Ratturi päevitus vol7 - Hrvatska radiotelevizija

Horvaatia laagriga jätkates...

Oletame, et teie töö on roolikeeramine. Täpsemalt siis bussi rooliratta väänamine. Te ei ole, aga oma tööst väga vaimustunud. Võib-olla lapsepõlves ahistati teid tsipa, kooliajal ei õnnestunud kõik nii nagu tahtsite... soovisite oma aastatega kogunenud vihapahmaka kusagile välja valada, mõtlesite korravalvuriks hakata, ei sobinud... valisite bussjuhi ameti, tore, aga teist sai oma tööd, oma reisijaid, kõike ja kõikjal vihkav bussijuht :( Ainuke asi, mis kogu asja juures meeldis, on see, et teie olete JUHT, see tähendab, et JUHITE kaudselt inimesi. No nagu ÜLEMUS noh. Saate kamandada. Reisijad ei ole mitte kliendid, keda te teenindate, vaid alluvad, kelle peale häält tõsta saab. Te olete tähtis. Teie otsustate, kus kaudu sõita, millal peatuda, kas suitsetamine roolis võib kedagi reisijatest äkki, ega ometi, mis te nüüd, juhuslikult segada?
Olete selliseid kohanud? Meil õnnestus :( Tšehhis pidime tegema x tunnise peatuse... Eelpool kirjeldatud Pealik arvas, et teeme 2x! Finaal oli see, et vennad valasid endale lihtsalt paar klaasi alkot sisse... leidlikud. Proovi sa selliseid rooli ajada :) 2009 aastal nimetatakse seda innovatiivsuseks :D x tunnisest vahemaandumisest sai libiseva graafikuga 3x-ne peatuseke. Lõpuks leppisime ikka ära... :) kaks nädalat pidime veel koos laagrimõnusi nautima. Isegi velotasime ühiselt ja nagu päris sõbrad kohe... Küll, aga edaspidised kevadised rattapuhkused on millegipärast kõik lennureisid olnud ;)

Mida veel? Diskoteka's käisime. Kohalikud kutid kõik, keskmine pikkus: KAKS MEETRIT, keskmine nägu: TIGE! Sellised laiaõlgesed slaavi korvpallurid, kellega hämaramas kohvikus tutvust tehes ulataks kõigepealt rahakoti ja siis ütleks hädise vibreeriva häälega tere. Õrnem sugu oli meestest kindlasti mitu protsenti kenamad...

Mida veel 2? Neli ööpäeva järjest sadas vihma! Kohalikud rääkisid juba peale esimest 12 tundi oavart, et meil pole siin kunagi niimoodi olnud. Kohekohe saab sadu läbi. Ei saanud. Siis näidati prognoza vremena, ehk ilmateadet, kus kõik bingobongo, aga ikka sadas. Kui juba kolm päeva järjest oli kallanud, siis tegime endale kilekottidest spetsiaalsed rattaselga mõeldud ujumisjalanõud ja sukeldusime lompide all aimatavasse asfaldisse....

Mida veel 3? Üks kena tüdruk, kes on tänapäeval ühe kõva rattamehe kõige kallim, tuli mitte selle kõva rattamehe rattapulgal hämaras kohalikust toidupoest ja see ratas oli Scott, aga ka nii hea märk nagu Scott ei ole mõeldud kenade tüdrukute pulgal sõidutamiseks, ja selle Scotti süsinikkahvel karjatas EIIIIIIIIII ja praksatas pooleks ja see kena tüdruk, kes tänapäeval on ühe kõva rattamehe kõige kallim, oleks peaaegu kukkunud, aga õnneks sai pea ette panna ja peas polnud kiivrit ja tema siledasse laupa tekkis suur auk ja sealt tuli palju palju verd ja kole kole oli ja kõik olid hirmul, aga siis sõitsime ambulanta'sse ja tuli doktor medicine ja tegi mitu õmblust ja lõpp oli õnnelik ja õpetlik... (krt nagu Pohlaku sulest lause tegin praegu :)

Mida veel 4? Kas ma oleks nagu liiast veiniuimas või mis, aga kuidagi negatiivsed emotsioonid on selle Hrvatska laagri kohta :) Tegelikult, sest mina tean, mis on TEGELIKULT, oli vinge! Emotsioone jagus. Kohalikud on külalislahked, avatud, meeldivad, ausad ja peavad eestlastest. Tagasi tahaks. Dubrovnikus jäi käimata.

Mida veel 5? Ma sain tuttavaks Margus Püviga! Oleks siis teadnud, et seda kiiksuga kutti, kes peale 5h rattatrenni läheb lõdvestuseks JOOKSMA (tule taevas appi!), saan mõne aasta pärast, peale Pariisist Dakari pedaalides peaaegu, et oma vennaks pidada... oleks teda noominud, et kui ma sulle mõne aasta pärast sellise idee välja käin: "Teeme midagi REAALSET ikka!", siis võta seda pakkumist tõsiselt :D (Vaadake üleval olevale ribale, parempoolne lipuhoidja on Max :)