Mina olen Lars, 29 a. vana rattasõltlane Tallinast. Minu unistus on saada kiireks, olla terve ning näidata head eeskuju oma lastele ja paksudele laiskvorstidele kõrvalkontoris - nii kirjutab mees blogis Küljetuul
Veel kribab velomaan, et tema blogi mõte on anda ülevaade tugevaks saamise ja teadlikult treenimise raskest, aga lõbusast teekonnast.
Respect, ootan huviga, mida mees oma kiirekssaamisest pajatab... sõnaosavusest tal igaljuhul puudu ei tule ;) Isegi poliitiliselt totaalselt ebakorrektsest Tornado (kes teab, see teab :) pildist blogi esilehel suudan mõnda aega mööda vaadata... ;)
Tundub, et Lars on tõsiselt kuradile sõrme andnud... Nimelt käisin nende noorte lootustandvate fööniksina_tuhast_tõusvate ratturitega ühiskepingul... (Milleks ratturile keping, sellest kirjutasin kunagi siin) Raske oli. Ok, mul ei olnud keppe, aga selle eest oli malamuudipoiss, kaheksameetrise paela otsas. Koer ei huvitu väga ühtlasest tempost, sest KÕIK kraaviperved, puutagused, kivialused võivad peita endas potsentsiaalseid MAEITEAKEDA... ja vaevalt ta isegi teab :) Ühesõnaga ühistrenn, kus arutatakse sügavaid inimkonna eksistentsiaalseid probleeme, oli minu jaoks lihtsalt üks hea kuuldemäng, 120+ pulsisagedusel... Kokku uskumatud 3h ja 40 minutit, aga kelguvedajast Välk aka Cheyas Fire & Ice oleks vist veel samapalju teinud. Mina murdusin.
Ühesõnaga pika koerakiitmise lõpetuseks tahtsin öelda, et häälestage ennast http://kyljetuul.wordpress.com/ lainele ja te ei kahetse ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar