peasponsori reklaamklipike :)



Tegelikult ei ole kurat ikka nii hull nagu teda joonistatakse... Tagantjärgi tarkusena arvan, et aeglasem algtempo poleks mind väga palju päästnud. Kui sa ei ole üheski trennis üle 2h sörkinud, kui sa ei ole kordagi asfaltil jooksnud, kui su põhitreeningvahend on jalgratas, siis tulebki peale 2,5-3h sein ette... Pump ja sellega seonduv oli mul ideaalses konditsioonis, aga tugiaparaadi karastus jättis selliseks lahinguks pisut soovida :)

Polegi ju kõige hullem pilt :)


mis veel? Tomm on kõva! Luhats on kõva! Respect, respect, respect! Lugege tema INIMENE SUUDAB blogipostitust. Mott

ja kui ma 2 päeva vihkasin kõike ja kõiki, mis vähegi oli seotud sõnaga "jooks", siis kuidas need lollid mõtted ikka nii lühikese ajaga pähe tulevad? ;) Äkki Frankfurt 31. oktoober? :)

Tark ei torma, juba järgmine nädal pisike rattaots, 300km Vätternrundan ;)

02.06.10

Tartu Rattarallist: vähem on rohkem!

Eesmärk sai täidetud: paras nauditav pingutus kulmineerus ühes_terves_tükis finišijoone ületamisega.

Koht esiviiekümnes pole ka just paha, vähemalt sellises seltskonnas, kus lõpusirgel ikka võitja ka kiviviskeulatuses on :) avg 43,2km/h

Mida ma õppisin?

* Tehnika loeb! ;) Mu uus püss on ikka täiel rinnal Dakari kaotatud rattasõidu isu taastekitanud. Vaevalt ta otseselt nüüd sõidutulemusele väga palju kaasa aitab, aga emotsioone hoiab üleval küll, kõik meeled sajaga erksad ;) Aku kestis esimese laadimisega 1800km, ei pidanud Tartusse "krokodille" kaasa vedama, kuigi jah, punane tuli alustas ähvardavat plinkimist koos aku meeletute: "süüa, süüa!" karjetega, just mõõõni päeva ennem võistlust. Napikas :)

* Veel tehnikast. Eelmisel sügisel sõitsin bikega töölt koju, seljakott seljas, vaikselt mõnuga vilet lastes... korraga hakkab mingi imelik krigin häirima, kuulatan, intervall selline kahtlaselt korralik, jätan väntamise, ikka nagiseb sama järjepidevusega, tõusen püsti, teen rattal kätekõverdusi, proovin nii ja naa, ikka nagiseb, vahepeal vähe tihedama sagedusega... krt. Keeran Al Maresse Hawaii boksi, annan ratta vea tuvastamiseks kohalike mehannide kuldsetesse kätesse tsekata... Istun rahulikult teise nurka toolile ja noooooh, arvake ära, mis juhtub? NAGISEB EDASI, RSK, intervall küll pisut aeglasem, aga nagiseb! :D Ühesõnaga, mu ventilatsioonisüsteem töötas nii, et seljakoti rinnaesine kinnitus kriuksus hingamise rütmis :) Lammas, täielik lammas :) Vot nii.

Nüüd uuel maanteepillil hakkas kusagil esijooksus kehval asfaldil volüümi viskama :( Ei, seljakotti seekord ei olnud... Küll ma tuvastasin siit ja sealt, lingid ei ole, jooks on ok, ventiilid ei klõbise jne jne... Lõpuks, vahetult ennem Rattarallit võttis Hawaii Zeppelini mehaanikutemehaanik Tuisupoiss ja pani mu valgele (blingbling) CatEye kompule pisikese pehmenduse alla... See krt klõbiseski. Raske on olla edev mees, kel tehnikavaistuga sitad lood ja pöidlad keset pihkusid kasvavad :) Aga taaskord, ma ei heida meelt, nimelt nägin pühapäeval stardis ühte Tegijat Rattameest (nimi muudetud), kes asetas oma ajavõtukiibi esikahvlile nii, et kodar ka vitsaga kenasti kinni tõmmatud sai :D Ma ei olegi kõige saamatum mees maailmas! :)

moraal, Tehnika korda! usaldage spetsialiste ja emotsioon taas laes! ;)

* Vähem on rohkem! Eelmisel aastal sõitsin enne Rattarallit (jaanuarist alustan lugemist, sest peale Rattamaratoni enivei ei taha ratast näha) 5000km. Sel aastal vaid 2500km! Tunne parem, tulemus parem. Vaheldust on vaja ;) Ärritamist. Sörkige koeraga ja mõelge mõni jooksumaraton läbida :) Rutiin on jama, isu tuleb tekitada...

* Ära looda kellelegi! Ainus kriitiline moment kogu võidusõidul oli vahetult peale linnast väljumist, kui küljetuulega ketti tõmmati (ühte tee äärde, tuules pole võimalik sõita) Seal tuleb PANNA, mõelda pole vaja, ainult panna! Kellegi tagant varju otsida pole väga pointi. See keegi võib Tegija olla, aga ta juhuslikult koperdas mingi kukkumise taga ja just tõmbas mõnekilsase "kusoki" ja vajab veits taastumist... Võta enda peale ja vajuta. Kui peagrupp on läinud siis vigadeparanduse võimalusi sisuliselt ei jää :(

* Punt laseb jala sirgu, tõsta valvsuse astet! Siis on kõige suurem oht pikali panna... Veel olen täheldanud, et nõrgemal tasemel sõitjad, kes on pundis ära istunud, lähevad tavaliselt siis tugevamaid patsutama, et noh, kuidas on? :D Loomulikult oli mul ka eelmise päeva võitja Tanel Kangertiga tore grupi taga lobiseda, aga... kui ees valgevene-poola kollid alt kinni võtsid ja ma oleks sel ajal uinamuinatanud, siis adjöööööö... Tanel hingab läbi nina ja sõidab järgi, aga minaaaaa... Teglikult peab terve krdima sõidu aeg, igal vähegi vabal võimalusel kohta parandama, võitlema, võitlema...

* Autotuules. Esimest korda elus tegin ma mõned päevad enne võistlust ühe kiire mõnusa trenni auto taga (tnx Gaspar ja Gasparinna). Jalg harjub vajutama, pump ei saa suurt koormust. Tundub, et oli abi, sest nii mõnigi ei kannatanud Elva-Tartu 60km/h+ sutsakat välja. Ma just ei kurtnud, aga spidokat väga ka vaadata ei julgenud :D

Päris palju õppisin, eks ;)

3 days left - Scary Movie Stockholm Edition