Paljulubav pealkiri? No ei oska ma sellisest teemast erutuda ja raamatupoodi tormata... Jah, olin kunagi märganud, et koduste blogide topis selline päevik figureerib, aga no mis ma sealt siis otsima peaksin? Kusagilt raksatas veel, oi-oi, pomm, Milana päevik nüüd ka Delfis. Pagan, olen elus vist 3x Delfit külastanud... ei, tglt valetan, peale Sportnet.ee allaneelamist ja Ivar Jurtšenko sinna asumisele saatmist, olen sport.delfi.ee külastaja küll :)
Nii, aga ikkagi lugesin selle raamatu läbi ju. Moekauge inimene, kes vahel harva vaatab küll Fashion TV-d, aga seda loomulikult mõnusa muusika pärast, vähemalt nii olen suutnud ennast uskuma panna :) Kuidas see oligi, dieedil olemine ei tähenda, et menüüd ei tohiks sirvida...
See digiraamatu teema, millest kirjutasin
siin ning itisõbrad, kellelt sain aimu, et
E-raamatu tegemisse pandi Eestis ainulaadset iPhone programmeerimise know-how'd ning EPL raamatukirjastuse professionaalsete raamatuküljendajate teadmisi, pole pelgalt turundamine ja sõnakõlks, vaid inimesed on tõesti pikalt vaeva näinud. Nii ma murdusingi ja sebisin raamatu, mille sihtgrupist olen sama kaugel kui pingviinid jääkarudest. Blondi pildiga
Eesti modelli päeviku (ei meeldi see kaanefoto, miks blondi? ok, turundus, äkki? :).
Colmar, Descente, Bogner, Billabong, Nitro, Sportful, Castelli, X-Bionic, Von Zipper, Sidi, Oakley jne selliseid kaubamärke ja anaeroobne, aeroobne,
breakaway, bmp, bunch, peloton, chain suck, fixed gear, cadence jne teemasid ma tean hästi ja võin kaasa rääkida :) aga, aga terminitest
casting, catwalk, go-see, beauty shoot +
Armani, Cavalli, Gucci, Versace, Boss, Dior, D&G, Lagerfeld, Breitling, Prada, Jimmy Choo, Blahnik, Blahnik ja Blahnik - ei tea ma suurt s***agi, just just, sellised brandid ongi pea igal leheküljel oma valguskastidele voolu taha lükanud... Kusjuures see ei sega, see ei ole seal staaritsemine, see lihtsalt on nii. Las ta olla.
Tekst on tõeliselt vaimukas, et mitte öelda naljakas ja särav. Ei pea ju laksama, et keegi on omasooihar või lilla või me ei taha teada, mida musta_pori_näkku ütleks, aga saab ka nii:
Ta näeb välja nagu odavvariant George Michaelist (kuulujutud räägivad, et kõigi lisadega).
Telgitaguseid, alates photoshopist_airbrushist_illuminatest kuni buliimia_anoreksiani, paljastatakse tõeliselt humoorikas võtmes. Eneseirooniatki jagub. Kusagil poole raamatu peal juhtub midagi, mis teeb raamatust raamatu, heast raportist saab pärispäris hingega asi... aga ega ma siia ümberjutustama ei tulnud :)
Lugege ise! Ja nagu viimaselt leheküljelt selguda võiks, on see üllitis alles esimene osa? :)
ah jaa, Milana, kumb sul siis ikkagi õnnestus ära tappa, kaktus või kunstlill? :)
Just selline raamat ja veel koos autori pühendusega oli mõned nädalad tagasi mu postkasti prantsatanud. Ma ei tea, kas tegu võis olla selles Andestan Eesti Päevalehele postituses sisalduva hala tagajärjega :) Igaljuhul tundsin endas tungivat "Sidrunid & siilid" lugemiskohustust.
Keegi hea inimene oli meile kontorilauale võlunud Gerd Kanteri ja Raul Rebase raamatu "15 sammu võiduni". Libistasin selle endale eile vaikimisi koju ja tõmbasin ühe hingetõmbega läbi... mhh, see sai nüüd kuidagi kahemõtteline :( Uuesti! Libistasin selle endale eile vaikimisi koju ja ahmisin sisse kui kausitäie vahukoort. Parem, onju. 
Eestlane on tihti hämmingus, kui mingid võõramaalased absoluutselt ei kujuta ette, kes me oleme ja kus me asume... Peale pikka seletavat juttu, et aaaaaa, jajah, Island, muidugi teame... võis siis, et mismõttttes me ei olegi Venemaa vä? jne jne. Samas, ausalt, kui palju me ise ikka maailmakaarti jagame? Serbia pealinna teate? ok. Montenegro? Bosnia ja Hertsegoviina? Need on erinevad riigid vä? Kõrgõztan on Usbekistani naaber? Türkmenistan Tadžikistani? jne jne