Eile siis saatsin pool pere Otepääle viimaseid talvemõnusid nautima ja ise sõbra ja vanema kahupeaga kinno. Oleks ma pileteid ostes taibanud vaadata, et see koomiksi põhjal tehtud Watchmen 2h ja 40minsa kestab, äkki ma ei kribaks praegu seda teksti siia :)
Ühesõnaga minu jaoks oli asi liiiiga venitatud. Kaameratöö muidugi super, kõiksugu pisikestelt objektidelt väljasuumimised ja aegluubis jamad jätsid kustumatu mulje. Vahepeal, kui Rorschach vangi pistetakse, tundub nagu juba, et hakkab põnevgi... Muideks selle venna liikuv mask on ka omaette vaatamisväärsus.
Muss oli hea, eriti kõva Simon and Garfunkeli - The Sound of Silence ja Leonard Coheni - Hallelujah. Ja siis löök allapoole vööd, ei_tea_kuskohast võetud Nena - 99 Luftballons!" no sobis sinna täiega.
vahepeal pani see film mind isegi (üllatus, üllatus) mõtlema, et kui palju oleks inimkond nõus ohverdama meie endi hulgast süütuid hingi, ja seda terviku päästmise nimel? Keeruline teema.
tegelikult, pehmelt öeldes, oleksin ma parema meelegega kusagil mujal viibinud või midagi muud vaadanud... isegi poeg, kes on filmide suhtes kõigesööja, piilus ikka korduvalt kella :)
ps
Viimased 2 minutit filmi lõpust näeb selget sinist taevast ka, enne oli helesinine ainult Dr Manhattani peenis :)
peale seda blogi lugemist ei olnudki see filmist saadud emotsioon selline kesine :)
VastaKustutaVirks
Siin pandi mind korra kodus ikka paika ka :) Coheni "Hallelujah" pidi kahvatuma selle norrakast World Idoli võitja & Co esitatud "Hallelujah" versiooni ees...
VastaKustutaei pea võrdlema, aga krt 10 miljonit vaatamist on klipil ja ei saa kurta, no ei saa öelda, et paha oleks :)
http://www.youtube.com/watch?v=T2NEU6Xf7lM