15.12.10

Mis on ühist La Senza rinnahoidjal ja Schwinn jalgrattal?

Aisakell, aisakell!
Kella kauge hüüd...

Kaks kampaaniakest:
Esimene neist, ameerikamaa 100+ aasta vanune vokitootja Schwinn, on valmis meisterdanud vinge virtuaalse rattakellakoori. Poliitiliselt väga kena ja korrektne, pruunlased, naised, lapsed, mehed, kõigil kiivrid kõrvuni pähe tõmmatud ja puha. Kusjuures, positiivne on see, et iga saadetud aisa(ratta)kellakese e-kaardiga teete veel ühe kenakese heateo. Vaadake ise: http://www.schwinnbellchoir.com/



Väike viidik kah...

Schwinn Bell Choir from Schwinn Bellchoir on Vimeo.

Nii, teine värk siis La Senza pesu.



Samuti väga atraktiivne jõulukampaania :) Laulukoor missugune, puhta interaktiivne ;) Saab oma musikaalsusel lennata lasta ja ei pea ainult jõululaudega piirduma... Vaadake, et sõltuvusse ei satu ning pärast mind süüdista :D
http://www.cupsizechoir.com/?k=1

Väike viidik kah:

24.11.10

Kiibid ja zombid

Kohe-kohe peab vist suusavarustuselt tolmu maha pühkima... Proovin ruttu siia veel paar jooksuasja vahele visata :)

Esiteks, mõtlesin millegipärast eile veel DnB NORD Panga vana-aasta jooksu peale. 6 x 6,3 kilsane Kakumäe ring. Suurepärane võimalus igalt ringilt koju boksi keerata :) Vot see oleks tõeline tahtejõu proov, rõve nii vaimselt kui füüsiliselt :) Õnneks tuli täna lumi maha ja lollid mõtted peast pühitud.

Teiseks, vaadake kui vinget asja orgunnisid Asicsi mehed New York'i maratonil. Tõeliselt personaalne, lihtne, geniaalne, suurepärase ajastusega laksakas. 5000 sõnumit ja 2500 videoklippi. Tartu Maraton ja kiibimehed, ärgake! :)



Kolmandaks, ma ei saa aru, mis krdima zombimaania kõiki turundajaid tabanud on? Nagu öäkk juba või mis? Aga see Nike tossureklaam on ikkagi lahe.

22.11.10

Uutel bemmidel ei olegi suunatule kangi?

Mõni kuu tagasi kribasin, et Audi ei saa kohe ilma olla

Jutt käis uuest Audi Q5-st - sellega olid keerulised lood, no ei saanud neljarattaline ilma kaherattaliseta hakkama, kohe mitte ei saanud ;)
tseki veel
* No igas autoreklaamis peavad tänapäeval ikka mõned kohustuslikud jalgrattad olema...
* Kavalpead - Vorsprung durch Technik

Nüüd BMW uus X3. Loomulikult jalgrattad platsis :) Suusad ka.

See selleks, ega ma siis nüüd peast nii ratas ka ei ole :) või ok, las ma olen nagu olen...

Vaatan seda reklaamklipikest, päris hea teine, muss ja värk, aga, aga... kas neile ratturitele ette keeramisel tõesti ei oleks võinud piiiisikese törtsukese suunatuld vilgutada?

19.11.10

Maratonilt filmifestivalile, paljajalu

PÖFF - maailma kino kogu värvikuses, vaimutoit mitmele maitsele ja igale vanusele :)

Vaatasin eile ära festivali programmi kuuluva Etioopia, Saksamaa, USA koostöös valminud persoonifilmi "Atleet". Linateos kahekordsest olümpiavõitjast etiooplasest Abebe Bikilast. Vennast, kes silkas OM Rooma '60 maratoni 2:15.16 - paljajalu! Viis nädalat enne Tokio '64 OM-i opereeriti tal pimesool, ei loe, ikka võitis! Aga see ei ole veel kõik :)

Etioopia keisri ihukaitseväe sõdurite seas oli kaks jooksumeest. Bikila ja Biratu. Koos treeniti. Biratu oli kõvem, igast asendist. Olümpia katsevõistlusel tuli välja selgitada parim, atleet, kes Itaaliasse musta mandri esimese musta mehe kuldmedali järele saadetakse. Biratu jäi rongist maha :( Meeleheide. Valu. Variandid? Mida sa kõige paremini oskad? Selge, joosta. Tõmbas jalad kõhu alt välja ning keset ööd, 40km stardipaika. Jõudiski kenasti starti. Veel kolmekümnendal kilsal juhtis võistlust, aga siiski murdus :( 7h jooksul - 3h und ja 70km jooksu! Mehe olümpiaunistus purunes tuhandeks killuks. Aga see film ei ole temast. Hoopiski ta sõbrast, kangelasest, kes läks olümpiale ja riisus koore. Paljajalu :) Birtau peaks veel praegugi sörkima, 90-aastasena. Abebe, aga... vaadake ise

Draamat jagub. Igast asendist.
Filmis on sajaga ilusat maastikku, palju WV Põrnikat, palju dokkaadreid, palju valu ja kannatust..., Abebe salapärane, osade juttude põhjal kahjuks suitsiidne lõpp.

Kardan, et ilma taustainfota ei oleks see mind eriti käima tõmmanud. Ehk, ei peakski. Summa summarum jääb ikkagi Adidase slogan impossible is nothing.

7 pointsi 10st.



ps
Pidin seda filmi tegelikult koos sõber Luhatsi Tommiga vaatama. Inimene Suudab mees, seesamune kes on nüüd korvpallile käe andnud, kahjuks ka jala :) Eks ta ise räägib...

Ühisvaatamisest asja ei saanud, otsustasime koos kribada ja tsekkida, et kui erinevalt me ikkagi asjadest aru saame...

3, 2, 1
[12:11:12] Priit Salumäe: publish
[12:11:59] Toomas Luhats: publish

11.11.10

Varahommikused Van Damme, Stallone ja Seagal

Tänahommikusest pooletunnisest sörgist sai pooleteisttunnine action movie!

Äratus 6.oo
Veits sinna-tänna sebimist ning ongi dress seljas, toss jalas ja malamuudikesel rihm kaelas.

Õues pime. Taevas küll selge, aga pime ikkagi. Tuulevaikne. Mõnus +5C. Tervitan postiljoni, üritab mulle värsket Ekspressi pihku suruda, õnneks saab ise kiiruga pihta, et ma lähen, mitte ei tule. Mõtlen omaette, et mitu aastakest lehekandjatele veel tööd jätkub...

Sörgime edasi. Majade vahelt välja, taluni, kus üks suur bernhardiin meid oma haukumisega päriselt äratada püüab. Loomulikult tahaks Välk laksust täiega kakelda :) põhimõtteliselt oleks turvaline ka lihtsalt ülbitseda, teine isane ju kõrge traataia taga... aga mu kutsa teab, et suutes minutikese vastu pidada, võtta sisse põlgav possa ja mind_jätab_elukülmaks_su_piiksumine_sa_kole_KOER! nägu ning kohekohe järgneb peremehe poolt käsklused: stopp, istu, tubli ning saabub VABADUS, enam ei pea nööri otsas tolknema.

Sörgime taas. Malamuudike ajab pimeduses oma koeraasju, loeb külauudiseid, viuh sinna, viuh tänna, jätab jalga tõstes oma sõnumeid ja tujuteateid, nuusib, kraabib, aga ei lase peremeest silmist. Erilist korralekutsumist meil hommikuti ei toimu. Õnneks pole väga ka häirivaid faktoreid vaateväljas. Kes normaalne inimene ikka 6.30 mööda põlde ja metsavahesid kappab...

Mõtlen, sörgin, vahepeal ei mõtle, ainult sörgin, mõnus.

Hmm, kuhu Välk nüüd küttis? Ok, tavaline, tüüpkeiss. Liigun omas tempos edasi. Minut, kaks, viis. Ikka koera ei ole. Pagan. Ok, teen selle pika sirge veel lõpuni, siis hüüan korra vennikest.

Sirge saab läbi, juba kümme minutit ei ole ma oma sõpra näinud. "Siiiiia! Välkkkk! Ssssiiiia!" Kuulatan. Null. Vaikus. Ta on küll kitsesid ja kedaiganes veel taga ajanud, aga alati kenasti tagasi. Ok, kord sai põhjanaabrite juures pisikese koer(jänese)usega hakkama küll :) Mõrv

Igasugu tobedad mõtted trügivad pähe :( Keeran otsa ringi. Sörgist on vist juba jooks saanud. Hüüan. Kutsun. Proovin head ja halba tooni vaheldumisi. Null. Pimedus ümberringi. Ma ei ole ka mingi krdi indiaaniharidusega, et paneks kõrva vastu maad ja kuulaks, misasju teisel pool jõge, mäge ja metsa aetakse...

Olen pehmelt öeldes närrrrvis. Jõuan lõpuks kohta, kus malamuuti viimati nägin. Väike metsatukk. Kisan, karjun, kuulatan... ja mitte üks kord, ei kippu ega kõppu :(
Ooooot, kusagil midagi ragises. Liigun vaikselt edasi, kehastun üheks suureks kõrvaks. Jah, heinamaal või misiganes see on, pikad kõrkjatemoodi värgelduste vahel midagi toimub. Süda jõuab drum'n'bass tsooni. Liigun vaikselt lähemale, tunnen oma koera uriseva_möirgava hääle ära (malamuut ei haugu).

Midagi toimub, aga kes ja mis, ei saa aru, skeeri. Mingisugune möll ja tuuseldamine. Kohati on kõrkjaid ikka täie pa**ga maha rullitud...

Keegi, kes on Raske ja Suur, võitleb Välguga. Mu kutsa on kasvult malamuutide martinreim, enamus isased on martinmüürsepad, aga see, must kogu, kes pimeduses ta vastaseks, on pigem shaquilleo'neal...

Ma ei tea, kui pikad olid need piiiikad minutid, mis ma selle möllu keskel viibisin, igaljuhul vaikselt muutus õues valgemaks ning lõpuks said fightclubi mehed pika rohu seest välja...

SIGA! Isver ongi SIGA! Mu malamuut kaalub 34kg, turjakõrgus vast napilt 60cm, ta vastane vähemalt 150+kg ja ise üks suur turi! Rinnakorv nagu Marek Kalmusel. Päris karm vaatepilt. Arvake ära, kas adrenaliinilaks oli Välgul nii kõva, et ta mu käsklustele kuuletus või ei? :) Teistkorda võite arvata, kas ma seal vahel tahtsin olla? Krt, kas metssiga on inimesel ohtlik tüüp? Maeitea, igaljuhul oli ta suur, must ja kole. Olen kord elus kalal käinud, öäk oli, kalal suu verine, rohkem ei läinud... Nüüd võite arvata, mis mu suhe jahimeestega :) ning mida tean metssigadest ja nende kihvadest...

Tegin aga mõne meetri pealt katasid ja keerasin volume nupu põhja... Lõpuks saime tulema, uhhhh, karm! Siga kaasa ei võtnud. Ta gepsus oli õnneks teine kaart, mille järgi mataki-mataki-mataki oma suuna valis.

Seatemp!?! Mis!? Mina?, täna? eiiii, keegi teine oli

03.11.10

Saksamaa jänesed seebiks! ehk Frankfurdi maraton

Teine maraton läbitud! Eestlastest kolmas! Lepime kokku, et te ei küsi kaasmaalaste arvu, eks? (sõber selja tagant karjub - KOLM :)) Tegelikult oli neli :) No ei ole sel mingit tähtsust, ma isegi ei teadnud enne finišiprotokolli nägemist kas, kes ja kus. Ikka iseendaga jooksed võidu.



Jooks, võrreldes rattasõiduga, on minu jaoks ikka kuidagi lahjem supp :). Üle oma varju ei hüppa, ei lasta sind üksi grupist minema :), ei saa KUNAGI tugevate jooksikutega kaasa, et siis silmamunad tagurpidi lõpuni ära istuda ja mõelda: jään maha, ei jää maha, murdun, ei murdu. Juhusest, õnnest, sõidu lugemisest, kogemustest jne ei ole juttugi. Tartu Rattamaratoni driftimisel saavutatud koha võid ju üritada ajada vale seadistuse kraesse (maanteekingad, maanteepedaalid, täiesti slikid kummid) Aga, kui ikka ei jaksa joosta, siis ikka ei jaksa joosta :)

Frankfurt
. Nagu ma korra varem kribasin: nüüd olen juba kõva ning kogenud jooksuhunt :) KAKS pikka (2,5h ja 2,5h) trennigi tehtud :) Plaan oli ennast istutada taas selle 3:45 venna sappa, saagu, mis saab... Alla 4h sörkijad pidid ju ikka juba Tegijad olema (minu esimene maraton 4:04)

Arvasin, et Tallinna Sügisjooksul 45minsaga lidutud kümpsik lubas 3:45-st unistada küll. Maratonieelset stressi oli oluliselt vähem, kui esimene kord Stockholmis. 4 geeli tasku ja valmis. Natuke tegi murelikuks ilm, mida lubati 10C – 15C. Pidavat jooksuks ideaalne olema, aga ma ikka kaalusin kindaid ja mütsi ja pikkade varrukatega särki. Külmast Tallinnast tulles tundus see lühikese dressi teema kuidagi liig... aga lõppkokkuvõttes osutus õigeks valikuks. Päikese käes ikka läks päris kuumaks.

Frankfurt on võimas. Euroopa Manhattan, terastest ja klaasist rahanduspealinna pilvelõkujad on muljetavaldavad. Nende vahel mõned tunnid lakkamatu trummipõrina ja tuhandete pealtvaatajate ergutushüüete saatel sörkida, pole ka just kõige halvem kogemus :)

Stardigruppide komplekteerimine oli kõva. Regamisel panid ise oma eeldatava lõpuaja ning supsti olidki kohe enam-vähem võrdsete vendadega ühes pundis. Väga bueno lahendus. Huvitav, mis juhtuks kui nt Eestis Tartu Rattarallil sellist versiooni kasutada? :)

Start messikeskuse eest, finiš messikeskuse sees. Numbri lunastamisel vaatasin mõnuga eskalaatoreid, sest peale maratoni võib pelgalt sõna „TREPP“ mõne mehe hulluks ajada. (Ajavõtukiibid tulis sinna kolmandale korrusele ära viia)

Stardipaugust kangani jõudsin vast mingi kolme minutiga. Nägemisulatuses ees välkus küll 3.30 lipukesega jänes, aga nii mania grandiosat ma veel ei põe :) Võtsin oma tempo ja lihvisin mõnusa sussisahina saatel pankurite meka tänavaid. Muideks, paljud neist tööpäeva lõpus kõrghoonetest välja tormavad laitmatu välimusega pintsaklipslased kulgevad linnas jalgratastel, mis sest, et randmel särab Patek Philipp või mõni tema lähisugulane. Asi on elustiilis. Silm lausa puhkab :) Ette rutates ütlen kohe ära, et õhtul window shoppingut harrastades jäi üks eelpool mainitud käekell ikka väga täbarasse olukorda, nagu poisike, tema 59 000 eurone hinnasilt kahvatas kõrval paikneva teise brandi 103 000 eurose kõrval... :)

Ma ikka suudan teemast kõrvale kalduda :) Nii, joostud 1km, 2km, 5km, 9km... kus krt see 3:45 mees jääb? Kas ma olen nii kõva vä? Appi! Mis nüüd! Teisel pool tänavat tormavad meile sajaga vastu kamp, minust vähemalt poole peenemaid ja poole kergemaid musti mehi... Selline tunne, et ebaõnnestunud rööv toimus, kas:

a) Euroopa Keskpangas?
b) Saksa Föderaalpangas?

Tempo oli neil igaljuhul selline, et minu liikumisviisi võis kategoriseerida roomamise alla. Hiljem selgus, et polnudki mingid papist poisid, pundi ees keenlane Wilson Kipsang, kes panigi kogu ürituse kinni, kusjuures, rajarekordiga 2:04.57ga, ning tõusis maailma kõigi aegade edetabelis kaheksandaks. Muideks, meil on Wilsoniga palju ühist, jooksime mõlemad oma elu teist maratoni :) Ainult, et kui mina finišeerisin oli tema juba Nairobis ja tõmbas oma suguharuga sellise peo käima, et...

Edasi. Kümnes kilomeeter. Ja siis tuligi tagnt täie pa*aga minu lipumees. 3:45 silt seljal. Kus ta siis nii kaua oli? Haakisin igaljuhul sappa. Pampabaraa, pampabaraa. Kurat küll kütab. Kuidagi nagu kiire või mis? Stockholmi 3:45 mees küll nii ei tormanud :( Aga, ok. Punnitan tal kandadel edasi. Natuke nagu harjun juba... Ja siis tegi mees vea, rsk. Joogipunkt, jänes ei peatunud seal, eiiiiiiiiiiii, ja minu klaasistunud pilk oli talle kuklasse naelutatud ja ma jäingi kuivaleeee :(

Veidikese aja pärast hakkas raske, no ikka väga raske. Kiirelt pressisid koledad mõtted pähe, et ma ju teadsin mis tunne Stockholmis oli, no nah** ma siia ronisin, kas otse hotelli saaks jne Sellises vanuses võiks inimene ikka oma vigadest õppida, eksole. Oi ma olin tige :) Kohe nii solvunud, et veel mõned kilomeetrid ja ma ei kasutanud enam auväärt pacemakeri teenust.

Nagu hiljem protokollist selgus, oligi vend veits kiiresti tõmmanud :( Lippas 5min10/km (3h 37min lõpuajaks). Minu enda valitud algtempo oli õige! Pagan, kedagi ei saa usaldada :) Ei tea, kas peaks pulsoka ostma vä? (psst, don't try this at home, peale Dakari ei ole mul ei kella, ei jõujooke, ei taastusjooke, ei vitamiine...) Aga nüüd vist ikkagi peab soetama :) Rattahooaega saab ju kenasti paar suurlinna maratonikest vahele lükata. See on elamus omaette, aga pulsokaga oleks kogu krempel vast tsipa kergem tulema :)

Nii, ja hirmsatele 29-36km järgnes, üllatus-üllatus, täiesti nauditav lõpp. Protokoll küll ei näidanud, et mu kiirus oleks paranenud või midagi, aga hea oli. Absoluutselt teine tunne, kui oma esimesel maratonil, kus poolkoomas viimaseid kilsasi mõõtes, kahtlustades, et rootslased mõõdulinti kasutada ei oska, lõpujoone poole venisin.


300 meetrit päästva lõpujooneni

Finiš sisehallis. Fiiling viimase peal. Aeg 3h ja „kopikad“ :)) ehk 3:57. Ikkagi alla nelja tunni. Jalad pehmelt öeldes bingobongo, väike lihasevalu käib asja juurde, aga ei midagi erilist.

Ja kuna mu mahlamuudike vajab sörgitamist, siis maratonilisa on tulemas :) 3. ja 4. seeria to be continued... 3:45 lipumees, sa ei pääse mu käest! Värise! :)


Selline 21 meetrine haamriga vehkiv mehike seisis stardis mu kõrval ja seisab vast siiamaani :)

MyZeil - ostukeskus, 6 korrust ja 48 ooo m2, Kristiine Keskusel on arenguruumi ;)


Ehitus käib täie hooga. http://www.tower185.de/ 2011 valmiv, 55 korruse ja 200 meetriga Frankfurdis ja loomulikult ka kogu Saksamaal kõrguselt neljas torn.


Postiljoni sõiduriistal on lausa neli ratast


Jalgrattad on keskkonnasäästlikud liiklusvahendid. Selle arusaamani on jõudnud paljud linnad üle Euroopa ning pingutavad kõvasti jalgrattasõbralikumaks muutumise nimel. Pisikese tasu eest võib kes tahes rattale hüpata ning ringi kruisida, jättes sõiduvahendi hiljem mõnda üle kogu linna hajutatud jalgrattahoidjatest. Super.

25.10.10

Tasuta nänni ei ole!

Hommeõhtune Eesti TOP7 saab põnev olema ;)

Teisipäeviti ETV2-s (kordus kolmapäeviti kell 8.35 ja 0.00) ning neljapäeviti kell 23.35 ETV-s eetris olev kõige uuemate ja ägedamate kodumaiste muusikavideote edetabel, mille pingerivi selgitatakse välja veebihääletuse teel saate kodulehel www.etv.ee/eestitop7

Igas saates pääseb rahva tahtel edasi seitse sitkemat viidikut, langeb välja üks ning saab esitletud üks verivärske uus tulija. Muusikavideoid tutvustab ning uusi tulijaid intervjueerib saatejuht Marten Kuningas.

Lahinguväljal seekord igatsugu head ja paremat, alates Liisi Koiksonist ning lõpetades 21 nädalat tabelis olnud Badass Yukiga.

Aga põhiteema, eksole, loomulikult August Hunt "Thomas Malthus on surnud, mu arm"

Sellest viidikust kirjutas Kaijo Kuusing Hawaii lehel nii: Loomulikult oleme õnnelikud selle üle, et viiest põhirolli kandvast velost neli on Hawaii Expressi brandid, aga veel rohkem rõõmu valmistab see, et poisid on oma loomingu sõnumi edastamisel sümboliks valinud just nimelt JALGRATTA! Laul on saanud inspiratsiooni 19. saj Inglise majandusteadlase Thomas Malthuse teooriast - rahvastiku kasvamisest ning loodusressursside kiirest kahanemisest. Koputatakse jõuliselt kuulajate südametunnistusele, asjad oma kätte haarata ning tegutseda. Meie aeg on käes! Sest nagu väidab Maailma Loodusfondi värskelt avaldatud raport on juba aastaks 2030 meile vaja teist planeeti Maa. 6,8 miljardit inimest tarbivad 50% üle selle, mida Maa taastoota jõuab :(
Tõesti, lihtsaim viis on vähemalt osad oma autosõidud asendada rattal veeremisega, säästate elukeskkonda ja oma rahakotti, võidate tervist! Pole just paha mõte :)


Pagan, kui nüüd süveneda, siis natuke nagu Pixari WALL-E, aga pisut teise nurga alt :)
Igaljuhul video on seff, juba üles korjatud taanlaste Copenhagenize, inglaste Velorution, ameerikalste, hispaanlaste jt poolt...

Nii, aga millest ma rääkida tahtsingi nüüd :) Ah, jaa, et homme peaks olema siis kolm sellist huvitavat ;) videot tules. Leidke ühine nimetaja?!? ;) Kiireim õigesti vastaja TASUTA NÄNNI EI SAA!





14.10.10

Need silmad, need päästetud kaevurite silmad

Kõik Tšiili kaevurid on päästetud, juhuu. Ajalooline operatsioon, kus 69 päeva maa all lõksus olnud mehed lõpuks taevast näevad, edukalt lõpuni viidud. Miljonid silmapaarid jälgisid live reality show'd BBC-st ja CNN-st ja tõenäoliselt kusagilt veel...


Päästetud kaevur Claudio Yanez foto: AP

Üle kahe kuu päevavalgusest eemal olnuna ei pruugi inimese silmad päikesega just kõige suuremad sõbrad olla. Ja siis tuli OAKLEY, ameeriklaste prillitootja, kes hoolitses kõikide päästetute silmade eest. Sellised vennad vajavad absoluutselt parimat! Oakleyst olen palju kribanud, siin: Kuidas ma Hawaii Expressi petsin ja siin Blogipostitus tegi palju "pahandust" :) ja siin Eestlaste olümpiamedalite ühed vahetumad tunnistajad on?

Kaevurite Oakley Radarid (üks kõvemaid tootepaigutusi läbi aegade, ütleksin ma)

Oakley'st veel niipalju, et täna Austraaliasse mtb-tuurile Crocodile Trophy'le lendav Allan Orase silmi hakkavad kaitsma tuliterad Jawbone'd. Samad prillid on ka tema tiimikaaslasel, Klubi Tartu Maraton juhatuse esimehel Indrek Kelgul. Jass on vist eluaeg ilma prillideta sõitnud, tema saab andeks :) (nende tegemistest saab lugeda siit http://eestikrokodillid.blogspot.com/)

08.10.10

Natuke piinlik on :(

Elu esimene maraton, öäkkk, aiiaaaa... ja Carmen Kass kirjatüki lõpus julgesin välja tulla sellise avaldusega: ja kui ma 2 päeva vihkasin kõike ja kõiki, mis vähegi oli seotud sõnaga "jooks", siis kuidas need lollid mõtted ikka nii lühikese ajaga pähe tulevad? ;) Äkki Frankfurt 31. oktoober? :)

Murdusingi :) Vaid 23 päeva jäänud. Enne Stockholmi 42km ei olnud õrna aimugi, et millist värvi tempotegija lipu taha ennast sättima peaks. Olin pidanud ikka korduvalt silmi maha panema, kui jälle ja jälle küsiti, et mis ajaga lõpetada tahan või kui kiiresti kilomeetrit joosta kavatsen :) Pagan, ma ei teadnud ju... Ma olin sörkinud koeraga hommikuti ja vahel ka õhtuti, juuuu.

Nii, nüüd olen juba kõva ning kogenud jooksuhunt :) KAKS pikka (2,5h ja 2,5h) trennigi tehtud :) Plaan oli ennast istutada taas selle 3:45 venna sappa, saagu, mis saab... Alla 4h sörkijad pidid ju ikka juba Tegijad olema (minu esimene maraton 4:04)

Aga nüüd kadus mott küll täiega, NULLI! :( Need Frankfurti korraldajad saatsid mulle kirjakese, kus lubavad kellegi maailmarekordit üritma panna. No ei ole midagi erakordset, aga... lugege ise, pekki :D

The German geology student Achim Aretz will try to break the world record in running a marathon backwards. In order to succeed on Oct. 31 in Frankfurt he needs to be faster than the current record holder the Chinese Xu Zhenjun who ran 3:43:39 hours in 2004.

Achim already holds the world records for the half marathon (1:36:45) and 10K (41:26) so he thinks he has a good shot. He has been doing this since 2006. His "normal" marathon best is at 2:57:33 which he ran in 2004.

Wish him luck.

Mismõttes??? :) Krt mu Tallinna Sügisjooksu kümpsik oli 45 minsa ja ma ikka oma mäletamist mööda lidusin, see kuramus paneb selg ees neli minutit paremini :( Võtan talle Saksamaal tuulde, vaatan tõtt, teen nägusid, midaiganes... tagurpidijooksjale tuleb pähe panna! Uskumatu ikka...

07.10.10

Eile olin ma lätlane

Kas normaalne eestlane sõidaks maha 700km, et kaks tundi järjepanu kuulata 110+ destibellist lärmi, millest umbes tunni jagu korra(röögi-)takse neljatähelist sõna: "RIGA, RIGA, RIGA!"? Aga, noh, egas ma ei ole kunagi ka väitnud, et normaalne olen :)

Tõstku käsi poisslaps, kes Moskva olümpiamängude ajal juba vaikselt tüdrukuid piilus, aga kes ei ole kunagi üritanud oma õpilapäeviku kaanele Winnipeg Jetsi logo joonistada! Näen saalis ainult üksikuid arglikke pilgu põrandasse neetijaid :) Ei, ei, mitte et te ei mäletaks seda Kanada linna jäähokimansat, pigem teema äkki hoopis poistepiilumise mahasalgamises :)

Kellele meenub Bobby Hull, CCCP, Mihhailov, Petrov, Harlamov, Jetsi võit Winnipegis, kes teab millise kolksatuse teeb litter, kui ta pilkases pimeduses teisel pool tiigiservas vanadest laudadest kokkuklopsitud väravasse jõuab, kelle sääred_põlved olid talviti vaikimisi sinakaslillad, kes blaaaaaaaaaah, see teab, miks ma eile Riias olin... ;)

Kui poleks olnud Winnipeg Jetsi, siis poleks olnud midagi ameeriklastele müüa (nuuks), see tähendab, et ei oleks meil praegu NHLi mansat Phoenix Coyotes, ning suurde ja tugevasse idanaabrite liigasse KHL kuuluval Riga Dinamol poleks lihtsalt olnud ka sellist kuulsat sparringupartnerit.

Muideks, kohtumise piletid kadusid eelmüügist 14 minutiga!

Eelmisel korral Arena Rigal käies tegid ka ameerikalsed ilma, siis küll pisut teine valdkond, Linkin Park nimelt :) Nüüd sain esimese tibutagi ka just vokaali nautides, äkää, mitte Chester ja ameeriklaste hümn ei olnud süüdi, ikka lõunanaabrid oma dievs sveti Latviju-ga, seda laulis nimelt kogu 10 520 fännist koosnev täismaja! Võimas.

Show! Möll! Video! Möll! Show! Maarjamaal tundsin sellist fiilingut viimati vast Saku Suurhallis, kui OMi hõbedasele Prantsusmaale kossus nelja pointsiga pähe panime! Lätis jäid küll kohalikud 1 : 3 alla, aga fännid (loe: 99,9% saalist) ei lasknud ennast sellest väga heidutada :) Vinge oli! Kade olin...

ps
Tänud vanemale pruunsilmale, super kamraad oled ;)

24.09.10

Rambo Eesti moodi ja kuidas ma Värnikut teha tahtsin

Leidsin oma filmigurmaanist sõbra riiulilt "Bonsuna" dvd. Plaadiümbriselt vaatab vastu hirmuäratav musklimägi Marek Kalmus isiklikult. Kusagilt varasemast on jäänud kõrva, et tegemist meie endi kulturistide eliiti kuuluvate meeste täispika märulifilmiga... No kohustuslik vaatamine, ikkagi OMA juuu :) rollides Argo Ader, Indrek Otsus, Erich Krieger jne

Päris lõpuni ei jaksanud, sry :) Ütleme nii, et põhikooli viimane klass pidi väntama jõulupeoks midagi lahedat ja tuligi lahe, väga lahe, ainult asjaga seotud inimeste jaoks siis. Ok, kuna selliseid lihaskimpe just iga päev ei näe, siis hindame ikka veits kõrgemate punktidega :) Ja kui nüüd mõelda, et 0-eelarve, 100% amatöörfilm, näitlejateks 100% amatöörid jne, siis, siis ma ikkagi mõned korrad naersin täiega kaasa... Tubli töö ;)


kaader filmist Bonsuna, foto: http://forums.fitness.ee/

Aga Marek Kalmusega meenub üks teine mõne aasta tagune lugu. Nimelt on ta Elva Rattamaratoni peakorraldajaga üsna lähedal seisev isik, et mitte öelda liha(seli)ne poeg. Siit ka loogiline järeldus, miks atleet rattaürituse korraldusel alati abiks.

Jõudsime hommikul vara stardipaika, tõmbasime oma lipud üles, telk paika ja juba päike küttis täiega, sooja +24C. Lahe, rebime laksust, põhjamaarahvale kohaselt, erkinoolelikult, kohe ülakeha paljaks (meesterahvastest räägime ikka, eks), et seda piskutki Eestimaa päikest enese huvides ära kasutada. Ei möödunud minutitki, kui ülemine ots taas kinni kaetud sai... ei, ei, tegu ei olnud ratturite professionaalse suhtumisega, enne võistlust päikesega mitte liialdada. Põhjus palju proosalisem, nimelt askeldas samas kõrval metallaedadega, ei keegi muu, kui 53cm biitsepsiga mees isiklikult :) Loomulikult форма одежды - голый торс! (loe: paljad selja lailihased, -rinnalihased, -deltalihased, -sixpack, -trapets, -triitseps jne)

Aga saaga ei olnud veel läbi. Minu võidusõit katkes paarkümmend kilomeetrit enne finišit. Tagumine kumm ei hoidnud õhku sees. Veeresin vaikselt teeninduspunkti. Kalmus taas vastas :) Küsisin arglikult, et kas teil heebleid ei juhtu olema, võtaks kummi maha? Marek: "Mis krdi eebleid?!? Anna siia!" No ma ei vaielnud eriti vastu. Vend võttis mu tagumise ratta oma "kruustangide" vahele ja sekundiga oli velg paljas. Uus sisekumm laksust sees. Osav. Mõtlesin hirmuga, et kas tal pumpa üldse läheb vaja... Selles rinnakorvis mingi 9 liitrit ikka peidus, puhub korra ja 4 atti sees! :)

Nii, ratas uuesti töökorras. Tänasin. Edasi plaanisin iseenesest "värnikut teha". See tähendab siis ebaõnnestunud katse puhul astud lihtsalt üle, et mitte kehva seeriat kirja saada. Küsisin väriseval häälel, et kustkaudu otse Elvasse saab? Atleet tõstis oma vähemalt 20kg-se veresoontest pakatava käe ning näitas sõnagi lausumata raja peale... Taas ma ei vaielnud vastu :) Niipalju siis "üleastumisest" ja shortcutist :)

20.09.10

Rain Veidemani ja Rakvere Tarva rattariided

Ai, mulle meeldivad sellised mõtle_veits_kastist_välja ideed, võtad kusagilt totaalsest teisest valdkonnast midagi ning istutad omasse elementi... antud näide, NBA, NHL ja MLB rattariided, pole nüüd just liiga radikaalne, aga ikkagi... Rattureid, kes talvel jäähokit taovad, ikka leiab ja mitte vähe. Korvpall ja liibuv rattasärk ööbivad hotellis tõenäoliselt eraldi tiibades :) Pesapallist ei tea ma midagi.
Ameerikalste VOmax on selliste teemadega turule tulnud. Vinge.

Iga normaalne Kobe Bryanti fänn tahab ju Tartu Rattaralli stardis olla sellise igavest truudust tõotava rattasärgiga:


foto: http://www.vomaxgear.com/

Või siis NHLi tulihingelised pooldajad võiksid sebida endale näiteks Chicago Blackhawksi seti ning kukkuda sellega järgmisel hooajal Elioni sarjas vastaseid hirmutama? ;)


18.09.10

Audi ei saa kohe ilma olla

Selle Audi Q5 on ikka keerulised lood, no ei saa neljarattaline ilma kaherattaliseta hakkama, kohe mitte ei saa ;)

Kirjutasin sellest:
* No igas autoreklaamis peavad tänapäeval ikka mõned kohustuslikud jalgrattad olema...
* Kavalpead - Vorsprung durch Technik

nüüd siis norrakatelt selline värk, tglt tekib päris TUNNE kohe :)

14.09.10

Machete Don't Text

Pole juba ammu siia mingit filmihala pritsinud... mitte, et ma nüüd kinos harvemini käiks, aga... las ta jääb :)

Sai eelmine nädal ühe toreda mitte_just_kõige _rohkem_riideid_seljas pildiajakirja kutsel kinos käidud. Filmiks alla 14-aastastele keelatud ning nõrganärvilistele mitte soovitatav - Machete! Ma ei tea, miks seda üldjuhul suhkruroo lõikamiseks kasutatava piiisikese (pool meetrit!) noakese kirjapilti eestipärasemaks ei tahetud muuta, matšeete oleks ju kenam? Olgu.

Komöödia. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Trejo, De Niro, Seagal, Lohan, Alba jne, aga las ka nemad jäävad.

Hoopis põnevam oli taas veenduda, et EI pea product placementi puhul toode alati pildis olema. (Meenub Bondi "Rolex? No, Omega") Pole vaja telefoni marki suurelt ekraanilie külmutada, piisab ka helinast :) Nokia Classic Ringtone - laaapsepõlv on lüühikeseks jääänud mullll :)
Ajastusega pandi küll veits mööda, ideaalne oleks seda mussi olnud lasta mõned minutid peale filmi algust, kui matšeete oli maha raiunud umbes 15 kätt, 18 jalga ja 9 pead ning õbluke kehakateteta naisterahvas koukis kusagilt, kus inimese keha tavaliselt pooleks läheb, välja telefonikese, mida siis keegi krt millegipärast brändida ei tahtnud :D Kus olid turundajate silmad?

Jessical lasti küll õunaga iga nurga alt poseerida... kuid tõelist maasikat ära ei kasutatud :(



Aga, et hagijad ei maga, kõik rahaks, selles võite veenduda siin:
You’ve seen the movie. You’ve seen the mexican. Now buy the shirt.
http://www.machetedonttext.com/

08.09.10

Kaunis vuntsidega naine!

Juba paar päeva on ta mulle silma jäänud! Kaunis naine, aga Hitleri vuntsid :( Uskumatu. Eile pidin teda kohe pildistama...

Alguses arvasin, et äkki kellegi imbetsilli vastik kuri käsi mängus, teate, nii nagu poliitreklaamidega tihtipeale juhtub... kenad siledad retušeeritud valitavad + imepärase markeri upgrade: tedretäpid, vistrikud, habemed, vuntsid, mustad hambad jne

Siis läksin Uusmaa kodukale, et no mis värk on? Ei ole ju vuntsidega naine?

Aru ma ei saa, TAK kirjutab oma lehel: "Kleebisreklaam bussi välispinnal on levinuim sõidukireklaami alaliik, kus spetsiaalsed ilmastikukindlad reklaamkleebised on paigaldatud piki bussi külgi, paigaldatavate reklaamkleebiste arv, asukoht, tihedus, eksponeerimise aeg, perioodilisus jne. sõltub kampaania iseloomust ja kliendi soovist." Reklaami asukohtade loetelu lõppu on lisatud veel: "Võimalikud on ka teised variandid, näiteks vigurkleebised."

Äkki olen mina lammas ja see ongi osav tähelepanupüüdmise võte!?!

07.09.10

Tere, palju teil maasikad maksavad?

Misiganes põhjusel ei jõudnud ma kinno "Punast elavhõbedat" vaatama... Sai nüüd siis lõpuks telekast nähtud ja no ei tekitanud erilisi emotsioone :(

Küll, aga sain positiivse laksu samal ajal ühest punase elavhõbedalasega jooksnud 30-sekisest reklaamikesest...

Ma ei tea kahjuks/õnneks väga midagi Elisa kõnekaardist, aga mulle meeldib Schwinn Cream Lady ;) Ka meie peres sõtkub üks hästi kallis inimene sellise pedaale ;) Stiiiiilne vokk, onju!

See selleks, mulle meeldis Inga Salurand ka Ühtse Eesti suurkogul, kus ta hullult laheda venekeelse kõnega üles astus, aga ka see pole oluline... Oluline on see, et reklaamis sõidab rattaga selline inimene, kes päriselus ka velot nähes ära ei ehmata :) Vähemalt cycle chic estonia on ta otse teolt tabanud ;)


Elisa - Turupäev from MustFilm on Vimeo.


Foto: cycle chic estonia

19.08.10

4 tunniga Riiast Tallinnasse - maastikurattal!

Just sellise hullu eesmärgiga tuli meie Läti edasimüüja lagedale! Teeme koos midagi ägedat! Sõidame rattaga Läti pealinnast teie pealinna ja seda MTB-ga! Valuuuus!

Ütleme nii, et pääääris põlvist nõrgaks ei võtnud. Kui me oma Hawaii Expressi Lõunakeskuse kaupluse avamist planeerisime, siis käisid ka igasugused mõtted peast läbi... Panna Allan Oras rekka taha ja lasta tal Järve Hawaiist Tartusse sõita, nii 2 tunniga :) Paneks rattale ette hiiglasuure hammasratta ja suure auto tuulde ja taha kaamera ja lives pulsid-värgid jne. Funnn, aga asi tundus kuidagi ikkagi liiga ekstreem. Füüsiliselt ei oleks temasugusel, õige seadistusega rattal loomulikult, vast eriti keeruline seda 90km/h kiirust hoida, aga auke vältida, teid turvata ja eskortida jne - no way, ikkagi liiga ohtilk :(

Kui nüüd seda eelmist mõtet lugeda, siis tegelikult ei läinud meil just väga kaua aega, et lätlastele eitav vastus kokku meisterdada. Põhiargumendiks just turvalisus - ei ühtegi kooskõlastust jne jne... Liiga suured riskid :( Meie ei mängi kaasa :(

Aga lõunanaabrid ei jätnud jonni :) Eile tuli siis selline pressikas mu postkasti!

Riga – Tallinn by bicycle in 4 hours!

18. august 2010. a. kell 11:43

In the time when the prices of fuel is only raising, but a healthy way of living becomes very popular more and more bicycles are shown in the streets. To cycle from home to a workplace, to a shop or visit someone – it`s simple. But what about longer trips? It is not impossible as it turns out.

To prove the mentioned fact this week, 19th of august, it is planned to go from Riga to Tallinn by bicycle in four hours – only a bit more than a car drive. Two bicyclists from the team „Hawaii express” will take part in this drive. The trip will start at the border of the city of Riga and the finish line is marked at the border of the city of Tallinn. The total distance is approximately 300km.

“We define it as an interesting activity – it is not a competition, there is no regulations only crazy idea”: tells on of the members Krišjānis Jansons – Ratiniks. There will be a lorry, which will accomplish the same distance, creating a shelter to help sportsmen to keep the average speed around 75km/h. Vehicles will be specially fitted MTB bicycles.

“The aim is to prove that a bicycle is a competitive vehicle in long distances also. We want to prove that it is possible to make the 300km distance from Riga to Tallinn in four hours”: tells Krišjānis Jansons-Ratiniks.

Members: Sportsmen from the team „Hawaii express” Krišjānis Jansons–Ratiniks and Nauris Selga.
Start: 19th of august, 6.00 am, at the border of Riga on the road Ērgļi (in Ulbroka).
Finish: Approximately after four hours at the border of Tallinn

Vennad ei mõistnud nalja. Esimese kõne sain peale hommikusörki kusagil seitsme paiku. Sisuks: kõik kontrolli all, kiirus hetkel 85km/h, paduvihma sajab, rekka taga on selline veepilv, et ratturit pole praktiliselt näha, üks katkestaja! Mitte just paljulubav seis, kui 30km peale starti pool tiimist juba boksi keeranud :)

Järgmine ühendus oli tsipake enne Pärnut ja uskuge või mitte, aga tempo oli selline, et ma pidin ennast hakkama Laagrisse, Tallinna piirile vastu sättima :)

Rabasime müügijuhiga ühe suure pudeli šampust kaasa ning asusime Tallinna silti otsima. Teate sellist kahemeetriste tähtedega - T A L L I N N - vanakoolikat. No ei leidnud. Ausalt. Üldse polnud mingit Tallinna kirja kusagil :( Oli küll üks must, vinge, kiirust ja temperatuuri näitav võllapuu (ristsõnades - kaak :), aga seal kallal nokitses_remontis palehigis mingi elektroonikamees ning sõna TALLINN ei olnud ta nõus isegi pildistamise hetkeks tabloole kuvama :(

Nii jäigi supermanist Tallinna sildi taustal fotosüüdistus tegamata :(



Võidukas finiš Tallinna "sildi" all. Tubli Krišjānis. Respekt!


Garmin näitab ikka päris hulle numbreid: keskmine kiirus 69,6km/h, maksimaalne kiirus 88,7km/h, keskmine pulss 151bpm, kulutatud kaloreid 8448


Aeg 4tundi ja 17minutit, kilomeetreid kokku 299,4


Vot siin saab minu mõistus otsa :) Esimene hammakas oli vahetatud suurema vastu - ok. Aga 48 on ikkagi vähe. See tähendab 70km/h ja ülekande 48/11 juures pedaleerimiskiiruseks 129 pööret/minutis! Uskumatu vend!


Kummid siledad, aga suht balloonid :) Väidetavalt kindlam, stabiilsem, inertsiga lihtsam hoogu üleval hoida


Vot tase taas, baigiking ja eggbeater :) Süsiniktald ja maanteepedaal oleks ikka elu oluliselt lihtsamaks teinud, aga kes ütles, et lihtne peab olema, eks...


WADA accepted


Selle hobuse ratsanik suutis vaid esimesed kolmümmend kilsa sadulas püsida


Et papist poistega tegu ei ole, seda tõestas ka saateauto peegli küljes rippuv vidin :)


Mismõttes aerodünaamika? Kiivril peab nokk ees olema, siis ei lenda käbid silma. Kõva jalg on asja võti!


Krišjānis oma Scott Scale'kesega. Veelkord kummardus. Spēcīgs!

11.07.10

Puhka rahus

Mida teeb Õige Eestlane nähes, et naabril temast paremini läheb? Õige Eestlane surub hambad risti, vaikib, ei märka, poriseb, toriseb, räägib taga ja teeb kõik selleks, et konkurent samasse kohta tagasi tõmmata... Mitte mingil juhul ei lähe ta lahkelt kiitma ja endalegi eduvalemit hankima: aita mind, mis ma tegema pean? Õppima? Rohkem tööd tegema? Vietnami salviga meelekohtasid määrima? Lotot mängima?

Kaks reklaami kriipisid reedesel koduteel mu Oakley Radarite taga peituvaid nägemiselundeid. Üks hea, teine mitte nii väga hea :)

Rademari -60% särgid bussiootepaviljonides ja prindis (eriti seff, ilma raamideta keset uudiseid) on varemgi ette jäänud ja mitte ainult selleks, et nad mustakollased, Hawaii Expressi logovärvides on :) Kuigi, abiks seegi... Need Saku Suurhalli ees olevad 33XL maikad on super. Isegi "kuni" prossa ees on andestatav, juhul kui kaupluses klient ikka reaalseid soodukaid ka näeb... Hea töö.



Vot, aga teisest ei saa ma aru :( Slogan "PUHKA RAHUS!" - guugeldage, võin kihla vedada, et 99% tulemustest on seotud sellise pikemat sorti ja viimase puhkusega... vähe veel, siis paneme plakatile hunniku varbaid, krt oleks võinud neile ikka lipikud ka külge riputada, oleks veel võikam :(

25.06.10

Kaks tundi Tauno Kangro higi

Ei tea, kus ma varem olin, aga eile hommikul tõmbasin lõpuks jalad kõhu alt välja ning vedasin ennast "Korstnapühkijat" vaatama. Just, keset Vanalinna ilma igasugu konkursita kerkinud pronksmees, hellitusnimega K-pühkija, säras täies hiilguses.



Üritasin talt Kreisiraadio kombel tõde teada saada, aga noh vennikese näos ei liikunud ükski lihas, null emotsiooni...



Ma pole just kõige õigem inimene hindama, et kas see must korstnamees on kunst ja kui palju pos/neg emotsioone ta suudab oma kiibitsejatele anda, aga, kui Taunopoiss ikka oma sama produktiivset elustiili jätkab, siis kuidagi nagu liiga nahkpõllelik saab see meie pealinnake olema :)

Väntame edasi, Musumägi


Hetk enne suudlust” 2007


Hetk pärast suudlust” 2007 Hea, et see seeria triloogiaks ei sündinud ;)


"Puhkaja" Schnelli park 1995


"Teletorni monument" 2005 - seal käis ümber ikka kõva kaevamine, Teletorn saab uue sisu millalgi...


"Mustamäe kaunitar" 2005 Mustamäe - nüüd me teame, kelle juurest Puhkaja tuli. Või, pagan, kaunitar ju 10 aastat hiljem tehtud. Aru ma ei saa :)


"Mõtlik mees" 2002 Männi park, Mustamäe


"Härg" 1989 Luige, suurema tiiru saamiseks käisin ka siin ära. Enne graniidist sarvilise juurde jõudmist oli küll hulga hoiatavaid silte - videovalve ja sissekäik keelatud jne, aga kunst kuulub ju rahavale :) Võib-olla olid luigemehed kuulnud, et Rakvere lossimäe "Tarva" (ikka Kangro looming) kõhu alt äsja püstol pihta pandi...

Kokku 2h50min 80km

21.06.10

Ta oli valmis mind lasanje pärast tapma!

Tehtud! See on põhiline, muu on ebaoluline :)

300km Vätternrundan

15 magusat kuklit
7 banaani
x hapukurki
3 PowerBar Ride batooni
2 PowerBar Performance batooni
2 PowerBar Energy geeli

Lasanje
, mida kunagi ei tulnud ja mille nimel oldi valmis mind mõrvama, INIMENE SUUDAB... (aga seda lugege juba KANGELASE enda blogist)

16.06.10

Jalgpall on parem kui keks!

Tundub, et ka meil püütakse vuvuzela-hullusest oma osa lõigata ;)



12.06.10

Me kõik oleme inimsööjad!

Lindakivi direktriss Katrin Siska soovitused igavese nooruse ihkajaile: ärge sööge muna, kana, liha, mereande, kala ning loobuge laiptoidust, on juba vanakool ja eilne päev...

Isegi Wrangleri teksameeste We are animals kahvatub järgneva ees.

"We're all cannibals"

Belgia tõenäoliselt kuulsaim sportlane, Tour de France'i viiekordne võitja Eddy Merckx'i rattabrand on tulnud lagedale vägagi julge avaldusega :) Printreklaamidel laiutab kohalik paha poiss, korduvalt kokaiiniga patustanud, eksmaailmameister Tom Boonen, kes hirmuäratavalt näljase näoga :) lubab Prantsuse tuuril konkurentidele koha kätte näidata...



Head isu, las õgib sprintereid! Meie Reinule ta loodetavalt järgi ei jõua.

08.06.10

Tuliseim spordi toetaja Eestis!

Turunduskonverentsil Password 2010 jagati Eesti olulisemaid turundusauhindu. Aasta Turundustegu 2009 Grand Prix võitis SEB spordisponsorluse programm "SEB – tuliseim spordi toetaja Eestis!"

Tublid!
Võite selliseid klippe endale lubada :) need on mõnusad, isegi Campagnolo särk ja maanteel kihutavad mtb-mehed on vabandatavad :) Kompensatsiooniks ju Schwinni kolmerattaline Town and Country ühes Oscari väärilises rollis ;)





Elu esimene maraton, öäkkk, aiiaaaa... ja Carmen Kass

Tehtud! See on põhiline, muu on ebaoluline :)

Aga, et kõik ilusasti ära rääkida, siis alustame kõõõõige algusest. Miks jooksuvihkajast rattasõber murdus? Lihtsalt, aasta tagasi sai perre üks alaska malamuut soetatud, see vennike vajas veits sörgitamist, alguses 15minsa kaupa, nii kevadepoole saime isegi paar tunnikest mööda põlluvaheteid kimatud (kimasime_me_jeeee :)

Nagu ma ühes varasemas postituses kirjutasin, siis Ei ole mul õrna aimu ka, et millist värvi tempotegija lipu taha ennast sättima peaks? Olen pidanud ikka korduvalt silmi maha panema, kui jälle ja jälle küsitakse, et mis ajaga lõpetada tahan või kui kiiresti kilomeetrit joosta kavatsen :) Pagan, ma ei tea... Ma olen sörkinud koeraga hommikuti ja vahel ka õhtuti, juuuu.

Paar päeva ennem starti suutsin ikka stressama hakata. Kuhu ma oma spordigeelid panen? Kas mütsi ostan? Mis ja kas päikeseprillid on ok? jne jne

Triatleedid Ain-Alar Juhanson ja Priit Ailt, meie oma Hawaii Pirita ultrajooksuguru Ailar Nirgi, hea sõber Margus Püvi, kolleeg Olev Peters ja veel hulk inimesi olid vist ikka täiega hämmingus, et mida see krt nüüd põdema hakkas, helistab ja põeb, põeb ja helistab :)

Geelide osas kaalusin kõiki variante, alates rattasärgist kuni padrunivööni välja, kuni avastasin, et mu Asicsi kiirjooksupükstel :) on taga igavene vinge lukuga tasku, sinna mahtus ideaalselt 4 geeli. Mütsist loobusin, pole lihtsalt mingeid nokatseid kunagi kasutanud. Eelmise aasta videot vaadates oli nii 60-70% küll mingi valge peakate olemas, aga noh, ju ma siis 30% mees.

Nii, jõudsime siis Tomm Inimene Suudab Luhatsi ja tema võluva abikaasaga hommikuks laevaga Stockholmi, kaklesime veits tumedanahalise ma_ei_tunne_seda_linna_kus_ma_töötan_ja _ma _ei _mõista_ingliskeelt taksojuhiga ning olimegi supsti hotellis.

stardini 3,5h - aega piisavalt...

Hotelli numbrituppa jäi meist kaks tühja tuubi vaseliini ja kummikindad, kahtlane :)

Edasi juba metrood ja värki, ümberringi kümneid ja kümneid maratoni rinnanumbritega kaunistatud jooksusõpru, enamustel joogipudel huulte külge klammerdunud, tankimisprotsess täies hoos.

stardini 1h 10min

Jõuame statkale, hull sagimine, kes külili, kes selili, kes keskendub, kes teibib rinnanibusi, kes kreemitab nina jne... elu on ilus... nii, kus meile stardinumbreid jaotatakse? ja nüüd tuleb LAKS! Täiega! NUMBRITE VÄLJAANDMISE AUK ON 20 MINUTIT TAGASI SULETUD! Ähh?!? Midaaaa!?! Ei saagi peale? Eiiiiooole võimalik! Murrame kusagilt lintide vahelt läbi, teeme kurva vasika silmadega süütu kutsika nägu ning... uhh, uhh... meile ulatatakse stardimaterjalid... Vedaaas... :) Ei tea, kuskohast see udupanemine tekkis, eks Tomm ikka süüdi, mina ju ei eksi ometi :)

Panen esimest korda elus oma tossule kiibi külge, õpetuses on küll mingi teibi ja värgiga, aga kisun paelad lahti ja pressin ta sinna vahele. Seon jalavarju kinni ja olen põhimõtteliselt valma. Aga... Toss poob. Hmm. Nomuidugi, ma ju pesin oma käimasid ja paelad said uuesti peale ja no hakkab pihta... edasi sõlmin kogu stardini jääva aja oma paelu lõdvemaks ja lõdvemaks ja lõdvemaks, ikka tundub, et pigistavad, rsk :) Ega ma ju ometi pabista :)

Pressin ennast suure vaevaga viimasesse stardikoridori. Rahvast on ikka rohkem kui inimesi, uskumatu. Ja tempotegijatest õhupallidega vennad on minust vääääga kaugel ees. Näen seal 4:15, 4:00, 5:00, 5:15, 4:30 siltidega asjapulkasid. Kuidas ennast sinnani võidelda, ei tea...

Nagu ikka, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Keegi vist nõukogude_kooli_karastusega vend murrab mu kõrval teed... pakin ennast kenasti kokku, haagin talle sappa ning olemegi supsti mõnedsajad kohad eespool. Seal tuleb gruppe eristav rauast aed vastu :(

Kuulen, et stardis on ka Soome välisminister Alexander Stubb, koos oma abikaasaga muideks. Selle avalduse peale võtan käed oma olematutsest taskutest ning löön pihku, vastu pihku (meie "Möla"Madise sõnavara :), ehk siis, plaksutan tuhandete stardikoridoris olevate soomlastega võidu.

Start

Pauk käib! Seisame. Sekunditest saavad minutid, no ikka nagu seisame :( Õhupallid, kaugel silmapiiril liiguvad... Mõne minsa möödudes saab siis juba paar arglikku jooksusammugi teha. Vötan mönuga...Vahepeal tekib mu ette mees, kel seljal 3:15, proovin tempot, äkääää, tuumatš. Sörgin hoogsalt edasi. Peale veitsat rapsimist jõuan ikkagi 5:00 vennani välja, haagin sappa.... tirilimps, tirilimps, Ei, aeglane :) Kütan edasi, mõne kilomeetri pärast astun 4:30 tempotegijate kandadele, siis 4:00 kollidele, no ei sobi keegi mulle :) Oi, ma olen ikka niii kõva ja nii valiv :)

Sain juba esimese 5km jooksul teada, et ma olen niiii tugev, et jooksen täispika maratoni alla 4 tunni noh! :) Uskumatu vend! Siiamaani ei ole sellise tempoga 20km ka läbinud, aga nüüd jätab kõik 4:00 kiiruse pakkujad seljataha ja kepsutab edasi :)

9km joostud.

Kuna mul oli kaasas 4 geeli, siis jaotasin oma maratoni pizzakeeles quattro stagioni-ks, neljaks sektoriks, mille lõpp päädib kiire PowerBari glükoosilaksuga. Ei mingit "palju joostud, palju lõpuni" teemat. Lihtsalt kõigepealt on vaja survaivida 9km-ni, siis 18km, edasi 27km ja viimane tähis ongi 36. kilomeetripost. Vat alles siis hakkan juba mõtlema, et mis küll edasi saab ja palju veel jäänud on...

Alguses see tehnika igaljuhul toimis :) Pehmelt öeldes päris mõnus kohe.

Korra valdas mind küll pisike hirmujudin, kus mingist sillast üle tatsati, see kõikus jooksjate mütamüta all ikka üsna hirmuäratavalt :(

18km

Vahepeal olin püüdnud kinni mehe, kelle seljal sildike 3:45 ja kes iga minut oma kella vaatas :) Istutasin ennast tema saba peale. Vot see tempo sobis. Kõikides joogipunktides jõime kenasti ja päääris elu_on_lill tunne tuli.

Carmen Kass

Ohooo, kas petavad silmad, või tõsi on see, käes tal pakitud kohver ja keep... ei, ei, ikka bikiinides, just, just, jah, meie supermodell isiklikult raja ääres kaasa elamas! Et paarkümmend kilsa lidutud ja juba katus sõidab? Õnneks veel mitte :) pelgalt Lindexi reklaamplakatid :)

21km

Hakkab pihta :( Siin tundsin esimest tagasilööki. Keegi torkis mõned sendid puusanukist allpool mu reit... visuaalne vaatlus ei tuvastanud ühtegi vaenlast :( nähtamatu nuga oli aga halastamatu, asus iga saja meetrikesega aktiivsemalt tööle...

esimesena meenus detsembrikuine kiri Dr Mihkel Mardnale:

Olen nagu sügist rahulikult võtnud, malamuudiga sörk ja pikad jalutuskäigud. Nüüd astus vend mingi asjaga käpa katki, tegime 4-5 päeva vahe sisse ja... üks hommiku ärgates olin reie välisküljele mingi imeliku laksu saanud :( Kooli ajal nimetati seda vist "puuka" kohaks.

Ühesõnaga kuskilt sealt oli ka füüsiliselt katsudes väga valus :( Käia ei saanud jne. Eriti hull oli jalga tõsta trepist ülesminekul. Edasi panin mingeid soojenduskreeme ja teipi ning andis mõne päevaga järgi, siis ronis veits nagu puusa poole... :(

Siis olin ikka paar nädalat audis. Iliotibiaalse trakti sündroom, tekkinud pika monotoonse töö tulemusena. Külmaravi, NSAID geelid, reie väliskülje venitusharjutused jne Minu võit, lõpuks :) see oli pool aastat tagasi, aga mis saab nüüd?

23km

Noamees kloonis ennast kiiresti ning suundus ka mu teise jala kallale, seekord oli tal kaasas juba veel suurem tapariist. Mis nüüd siis, ma ju ei katkesta! Pekki!!! Järgmise geelilaksuni oli veel 4km. Pean vastu. Ülamägi oli ok, aga alla, uuuuuuuuuuuuuuuuuu...Hoidsin ennast klambritega 3:45 venna taga kinni... Mida kaugemale ma seda valu kannatades jõuan, seda parem, aeglasem tempo ei leevenda piinu...

32km

Aitab! Tsau tempomees, tore oli sinuga, ma valin nüüd oma tee... :) Palju lõpuni jääb? Ei ma ei mõtle sellele veel, 4km on viimase geelipeatuseni, siis kalkuleerime edasi. Järjest tihemini hakkab ümberringi mingeid venitavaid grimassnägusi tekkima. Maraton pidi algama 35. kilomeetril :) Võitlen edasi!

Mu "jooksmine" meenutab väliselt vist midagi Michael Jacksoni Moonwalkist, tantsuliigutustest electric_boogie_best_off kogumikult, paarist sammust, mis püüdsid jäljendada põhjanaabrite ekspresident Martti Ahtisaari kõnnakut, ning kõik see kompott miskerdatud rohkete higipisaratega...

35, 36, 37 meeeeeeletult pikad kilomeetrid...

Üks Kakumäe ring veel jäänud, üks bussijaama ja tagasi ots jne jne, midagi ei aita, NEED KILOMEETRID ON VALESTI MÕÕDETUD :( See ei ole võimalik! Rootslased, ostke mõõdulint või midagi!

Vahepeal möödub must (et mitte öelda kihutab ülihelikiirusel) mustmiljon inimese suurune parv 4:00 siltidega. Teen nende tempos püsimiseks meeletu pingutusega kuus või seitse jooksusammu, kaheksandat enam ei jaksa :)

Asicsi turundusinimesena keelaksin koheselt minusugustele zombidele, viimast staadiumit rasket suguhaigust põdevatele puujalgadega buratinodele, meie brandi tossud&dressid... Asics on ikka jooksjate märk. See on antireklaam.

40. kilomeeeeeeeter - puhas piin

41. kilomeeeeeeeeeeeeter - kõik eestikeelsed ropud sõnad reas ja mõned idanaabri laenud sidesõnadeks vahele

42. kiloooooomeeeeeeeeee...kajhakhfbb...ter

Mu reitel paiknevad rattasõtkumislihased on vist nüüd valust ja kurbusest jäädavalt kärbunud, nelja tunniga totaalselt hävitatud, nad ei andesta mulle sellist petmist eales... :(

Staadion

Kus on see ülev ja joovastav tunne, mis pidi mulle statkale jõudes tiivad andma? Null emotsiooni. 1912 aasta olümpiakatel, kus tehtud kokku 83 maailmarekordit! Vägev. Aga mina mõtlen, et pekki, mul on veel terve pikkkk kurv ja sirge "joosta"... jubeee

Finiš

Piinad ei ole veel läbi :) Ma vihkan meest, kes mõtles välja trepid! Kas tõesti ei suutnud ta siis kohe eskalaatorit leiutada. Saamatusehunnik!

Paari järgmist päeva iseloomustab hästi see Londoni maratoni kunagise peasponsori reklaamklipike :)



Tegelikult ei ole kurat ikka nii hull nagu teda joonistatakse... Tagantjärgi tarkusena arvan, et aeglasem algtempo poleks mind väga palju päästnud. Kui sa ei ole üheski trennis üle 2h sörkinud, kui sa ei ole kordagi asfaltil jooksnud, kui su põhitreeningvahend on jalgratas, siis tulebki peale 2,5-3h sein ette... Pump ja sellega seonduv oli mul ideaalses konditsioonis, aga tugiaparaadi karastus jättis selliseks lahinguks pisut soovida :)

Polegi ju kõige hullem pilt :)


mis veel? Tomm on kõva! Luhats on kõva! Respect, respect, respect! Lugege tema INIMENE SUUDAB blogipostitust. Mott

ja kui ma 2 päeva vihkasin kõike ja kõiki, mis vähegi oli seotud sõnaga "jooks", siis kuidas need lollid mõtted ikka nii lühikese ajaga pähe tulevad? ;) Äkki Frankfurt 31. oktoober? :)

Tark ei torma, juba järgmine nädal pisike rattaots, 300km Vätternrundan ;)

02.06.10

Tartu Rattarallist: vähem on rohkem!

Eesmärk sai täidetud: paras nauditav pingutus kulmineerus ühes_terves_tükis finišijoone ületamisega.

Koht esiviiekümnes pole ka just paha, vähemalt sellises seltskonnas, kus lõpusirgel ikka võitja ka kiviviskeulatuses on :) avg 43,2km/h

Mida ma õppisin?

* Tehnika loeb! ;) Mu uus püss on ikka täiel rinnal Dakari kaotatud rattasõidu isu taastekitanud. Vaevalt ta otseselt nüüd sõidutulemusele väga palju kaasa aitab, aga emotsioone hoiab üleval küll, kõik meeled sajaga erksad ;) Aku kestis esimese laadimisega 1800km, ei pidanud Tartusse "krokodille" kaasa vedama, kuigi jah, punane tuli alustas ähvardavat plinkimist koos aku meeletute: "süüa, süüa!" karjetega, just mõõõni päeva ennem võistlust. Napikas :)

* Veel tehnikast. Eelmisel sügisel sõitsin bikega töölt koju, seljakott seljas, vaikselt mõnuga vilet lastes... korraga hakkab mingi imelik krigin häirima, kuulatan, intervall selline kahtlaselt korralik, jätan väntamise, ikka nagiseb sama järjepidevusega, tõusen püsti, teen rattal kätekõverdusi, proovin nii ja naa, ikka nagiseb, vahepeal vähe tihedama sagedusega... krt. Keeran Al Maresse Hawaii boksi, annan ratta vea tuvastamiseks kohalike mehannide kuldsetesse kätesse tsekata... Istun rahulikult teise nurka toolile ja noooooh, arvake ära, mis juhtub? NAGISEB EDASI, RSK, intervall küll pisut aeglasem, aga nagiseb! :D Ühesõnaga, mu ventilatsioonisüsteem töötas nii, et seljakoti rinnaesine kinnitus kriuksus hingamise rütmis :) Lammas, täielik lammas :) Vot nii.

Nüüd uuel maanteepillil hakkas kusagil esijooksus kehval asfaldil volüümi viskama :( Ei, seljakotti seekord ei olnud... Küll ma tuvastasin siit ja sealt, lingid ei ole, jooks on ok, ventiilid ei klõbise jne jne... Lõpuks, vahetult ennem Rattarallit võttis Hawaii Zeppelini mehaanikutemehaanik Tuisupoiss ja pani mu valgele (blingbling) CatEye kompule pisikese pehmenduse alla... See krt klõbiseski. Raske on olla edev mees, kel tehnikavaistuga sitad lood ja pöidlad keset pihkusid kasvavad :) Aga taaskord, ma ei heida meelt, nimelt nägin pühapäeval stardis ühte Tegijat Rattameest (nimi muudetud), kes asetas oma ajavõtukiibi esikahvlile nii, et kodar ka vitsaga kenasti kinni tõmmatud sai :D Ma ei olegi kõige saamatum mees maailmas! :)

moraal, Tehnika korda! usaldage spetsialiste ja emotsioon taas laes! ;)

* Vähem on rohkem! Eelmisel aastal sõitsin enne Rattarallit (jaanuarist alustan lugemist, sest peale Rattamaratoni enivei ei taha ratast näha) 5000km. Sel aastal vaid 2500km! Tunne parem, tulemus parem. Vaheldust on vaja ;) Ärritamist. Sörkige koeraga ja mõelge mõni jooksumaraton läbida :) Rutiin on jama, isu tuleb tekitada...

* Ära looda kellelegi! Ainus kriitiline moment kogu võidusõidul oli vahetult peale linnast väljumist, kui küljetuulega ketti tõmmati (ühte tee äärde, tuules pole võimalik sõita) Seal tuleb PANNA, mõelda pole vaja, ainult panna! Kellegi tagant varju otsida pole väga pointi. See keegi võib Tegija olla, aga ta juhuslikult koperdas mingi kukkumise taga ja just tõmbas mõnekilsase "kusoki" ja vajab veits taastumist... Võta enda peale ja vajuta. Kui peagrupp on läinud siis vigadeparanduse võimalusi sisuliselt ei jää :(

* Punt laseb jala sirgu, tõsta valvsuse astet! Siis on kõige suurem oht pikali panna... Veel olen täheldanud, et nõrgemal tasemel sõitjad, kes on pundis ära istunud, lähevad tavaliselt siis tugevamaid patsutama, et noh, kuidas on? :D Loomulikult oli mul ka eelmise päeva võitja Tanel Kangertiga tore grupi taga lobiseda, aga... kui ees valgevene-poola kollid alt kinni võtsid ja ma oleks sel ajal uinamuinatanud, siis adjöööööö... Tanel hingab läbi nina ja sõidab järgi, aga minaaaaa... Teglikult peab terve krdima sõidu aeg, igal vähegi vabal võimalusel kohta parandama, võitlema, võitlema...

* Autotuules. Esimest korda elus tegin ma mõned päevad enne võistlust ühe kiire mõnusa trenni auto taga (tnx Gaspar ja Gasparinna). Jalg harjub vajutama, pump ei saa suurt koormust. Tundub, et oli abi, sest nii mõnigi ei kannatanud Elva-Tartu 60km/h+ sutsakat välja. Ma just ei kurtnud, aga spidokat väga ka vaadata ei julgenud :D

Päris palju õppisin, eks ;)

3 days left - Scary Movie Stockholm Edition

28.05.10

Idag 8 dagar kvar! - VASELIIN, RINNANIBUD ja KUSEMINE!

Just, 8 päeva pärast on start... Mu elu esimene jooksumaraton, 42km 195m... psst, kahtlustan, et see on põhimõtteliselt ka mu esimene jooksuüritus üldse :) Oli küll pisike plaan Tartu Jooksumaratonile peale minna, üritasin isegi oma malamuudile rinna(selja)numbrit sebida, aga ei sobinud korraldajatele Cheya's Fire N Ice stardiprotokollis :D Ja no rattasõit sai ikkagi võitu...

Nii, aga nüüd läheb vist kriitiliseks... juba järgmisel laupäeval ootavad Rootsi pealinnas mind 20 135 jooksufanaatikut, hullupilk peas valmisolekus no1 minusuguseid kollanokkasid juba stardisirgel lömastama. Ülehomme on, aga Tartu Rattaralli, et millal ma siis nüüd jooksmist treenima hakkan? :)

Ei ole mul õrna aimu ka, et millist värvi tempotegija lipu taha ennast sättima peaks? Muideks ajalimiit on 6h, aga 5h tempomees on musta lipuga :) Rattamaailmas on musta lipu taha jäämine veits teine teema.

Olen pidanud ikka korduvalt silmi maha panema, kui jälle ja jälle küsitakse, et mis ajaga lõpetada tahan või kui kiiresti kilomeetrit joosta kavatsen :) Pagan, ma ei tea... Ma olen sörkinud koeraga hommikuti ja vahel ka õhtuti, juuuu.

Nüüd hakkan põdema, et krt, äkki alahindan vastast? Kardan veitsa, et mitte öelda palju :) Eriti peale seda, kui mu sõbrale, kes ka esimest korda maratonil stardijoonel, saadeti selline väike eduka_finišeerumise_nipid_email :)

1. Vaseliin. Seda soovitan määrida ohtralt. Alguses on väga perv tunne aga pärast 5h on ta su nahka imendunud ja keha tänab sind selle eest. Määrida tagumikuvahe, kellakotid, kaenalalused ja varbad/kannad/tallaalune ikka kohe mõnuga ja paksult.

2. Tissid kindlasti teipida tugeva plaastriga niiet higistades lahti ei liguneks.

3. Kui on soe (viimased 3 aastat on olnud VÄGA PALAV ca 30C) siis kindlasti soovitan maikat ja valget nokatsit. Kui on jahedam siis soovitan võtta kaasa miski hiidvana dressika mille saad stardikoridoris enne starti maha võtta ja sinna jättagi (pole väga öko aga tervis on kõige tähtsam ja sul on seal miski 15-20 min ootamist enne kui saad jooksma hakata ja selle ajaga jõuab sul väga külm hakata tänase ilmagaa.)

4. Joogivöö. Soovitan sul sellega kasvõi miski 1km proovisörgi teha enne võistlust et saaksid aimu kui mugav sul sellega on. Samuti läbi mõelda kuidas kõik geelid, magneesiumid ja soolatabletid sul sinna vöösse ära mahutuvad ja mis tunne selle täis vööga joosta on. Ma ise panin endale vöösse ainult 2 väikest pudelit (kuigi mahub 6tk) rajal on piisavaalt joogipunkte. Geele võtsin kaasa vist 6 tk ja need kulusid kõik ära (need pakkisin vöösse). Lisaks 1 magneesiumiapull (selle laksasin sisse miski 24km peal vist) ja 2 miskit energia/soolatabletti.

5. enda magneesiumiga "immutamist" soovitan teha. Mina võtsin 2 päeva enne mõlemal päeval ühe ampulli ja enne starti ühe. Ja krambid jäid tulemata.

6. sokid. Kindlasti soovitan osta profisokid. Mina jooksin asicsi vist cayano sokkidega ja pääsesin rakkudest. Varabküüned ka ära lõigata enne starti muidu on lootust suure varba küüntest lahti saada.

7. kusemine. Kuna seal rajaääres peldikuid liiga palju ei ole, samas jooks on kesklinnas siis mina (ja tuhanded teised) pöörasid sobivas kohas selja publiku poole ja soristasid kuskil sobivas kohas kus vaja. Esimene kord kannatasin viisakalt ja see oli suht mõttetu.

8. kõige raskem koht on teise ringi algus (joostakse 2 ringi). Siis oled juba 21 km ära jooksnud ja täitsa zombi ja kõige lihtsam rajalt maha astuda (finish 42 km on samas kohas). Esimene aasta tegin selle vea. Tuleb lihtsalt kasvõi roomata sellest kohast läbi ja paar kilti edasi siis juba oled fakti ees et lihtsalt pead lõpuni kasvõi kõndima aga saad tehtud. Ka aeg 6h on sooritus ja tehtud!!!! Isegi kui terve teise ringi kõnnid (selliseid on seal päris palju) siis ikkagi saad linnukese kirja et tehtud! Sest finishitunne on seda väärt - ükskõik mis ajaga sa siis lõpetad.

9. kõik nõuanded on soovituslikud, maksab teha lõpuks nii nagu ise usud ja kehale kõige parem tundub. Ainus mida kindlasti soovitan on lõpetada - ükskõik mis ajaga. See on tunne mis ka 10a pärast on meeles :)

10. ja ühe Ibumax400 ma viimasel aastal ka võtsin kaasa rajale ja põlvevalu leevenduseks sõin ära kah. Aga kui südamega sul mingeid probleeme võib olla siis parem ära võta seda kaasa (võid siis vabalt ka infarkti saada).

11. hoolimata kõikidest spordipedede soovitustest oleme sõpradega jõudnud seisukohale et alguses tuleb ikka suht maksimumiga minema panna. Kuskil 20km peal oled niikuini väsinud ja vahet pole kas alguses üritasid midagi lõpuks hoida või mitte :)

Scary Movie Stockholm Edition