09.10.18

Vaese mehe Everest...

Sai eelmise aasta talvel rattaga veidike Aafrikat avastatud. Keenia pealinnast Nairobist Tansaaniasse ja paunaga tagasi. Vahepalaks tipa-tapa maailma kõrgeima eraldiseisva mäe Kilimanjaro (5895m) tippu. Vinge reis oli, võtan kunagi veel ennast kokku ja kriban sellest eraldi, jah, kindlasti. Lubasin ju Janikale, kellele ikka tuhat tänu võlgu, sest just suuresti tema inspiratsioonile see reis teoks saigi ;)


Edgari ja Normaniga tipus!
Keegi käteringimees majandab hirmsasti :)

Lootsin veits, et see reis nakatab mind sellise päris mägironimispisikuga, aga peale tipuvallutust poeg Normani poolt õhku visatud avalduse järgi kadus mott nagu ära:

"Alustuseks olgu öeldud, et hõre õhk ja mina pole erilised sõbrad :/
Kõige raskemad, tahtejõul ja isa toel läbitud, viimased 4 tundi minu elus.
(Baaslaagrist tipuni - 6,5h)
Tahtejõud sai minu jaoks uue tähenduse."

Üksi ka ei viitsi ju :)
Kripeldama jäi nagu midagi. Everest, Everest...

Kuni ühel päeval lugesin, et everestida saab ka maanteerattaga :) Selline ikka vääääga vaese mehe Everest... aga ikkagi Everest

Everesting on iseenesest suht lihtne väljakutse. Valid kusiganes maailma nurgas ühe künka, mäe või mäekese ja kütad seda niikaua üles-alla, kuni Džomolungma aka Mount Everesti merepinnast mõõdetud 8848 tõusumeetrit täis saavad. Reeglitest veel niipalju, et ei tohi sõita ringil ning pausidele kuluv aeg peab jääma alla 2h.

Selliselt saidilt nagu www.everesting.io leiab vinge kalkulaatori. Sisestad suvalise Stravast võetud tõusuprofiili ja saad vastuseks, mitu x seda pead laksama, et tõusukad täis teha. Suures plaanis nii, et mida suurem nurk, seda vähem kilomeetreid. Arvestama peab sellega, et järsema mäe peal väsid rohkem, laskumisel taastud vähem, kuna kiirus liiga suur ja vabalt tirri lasta keeruline.

Eestis pole veel siiani ühtegi künkakest everestitud.
Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,
Vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge.
Ja kummalised nende laululood
:)

Näiteks Lauluväljaku tõusu tuleks üles-alla sõita 719 korda! :) Kokku 289km. Rutiinitaluvusega peaks ikka väga hästi olema, rääkimata siis reielihase jämedusest :)




EVERESTING COUNTRIES

Everesting is a truly global concept. Take a moment to see the first Everesters for each country. Will you be the first to claim a new country?

Ideaalne tõus minusuguse jaoks tundus olema selline 6-7% nurk, millel pikkust kuni 10km. Saab mõnusalt üles kerida ja laskumisi nautida. Võtmesõnaks kindlasti "ühtlane profiil". Nagu me teame Touri etapil iga kilsa järel paiknevatest infotahvlikestest, siis on ikka pullikaka küll, kui näed, et ees ootab nt avg 9% kilomeeter, mis aga algab kerge laskumisega. See tähendab, et keskmist kätte saada läheb kohe 12+ prossaks üle, bääääd või b(lj)ääääd.

Vahepeal sai viies kord Tahtejõu tuuri (3 päevaga 1000km) sõidetud ja seal mõttekaaslasi otsitud. Põgusalt kompasin siit ja sealt, ainsana ja kohe võttis vedu sõber Evgenike :)  Miks ta hoobilt murdus, ei tea. Ju ma mingit voodoot tegin, aga põhimõtteliselt käed me lõime. Kuna pidime enivei koos sügisel Andmomentsiga Püreneedesse Hawaii KOMile minema, siis tundus ainuõige otsusena nüüd ja kohe Everesting ära teha.

Plaan oli päevake muust reisiseltskonnast varem kohale jõuda. Tõusu valikul lähtusime lennujaamast, kas Girona või Barcelona. Mida vähem kohapeal toimetamist, seda parem. Evgentsikpoiss värbas oma šarmantse habemega hullutades meile tiimi ka ühe lisaliikme, sel aastal ainsa õrnema soo esindajana kogu Tahtejõu tuuri läbinud Kristeli. Tema ülesanne oli siis vajadusel süüa-juua lisaks sebida.

Montserrat, profile

Tõus, mille välja valisime asus lennujaamast umbes 50km. Rendiauto + airbnb. Kõik oli peaaegu hästi, kuni sinnamaani, et kohalike söögikohtadega suht si*asti... sellest saime üle, pitsat leidus kerge autosõidu kauguselt. Kehvem lugu selgus ratta kokkupanemisel. Lennufirma oli suutnud mu vokikasti kusagile lapiti maha panna ja siis transamehed olid seal peal kas maganud või hüpanud või kukerpalle teinud...

Ja sa rulli rulli rulli rulli rulli kasti peal
Kuniks uued uued scotti rattad on sees katkised
Ja sa rulli rulli rulli rulli rulli kasti peal
Kuniks uued uued scotti rattad on sees katkised

igaljuhul raami kõrv (see junn, mis käikarit raami küljes hoiab) kõver ning isegi piduri link ära väänatud. Raami kõrva ise puutuda ei raatsinud, lasin muskelmees Evgenil murda, siis on hiljem keda süüdistada :) Päriselus saime ta nii palju tagasi, et käikar tuli vähemalt kodaratest välja, sõita sai, aga tagant kõige suurema hammika peale ei läinud :( 

Kell 5midagi äratus, kerge hommikusöök, natuke liigset molutamist ja 6:30 start. Taskutesse paar banaani-batooni, pudelid täis, tuled peale ja jeeeehat!

optimistid

Algus oli väga vinge 7kilsa allamäge, sooja 6C juures. Vest ja varrukad olid peal, aga veidike külm ikka. Ja siis ta algas. Täispimedas ronimine. Kusagilt kaugelt mägede tagant kumas küll päikesetõusu, aga sellega nagu polnudki kiiret. Maagiline, et mitte öelda müstiline oli see varahommikune karges õhus rattaga turnimine. Iga serpentiin oli veel uus. Tõusunurk mugav, teekate super. Ainsana püüdis idülli rikkuda üks kassike, kes ennast keset kurvi mingi kurja neljarattalise poolt 3D kleepekaks moondada lasknud :(

päikesetõus
Esimene kord kloostri juurde jõudes tundus see teema ikka väga iizi-biizi. Sups alla ja ongi ainult 15 korda jäänud :) Ringi pikkus kusagil 17km. Puusalt sellised 40minsa üles ja 10 alla. Paras pingutus ja mõnus lõdvestus.

Selle kloostri juurde 16x järjest

Peale kolmandat ringi teadsin kogu Evgeni lapsepõlve :) Kuuldemäng missugune. Leppisime kokku, et kui lood korduma hakkavad, siis ei kuula viisakusest lõpuni, ütleme otse, et oled juba seda asja 2x rääkinud :)

siit ta algas
pool tehtud, tuju hea, veel... :)
Kass oli vahepeal ära läinud. Parfüüm jäi. Ja siis tulid bussid. Palju busse. Suured bussid. Hordide viisi kloostrit külastama. Tõsusudel nad ei seganud, aga laskumistel 9/10 kõlkusid kõige järsema kurvi peal ees. Sparringupartner sai korra ühele neist ka oma Conti Grand Sport Race esirehvi jäljed peale :) õnneks jäid püsti nii Evgeni kui buss.


Peale poolt distantsi selgus, et jääme pimeda peale. Kodutöö oli küll nagu tehtud, aga ma millegipärast ei arvestanud sellega, et päike enne looja läheb, kui me selle jamaga ühele poole saame.

Vahepeal kiskus temperatuuri juba 30C peale, päike ei halastanud.
Peale kümnendat ringi läks ikka juba väga koledaks. 180km sõidetud. See distants pole iseenesest midagi hullu. Olin varasemalt sõitnud 550km järjest (3x), sel aasal Vätterni 300km, Tahtejõu 1000km (290km+380km+333km), aga krdi ronimine hakkas haiget tegema. Kehas ei olnud enam ühtegi valuvaba kohta nagu :) Miks me seda teeme? Keeraks boksi? Naaaaaat!

Süüa ei tahtnud enam midagi, jook ei läinud sisse. Lõunaks sõin pikast saiast kolmandiku. Tellisin jogurtit. See nagu päästis :) Terminaator Evgeni keris rahulikult edasi. Tuletame meelde, et minu tagant eelviimane hammikas lubas mul kenasti jõutrenni teha, milleks ma nagu väga valmis ei olnud.

Vahepeal tuli kloostri parklavalvur vastu. Pani oma putka kinni. Busse enam ei olnud. Tüüp tuli tööle, meie sõidame, tegi pika päeva ära, meie ikka sõidame. Lehvitas sõbralikult hüvastijätuks. Ta vist ei aimanud, et segastel pedaalisõtkujatel veel mõned tunnid pimedat jäänud. Oleks teadnud, oleks äkki kartnud :) Normaalsed ju.

elämä on laiffi

Viimastel ringidel panime igaks petteks auto sappa. Tulede valgel veits turvalisem nagu.

8848! sai täis. Veel ei keeranud boksi. Korraldaja soovitus, et sõitke natuke üle, sest kes seda teie gpsi teab :) Nii tegimegi. 9032 tõusumeetrit kokku. Laskusime veel alla ka. Politsei tuli vastu. Huvitav, kui ta meid eelmine ring oleks tahtnud koju ajada, kes võitjaks oleks jäänud :)

Üks raskemaid füüsilisi pingutusi mu elus. Tehtud!
EVERESTING! 9032 climbing meters in a single ride!


https://www.strava.com/activities/1871739521

Tänud Evgenile ja Kristelile, ilma teieta poleks teinud. Vabandused kalli abikaasa ees, et sellest kergest lõdvestavast rattasõidust sulle eelnevalt teada ei andnud :)

ПАННА ОН ВАЯ! ;)


1 kommentaar: