25.11.11

9. Kakumäe Masohhistide Mängud 2011

Juba eelmisel aastal mõtlesin sellel ränkraskel üritusel osaleda, aga õnneks tuli lumi varem maha ja hullud mõtted said peast pühitud. Nüüd murdusin. 18. detsembril kell 10.00 Rocca al Mare kooli parklas 6 x 6,2km pikkust Kakumäe ringi ja veel tsipake peale. Kokku siis maratoooon, jooksumaraton, just 42,195km! Suurepärane võimalus igalt ringilt koju boksi keerata :) Tõeline tahtejõu proov, rõve nii vaimselt kui füüsiliselt. Loodetavasti terve Eesti, normaalne Eesti naudib sel ajal juba täiega suusarõõme :) Ilm võib olla vabalt -20C, aga võib ka mitte olla :) Eelmisel aastal maitsestati seda jooksukest miinus kümne tselsiuse ja mõnusa, et mitte öelda rõveda tuulega.

Osalusotsuse kaalukeeleks sai kindlasti ka see, et DNB Vana-aasta jooksuga toetatakse traagiliselt hukkunud sportlaste jalgrattur Lauri Ausi, kümnevõistleja Valter Külveti, maadleja Küllo Kõivu ja kuulitõukaja Taavi Peetre lapsi. Maratoni igast osalustasust läheb 10 EUR laste toetuseks.

Mujal maailmas on hästi populaarne oma pingutamised heategevusega siduda. Meil on siiani ikka olulisemal kohal pigem naabrimehele pähepanemine. Kuid mitte ainult, näiteks Elion Estonian Cup’i korraldajad, Pro Jalgratturite Klubi ning traagiliselt hukkunud noore ratturi Lennart Rooti vanemad asutasid fondi, millest laekuv raha läheb noorratturite toetamiseks. Iga Elion cupil osaleja on sinna oma pisikese panuse lisanud. Respekt.

Ühesõnaga, kuna lund ei ole ja kusagilt veel väga ei paista ning Vana-aasta jooksul kavas ka 6,2km pikkune sörgitamisekene, siis KÕIK_see_mees_naine_noor_vana_koer_kass heategevuseks joonele! 10 eurosest osalustasust läheb 5 euri laste toetuseks.

Mu sõber-sparringupartner Stockholmi maratonilt ja 300 kilsaselt Vätterundani rattasõidult, herr Toomas Inimene Suudab Luhats lubas ka platsis olla ja uuele hooajale nurgakivi panna ;)

22.11.11

Nina nuuskamine oma (või ka kellegi teise) mütsi või varrukasse pole sobilik!

Juba 1530 aastal ütles Rotterdami Erasmuse õpik, et nina nuuskamine oma (või ka kellegi teise) mütsi või varrukasse pole sobilik. Kombekas on nina pühkida taskurätiga, kui aga teil ei juhtu seda käepärast olema, siis kahe näpu vahel põrandale, misjärel on kombekas see lärakas kohe jalaga laiali hõõruda.

Alljärgnev reklaamklipike on pühendatud kõikidele vapratele, kes sportimise ajal taskurätiga majandada suudavad :) Isegi võistlustel olla selliseid kangelasi nähtud.

18.11.11

Uus spordikell näitab isegi koerte kaklust!

Murdusin - mul on nüüd tätšskriin spordikell, gepsuga, näitab pulssi, kiirust, kõiksugu vigureid, loomulikult ka kellaaega, kuupäeva ja aastaarvu :) Eile, mahlamuudiga sörkides, avastasin, et Garmin Forerunner 610 on tegelikult midagi hoooopis enamat, kui tavaline pulsikell...

Uus kell fikseerib ja salvestab tasuta, ilma lisaressurssi kulutamata, ka kõik mu koera ja tema sõprade/vaenlaste tegevused.

pulss langeb, kiirus langeb - malamuut loeb külauudiseid ja jätab oma staatuse uuendusi

pulss tõuseb, kiirus tõuseb - malamuut näeb kitse

pulss tõuseb, kiirus langeb - malamuut näeb kobrast

pulss tõuseb järsult, kiirus nullis - malamuut kakleb
jne jne

tark kell mul ikka :)


eilne kaklus, mis õnneks sai kiirelt ja kaotusteta/vigastusteta ühele poole

ps

Millegipärast meenus soomlaste Russarös paiknev ülitäpne ilmajaam. Lihtne ja tõhus. Maasse lüüakse kaks jämedat oksa, nende vahele ripuatakse nööri otsa tavaline kivi:

kivi on märg - sajab
kivi on kuiv - ei saja
maas on vari - päike
kivi on pealt valge - lumi
kivi pole näha - udu
kivi kõigub - tuul
kivi seisab paigal - tuulevaikus
kivi hüppab - maavärin
kivi on vee all - üleujutus

14.11.11

Seie saagu lenn!

Tartu Rattamaratonist on tänaseks peaaegu kaks kuud möödas, ma ei ole sellest ajast saati oma ratta poole vist isegi mitte vaadanud :) Täna murdusin, ei suutnud enam, viisin ta pisikesele jalutuskäigule, tutvustasin vokile vonkleeni. Ja, ja no mis seal salata, ka Eesti - Iirimaa - Ungari mängust tekkinud frustratsioon oli vaja kuidagi maandada. Õnnestus. Rattasõit sügiseses metsas on sigaheaaaa...

Kusjuures, ma ikkagi veel usun meie sinisärklaste õhkõrna võimalusse ja muinasjutu õnnelikku lõppu. Igasugu tankide alt on varemgi välja tuldud, iirlased ju valvsuse kaotanud, oma edasipääsus 99,99% kindlad. Aga pall on ümmargune, veidike õnne ja ennegi on kolme minutiga kolm väravat löödud ning kõik taas võimalik :)


"Seie saagu lenn"- Nikolai von Glehn on tagasi, tubli töö, Seaküla Simson & co


See ei ole kurat ega tont, see on Kalevipoeg. Nikolaipoiss rajas selle venna üksi, ihuüksi, oma paljaste kätega. Ehitas pool valmis, raskekaallasest rahvuskangelane solvus ja kukkus ümber. Niko ei jätnud jonni, pani Kalevipojale malaka kätte ja tegutses edasi.


See ei ole krokodill, see on lohe.

09.11.11

Ema, ma abiellun Ahmediga! - teine seeria

Kallis ema!

Ma otsustasin kodust lahkuda. Ma armastan teda nii väga! Võib-olla tema tätoveeringute pärast, mis talle vanglas tehti, võib-olla mootorratta pärast, mille ta varastas, aga võib-olla sellepärast, et ta on mu raseduse esimesel kuul mulle toeks olnud, ehkki ta pole üldse mu lapse isa.

Me hakkame Ahmediga elama metsas tema treileris. Treileri ümber on aed, kus me kasvatame kanepit. Kanepit anname ka Ahmedi sõpradele, kes omakorda annavad meile kokat ja heroiini.

Ema, palun palveta, et avastataks aidsiravim, Ahmedil on seda väga vaja!

Tegelikult olen ma praegu naabrite pool ja kirja kirjutasin ma selleks, et sa taipaksid, kuidas elus on palju hullemaid asju kui minu kehvake koolitunnistus ülemisel riiulil!

Sinu tütar

Kõik sõltub taustsüsteemist :)
Oma OK kingadega ei tasu niisaama kingapoest läbi astuda, seal paistavad nad sellised õnnetukesed ja lääpas_räsitud, et kohe kisub uute järele. Mu vanad Asics Trabucod olid ka eilseni täiesti enam-vähem tossud :)



_____________________

see eelnev blogijutt saab kohe KAKS aastat vanaks! Vahepeal olen sörkinud kokku 330 tunnikest, maratonid ja osad trennid Kayanodega. Trabucodele jääb kusagil 300h, minu tempoga 6-7min/km = 2500km! Et ma vist ei ole jooksusussi müüjatele väga maasikas klient :) Kui jalgadest veidikenegi hoolid, siis üle 1500kilsa ei tohiks ikka lasta?

03.11.11

Lugu sellest, kuidas ma Iirimaal voodoot tegin

Nii kui 2012. aasta jalgpalli EM-valiksarja play-offi paaride loosimisel Eesti koondise vastane selgus, laksas keegi mulle täiest jõust vasaraga kuklasse: "Tegutse Priit, eestlaste pääs euroopakatele on SINU kätes! T-e-g-u-t-s-e!" ja taustal trampis The Prodigy "Voodoo People"! Vuudupiipl, vuudupiipl...

Otsustatud. Pilk klaasistus, pulss ja vererõhk peatusid Ostankino teletorni vaateplatvormil, lihastest said teraskimbud ning edasine elu hakkas veerema ainult ühe eesmärgi nimel - minna otse karukoopasse ja elimineerida seal Iirimaa koondise mängujõud, platsinägemine, osavus, tehnika, vedamine. Vuudupiipl, vuudupiipl...

Mis ma teen, mis ma teen? Kuidas pääseda salaja Dublinisse? Nad ei tohi mind märgata, neil ei tohi olla õrna aimu ka, mis on mu invasiooni tegelik eesmärk. Focus, Neo, focus! Jess! Ma lähen Dublini maratonile, sel ajal on linnas 16 000 jooksjat, sulandun massi, tegutsen nähtamatult, vääääga hea mõte!

Algus tundus igaljuhul lihtne :) Aga!, juba võistlusele registreerimisega tekkisid esimesed problad, no ei võeta minu krediitkaarti tõsiselt, räägitakse, et to protect our customers from identity theft, credit card details are erased ja try again jne jne, kaasasin itigurud ja värgid, no ei saa :( Tundus, et juba eos aimasid iirlased halba. Kontakteerusin korraldajatega, lubati mulle ülesandmisvorm FAKSIDA, faksiti, faksiti... siimaani ootan. Kui uksest ei saa, siis proovime aknast, tänu sõbra kaardile sain regamise makstud/tehtud (tnx Gaspar :) Pisike "agake" veel, eelmisest Liverpooli maratonist sai Dubliniks 3 nädalat. Veidike vähe nagu? Savi, eesmärk on mujal. Vuudupiipl, vuudupiipl...

Tiimiga liitub mu naisuke ja tema endine töökaaslane (jookseb) koos abikaasaga. Neil kellelgi ei ole õrna aimu ka mu tegelikest jalgpalliga seotud kurjadest ja mitte nii kurjadest plaanidest. Vuudupiipl, vuudupiipl...

Turvakontrollis piiksun küll kõvasti, aga piirivalve ei aima midagi, supsti peale paari üritamist ikkagi läbi. Lennukile! Kõik bingobongo käsipagas korralikult ära paigutatud, turvavööd kinni ja siis, middaaaaa? Kapten teatab, et neil vaja tankida, kõik kupatatakse lennukist välja! Mismõttes? Kuid see pole veel kõik, nad lendavad Riiga kütuse järele!!! Kas me oleme Varjatud Kaameras või mis? Mul oli kunagi üks töökaaslane, kes sõitis autoga Tallinast Raplasse bensu järgi, pidavat soodne olema, arvutas välja! No selle kolliga sai ka Aegviidu Elionil käidud, väljas +25C , meie kökaköka 70km/h rekka taga tuules, kliimaseade välja lülitatud, higistame nagu neegrid saunapingil, pidavat soodne olema, arvutas välja! Temale anname andeks, eks, aga lennuk miks 300kilsa kaugusel tankimas käib? Nad vist ikkagi olid mu plaanidest haisu ninna saanud :(

3 tundi lennujaamas passimist ja supsti, oli raudlind taas valmis meid oma pardale laadima (hiljem selgus, et Tallinna lennujaama solkkütus või midagi oli kogu kaose põhjustanud, hea et niigi läks).

Dublin. Turvakontrollist edukalt läbi, seekord piiksumata. Kui nad vaesekesed vaid teaksid, kelle ja milliste kavatsustega nad praegu oma riiki lasid. Mees, kes tuli kirjutama kahe riigi jalgpalliajalugu! Vuudupiipl, vuudupiipl...

Esimene õhtu kuulasin maad, kaardistasin tegevusi, jälgisin mängu. Teisel päeval kuulasin tegevusi, kaardistasin mängu, jälgisin tegevusi ja sörkisin pool tunnikest...

Kolmandal päeval olin missiooniks VALMIS! Ärkasin 3 tundi enne starti, hullupilk kattis tervet mu nägu, kaela ja õlgu. Sõin kerge pudru, panin jooksuriided selga, viisin 3 seljakotitäit nööpnõelu varem välja vaadatud peidikutesse ning asusin maratoni stardi poole teele. Vaikus enne tormi.

Sulandusin kenasti 14 000 maratoonari vahele. Stardipauk antud, lidusin 2miili ja keerasin osavalt siksakitades vasakule. Olles veendunud, et "saba" taga ei ole, rabasin oma külmrelva(nõelte)kollektsiooni ning suundusin otseteed Aviva staadionile, kohta, kus 15. novembril täitub kõikide eestlaste unistus, me jõuame jalgpalli euroopa meistrivõistlustele, UEFA Euro 2012 FINAALI!!! Ja loomulikult juhtub see tänu minu maagivõimetele ja ennastohverdavale tegevusele!

Vintsisin ennast üle statka ääre, mõned hüpped ja olingi pehmel rohelisel murul. Liikusin palliplatsi keskele, rabasin kotist Iiri koondise Teddy-Beari ning torkimine, start!. Vuudupiipl, vuudupiipl... Nõelad tegid millimeetri täpsusega oma kohutavat laastamistööd. Iiri kahurväe jõud rauges iga sekundiga, Robbie Keane’i jalad täitusid marmelaadiga, puurivaht Shay Giveni sisse puges globofoobia - hirm, HIRM, äkki jalgpall lõhkeb, parem ma ei püüa ega katsu seda, hoian heaga eemale... Aiden McGeady, John O’Shea ja Damien Duffi võiksid vabalt oma karjääri lõpetada Eesti neljanda liiga põhjatsoonis, kas Pirita JK Reliikvia või FC Toompea 1994 ridades, varumängijate pingil... Vuudupiipl, vuudupiipl...



Veel 4% oli jäänud ja ongi mission completed! Äkitselt, nagu kõuelaviin, täitus staadion politseidega, korravalvuritega, sõjaväelastega. Väljaku kohal tiirlevatest helikopteritest laskusid mustades maskides eriüksuslased, sajad püssitorud olid suunatud otse minule... 3% jäänud. Pulss tõusis 200 peale, kohe-kohe, 2%, tegutsesin, veeeeel veidi, karjusin täiest kõrist: "I WANT LAWYER! I WANT LAWYER!", sihtisin oma piirajaid nööpnõeltega, tundsin ennast nagu tõeline Eesti Kalevipoeg Soomes Sortse Sugemas!



Veel 1% oli jäänud, "I WANT LAWYEEEEEEEER!" ja.... ärkasin! Värisedes, üleni higisena, hotellivoodis, kell oli 5 hommikul, Dublini maratoni stardini oli jäänud veel 4 tundi, õnneks oli kõik, või siis enamus sellest, uni :)

"Chuck Norris never ran a marathon!"

Mina sörkisin läbi, ja kuulake nüüd kõik, kahjuks lõpus tempo ikka totaalselt langes, teine pool distantsi lausa NELI SEKKI aeglasemalt! apteekersörkar Salumäe :)

esimene 21,1km 01:53:09
teine 21,1km 01:53:13
kokku siis 3:46:22, isiklik reks ja kolme nädala sees teine maraton, rahul :)

Ok, natuke jäi kripeldama, et 3:45 sisse ennast ei suutnud pressida, aga ega varu nüüd väga polnud ka, iga kiirem samm tekitas lauluisu, et mitte öelda okserefleksi: "Ööööööööööööööööö(kkk) on pikem kui päääev...". Moraal, ärge never üritagegi maratonil mingeid võõraid spordijooke tarbida, ainult testitud kraam, see, millega ka trennis/võistlustel varem kokku puutunud.

Tänud kallile naisukesele, Elole ja Ahtole ;)

jun 2010 Stockholm 4:04 Elu esimene maraton, öäkkk, aiiaaaa... ja Carmen Kass
okt 2010 Frankfurt 3:57 Saksamaa jänesed seebiks! ehk Frankfurdi maraton
okt 2011 Liverpool 3:49
Stilettod, miniseelikud, lillad ja Liverpooli maratonokt 2011 Dublin 3:46
mis järgmisena ... ?



Stardinumber ja vaheaegadega käepael. Pole ikka raatsinud kella osta, aga seekord ei pidanudki vaheaegu käe peale tätoveerima :)


Borati kostüümis meest küll peale 42 stringikilsa eriti ei kadesta, eks :) Pappkarpides robotil võis tuule käes ka keeruliseks minna. Halloweeni õudukatel oli savi.


Tunnistus, et tehtud ta sai


Naisuke oskab ka pisikese seebikaga päris kenad nurgad välja otsida ;)

Molly Malone ei lase ennast mingites Hispaania turistidest ega muust mudrust eriti segada





Vendadelt Grimmidelt inspiratsiooni saanud ühe kooli ees paiknenud venna-õe skulptuur, kena.


Kõik uksed on erilised, et napilt nagu meie Lasnamäe rõdud :)


Dublini üks kohustuslik vaatamisväärsus Ha'penny sild on tabalukuteemaga kaetud, tuleks nagu tuttav ette


Igalt teiselt Iirimaa pealinna postkaardilt vastu vaatav Temple Bar. Seal käis ikka tõeline andmine


Iirimaa vanim pubi Brazen Head. Asutatud aastal 1198


800aastat vana pubi tualetiukselt lugesin esimese hooga Penis! :) Ma ei tea, kas oli see nüüd paarist pindist Guinnessist tingitud või mu mitte just kõige noorematest silmadest, aga meeste pelleri uksele iseenesest sobiks ju ka "Penis!" :)