Sellist punaste nokatsite kontsentratsiooni, nagu laupäeval Saku hallis, pole ma elus näinud :) Äkki pioneerina vblla, pioneer ma õnneks/kahjuks pole olnud... kaelarätid olid küll punased, aga kas noore leninlase targa peanupu otsa üldsegi peakate mahtus? ok, teemasse nüüd
Punane nokamüts tuli Bizkitimehe pähe puhtalt ebausust. Kolli armusuhted jooksid täiega pange :( Kutt leidis endale punase nokatsi, mida siis hingepiinade leevendamise aegu usinalt kandis ja jäigi sõltuvusse... tasumata karmavõlg sai leevendust. Oleks Fred vaid teadnud, et meil on võimalik ennast simplilt võlast vabaks musserdada, lähed aga TV3-e ja Krista Lensin teeb suga tsikibriki ja hoplaa: VÕLAST PRII... karmavõlast vaba! Viskad oma punase mütsi nelja tuule poole...
ahaa, ma olen niii vaimukas...
Twitteris @freddurst kasutajanime all sebiv Limp Bizkiti juhtfiguur kirjutab: In Tallin now. We are staying in a 600 yr old castle while we are here. It is amazing. Very gothic. The birds make the most awful moans here...
Selle ühe n-ga Tallinna saab mees andeks ainult tänu sini-must-valgele lipule, mis terve kontserdi aja ta selja taga säras.
Ühesõnaga kontserdist: Ma ei ole küll nüüd mingi paadunud Bizkiti fänn, aga kuulata võib, ja kui ikka koju kätte tuuakse, siis lausa peab.
Vot, ja sedakorda istusin ma tribüünil. Istekoht. Panimaete? Iga jummala kord vaatan ja mõtlen ja ei kadesta neid inimesi, kes live-kontserti on sunnitud istudes poolviltu kiibitsema :( Mis sest, et keegi ei peksa sind küünarnukiga ribidesse, keegi ei tallu su jalgu nr 43 pealt 48 peale, keegi ei higista ega haise sul seljas, keegi ei RÖÖÖÖÖGi sulle kõrva, keegi ei kalla sulle õlut pähe jne jne See kõik käibki kontserdi juurde ja nii on lahe ja sa oled osake sellest massist ja lavalt pannakse sind niiiimoodi kaasa elama, et...
mina ja mu vanem pruunsilm koos oma trummarist sõbraga - käed põlvedel ja istekoht :)
Durst kiitis küll, et here's so much fucking excitement and energy! aga no ei tabanud imet... ja siis lets fucking blow the lid off this fucking place! Are You ready?!?...
"Just Like This" ja tuhanded keskmised sõrmed...
Algus oli ikkagi suht kesine... pööre toimus "Full Nelsoni" ajaks lavale tõmmatud "kohaliku" poisiga (no ei usu ma, et see juhuslik värk oli, aga sry, sry kui eksin...) siis läks tormiks lahti... Ma pole veel näinud kogu Saku Suurhalli põrandat täiega lainetamas, mühamas, karjumas, kisamas, ropendamas, trampimas, hüppamas, kiljumas, lahtiriietumas...
peale tunnikest rajutsemist 5 minsa pausi ja siis halleberrylekeelekurkuajamise "Behind Blue Eyes", vahepeal hõõruti sätendava kindaga michaeljacksonlikult kubet, siis veel "Mission Impossible Theme" ning finišijoon ületati loomulikult "Keep rollin', rollin', rollin', rollin..." enam ei olnud saalis vist ühtegi inimest, kes oleks tundetult nurgas kükitanud... Mu võsukese kompliment kõlas nii: "Kle, see vend sai küll rahva rohkem kaasa, kui Linkin Park lõunanaabrite pealinnas!"
e l a m u s o l i v ä g e v !
lits mees see Fred Durst, leedukate ees esines nike-ketsis, meil oli endale adid jalga sikutanud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar