Võttes arvesse, et võrreldes eelmise aastaga kogunes mul hooajaga KOLM KORDA! rohkem suusakilomeetreid, siis pidingi ju parema tulemuse tegema ;) 2009 suusavärk sisaldas endas "sada häda", kõigepealt oli keegi ennast otsustanud mu suht tutikate Fischer Carbon Lite'de uueks omanikuks kuulutada, seda loomulikult omavoliliselt ja jäädavalt :( mott kadus...
Möödunud hooaja Тартуский Марафон и Балтийский путь postituses olin vist nagu suht nördinud :)
Selge taandareng :) Piinlik tunnistada, et meie tänavuse vinge_lumise_pika talvega, mis põhja poole kahjuks ei jõudnud, sain kokku vaid 100 treeningkilomeetrit. Sellise baasi pealt ei tohi minna hullu panema. Tunnen praegugi, arvutil klõbistades, mingeid selliseid lihaseid, mille olemasolust ma enne maratoni teadlik ei olnud :D Ja kui kõik ikka päris ausalt ära rääkida, siis mu "kiirsõiduriided", ehk liibukad, mida viimati 2 aastat tagasi kandsin, hoidsid kuidagi väga taljesse :) Vöökotti oli ka keegi õhem poiss vahepeal kandnud, vähemalt nii ma endale sirge seljaga valetada üritasin :) 5 talvist lisakilo ei ole teps mitte lihaste arvelt... ja Harimägi tundis selle halastuseta ära! Edasi nägin enda ees/taga/kõrval minu rinnanumbrist ikka tunduvalt kaugemalt stardikoridoridest alustanud suusahunte...
Sel hooajal haarasin härjal sarvist, hoidsin kaalu ja tripeldasin mahtu: kokku 300km! vot nii...
2003 koht 272 aeg 3:53
2005 koht 213 aeg 4:15
2006 koht 236 aeg 3:52
2007 koht 305 aeg 3:41
2009 koht 641 aeg 4:08
2010 koht 387 aeg 4:06
Ja mis põhiline, ma tundsin ennast kogu sõidu vältel ikka kuradima hästi. Vaid kaks korda käis peast läbi mõte, et miks ma seda ikkagi teen :)
Nelja tunniga kulus 2 pudelit energiajooki ja SEITSE geeli! - noor kasvav organism vajab energiat :)
Muidu on ka kõik hästi, väiksem pruunsilm tahtis eile Toompeale lipu heiskamist vaatama minna, panin 6.00 äratuse, suutsin ta põhimõtteliselt voodisse istuma saada, aga, aga poiss kahtles täiega oma isa vaimse tervise kvaliteedis/kvantiteedis, et miks ma oma lihast last küll vihkan ja vaba päeva öösel üles ajan... lohisesin siis hoopiski teleka ette, Vancouveris tegid lätlased jäähokis tšehhide vastu imet, saatsin oma lõunanaabrist sõbrale kiitva/hooliva messi, kutt helistas õhtul 18.09 tagasi, et mis tahtsid? :)
Ja veel olen ikka niii kurb, et mu kolleeg, kes ennast hiigelsõiduga Tartus saja esimese piirile rammis, kaheksa varbaküünt pidi ohverdama, nutt, nutt... no ei ilgu ometi keegi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar