Mootorratas

Täna oli esimene päris suvine päev. Kohe pärispäris. Meie õrnemanahalised said ikka korraliku „joodiku“ päevituse, mida kohati ka ratturi päevituseks kutsutakse :) Ehk, mitte mingi popp randivaba värk, vaid just selline, siiruviiruline tulipunane...

Suvise Toskaana üle on küll superheameel, aga kurb olen ikkagi :( Homme mängivad meist poolesaja kilomeetri Euroliiga veerandfinaalis Siena Montepaschi ja Ateena Panathinaikos. Ülikõva mäng. Absoluutne Euroopa tipp, NBA satsidelgi läheks raskeks. Siena hetkel 14 mängu järjest koduväljakul võitnud ja seeria seis 1:1. Piletid OTSAS, välja müüdud, finito, krt. Üks kohalik vend lubas küll veel midagi sebida, aga ega ma väga sellesse usu... Ainus variant vist ennast kusagile kohalikku baari sokutada ;) Kossu vaatama loomulikult. Elamise telekad on meil vaevalt tikutopsi suurused.

Eelmises postituses rääkisin Ain-Alari imerelvast, millega ta meil siin kaelasid pikaks venitab... Panen siia ühe täna tehtud pildikese. Homme peame taas, keel vestil ja sall pikalt järel, selle mootorratta tuules ennast kinni suutma hoida. Eks mees räägib lähipäevil oma videoblogis sellest raketist lähemalt.

Spetsiaalselt Eesti Raudmehele lipuvärvidega ehitud istumine. No PEAB tulema see täispika triatloni maailmameistritiitel. Hawaii Ironmani võit! Mees on seda väärt.

Fotod: Jüri Vlassov

Üllatus Bulgaariast

Eile öösel kella ühe paiku käisime üllatusel järgi :) Sürprais ise pedaalib Bulgaarias registreeritud profimeeskonnas, elab ja treenib momendil küll Prantsusmaal. Ehk, siis aastaid erinevates maailma tippklubides (Ag2r, Bouygues Telecom) elukutseliste leiba söönud Erki Pütsep. Sügav kummardus, et mees võttis vaevaks 6oo kilsa autoroolis lõunapoole kütta ja meie laheda seltskonnaga (ennast kiitmast me ei väsi :) mõned päevad koos trenni teha.

Eile õhtul ta vaeseke veel ei teadnud, et superman_ironman_kõikide_triatleetide hirm Ain-Alar Juhanson plaanib 5-tunnist trenni, kuhu sisse on pikitud 4 x 20 minutit 400 watist lõigukest :)

Kusjuures Ain on siin mootorrattaga - Scott Plasma eraldistardipüss. See tähendab sõiduasendi ehk tilgakuju sissevõtmisel juba 3-5km/h kiiremat liikumist...

Kui nn liidergrupis, ehk Ain-Alari ja tema englishmanist sparringpartneri Alexander Fairmani (ka eraldistardirelvaga) tuules see laager ilma ennast musta auku sõitmata läbi teha, siis võiks ikka kõvaks küll saada :) Eelmine aasta käis meil nii, et paarissõitude ajal ei vahetatud vedajat mitte kahekaupa välja, vaid vennad käisid ükshaaval Vedur Juhansoni kõrval ennast proovile panemas :)

Tänase ellujäämiskursuse 4h 20 min ja 140km läbisid 8 meest. Päris lõbus oli. Ei taha mõeldagi, kas homme jalad vihkavad mind või jah... Nüüd üheskoos venitama. Õhtul pizza ja pisut veinikest (pssst, kustutage eelmine sõna oma mälust :) Pütsep lükatakse tanki ja mees räägib meile mis profimaailmas tegelikult toimub.

Ps
veel motiveerimiskunstist. Püta sõnad mulle: „Kui sa kohe endale pikemat stemmi (lenksupikendust) ei pane, siis jäädki sõitma nagu naine!“ Krdi šovinistirsk, ma talle ehitan... :)


Foto: Kätri Kübar

Wi-fi ja muu värk

Netiühendus Itaaliamoodi tähendab seda, et kõigepealt võtad oma passi või ID. Lähed vastuvõtulauada, sind regatakse kenasti spetsiaalsesse kaustikusse, edasi antakse juba passakas, peale mille aktsepteerimist saadki INTERNETTI. Juhuuuu!

Pidu ei kesta küll väga kaua, sest enne seda kui kohalikud koju pere juurde vino rossot, limoncellot, pastat, salatit, oliiviõli ja muid hüvesi nautima tõttavad, tõmmatakse kõik juhtmed seinast välja :) Laupäeviti kella 13-ni. Pühapäeval no way! Sest terroristid saabuvad interneti kaudu, parem karta kui kahetseda...

Täna kuulasime pundiga Ain-Alar Juhansoni toitumisalaseid soovitusi. Homsest alagab vist täiega paastulaager :) Mitte päris nii, aga enam-vähem nagu mu kallis vanaema kunagi õpetas: „Hommikusöök söö ise, lõuna tee pooleks sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele.“

Tegelikult jäi põhisõnumina kõrvu see, et vahetult peale trenni on VÄGA OLULINE kohe oma energiatagavarud taastada. Proteiinijook asap sisse ning pasta või mõni muu süsivesikulaks poole tunni jooksul. Mees teab, mis mees räägib. Hawaii Ironmanil parima rattaaja välja kihutanud ning triatleetide maailma absoluutses tipus figureeriv vend ei uduta :)

Montepulciano, mis osutus Acquavivaks

Ongi Toskaana. Lumisest Eestist mõni tund lennukit, natuke bussisõitu ja oledki kolaki keset saapamaad. Vastuvõtt oli mmmmm. M-tähendab m õ n u s. Päike ja +16C. Ikka võiks veidike soojem olla, aga rattatrenniks suhtkoht ideaalne ilm.

Sõiduriistad lahti pakitud ning laskevalmis seatud, esimesed trennidki tehtud. Nagu ikka, mõned üllatused ka. Mäksike unustas pedaalid kusagile kodumaa pinnale. Eks ilma nendeta ole tsipa keeruline vändata :) Õnneks meist paari kilsa kaugusel paiknev rattapood päästis hädast välja...

Täna kahe tunniga 50km vaikselt ümbrusega tutvumist. Esmapilgul natuke künklik, et mitte öelda mägine. Aga kaardilt leiab ikka täisflatti ka. Jõuab veel sellega tegeleda.

Naljakas on vaadata, enamus vendasid on nii õssi täis. Osad tegid täna ikka KAKS trenni :) Päriselus, sellise intensiivse alguse puhul, tähendab see, et 5 päeva pärast annab organism kusagilt otsast järgi. Üldjuhul mingi haigusevärk, kel põlv, kel kurk.

Ah jaa. Esimesel nn üldkoosolekul oli põhiprobleemiks: Kus on lubatud wi-fi!? Naljakas. Saan aru, et osad meist, kaasaarvatud siinkirjutaja, ei saa endale kahte nädalat puhkust lubada, ilma, et ta aegajalt töömeile ja värke ei majandaks... aga ikkagi, mida me üldse ilma netita teeksime? Inimesed lähevad hommikuti kontoritesse, naelutavad silmad helesinise ekraanile, klõbistavad natuke näppudega klaviatuuril, ja nii ongi. Päevast päeva. Kuust kuusse.

Vaadates kohalikke, neil on asjadest ikka hoopis teine nägemus. Relaks, Tšill. Aega tuleb endast läbi lasta ja nautida. Tormamine ja kiirustamine on OUT. Päeval lebo, keegi ei liiguta lillegi. Neljast vaatame, teeme äkki mõne poekesegi lahti. Õhtul üheksast sätime ennast perega restorani, naudime söödavat_joodavat ja arutame maailma asju. Suhtlemine, lähedased, emotsioonid. Mitte virtuaalsed, vaid päris, pärispäris.

Mida veel? Superfüsio Priit Ailt tegi laheda ühisvenitamise. Nii hakkab see iga päev olema. Terve sats koguneb bassu äärde, tekid_matid kaasas. Pealik teeb harjutused ette ja meie siis üritame järgi teha. Lõbus, kasulik, taastav, toniseeriv.

Continentalilt saime kõik täna 2 testikummi ja muud nänni. Selle Italialt testisadulad. Garminilt gepsukompud. Lahe.

Homme juba pikem reaalne trenn :)

Toskaana päikese all

Diana Lane romantilises draamas. Ameeriklanna, San Fransiscost pärit, värskelt lahutatud kirjanik ostab endale emotsiooni ajendil uue, et siis ikka mitte uue, vaid hoopis vana, räsitud ja räämas, mõnisada aastat vana villa, ja seda Itaalia südamesse, Toskaanasse. Bramasole!

Miks ma selliseid filme vaatan? Vahel võib ning loomulikult teenid teise poole käest plusspunkte, lõpuks ometi oled ÕIGE filmi (et mitte öelda "naisteka") võtnud... :)

Seekord on asi hoopis muus. Nimelt, homset lõunat söön juba Toskaana päikese all... Just sealsamas, kus eelpoolmainitud filmi tegevus käis, Montepulciano ja Cortona.

Kell on 1:10, veel peab mõned tööasjad ära korraldama. Kõik reisivärk on pakkimata. Ja no ei pabista veel, sest mul on elus esimest korda list, mida ja kui palju kaasa võtta :) Rattad saatsime juba mööda maad ära. Ise lennukiga järgi.

Seda, kas näeme ka Neitsi Maarja pulmasõrmust, mille kaunistuseks olev ahhaat pidavat vastavalt kandja iseloomule värvi muutma, juba üsna varsti...

Kostüüm 2010 presidendiballile

Kuidas presidendiballil stiilne välja näha?

Sellel teemal on nüüd kõvasti vahutamist olnud, kollane meedia jätkuvalt pommirahe all. Finaal juba sealmaal, et presidendiproua isiklikult astub külaliste kaitseks välja ning tahab kõmupiltnikud ja filmivennad täielauluga ukse taha jätta...

Euroopa üks juhtivaid rattakiivritootjaid, prantslaste MET, on meile abikäe ulatanud ja disaininud spetsiaalselt sellele üritusele kohase peakatte.

Rahvusvärvides, stiilne, sümboolikaga kümnesse :) Tegelikult võiks siis juba rattaga kohale ka veereda, kiivrid korralikult peas, masuajal isiklik eeskuju ju ülioluline. Hoiame kokku, igasmõttes.

Aitäh SANGAR!

Nüüd ja edaspidi ostan ainult teie särke.

Äripäeva ja vist Päevalehe vahel on sel nädalal minuni jõudnud Sangari särkide ilus kvaliteetne isutekitav insert. SANGAR hüüab - OLUKORRAD MUUTUVAD, MEES JÄÄB MEHEKS

Lahe. Veel loen sealt, et Sangari maailmas jõuab tõeline mees oma eesmärkideni isegi siis, kui tuleb minna läbi tule ja vee. Sest tal on see sisemine jõud ja vabadus olla igas olukorras stiilne, tugev ja võitmatu. Sangari moodi.

Ilus ja hea kopitekst. Pöördelt leiame kvaliteetse särgi detailide tunnused: kangas, krae ja esiliist, nööbid, pistetihedus ja õmbluskvaliteet ning isiklik teenindus.

Kus on point? Point on pildil. Vaadake seda mudast meest. Mis on rambo õlal? Kuidas saab läbi tule ja vee nii, et sisemine vabadus ja stiilsus säiliks? Ikka rattaga! :) Tõelised mehed sõidavad rattaga! Respekt SANGAR! www.sangar.ee

Watchmen

Eile siis saatsin pool pere Otepääle viimaseid talvemõnusid nautima ja ise sõbra ja vanema kahupeaga kinno. Oleks ma pileteid ostes taibanud vaadata, et see koomiksi põhjal tehtud Watchmen 2h ja 40minsa kestab, äkki ma ei kribaks praegu seda teksti siia :)

Ühesõnaga minu jaoks oli asi liiiiga venitatud. Kaameratöö muidugi super, kõiksugu pisikestelt objektidelt väljasuumimised ja aegluubis jamad jätsid kustumatu mulje. Vahepeal, kui Rorschach vangi pistetakse, tundub nagu juba, et hakkab põnevgi... Muideks selle venna liikuv mask on ka omaette vaatamisväärsus.

Muss oli hea, eriti kõva Simon and Garfunkeli - The Sound of Silence ja Leonard Coheni - Hallelujah. Ja siis löök allapoole vööd, ei_tea_kuskohast võetud Nena - 99 Luftballons!" no sobis sinna täiega.

vahepeal pani see film mind isegi (üllatus, üllatus) mõtlema, et kui palju oleks inimkond nõus ohverdama meie endi hulgast süütuid hingi, ja seda terviku päästmise nimel? Keeruline teema.

tegelikult, pehmelt öeldes, oleksin ma parema meelegega kusagil mujal viibinud või midagi muud vaadanud... isegi poeg, kes on filmide suhtes kõigesööja, piilus ikka korduvalt kella :)

ps
Viimased 2 minutit filmi lõpust näeb selget sinist taevast ka, enne oli helesinine ainult Dr Manhattani peenis :)

Süütus võetud

Koht: Meie oma Nõmme Spordikeskuse suusarada
Aeg: Tunnike ja pool veel peale
Relvad: Fischeri revolutsioonilised auguga suusad ja Sony Handycam

Pole nagu kusagile edasi areneda, suusk on ju suusk, aastakümneid... aga ikkagi suudetakse midagi hullu jälle välja mõelda. Nähes uusi RCS Carbon Lite esimest korda teleekraanil, kujutasin oma vaimusilmas ikka täiega ette kuidas nendest edevatest suusaotste aukudest freesib mulle sellist lumetormi näkku, et hoia ja keela... Päriselus oli hoopis teine teema. Ei midagi taolist. Revolutionary Fischer Nordic Hole'i nautimiseks ei ole vaja superhooldatud MK-sarja radu :) Päris lumepudrus muidugi tekib veits probleeme, aga sinna me ju ei roni ka.

See, kui palju liikumiskiirus paraneb suusaotstest näpistatud 5 grammiga ja kas 8000 eeku ka õiglane hind on, vot seda peavad otsustama juba tõelised suusahundid. Mina nühin ikka enne Tartu Maratoni veits vanamoodsat klassikat ja sõidan rattaga edasi :) Iga kingsepp peab ikka oma liistude juurde jääma.

Natuke koom tunne oli mäest alla sõita ja oma suusaninasid filmida küll... Loodan, et samal ajal tervist taga ajanud suusasõbrad ikka andestavad :)

Kas sport mõjutab meeste viljakust?

Meestearst Margus Punab arutleb tänases Õhtulehes, et kas sport teeb spermapoistele ata-ata või jah? Tippsportlaste ihuarsti, Mihkel Mardna arvates ei paista tema kundedel küll selliseid probleeme olevat.

Eks äärmused suudavad ikka halba teha... kui koguaeg trennis olla, siis võib nii juhtuda, et naabrimees otsustas läbi astuda ja lapsi tegema asuda :) ja kui ise ikka sportimisest liiga kurnatud oled, ega siis seemnerakkudelgi erilist näpudpüsti_baila-baila tuju peale tule...

Ungarlastest tippteadlaste tipptõendusmaterjal sporditegemise mõjust seksitamisele ;)