Käibefraas: "Enne Pariisi käi Nuustakul" on enamusele teada - nõustun ja ei nõustu, nii ja naa, hmm, ikkagi nii ja naa :)
OK, see selleks, aga no hakkas mul eelmine pühapäev veits piinlik küll. Mõtlesin, et kolistan maastikurattaga natuke kruusateid... Kütsin mööda Viljandi mnt Tallinnast välja, sinkavonka, sinkavonka, üle tunni ikka julgelt pedaale sõtkunud, järsku, hops sildike vasakule: EESTIMAA KIVIDE KUNINGAS 5km...
Keerasin lenksu loomulikult sinnapoole. Algus ei paistnud just eriti roosilisena, vastu vahtimist jõllitas nõukaaegne raketibaas_polügoon, varjendid ja suuur viiekordne ilma akendeta õõvastav kortermaja...
Natuke veel ja olingi kivimüraka silmitsi. Võimas. Rändrahn, mille ümbermõõt on 29,5 meetrit ja kõrgus 4,4 meetrit. Kivi on peaaegu risttahukakujuline, vertikaalsete külgedega ja tasase pealispinnaga, mille suurus on ligi 50 m².
Rahvajutu järgi korraldanud Pahkla mõisasaksad vanasti kivi juurde väljasõite. Kivile oli siis kaetud laud, lõbutsetud ja tantsitud. Räägitakse, et ükskord kukkunud kivi lõhestavasse prakku mõisahärra kulduur või -kett, mis pidavat seal tänaseni olema. Suurkivi lähedal asuvad veel kolm väiksemat kivi – Mari nutukivi, Mägrakivi, Ussi põllu suurkivi 17 ohvrilohuga, millega on samuti seotud legendid. (Kohila veebist).
Et, siis, nii lähedal jummala vaatamisväärsuss, millest mul pole varem õrna aimugi olnud :( piinlik lugu kohe.. Ja nüüd pean veel ju tagasi selle kuldvidina järgi minema :) Aga vist juba sügise poole kui lehed langenud, siis põnevam ja loodus teistmoodi. No, ja nedaiboh, keegi sellele kuldkellale enne mind küüned taha ajab :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar