Asi oli nii, et minu neljarattaline vajas hädasti arsti. Autoarsti. Kogu armatuurlaud oli kenasi hoiatavaid tulukesi täis, veojõukontroll, ABS ja midagi veel keeldusid minusugusega koostööd tegemast :( Vastupidiselt mu koera koolitajatädile, kes esimese lume saabudes hullus, et ta auto pidurid on õhtal, teevad kõrra-kõrra ja ei pea korralikult kinni... vajan mina hädasti ABS-i ja värki, ning seda eriti just talvistes tingimustes. Sellest siis auto arstionude kätte usaldamine. Autoarstionude siis.
Kuna ma nii kunn ei ole, et asendussõidukit suudaks sebida, siis tegin lihtsalt Viru Keskuses window-shoppinguga aega parajaks. Korraga, raksaki, komistasin Forum Cinema papist atribuutikaga lauakese otsa, neiu ei lasknud ennast eriti sellest ründavast toonist heidutada. Soovitas mu ragbimängijaliku lähenemise peale hoopiski kenasti sõpradele jõulukingiks piletivouchereid soetada. No oli veits piinlik viisakusele eitavalt vastata, tundus kuidagi kohatu...
aga taibukas nagu ma olen ;) lajatasin võidurõõmsalt päästerõngaga: "Vouchereid pole vaja, kingid tehtud, aga pileteid te ju EI MÜÜ!"
Piletineiu: "Ikka müüme. Mida vaadata soovite?"
Mina: "Ähh, õkk, eeee, liiga vara on ju... kino alles magab."
Piletineiu: "Poole tunni pärast, kl 11 alagab esimene seanss, soojalt soovitan, noorte seas väga in - Videviku Saaga!"
oi kurjam, nagu oleks alkoletis dokumenti küsitud :D, ostsingi endale varahommikusele seansile pileti. ÜKSI, IHUÜKSI kinno!
Saalis ma nüüd päris home alone ei olnud, jah, terve rida oli küll minu kasutuses, panin mütsi ühele eraldi toolile lamama, kindad teisele, popkornitopsiku kolmandale, las neil olla ka vahel hea elu... aga põhiline - peale minu oli seansil veel 15 NAIST! Ja ette rutates ütlen, et neist 80% nuttis terve film... Omavahel nad kokku leppida tõenäoliselt ei saanud, kõigiga vast midagi koledat ka enne filmi ei juhtunud... istusid õnnetud saali erinevates otstes ja vesistasid ikka karmil kombel :( Võib-olla oli selles filmis midagi, mis neid kurvastas, ma ei tea?
Vahepeal tekkis juba tunne: Äkki olen "Varjatud kaameras?!?"
Filmist.
Ilusad inimesed, ilus Volvo ja ilusad hundid, peaaegu nagu minu malamuut, aga gabariidid korda kaheksa! Volvomehed räägivad kohe ise, miks nad just sinna panustasid, aga vot miks maalilises Toskaanas paikneva maalilise Volterra teema tglt veelgi maailisemas Montepulcianos filmiti, seda ma ei tea :) Oleme Hawaii rattalaagriga mõlemat kohta risti-rästi maanteepüssiga läbi kamminud, iluuuusad mõlemad. Eelmine aasta sai Montepulciano ikka väga südamelähedaseks ;) Et, kes ikka suur Videviku Saaga fänn on ja jalgratas ning mõnus seltskond liiga ei tee, siis aprillis näeme ;) Hawaii rattalaager 2010 Itaalia, Toskaana
Läks teema jälle käest ära :)
Astusin siis mõne tunni pärast koos nutetud silmades naistekarjaga saalist välja, lükkasin telefoni sisse ja uhhh, pliupläu, pliupläu, pliupläu, smsisadu... Nagu Osama Bin laden tuleb üle pika aja koju ja küsib naise käest, et ega mind vahepeal keegi otsinud ei ole... :) Sel ajal kui mina mingit küüslaugufilmi, ptüi, vampiirisaagat vaatasin, oli mu väike pruunsilm koolis hullumas :( Jõulupidu mõne tunni pärast algamas, temal piduriided kodus, isa levist väljas, emmeke Saaremaal, õpetajad sõjaseisukorras jne jne... paanikaosakond missugune. Pagan, eelmine õhtu rääkis indiaaninimega Väike Udu mulle küll teist juttu, mis kellaks ja kuhu peame ennast sättima... Igaljuhul saime lõpuks kõik joonde, haavatud raudruun oli selleks ajaks kokku lapitud ning jõudsime peole ja värki... Lähelta piti tilanne :) rohkem üksi kinno ei lähe
ahjaa, lubatud volvovampiirisaaga viidik ka:
Ma olin sunnitud seda filmi KAKS KORDA kinos vaatama (ei ole naljakas) siis ma küll naersin ainult. Ja tekkis teooria, et ehk need naised on vallalised ja väga õnnetud, kes seal nutavad:) What a marshmallows! Ja Jacob Black tõmbab särgi seljast ja naised kinos kiljuvad, Jane naerab!
VastaKustuta:D :D
VastaKustutavaatasin neid liibuvate poistega sõiduvideot ja lugesin reklaami. hm, muudkui lubatakse et nenada, nenada mingit oskusi ja füüsilist valmisolekut, aga niikui video keerlema läks vuhas üks kiiremini kui teine.
minusugusel pühapäeva sõitjal oleks seal ainult tee ääres ainult lipukestega vehkida. ratta pilt öökapil...
aga kunagi ma veel Toskaanasse lähen ja mitte selle vesise filmi pärast, vaid Elisabeth Adleri raamatu Toskaana päikese all pärast :)
unistada ikka võib
kas liibuvad poisid või liibuvate riietega poisid? :) Meil on olnud ka selliseid tegelinskeid kaasas, kel rattapüksid liiga geid tundunud. Möödus reisi esimene nädal ja kutt oli salaja ikka õiged padjaga püksid ära ostnud ning testis neid, lötendavate TAVALISTE DRESSIDE all, et keegi jummalaeest aru ei saaks :)
VastaKustutaet, ühesõnaga, ei pea kihutamist ja füüsilist teemat kartma, pigem peab tõsiselt mõtlema sellele, et kas sa ikka hiljem tahad iga nädalavahetus käia mööda rattavõistlusi jne jne Sõltlaseks üleöö! :)
unistustel on oht täituda :) http://priitsalumae.blogspot.com/2009/03/toskaana-paikese-all.html See koht meist rattaga mõned-kümned minsad...